Voolutugevus Voolutugevus on juhi ristlõiget ajaühikus läbinud elektrilaeng. Kuna elektronide arv võib olla väga suur, siis on võetud aluseks ühe kuloni suurune laeng ühes sekundis. Lühidalt on voolutugevus laengute hulk mis läbib juhti. Toome näite jälle veekraaniga. Kui meil on veesurve kogu aeg sama (konstantne), siis on ka vee voolamine konstantne. Kui me nüüd toru küljes oleva kraani osaliselt sulgeme, jääb vee voolamine väiksemaks, sest kraan töötab takistava elemendina. Analoogia seisneb selles, et konstantse pinge korral takistuse muutmine toob kaasa voolutugevuse pöördvõrdelise muutumise. Seda viimast näitab otseselt ka Ohmi seadus. Tähis on I, ühik on 1 amper, Ampermeeter ühendatakse vooluringi alati jadamisi, voltmeeter aga rööbiti. Voolutugevuse ühik Voolutugevuse ühikuks on amper. Üks amper on selline voolutugevus, mi...
lisamisega. Tekkis hägu, seega polnud sadenemine täielik. Lisasin veel mõned tilgad HCl, segasin, tsentrifuugisin. Sadestumine oli täielik, seega võtsin tsentrifugaadi pipetiga sademe pealt ettevaatlikult ära. Kloriidide sadet pesin külma soolhappelise veega (pesuvee valmistamiseks lisasin 10 ml destilleeritud veele 3-4 tilka konts. HCl). Pesemiseks lisasin sademele 1-2 ml pesuvett, segasin ja tsentrifuugisin. Pesemine on vajalik lahusesse jäänud anioonide ja järgnevate rühmade katioonide väljapesemiseks. Pesuveele lisasin HCl selleks, et vältida lahusesse jäänud järgnevate rühmade katioonide hüdrolüüsi. Hüdrolüüsi toimumisel jääksid I rühma kloriididega koos sademesse ka aluselised soolad. PbCl2, AgCl, Hg2Cl2 sademete teke: Pb2+ + 2Cl- PbCl2 Ag+ + Cl- AgCl Hg22+ + 2Cl- Hg2Cl2 PbCl2 eraldamine AgCl ja Hg2Cl2 sademest ja Pb2+ - ioonide
Miks vajab organism neid suhteliselt suurtes kogustes? C,H,O,N,P,S. Sest need moodustavad suure osa organismi koostisest 2.Millist keemilist ühendit on organismides kõige rohkem? Vett (H2O) 3.Selgita 4 näitega, milles seisneb vee bioloogiline tähtsus 1)Osalevad paljudes rakus toimuvates keemilistes reaktsioonides 2)Aitab säilitada organismisisest püsivat temperatuuri 3)On hea lahusti 4)Orgaaniliste ainete üheks oksüdatsiooniproduktiks 4. Too 4 näidet katioonide ja anioonide tähtsusest organismis 1)Kaaliumi- ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustumises 2)Kaltsiumisoolad annavad luudele tugevuse 3)Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks 4)Raual on oluline roll selgroogsete loomade hingamiseks vajaliku O2 sidumisel 5.Missugune on sahhariidide ühine ehituslik omadus? Koostises on süsinik, vesinik, hapnik. 6.Millised ühendid kuuluvad monosahhariidide hulka? Madalmolekulaarsed ühendid, milles
1906.a., peamine, põhineb klaasmembraanil H+ ioonid on klaasi sise ja välispinnal. Kontsentratsioonide erinevus põhjustab potentsiaalide vahe klaasmembraani pindade vahel. Klaaselektrood pH meetrid · El.keemil. ahelatel on suur takistus >108 ohmi. Et mõõta potentsiaali on vaja voltmeetrit mille takistus on suurem kui el.keemil.ahelal. · Tänapäeval olemas pH meetrid sisetakistusega 1011-1012 ohmi. · Skaala 0-14 pH ühikut. · Otsene potentsiomeetria- kiire, mugav katioonide ja anioonide jaoks; · vaja mõõta indikaatorelektroodi potentsiaal kui elektrood on asetatud määratava aine tundmatu kontsentratsiooniga lahusesse ja teada kontsentratsiooniga lahusesse. pH mõõtmine · Elektroodi kalibreerimine- puhverlahused · Klaaselektrood- püsiv, t. happed, alused ,valgus, viskoossed vedelikud; · pH >9- leelise viga · pH<2- happe viga Potentsiomeetriline tiitrimine · Mõõdetakse indikaatorelektroodi potentsiaali muutust titrandi ruumala muutudes.
sisse. Kaasasadenemine, mille käigus on raske vabaneda lisanditest, mis kristallumise käigus jäävad kristallvõre defektidesse. Sadestamine homogeensetest lahustest(tekkiva reaktiivi meetod)- Sademete pesemine- Sademete kuivatamine ja kuumutamine- Lahustuvuskorrutis- Lahustuvus- Lahuse ioontugevuse mõju soolade lahustuvusele- Temperatuuri ja lahusti mõju lahustuvusele- Raua määramise kaalanalüütiline meetod- Kaalanalüüsi eelised ja puudused- Meetodid enamuse katioonide ja anioonide määramiseks aeglasem meetod, efektiivne kui on analüüsiks vähe proove; pole vaja kalibreerida ja standardiseerida; saab kasutada kui määratava komponendi kontsentratsioon on üle 0,1%. Kaalanalüüsi rakendusi- UV ja nähtava valguse spektroskoopia põhimõte- Emissioonspektroskoopia põhimõte- Fluorestsentsspektroskoopia põhimõte- kuulub emissiooni meetodite hulka Lambert-Bouguer-Beeri seadus- Spektrofotomeeria rakendusi-
ioonideks. Ioonid on elektriliselt laetud osakesed, mis elektrolüütide dissotsiatsioonil vesikeskkonnas muutuvad liikuvateks. Organismi põhilised katioonid: naatrium, kaltsium, kaalium, magnesium; Organismi põhilised anioonid: kloor, vesinikkarbonaat, fosfaat, sulfaat. Milliekvivalent 1 milliekvivalent on elektrolüüti kogus, mis on ekvivalentne tema positiivse või negatiivse laenguga. Katioonide ja anioonide ülesanned: Ekstratsellulaarsed elektrolüüdid: Na, Cl ja vesinikkarbonaat Intratsellulaarsed elektrolüüdid: K, Mg ja fosfaat. Ülesanded: - Tagavad kehavedeliku osmolaarsust - Moodustavad bioelektrilisi membraanipotentsiaale - On ainevahetuse katalüsaatorid - Määravad kehavedelike pH - Stabiliseerivad kudesid - Moodustavad energiadepoosid - Osalevad verehüübimises
alandavad seega vererõhku ning südame koormust. Soolalamp aitab immuunsussüsteemile. Negatiivset laengut kandvad ioonid, mis aitavad haigustekitajaid hävitada, eemaldada verest mürgid ja takistada niiviisi põletuslike protsesside levikut. Häired maksa ja sapipõie piirkonnas annavad tunnistust sellest, et need organid ei suuda oma ülesannetega hakkama saada. Neid kaebusi saavad soolalambid leevendada täiendavate anioonide väljasaatmisega. Soolas sisalduv naatrium vähendab osteoporoosi ohtu. Soola ravivat kiirgust kasutatakse ka selliselt, et haiged saadetakse mõnda endisesse soolakaevandusse. [1] Hingamisteede haiguste ja allergiate puhul on tulemused tavaliselt head-patsiendid saavad paremini hingata, bronhiidi-ja astmahood taanduvad. 5 Vanusega kaasnevad vaevused- anioonid vähendavad kahjulike ainete ladestumist
