Konspekt kontrolltööks (0)

Bioloogia Kordamisküsimused
Õp. Lk. 10-44.

• Millal on võimalik elu määratlemine?
  

Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu.

• elu omadused:
  

Rakuline ehitus – rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused
Kõrge organiseerituse tase – organismide võime elumuutusteks
Ainevahetus – organismi lagundamis- ja sünteesimisprotsessid moodustavad tema ainevahetuse.
Energiavahetus – energia salvestumine, vabanemine
Stabiilne sisekeskkond – kõik organismid üritavad hoida oma sisekeskkonna stabiilsena. Püsiv keemiline koostis, happesusreaktsioon, temp püsivus(kõigusoojased/püsisoojased)
Reageerimine keskkonna muutustele – Loomad meeleorganitega/ainuraksetel on rakumembraani pinnal valgumolekulid, mis muutes kuju saadavad infot raku sisse.
Paljunemine – Suguliselt(hulkrakulised, loomariigis) või mittesuguliselt(pooldumine-ainurasked; vegetatiivne -taimed;eostega-seened)
Areng – uute sise-ja välistunnuste omandamine, kohanetakse keskkonnaga, kahepaiksed arenevad moondega
Evolutsioneerumine – liikide pikaajaline ühesuunaline liikumine

• Elu organiseerituse tasemed :
  

Biomolekul - Orgaaniline ühend mis on organismide koostises( Molekulaarbioloogia )
Rakuline tase – rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu omadused.(Tsütoloogia)
Kudede – sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega moodustavad koe(tugi,põhi)(Histoloogia)
Organite – kudede kogum, mis täidab kindlat funktsiooni(Kardioloogia ja med valdkonnad)
Organsüst – organid koonduvad ühiste talitluste alusel elundkondadesse
Organismi – organismi talitlused sõltuvad tema elundite ja –kondade tööst; nende regulatsiooniga tagatakse organismi sisekeskkonna stabiilsus; närvisüst suur osa, kooskõlastab elundkondade talitlust-neuraalne regulatsioon ,hormoonid reguleerivad-hormonaalne.(Talitlusi ja regulatsiooni-füsioloogia; organismi ehitust-anatoomia)
Populatsiooni – ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki org moodustavad populatsiooni(ökoloogia)
Liigi – liigi määratlemine paljude tunnuste alusel, oluline ristumisbarjäär(Morfoloogia, anatoomia, geneetika, ökoloogia, efoloogia)
Ökosüsteemi – ühisel territooriumil olev elusloodus ja eluta keskkond, mis on aineringe kaudu seotud(ökoloogia ja selle harud)
Biosfääri – kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase – atmosfäär, litosfäär, hüdrosfäär

• Mida kujutab endast teaduslik uurimismeetod?
  

• Nimeta ja kirjelda teadusliku uurimismeetodi etappe .
  

Probleemi püstitamine(tugineb tavaliselt vastavateadusharu teaduslikele faktidele, määratletakse uurimisobjekt ning piiritletakse muutuja )
Taustinfo kogumine(püüda saada võimalikult hea ülevaade uurimisobjektist kui ka teistest samalaadsetest uuringutest; raamatukogu, internet )
Hüpoteesi sõnastamine(Oletatav vastus püstitatud probleemile, mis on sõnastatud lähtuvalt taustinfost)
Hüpoteesi kontrollimine(katsed, vaatlused, eksperimendid , küsitlused; tuleb kindlaks määrata uuritavate objektide arv ning katsetingimused)
Tulemuste analüüs(võrdleme 2 grupi vaatlustulemusi omavahel; võime koostada graafikuid, tabeleid, jooniseid ning kõrvutada olemasoleva teadusliku infoga )
Järelduste tegemine(kui tulemused kinnitavad hüpoteesi saame järeldada etesialgne hüpotees leidis kinnitust/kui negatiivsed tuleb otsida vigu katse korralduses ja hüpoteesi püstitamises; neg tulemus on ka tulemus)

• Millised keemilised elemendid kuuluvad organismide koostisesse?
  

Kõige enam on rakkudes O, C, H, vähesemal määral N,P,S - makroelemendid

• Missugused ained on organismide koostises? Vesi, valgud , lipiidid , sahhariidid .
  

• Miks on vajalikud mikro - ja makroelemendid? Kõik makro- ja mikroelemendid on hädavajalikud organismide normaalseks elutegevuseks.
  

• Vee põhifunktsioonid organismis? Vesi täidab rakus mitmesuguseid funktsioone: see on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides.
  

• Mis tähtsus on katioonidel ja anioonidel?
  

Osalevad organismi aine-ja energiavahetuses ning paljude elutegevusprotsesside regulatsioonis. Katioonid – Ca- soolad annavad luudele tugevuse: Vanuritel palju, lastel Ca sisaldus luudes väike. Anioonid – joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks, CO2 vabaneb anioonide tõttu.

• Milliseid aineid nimetatakse biomolekulideks ja milliseid bioaktiivseteks?
  

Biomolekulideks nim org ühendeid, mis moodustuvad organismide elutegevuse tulemusena: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped , aminohapped , vitamiinid , nukleotiidid .
Bioaktiivseteks nim org ühendite eri klassidesse kuuluvaid ühendeid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad ainevahetust ja reguleerivad elutalitlusi: Ensüümid, Vitamiinid, Hormoonid.