osad. 14.Alalisvoolu töö ja võimsus. *Energia muundumist mingiks teiseksenergia liigiks iseloomustab tehtud töö(A=UQ=UIt). Ajaühikus tehtud tööd nimetatakse võimsuseks(P=A/t). 15.Elektrivoolu soojuslik toime. *Juhise elektrivoolu toimel eralduvsoojushulk on võrdelinevoolutugevuse ruuduga, juhitakistuse ja ajaga(Q=A=I2Rt). 16.Elektrivool elektrolüütides. *Elektrivooluks läbi elektrolüüdi nemetatakse katioonide ja anioonide suunatud liikumist. 17.Elektrivool gaasides. *Elektrivool gaasides normaal tingimustel on positiivsete ioonidega. 18.Vooluga juht magnetväljas. *Kui sulgeda vooluring, siis magnetilise jõu mõjul tõmbub vooluga sirgjuhe magneti sisse. 18.Magneetiline induktsioon. *Magnetiliseks induktsiooniks nimetatakse suurust ,,b" mis iseloomustab magnetjõude antud punktis(B=FAMAX/Il). 19.Magnetvoog. *Magnetvälja jõujoonte arvu mis läbib nendega risti asetsevatpinda(S)nimetatakse magnetvooks. 20
kordasin tsentrifuugimist uuesti. Pipeteerisin tsentrifugaadi teise katseklaasi ja hoidusin sadet pipetiga kaasa võtmast. Kuna oli teada, et tsentrifugaadis teiste rühmade katioone pole, valasin selle lihtsalt kraanikaussi. Valmistasin pesuvee (10 ml dest. vett + 3 tilka konts. HCl) ning lisasin seda sademele ca 1,5 ml . Segasin ja tsentrifuugisin uuesti. Kui lahuses teiste rühmade katioone pole, piisab ühekordsest pesemisest, muidu pestakse kolm korda. Pesemine on vajalik lahusesse jäänud anioonide ja järgnevate rühmade katioonide väljapesemiseks. Kui järgnevate rühmade katioonid jäävad lahusesse, ei saa hakata esimese rühma katioone eraldama. Tõestuste puhul segavad katioonid üksteist ning ei saa kindlalt väita, mis eraldus ja mis sadenes. Külm soolhappeline vesi hapustab lahuse, lisab prootoneid ning koristab teised katioonid lahusest. Pb2+ -ioonide tõestamine Pestud sademele lisasin 2 ml destilleeritud vett, segasin ja soojendasin ca 5 minutit keevas vesivannis
ka puudutusele ja paljudele keskkonnas leiduvatele saasteainetele nagu näiteks osoon. Lisaks on taimedel oma ööpäevane rütm – iga 24 tunni tagant toimub õhulõhede avanemine ja hiljem õhulõhede sulgumine. Õhulõhede avatus sõltub vee hulgast õhulõhe sulgrakkudes ja vee poolt tekitatud turgorist. Vee hulka sulgrakus reguleeritakse osmootse rõhu kaudu erinevate ioonkanalite abil. Nii elektriline kui ka kontsentatsioonigradient soodustavad anioonide väljavoolu, mistõttu arvatakse, et anioonkanalid mängivad olulist rolli õhulõhede sulgumisel . Õhulõhede sulgumine on taime jaoks suhteliselt lihtne – kui avada õiged ioonkanalid, voolavad ioonid sulgrakust välja ja osmootne rõhk langeb. Õhulõhede avamiseks aga kulutab ATPaas energiat, et suurendada elektrilise potentsiaali gradienti membraanis - väga keeruline lugu, vaata ja loe: http://www.ebc.ee/kaitsmised/2008/kaitsmisele_tulevad_3_2_magistritood/Kristiina_La
sobivatel temperatuuridel vedel, mistõttu on see hea lahusti, mistõttu eksisteerib pindpidevus. 3) Vesi on rakkude sisekeskkond ja täidab rakuvaheruumi. 4) Vesi osaleb keemilistes reaktsioonides, transpordib aineid ja tagab raku siserõhu. 5) Vesi reguleerib soojust (soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui teised ained), on vajalik organismide paljunemiseks ja on fotosünteesi lähteaineks. 3. Anioonide ja katioonide ülesanded. Anioon - ; katioon + 1. Raud(+) - seob organismile vajaliku hapniku, annab verele punase värvuse 2. Kaltsium(+) - tagab hammaste ja luude tugevuse, osaleb vere hüübimisel, reguleerib organismis vee hulka 3. Naatrium+kaalium(+) - tagavad raku normaalse veevahetuse, annavad rakkudele laengu, reguleerivad närviimpulsside teket ja edasikandumist, reguleerivad ainete transporti rakku ja rakust välja 4
ükski teine element ei asenda. 2. Millised omadused peavad olema taimede toitesegul Mineraalainete kontsentratsioon vajalikus kontsentratsioonis peavad olemas olema kõik mikro- ja makroelemendid. Liiga kõrged kontsentratsioonid on toksilised, sest veepotentsiaal on negatiivne ja vesi liigub rakust välja. Katioonide laengute summa võrdub anioonide laengute summaga toitesegus. pH toitesegus neutraalne pH tagab parima toitainete kättesaadavuse. Sobib ka nõrgalt happeline pH. 3. Defineerige füsioloogiliselt aluseline toitesool Toitesool (nt NaNO3), millel kasvades muutub keskkond aluseliseks, sest anioonid NO3- neelduvad kiiremini, järele jääb Na+, mis tõstab pH'd. 4. Defineerige füsioloogiliselt happeline toitesool
· Vee põhifunktsioonid organismis? Vesi täidab rakus mitmesuguseid funktsioone: see on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. · Mis tähtsus on katioonidel ja anioonidel? Osalevad organismi aineja energiavahetuses ning paljude elutegevusprotsesside regulatsioonis. Katioonid Ca soolad annavad luudele tugevuse: Vanuritel palju, lastel Ca sisaldus luudes väike. Anioonid joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks, CO2 vabaneb anioonide tõttu. · Milliseid aineid nimetatakse biomolekulideks ja milliseid bioaktiivseteks? Biomolekulideks nim org ühendeid, mis moodustuvad organismide elutegevuse tulemusena: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, aminohapped, vitamiinid, nukleotiidid. Bioaktiivseteks nim org ühendite eri klassidesse kuuluvaid ühendeid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad ainevahetust ja reguleerivad elutalitlusi: Ensüümid, Vitamiinid, Hormoonid.
* Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf) * Kaitsefunktioon pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas * Hea lahusti vees lahustub rohkem ainuid kui üheski teises lahustis * Osaleb paljudes keemilisstes reaktsioonides nii lähtesine kui lõpp-produktina (fotosüntees) * Kindlustab rakkude ja kudede mahutavuse tagab siserõhu ehk turgori (siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimesel tekivad kortsud) 4.Too 4 näidet katioonide ja anioonide tähtsusest organismis. * Kaalium (K) osaleb närviimpulsi moodustumisel, vererõhu normaliseerumisel *Kaltsium (Ca) on luu- ja kõhrkoe koostises, vere hüümine, lihastes (krampide vältimine), reguleerib vee hulka * Magneesium (Mg) esineb klorofülli, luude, rakukesta koostises, närvisüsteemi talitluses, vere hüübiimises, organismi kohanemine külmaga * Kloor (Cl) aitab tekkida ja levida närviimpulsidel, mao soolhappe sünteesiks 5.Missugune on sahhariidide ühine ehituslik omadus?
33 Mis on gramm-ekvivalent? A Ioonmassi ja iooni oksüdatsiooniastme korrutis B Ioonmassi ja iooni oksüdatsiooniastme jagatis C Ioonmassi ja iooni oksüdatsiooniastme vahe 34 Mis on gramm-evivalent-protsent? A Aniooni (või katiooni) g-ekvivalendi protsent vastavate ioonide B Katiooni g-ekvivalendi protsent anioonide suummast C Aniooni g-ekvivalendi protsent katioonide suummast 35 Kurlovi valem A Murd, mille lugejas on näidaud valdavad anioonid ja nimetajas B Murd, mille lugejas on näidaud valdavad katioonid ja nimetajas C Seos puurkaevu toodangu ja veetaseme alanduse vahel 36 Darcy seadus A R=2s B Q=kFI
7. Kloriidide sadet pesin külma soolhappelise veega (pesuvee valmistamiseks lisatakse 10 ml destilleeritud veele 3-4 tilka konts. HCl) 8. Pesemiseks lisasin sademele 1-2 ml pesuvett, segasin ja tsentrifuugisin. Kui lahuses teiste rühmade katioone pole, piisab ühekordsest pesemisest, muidu pestakse kolm korda. Miks on vajalik järgnevate rühmade katioonide väljapesemine sademest? Pesemine on vajalik lahusesse jäänud anioonide ja järgnevate rühmade katioonide väljapesemiseks. Kui järgnevate rühmade katioonid jäävad lahusesse, ei saa hakata esimese rühma katioone eraldama. Tõestuste puhul segavad katioonid üksteist ning ei saa kindlalt väita, mis eraldus ja mis sadenes. Miks tuleb pesta külma soolhappelise veega? Külm soolhappeline vesi hapustab lahuse, lisab prootoneid ning koristab teised katioonid lahusest. PbCl2 eraldamine AgCl ja Hg2Cl2 sademest ja Pb2+-ioonide tõestamine 1
Vahetusreaktsiooni võrrand ELLÜ alusel, kui üks tingimustest on täidetud toimub reaktsioon lõpuni: · Kui tekib sade · Eraldub gaas · Tekib vähedissotseeruv ühend (H2O, H2S, H2CO3) 20.Vahetusreaktsiooni võrrandite esitusviisid (molekulaarsel, ioonilisel ja ioonilisel taandkujul). Näited. Pb(NO3) + 2KI PbI2 + 2KNO3 Pb2+ + 2NO3- + 2K+ + 2I2- PbI + 2K+ + 2NO3- Pb2+2I- PbI2 21.Ainete keemiline analüüs ja selle praktiline vajadus. Näited katioonide ja anioonide määramise kohta. Nüüdisajal rakendatakse keemiliste analüüsi meetodeid ulatuslikult keemias, bioloogias, meditsiinis, geoloogias, põllumajanduses, tööstuses ja keskkonna kaitses. Nt: Katioon - Fe tiatsüanaatioon laheusega Fe3+ + 3SCN- Fe(SCN)3 Anioon Pb+ + SO42- PbSO4 hele-sinine 22.Elemendi aatomi oksüdatsiooniastme arvutamine ühendis. Näited H 2+ SO42 - sest +2+X-8=0 X=6 Al 3+Cl3- sest +3-3=0 23.Keemilise reaktsiooni kiiruse mõiste
Metallioon+hüdroksiidioon – Na+OH-naatriumhüdroksiid Fe(OH)3- raud(III)hüdroksiid Vees lahustuvad ained-leelised-tugevad alused(KOH, NaOH,LiOH) Vees mittelahustuvad-nõrgad alused(Mg(OH)2, Fe(OH)3, Cu(OH)2) Universaalindikaatoriga sinine, lakmusega sinine, fenoolftaleiiniga roosakaspunane SOOL-kristalne aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happeanioonidest Fe+NO3-raud(III)nitraat NH4+PO4-ammooniumfosfaat Nimetused koosnevad katioonide ning anioonide nimetustest, vesiniksoolade nimetuses märgitakse eesliite abil ka vesinikioonide arv. Kui metall saab moodustada erinevas o-a katioone, märgitakse soola nimetuses ka metalli o-a Oksiid- hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend Aluseline oksiid-metallioksiid Happeline oksiid-mittemetallioksiid Amfoteerne oksiid-oksiidid,mis ei reageeri veega, vaid hapete ja alustega Neutraalne oksiid-oksiidid, mis ei reageeri veega, hapetega ega alustega Hape-aine, mis annab lahusesse vesinikioone
* Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf) * Kaitsefunktioon – pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas * Hea lahusti – vees lahustub rohkem ainuid kui üheski teises lahustis * Osaleb paljudes keemilisstes reaktsioonides nii lähtesine kui lõpp-produktina (fotosüntees) * Kindlustab rakkude ja kudede mahutavuse – tagab siserõhu ehk turgori (siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimesel tekivad kortsud) 4.Too 4 näidet katioonide ja anioonide tähtsusest organismis. * Kaalium (K) osaleb närviimpulsi moodustumisel, vererõhu normaliseerumisel *Kaltsium (Ca) on luu- ja kõhrkoe koostises, vere hüümine, lihastes (krampide vältimine), reguleerib vee hulka * Magneesium (Mg) esineb klorofülli, luude, rakukesta koostises, närvisüsteemi talitluses, vere hüübiimises, organismi kohanemine külmaga * Kloor (Cl) aitab tekkida ja levida närviimpulsidel, mao soolhappe sünteesiks 5.Missugune on sahhariidide ühine ehituslik omadus?