• Süsivesikute ülesanded:
  

Energeetiline-kõige kiiremini kasutatav energiaallikas ; Struktuurne-taime-ja seeneraku kestas; Varuaine -taimedes tärklis, loomades glükogeen

• Süsivesikute jagunemine:
  

Monosahhariidid( lihtsuhkrud ) – Kõikide organismide energiaallikas, tekib fotosünteesis, loomad saavad toidust (riboos-RNA koostises, desoksüriboos-DNA koostises, glükoos-viinamarjasuhkur, veresuhkur = glükoos veres, fruktoos-puuviljasuhkur)
Oligosahhariidid (2-3 mono on omavahel liitunud) – (sahharoos-lauasuhkur; maltoos-koosneb 2st glükoosijäägist; laktoos-piimasuhkur)
Polüsahhariidid(polümeerid, mille monomeerideks on mono jäägid) – tärklis-energiavaruaine taimedel; tselluloos-taimerakukestade peamine koostisosa ; kitiin-lülijalgsete välisskeletis, seente varukestades; glükogeen-talletatakse maksas ja lihastes

• Lipiidid on hüdrofoobsed ained, mis ei lahustu vees, vaid org lahustites nt alkohol.
  

• Lipiidide jagunemine
  

Lihtlipiidid – naturaalrasvad(rasvad-loomsed tahked; õlid-taimsed vedelad) vahad(taimsed-lehtedel kaitsevaha; loomsed-mesilastel kärgede ehitamisel )
Liitlipiidid - glüko ja fosfo(rakumembraani koostises)
Steroidid – kolesterool (rasvasisaldus veres), hormoonid, vitamiin D(annab energiat)
Lipiidide funktsioonid: aitavad loomadel sooja hoida, kaitsefunktsioon, ehituslik, ainevahetuslik funkt, toitained
Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappedest.
VALKUDE ÜLESANDED:
 ehituslik funktsioon, Kaitse-, Liikumis-, Transpordi-, Regulatoorne ülesanne: insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust; Kasvuhormoon;  Energeetiline ülesanne
Millise kujuga on valgu sekundaar- ja tertsiaarstruktuur ?
Sekundaarne struktuur tekitab polüpeptiidi keerdumisel kruvikujulise heeliksi
Liitvalgud koosnevad valgulistest ja mittevalgulisest osast( kromosoomid , hemoglobiin )

• Võrdle denaturatsiooni ja renaturatsiooni.
  

Valgulahuse kuumutamisel keem sidemed kattuvad, valk kaotab 3 ja 2 struktuuri – denauturatsioon. 2 ja 3 struktuuri taastumisel, nt kuumutmise lõpetamisel on tegemist renaturatsiooniga

• Mis on ensüümid? Ensüümid on keerdunud valgumolekulid, mis katalüüsivad biokeemilisi reaktsioone.
  
• Milles seisneb antikehade toime? Seovad end halva asjaga ja viivad need kehast välja, Igal asjal on oma antikeha
  
• Miks erineb AIDS teistest nakkushaigustest? Hiv toimel lakkab inimese vererakkudes antikehade teke, langeb keha vastupanuvõime, hakatakse haigestuma muudesse haigustesse nt nohu
  

• Millal hakkab organism valke lagundama?
  

• Kuidas nukleiinhapped jaotuvad ja millest nad koosnevad?
  

DNA (desoksuribonukleiinhape)
RNA ( ribonukleiinhape ) asub rakuaines ja kopeerib DNA informatsiooni ja transpordib rakus selle vajalikku kohta.
Nukleiinhapped koosnevad nukleotiididest, mis moodustavad pikki ahelaid

• Millest koosnevad nukleotiidid?
  

Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist:
 viiesüsinikuline suhkur (DNA-s desoksüriboos ja RNAs – riboos)
 lämmastikalus
fosfaatrühm

• DNA ja RNA ehitus (võrdle neid), ülesanded.
  

DNA ehitus:
esmane struktuur – nukleotiididijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Esineb rakus sünteesiprotsessides ja viirustes
sekundaarstruktuur – levinuim esinemisvorm( biheeliks ja kaksikspiraal)
tertsiaalstruktuur – tekib DNA ja valkude koosmõjul (DNA+ valk=nukleoproteiin e kromosoom )
DNA ülesanded: kromosoomide peamine koostisosa, päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele.
RNA ehitus:
Esmane struktuur – nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs. Tekib sünteesi järgselt
Teisene struktuur – molekul, milles üksikahelalised lõigud vahetuvad kaksikahelaliste lõikudega omavahel paaduvad
RNA ülesanded: info kopeerimine ja transportimine info realiseerimiseks

• RNA kolm põhivormi.
  

mRNA –informatsiooni RNA, info toimetamine RNAlt sünteesitoimumiskohta.
tRNA – transport. Aminohapete transport valkude sünteesi toimumiskohta.
rRNA – ribosoomi RNA; kuulumine ribosoomi koostisesse
Komplementaarsus – DNA ja/või RNA nukleotiidide omavaheline sobivus . DNA koosneb A (adenosiin), C (tsütosiin), G (guaniin) ja T (tümiin) alustest, RNA – A, C, G ja U ( uratsiil ) alustest. Omavahel paarduvad ainult C ja G ning A ja U/T. 

• Oska leida DNA teine ahel. RNA ahel DNA ühest lõigust.