0 0 0 E = 2 1 . (9) E0 on seotud reaktsiooni tasakaalukonstandiga RT ln K a E0 = zF (10) ja temperatuuril 298 K zE 0 log Ka = 0,059 (11) Aktiivsuste arvutamine Kui + ja on katioonide ja anioonide arv elektrolüüdi valemis, siis on ioonide üldine arv = + + ioonide molaalsused m+ = m+; m = m ioonide aktiivsused a+ = +m+; a = m Keskmine molaalsus ja keskmine aktiivsustegur 1 m = m ( + + - - ) 1 = ( + + -
C ioon-ioon tüüpi vastasmõjudega lahuses. Nõrkadele elektrolüütidele Kohlrauschi seadus ei kehti. Eristatakse elektrolüüdi (CH3COOH lahus) molaarse juhtivuse mõistet (), mida kasutatakse vaid binaarsete elektrolüütide iseloomustamiseks ning ioonide (CH 3COO või H+) molaarse juhtivuse ( j ) mõistet. = ( ++ + ) kus + , dissotsiatsioonil tekkivate katioonide ja anioonide arv (CaCl 2: + = 1, = 2) dissotsiatsiooniaste 0 = ++0 + 0 /lahuse lahjendamisel 1/ Tugevate elektrolüütide lahustes = 1 ja / 0 = e. Nõrkade elektrolüütide lahustes, kus vastasmõju puudub e = 1. Nende lahuste korral / 0 = . See võimaldab leida elektrijuhtivuse mõõtmise teel dissotsiatsiooniastet ja selle alusel dissotsiatsioonikonstanti K c. = / 0 2 CM Kc 1 2 C Kc
75 × 10-5. [https://et.wikipedia.org/wiki/Etaanhape] 1.3 Õunamahl Õunamahl sisaldab maloonhapet ehk propaandihapet (õunhapet) HOOC-(CH2)-COOH. See kuulub dihapete rühma. Dihape ehk dikarboksüülhape on orgaaniline hape, millel on kaks karboksüülrühma. Üldiselt käituvad dihapped keemilistes reaktsioonides samamoodi kui ühe karboksüülrühmaga monohapped. Teine karboksüülrühm ioniseerub mõnevõrra raskemalt kui esimene, kuna anioonide deprotoniseerimine nõuab rohkem energiat kui neutraalsete molekulide puhul. [https://et.wikipedia.org/wiki/Dihape] Esmakordselt eraldas õunhappe õunamahlast Carl Wilhelm Scheele aastal 1785. [https://en.wikipedia.org/wiki/Malic_acid] 1.4 Coca-Cola Coca-Cola ehk kokakoola on karboniseeritud karastusjook, maailma populaarseim karastusjook ning esimene ja tuntuim koolajook. [https://et.wikipedia.org/wiki/Coca-Cola]
*stabiilne sisekeskkond kuumene üle, kõrge laskuvvool) (60-80% vesi) aurumissoojus. *kaitse ülesanne *tagab rakkude siserõhu *jahutab rakke (loode,silmamuna, pisarad) Kooslustele ja biosfääridele *organismide levimine *mõju kliimale ANIOONIDE JA KATIOONIDE ÜLESANDED KATIOONID on positiivselt laetud ioonid (H+, NH4+, K+, Na+, Ca2+, Mg2+, Fe2+/3+). Kaalium- ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustumises ning neid leidub veres ja tsütoplasmas. Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevuse. Suur osa magneesiumi aatomitest on seotud nukleiinhapetega, taimedel klorofüll. Raua aatomid esinevad hemoglobiini koostises. ANIOONID on negatiivselt laetud ioonid (hüdroksüül-, karbonaat-, fosfaat-, kloriid-, joodiioonid).
Üldine keemiline koostis Elus kui ka eluta loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Eluta looduses esinevad peamiselt anorgaanilised ained ja elus orgaanilised. Orgaanilised ained iseloo sest valdav enamus neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Ka maavarad koosnevad orgaanilistest ainetest seega need on tulnud organismidest. Millised keemilised elemendid kuuluvad organismide koostisesse? Kõige enam on rakkudes hapnikku,süsinikku ja vesinikku. Need elemendid kuuluvad kõigi orgaaniliste ühendite koostisesse. Vähem on rakkudes fosforit,lämmastikku,väävlit sest need esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses. OCHNPS-98% raku keemiliste elementide kogumassist- seeega makroelemendid. K,Cl,Ca,Na,Mg. Fe,Zn,Cu,I,F-ülivähe seega mikroelemendid. Mis ained on organismide koostises? Organismides on enam anorgaanilisi aineid- 80%. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi. 70-95% enamike org veesisaldus. Orga...
olla nii monokulaarsed kui ka binokulaarsed Mikrotoom õhukeste preparaadilõikude saamiseks parem saada taimerakust lõiku kui loomarakust Värvimine väiksemate rakustruktuuride ja makromolekulide eraldamiseks Rakk päristuumsed e. eukarüoodid ja eeltuumsed ehk prokarüoodid(bakterid) Tsütoplasma 60-90% veest lahustunud anorgaanilised(tagavad raku sisekeskkonna püsiva pH ja orgaanilised ained katiooide ja anioonide kujul Madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid aminohapped, nukleotiidid, sahhariidid, orgaanilised happed Biopolümeerid sahhariidid, valgud ja nukleiinhapped Ainevahetuse vaheproduktid Ülesandeks rakuorganellide ühtseks tervikuks sidumine Rakutuum avastati 1831. aastal Rakutsükkel koosneb interfaasist ja mitoosist interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi ja meioosi) vahele jääv
Töö eesmärk Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon; Amiinikompleksi saamine ja omadused; Atsiidokompleksid; Akvakompleksid; Hüdroksokomplekside saamine ja omadused Kompleksühendid, mis koosnevad komplekskatioonist ja kompleksanioonist; Tundumad kompleksioonide iseloomulikud reakstioonid; Komplekside püsivus. Kasutatavad ained ja katsevahendid FeNH4(SO4)2; 1 M H2SO4; NH4SCN; konts. NaOH; BaCl; K3[Fe(CN)6]; 0,25 M CuSO4; 0,5 M NH3H2O; 6M NH3 H2O; 0,2 M NaOH; 0,5 M NH4Cl ; Zn graanulid; 2 M NaOH; 0,2 M NiSO4; 0,2 M NaCl; AgNO; 3 2 küllastatud NaCl; Co(NO ) ·6H2O kristallid; atsetoon; 0,2 M 3 3 3 2 2 4 3 3 2 Bi(NO ) ; 0,25 M KI; tahke KI; 0,2 M Pb(NO ) ; Na SO ; CH COONa; 0,2 M Cd(CH COO) 2 3 4 ...
Lahustuvus kasvab temperatuuri tõustes. Anorgaaniliste ainete lahustuvus väheneb orgaanilise lahustite lisamisel. Lahuse happesuse mõju lahustuvusele: Lahustuvus suureneb kui vähe lahustuva ühendi koostises on nõrgale elektrolüüdile kuuluv ion. Raua määramise kaalanalüütiline meetod: Sadestame raua hüdroksiidina ja kaalume oksiidina.9000C juures kuumutatakse pool tundi ja tuhavaba filter põleb ära. Kaalanalüüsi eelised ja puudused: Meetodid enamuse katioonide ja anioonide määramiseks *aeglasem meetod, *efektiivne kui on analüüsiks vähe proove; *pole vaja kalibreerida ja standardiseerida; *saab kasutada kui määratava komponendi kontsentratsioon on üle 0,1%. Kaalanalüüsi rakendusi: Orgaanilise ja anorgaanilise sadestusreaktiivid. UV ja nähtava valguse spektroskoopia põhimõte: On lõhustuvaid,siduvaid ja on mittesiduv. d->d*-ei näe UV/VIS spektroskoopias.Suur energia,vastab C-C;C-H;C-O,C-x sidemete lõhkumisele.
36. Kuidas tekib membraani potentsiaal 37.pH meetri tööpõhimõte 38.Potentsiomeetrilise tiitrimise põhiidee (tiitrimiskõvera moodustamine) Rakendused: ● loodusliku, põhja- ja heitvee, värvilise ja häguse keskkonna pH; ● kääritatud piimatoodete, liha, mahlade, jookide ja muude toiduainete pH; ● Ioonide sisaldus analüüsitud proovis. Vase, hõbeda, elavhõbeda, tsingi, kaltsiumi, naatriumi, kaaliumi, ammooniumi, plii ioonide määramine. ● Anioonide määramine (fluoriidid, kloriidid, bromiidid, jodiidid) 39.Kromatograafia definitsioon Kromatograafia - ainete segu komponentideks lahutamine. Teostatakse kolonnis, mis on täidetud statsionaarse faasiga ja läbi mille voolab mobiilne faas. 41. Kuidas tekib kromatogramm? 42. Kromatograafilise piigi kuju 43. Aine tsooni laiust määratavad faktorid 45. Palun defineerige: retentsiooniaeg, retentsiooniruumala, surnud aeg 46. Mida näitab asümmeetriafaktor? 47
· Päristuumsed ehk eukarüoodid neil on tuum olemas. Need on ainuraksed ja hulkraksed organismid. Rakkude kuju on väga erinev. Suurus on 10 20 mikromeetrit. Päristuumsete alla kuuluvad looma-, taime-, seene- ja protisti rakud. Millise koostisega on tsütoplasma? Tsütoplasma on raku sees olev poolvedel aine. Selle peamiseks koostisosaks on vesi (60% - 90%). Vees lahustuvas paljud orgaanilised ja anorgaanilised ained. Enamus anorgaanilised ained katioonide ja anioonide kujul dissotsieerunud. Anorgaanilised ained osalevad paljudes keemilistes reaktsioonides ja tagavad raku sisekeskkonna püsiva pH. Tsütoplasmas on palju orgaanilisi ühendeid aminohapped, nukleotiidid, sahhariidid ja orgaanilised happed. Tsütoplasmas on ka kõik biopolümeerid valgud, nukleiinhapped. Peale selle on veel ainevahetuse produkte, pigmente, regulaatoreid ja gaase. Tsütoplasma on pidevas liikumises on seob rakuorganellid ühtseks tervikuks.
arvukalt erinevaid organelle. · Enamikus rakkudes on üks tuum, mis reguleerib kogu raku elutegevust. · Kuna viirused ei ole rakulise ehitusega, siis ei kuulu nad ei eel- ega päristuumsete hulka. · Tsütoplasma poolvedel aine, mis täidab raku sisemust: o peamine koostisaine on vesi (60% kuni 90%); o selles on lahustunud paljud anorgaanilised ja orgaanilised ained; o enamik anorgaanilistest ainetest on katioonide ja anioonide kujul dissotsieerunud olekus; o anorgaanilised ained osalevad paljudes biokeemilistes reaktsioonides ja tagavad ka raku sisekeskkonna püsiva pH; o sisaldab aminohappeid, nukleotiide, mono- ja oligosahhariide, orgaanilisi happeid jt; o esindatud on ka kõik biopolümeerid: polüsahhariidid, valgud ja nukleiinhapped; o sisaldab ka ainevahetuse vaheprodukte, pigmente, regulaatoraineid ja
veel rauda mangaani boori molübdeeni(Mo) vaske, tsinki ja koobaltit neid elemente nimetatakse mikroelementideks. Väetisi milles taimedele vajalikud toiteelemendid esinevad anorgaaniliste ühenditena nimetatakse mineraalväetisteks.mineraal väetiste hulka loetakse ka orgaaniline ühend uurea ehk karbamiid CO(NH 2 ) 2 . 2 Mineraalväetisi omastavad taimed mullavees dissotsieerunult anioonide ( NO3 , HPO4 , 2 SO4 ) ja katioonidena ( NH 4 , K , Mg 2 , Ca 2 ) orgaanilistest ühenditest saavad taimed toiteelemente omastada pärast nende mineraliseerumist nitrifitseerivate või ammonifitseerivate mikroobide toimel Toiteelementide järgi liigirarakse väetised lämmastik-, fosfor-, ja kaaliumväetisteks kuna mineraalväetised võivad sisaldada mitut toiteelementi siis on võimalik ka teistsugune liigitus.
aktiivne omastamine teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel). 7. Raku tsütoplasma. Raku sisemus on täidetud poolvedela aine- tsütoplasmaga. Peamiseks koostisaineks on vesi (60-90%). Selles on lahustunud paljud anorgaanilised (osalevad paljudes biokeemilistes reaktsioonides ja tagavad raku sisekeskkonna püsiva pH. ja orgaanilised ained. Enamis anorgaanilistest ainetest on katioonide ja anioonide kujul dissotseerunud olekus. Tsütoplasmas on hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminohapped, nukleotiidid, mono- ja oligosahhariidid, orgaanilised happed, ... . Leiame ka mitmesuguseid ainevahetuse aineprodukte, pigmente, regulaatoraineid ja lahustunud gaase. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. 8. Rakuorganellid: tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, mitokondrid, lüsosoomid, tsentrosoom, Golgi kompleks, tsütoskelett.
E0 = – . (9) E0 on seotud reaktsiooni tasakaalukonstandiga RT ln K a zF E0 = (10) ja temperatuuril 298 K zE 0 0,059 log Ka = (11) Aktiivsuste arvutamine Kui + ja on katioonide ja anioonide arv elektrolüüdi valemis, siis on ioonide üldine arv = + + ioonide molaalsused m+ = m+; m = m ioonide aktiivsused a+ = +m+; a = m Keskmine molaalsus ja keskmine aktiivsustegur 1 m = m 1
märkidega. Cu Zn Na+ NO 3 - b) Näita joonisel noolega elektronide liikumise suund. c) Soolasild täideti NaNO 3 lahusega. Näita noolega katioonide ja anioonide liikumise suund soolasillas. Cu2+ Zn2+ CuSO 4 ZnSO 4 Joonis 10 d) Millise elektroodi (tsingi või vase) mass reaktsiooni käigus suureneb, millise oma aga väheneb? Miks? ....................................................................................................... .......................................................................................................
rõhu tõusu korral lühike terav kahin. Edasisiel rõhu langetamisel kvaliteet ja tugevus vähenevad kahinatel, sel hetkel kui kaovad on rõhk diastooli rõhust madalam. 24. Raku puhkepotentsiaali olemus? Raku sise- ja välispinna potentsiaalide erinevus (rakumembraan on puhkeolekus polariseeritud, st tema välispind in sisepinna suhtes positiivselt laetud). Erinevatel kudedel erinev (-40 kuni -100 mV). See on põhjustatud katioonide (Na+; Ka+) ja anioonide (põhiliselt Cl-) ebavõdsest jaotumisest ekstra- ja intertsellulaarvedelikus. K+ Na+ Cl- Konsentratsioon raku sees 155 mmol/l 12 mmol/l 4 mmol/l Konsentratsioon rakuvälises 4 mmol/l 145 mmol/l 120 mmol/l aines 25. Aktsioonipotentsiaali faasid ja nende tekkemehhanism? 1) Depolarisatsioonifaas väga kiire esialgne muutus närvikoes (kestus u 0,5 ms). Selle järel väheneb
Ja koostise sõltuvuse graafikul vastab eutektikumile eutektiline punkt, milles eutektikum on tasakaalus tahkete faasidega. 13.Kuidas määrata kahefaasilisele süsteemile faaside koostist olekudiagrammist? 2 1.Mis on materjal? Materjal on aine koos kõigi oma omaduste komplektiga. 2.Mis on kõrvalkvantarv ja selle lubatud väärtused? Defineerib elektroni eneriga alanivood lubatud põhivoo piires ja seega ruumialad aatomis. Lubatud väärtused on 1-(n-1) 3.Miks anioonide mõõtmed ioonilises sideme tekkimisel muutuvad ja kuidas? Mõõtmete muutumine on tingitud naatriumi 3s1 elektroni äraandmises ja vastavalt elektron/prooton suhte muutumisest. Positiivselt laetud tuum Na ioonis Na+ tõmbab elektronpilve endale ligemale, põhjustades raadiuse vähenemise ionisatsioonil. Elektron/prooton suhte suurenemise tõttu kloori aatomi mõõdud ionisatsioonil suurenevad. Seega aatomist anioonide moodustamisel mõõdud suurenevad. 4.Mis on metallilise sideme tekke aluseks
Keemilised näitajad: - Karedus - pH - leelisus - hapendatavus - kuumutusjääk Kuumutusjääk- mitte lenduvaid anorgaanilisi lisandeid vees määratakse kaaluliselt pärast teatud veehulga aurustumist ja keetmist 800C juures. Üldkaredus- kaltsiumi ja magneesiumi ioonide summa ühes liitris vees Leelisus- üldleelisuseks nim vees esinevate hüdroksiid ,- vesinikkarbonaadi või karbonaatide OH-, HCO3, CO3 ja orgaaniliste hapete anioonide summa. Aktiivreaktsioon (pH)- näitab vee happelisust või leelisust, hape alla 7, neutraalne 7, leeliseline üle 7. Mangaan (Mn)- esineb vees koos rauaga. Kloriidid- esineb alati looduslikus vees, soolad lahustuvad hästi. Sulfaadid- esinevad tihti looduslikus vees ja vähese soolasisaldusega vees Väävelvesinik- annab mäda lõhna ja esineb reostunud pinnavees, põhjustab metalltorudel korrosiooni Lämmastikühendid moodustuvad vees karbamiidi ja valkude lagunemisel, seda on reovees.
2) Prooton-ATPaas, transportsüsteem sulgrakkude membraanis, hakkab prootoneid sulgrakkudest välja transportima 3) membraan muutub negatiivsemaks (seespool negatiivseid laenguid rohkem) ehk hüperpolariseerub 4) avanevad membraani potentsiaali väärtuse poolt reguleeritavad K+-kanalid, kasvab K+ kontsentratsioon 5) prootonite välja pumpamisega saavad funktsioneerida ka kandjavalgus, mis transpordivad Cl- ja teisi anioone rakku 6) K+ ja anioonide kontsentratsiooni suurenemine vähendab veepotentsiaali 7) vesi hakkab sulgrakkudesse jooksma à sulgrakud muutuvad turgestsentseks 8) õhulõhed avanevad Miks veepuuduse tekkimisel taimi pritsitakse ABA lahusega? Et nad sulgeks oma õhulõhed. ABA ehk abtsiishape on selline kasvuregulaator, mis tõstab Ca konsentratsiooni sulgrakkude tsütoplasmas, see aktiveerib omakorda Ca sõltuvad kinaasid, mis viib H+ATPaasi inhibeerimisele õhulõhesi ei avata.
Eksperimentaalne töö 2. Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon 1.1 Kolme katseklaasi valada ~2 mL FeNH4(SO4)2 lahust. a) ühte katseklaasi lisada mõned tilgad NH4SCN lahust. Kui lahuses on Fe3+ ioone värvub lahus tekkiva [Fe(SCN)]2+ tõttu punaseks. FeNH4(SO4)2 lahusele NH4SCN lisamisel värvus lahus tõepoolest punaseks, seega annab FeNH4(SO4)2 dissotseerudes Fe3+ ioone. Toimus reaktsioon: FeNH4(SO4)2 + NH4SCN Fe(SCN)SO4 + (NH4)2SO4 b) teise katseklaasi lisada mõned tilgad konts. NaOH lahust ja soojendada. Kui lahuses on NH 4+ ioone, on tunda eralduva ammoniaagi lõhna. Soojendamisel oli tõesti tunda ammoniaagi spetsiifilist teravat lõhna! See tõestas, et ammooniumioonid on lahuses. NaOH lisamisel toimus reaktsioon, kus aluselises keskkonnas vabaneb ammoniaak, reaktsioon näeb välja nii: FeNH4(SO4)2 + 4NaOH Fe(OH)3 + NH3 + 2Na2SO4 + H2O c) kolmandasse katseklaasi lisada 0,5-1 mL BaCl l...
Laboratoorne töö nr 2 Kompleksühendid Eksperimentaalne töö Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon 1.1 Kolme katseklaasi valada ~2 mL FeNH4(SO4)2 lahust. a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval 1 M H2SO4 lahust kuni FeNH4(SO4) hüdrolüüsist tingitud punakas-pruuni värvuse kadumiseni. Seejärel lisada mõned tilgad NH 4SCN lahust. Kui lahuses on Fe3+ ioone värvub lahus tekkiva [Fe(SCN)]2+ tõttu punaseks. Kas lahuses oli nimetatud ioone? Jah, kuna lahus värvus tumepunaseks Fe3+ ioonide olemasolu tõttu. Kirjutada Fe3+ iooni tõestusreaktsioon Fe3+ + SCN- = Fe(SCN) 2+ FeNH4(SO4)2 + NH4SCN = Fe(SCN)SO4 + (NH4)SO4 b) teise katseklaasi lisada mõned tilgad konts. NaOH lahust ja soojendada. Kui lahuses on NH4+ ioone, on tunda eralduva ammoniaagi lõhna. Kas lahuses oli NH4+ ioone? Soojendamisel oli tunda ammonniaagile omast lõhna, mis tõestas, et ammooniumioonid ...
Parabioos on labiilsuse langusega seotud nähtus, mille lõpptulemuseks on pidurdus, eluskude ei ole enam võimeline ärriusele vastama. Membraaniteooria biopotentsiaale tekitab ioonide mittetasakaaluline jaotus rakumembraanidel ja sellest tulenev ioonide liikumine. Membraani puhkepotentsiaal rakumembraan on polariseerunud, välispind on pos ja sisepind neg. Närvirakus on see -70 mV ja lihasrakus -90mV. Puhkepotentsiaali põhjustavad: katioonide ja anioonide mittetasakaaluline jaotus raku sise ja välispinnal, permeaablus erinevate ioonide osas, Na ja K aktiivne transport. Depolarisatsioon membraani puhkepotentsiaali vähenemine Hüperpolarisatsioon membraani puhkepotentsiaali suurenemine Repolarisatsioon puhkepotentsiaali lähtetaseme taastamine Elektrotooniline potentsiaal tekib nõrga alalävise ärrituse puhul.
* Elekrtolüüs redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektroonide pinnal elektrivoolu toimel (aine lagunemine elektrivoolu toimel) * Sulatatud elektrolüüdi korral: - katoodil redutseeruvad metalliioonid; + anoodil oksüdeerivad anioodid. * Elektrolüüdi vesilahuses: -) Katoodil redutseeruvad väheaktiivsed metallid ning aktiivsemate metallide asemel redutseerub vesi; -) Anoodil oksüdeerivad lihtanioonid ja püsivate hapnikhapete anioonide korral oksüdeerub hoopis vesi. * Elektrolüüsi kasutamine: -) Galvonosteegia metalli elektrolüüdiline katmine teise metalli kihiga; -) Aktiivsete metallide tootmine (IA, IIA, Al); -) Muude ainete tootmine (Cl2, H2, O2, NaOH); -) Metallide puhastamine ehk rafineerimine (Cu). Keemiline vooluallikas * Keemiline vooluallikas vask-tsink elemendi näitel. -) Kui asetada vaskplaat vask(2)sulfaadi lahusesse; -) ja tsinkplaat tsinksulfaadi lahusesse;
vastab eutektikumile eutektiline punkt, milles eutektikum on tasakaalus tahkete faasidega. 13.Kahefaasilisele süsteemile faaside koostist olekudiagrammist? Tuleb lugeda sealt pealt nt mingi konkreetse temperatuuri ja protsendiliste sisalduse juures 2.pilet 1.Materjal? on aine koos kõigi oma omaduste kompleksiga. 2.Kõrvalkvantarv ja selle lubatud väärtused? Defineerib elektroni energia alanivood lubatud põhivoo piires ja seega ruumialad aatomis.Lubatud väärtused on l- (n-1) 3.Miks anioonide mõõtmed ioonilise sideme tekkimisel muutuvad ja kuidas? Mõõtmete muutumine on tingitud naatriumi 3s1 elektroni äraandmises ja vastavalt elektron/prooton suhte muutumisest.Positiivselt laetud tuum Na ioonis Na+ tõmbab elektronpilve endale ligemale, põhjustades raadiuse vähenemise ionisatsioonil. Elektron/prooton suhte suurenemise tõttu kloori aatomi mõõdud ionisatsioonil suurenevad.Seega aatomist anioonide moodustamisel mõõdud suurenevad. 4.Mis on metallilise sideme tekke aluseks
Kotransport on sekundaaraktiivne transport ehk prootonpumba põhjustatud prootonite erinev kontsentratsioon mõlemal pool membraani. 28. Defineerige sekundaaraktiivne transport. Millised ained liiguvad taimerakkudesse sekundaaraktiivse transpordi vahendusel? Sekundaaraktiivne jõudu transpordiks ei saada ATP hüdrolüüsist, vaid prootonpumba põhjustatud prootonite erinev konts. membraani mõlemal küljel. Oluline laenguta molekulide absorbeerumisel, anioonide neelamisel. Plasmalemmi sümport prootonitega (vt eespool). 29. Milline transportvalk tagab floeemi laadimise sahharoosiga apoplastist ja kuidas? Tagab sahharoos-prooton sümporter. Prooton ja sahharoos liiguvad apoplastist floeemi. Apoplastis on kõrgem kontsentratsioon. 30. Millised faktid tõestavad sahhariidide sisenemist rakkudesse apoplastist sümpordis prootonitega? Membraanipotensiaali vähenemine sahhariidi sisenemisel. 31
Enamik neist suurel hulgal produtseeritud rakkudest on lõplikult diferentseerumata ning nad pole võimelised täitma oma füsioloogilisi funktsioone. Leukeemia tekkepõhjused inimesel pole teada (veistel leukoos viiruslik). Leukeemia vorme eristatakse leukeemiliste rakkude tekkekoha ja kulu järgi: 1. lümfaatilised leukeemiad müeloidsed leukeemiad 2. ägedada leukeemiad kroonilised leukeemiad paraproteineemilised hemoblastoosid Anioonide ja katioonide suhe- Katioonide ja anioonide sisaldus sõltub plasma pH-st, kontsentratsioonist ja seotusest valkudega filtratsioonile alluvad vaid vabad ioonid. Kehavedelikud on elektroneutraalsed, nendes olevate katioonide ja anioonide laengute summad on võrdsed. Ketoneemia ja ketokehad- Maksakahjustuse korral moodustub lipiidide oksüdatsiooniprotsessi vaheprodukte ketokehi (atsetoäädikhapet, - hüdroksüvõihapet, atsetooni), tekib ketoneemia. HEPATOGEENNE KETOOS
Üliõpilase nimi:_________________________ Õpperühm:____________________________ Kuupäev:____________________________ YKI0031 Anorgaaniline keemia I Laboratoorne töö 2. Kompleksühendid EKSPERIMENTAALNE TÖÖ Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon 1.1 Kolme katseklaasi valada ~1 mL FeNH4(SO4)2 lahust. a) ühte katseklaasi lisada mõned tilgad NH 4SCN lahust. Kui lahuses on Fe3+ ioone värvub lahus tekkiva [Fe(SCN)]2+ tõttu punaseks. Kas lahuses oli nimetatud ioone? Jah, kuna lahus muutus punaseks Kirjutada Fe3+ iooni tõestusreaktsiooni võrrand. Tiotsüanoraud(III)sulfaat FeNH4(SO4)2 + NH4SCN →[ Fe(SCN)]SO4 + (NH4)2SO4 Fe3+ + NH4+ + SCN-→[Fe(SCN)]2+ + NH4+ Fe3++SCN- →[Fe(SCN)]2+ b) teise katseklaasi lisada mõned tilgad konts. NaOH lahust ja soojendada. Ku...
Tooge näiteid elusloodusest, kelles ja kuidas täpsemalt vesi neid ülesandeid täidab. Vesi on universaalne lahusti. Vesi osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides fotosüntees, hüdrolüüsireaktsioonid Vesi on lahustiks, ainete transportimiseks, elukeskkonnaks osadele organismidele Vesi osaleb termoregulatsioonis, tagab rakkude siserõhu ehk turgori kaitsefunktsioon(silmas hõõrdumine, loode jmt) 2.3. Katioonid ja anioonide roll organismis vastavalt õpikus toodud elementidele (nt Na+, K+, Mg2+, Ca2+, Fe2+/Fe3+, CO32-, I-,…), nende ligikaudne kogus (suurusjärk). pH mõiste ja näited. Vaata lk 4 pilte! Sealt saad teada. Ph- organismi happe aluse tasakaal Na- tagab organismi veetasakaalu, närviimpulsside ülekande, mõjutab vereringet K- mõjutab südame tööd, närviimpulsside tööd, soodustab vee eritumist kudedesse
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigu...
Millega tegeleb keemia Keemia teadus, mis uurib aineid ja ainetega toimuvaid muundumisi. Puhas aine koosneb ühte liiki aineosakestest (molekulid, aatomid või ioonid). Kindel koostis ja kindlad omadused. Nt, keedusool(NaCl), suhkur( C12 H 22 O11 ), kuld(Au), vask(Cu). Ainete segu koosneb mitme aine osakestest. Kindel koostis puudub. Omadused sõltuvad koostisest. nt, õhk, looduslik vesi, muld, pronks. Ainete füüsikalised omadused: Värvus, lõhn, maitse iseloomulikud omadused, mille järgi saab aineid kergesti eristada. Agregaatolek aine võib tavatingimustel olaa tahke(kindel kuju), vedel(voolav, võtab anuma kuju) või gaasiline(levib kogu ruumi ulatuses). Tihedus näitab, kui suur on kindla ruumalaga ainekoguse mass Tähis (roo). Valem =m/V. Mõõtühikud: kg/m 3 ; g/cm 3 ; kg/dm 3 . Tugevus aine vastupidavus painutamisele, venitamisele või survele. Kõvadus aine vastupidavus kriimustamisele või lõikamisele. Sulamis- ja keemistempe...
Üliõpilase nimi:_________________________ Õpperühm:____________________________ Kuupäev:____________________________ LABORATOORNE TÖÖ 4 Reaktsioonid elektrolüütide lahustes. Heterogeenne tasakaal Praktiline osa NB! Sademed ei ole alati kohevad ja suuremahulised. Sademe teket uurides tuleb katseklaasi loksutada ja vaadata hoolega vastu valgust või vastu tumedat tausta, kas katseklaasis pole mitte peenekristalset või kolloidset sadet. Kirjud ja kihilised sademed viitavad lahuste liigvähesele segamisele-loksutamisele reaktsioonide läbiviimisel. 1. Rasklahustuva ühendi sadenemine ja lahustumine Katse 1.1 Valada katseklaasidesse 1 mL HCl, NaCl ja CaCl 2 lahust ning lisada igasse katseklaasi 0,1 mL (2 tilka) AgNO3 lahust. Kirjeldada, mis toimub HCl lahu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
