ökosüsteeme viisil, mida me ei suuda kontrollida. Veelgi enam, järjest kõrgem elustandard ning inimeste suurem liikuvus on suurendanud nõudlust fossiilkütuste järele. Üha suurenev nõudlus naftatoodete järele tekitab tarneraskusi, sest endised suured naftaväljad on asendunud väiksematega, kust naftat on keerukas välja pumbata. Mõningate prognooside kohaselt peaks naftatoomine jõudma haripunkti viie aasta pärast ning gaasitootmine viieteistkümne aasta pärast. Fossiilkütuste ammendumine hakkab edaspidi üha enam mõjutama valikuid elektritootmisel, transpordivahendite valikul ja igapäevases majapidamises. Eestis toodetakse valdav osa energiast põlevkivi baasil, mille põletamisel eraldub õhku hulgaliselt süsinikdioksiidi, kasutatakse vett ja kaevanduspiirkondade pinnast. Põlevkivi kaevandamine ja sellel baseeruv energeetika on Eesti üks olulisemaid majandus- ja keskkonnaküsimusi.
Adaptiivne radiatsioon- keskpunktist lähtuv levik 3) Väljasuremine- mingi organismirühma geenifondi lõplik kadu. (NB! Üksikisend ei saa välja surra!) Väljasuremise põhjused: · Loomulik e. fooniline väljasuremine- geenifond ei suuda anda uusi kohastumusi muutuvates tingimustes või ei suudeta konkureerida teiste liikidega. Põhjuseks võib olla ka liigi eluea ammendumine · Globaalsed või lokaalsed katastroofid · Inimtegevus. Sihtotstarbelise inimtegevuse tulemusena on välja surnud: ürgveis, lennuvõimetu hahk, kukkurhunt, dodo. Palju liike on surnud ka elupaikade hävitamise või muutmise tulemusena. Makroevolutsiooniline progress 1. Suurema eristuse ilmnemine bioevolutsioonis (avaldub kõigil tasanditel): · Genoomi tasandil (struktuur-ja regulaatorgeenid)
Negatiivne arenenud riikidele - suurenev immigratsioon; töökohad emigreeruvad; sõltuvuse suurenenud rahvusvahelistest firmadest ja Põhjariikidest; ebavõrdne kaubavahetus - kasum Põhjariikidele; arenguriikides lihtsamad, odavama tulemiga tootmisetapid; arenguriikides keskkonda saastavamad etapid; majanduse ühekülgne areng, ühekülgne ekspordistruktuur 17. Keskkonnaprobleemid - kõrbestumine, liikide mitmekesisuse vähenemine, maavarade ammendumine, mageveevarude nappus, vihmametsade pindala vähenemine, erosioon, õhusaaste, osoonikihi hõrenemine, mullaviljakuse vähenemine. 18. Üldtunnustatud rahvusvahelise suhtlemise normid hoiduda jõu kasutamisest või sellega ähvardamisest lahendada tülid rahumeelselt pidada kinni riigipiiride puutumatusest ja austada riikide territoriaalset terviklikkust austada riikide suveräänsust ning sellest tulenevaid õigusi
· Tahked kütused (kivisüsi, pruunsüsi) 15) Millised energiaallikad on kõige suurema osatähtsusega elektrienergia tootmisel? · Tahked kütused · Tuumaenergia · Hüdroenergia 16) Energiamajanduse probleemid · Energiatarbe kiire kasv · Kvalitatiivselt kõrgemal tasemel oleva energia vajaduse kasv · Ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotus · Traditsiooniliste energiaressursside ammendumine · Energiajulgeolek · (varustuskindlus) · Keskkonnaprobleemid 17) OPEC ja sellesse kuuluvad riigid · 12 riiki · Loodi 1960. · Eesmärgiks liikmete huvide kaitsmine maailma naftaturul · Saudi-Araabia, Iraak, Iraan Kuveit, Araabia Ühendemiraadid, Katar, Alzeeria, Liibüa, Nigeeria, Angola, Venezuela, Ecuador 18) Miks mõjutab OPEC oluliselt maailma majandust?
materjalist (nt alumiiniumist) tingitud ,,nähtamatu" materjalikulu ja materjalivoog 27. Mida uurib elutsükli analüüs? Hinnatakse toote täielikku keskkonnamõju kogu selle elutsükli jooksul. Arvesse võetakse toote taaskasutuse ja korduvkasutuse võimalused ning kogu tsüklis toimuva transpordi mõju keskkonnale. 28. Nimeta 3 globaalset keskkonnaprobleemi Maakerda ülerahvastatus Loodusvarade ammendumine ja kasutamine Looduse mitmekesisus Energiakasutus Saastumine 29. Mis põhjustab rahvastiku kiiret kasvu? Suremus on vähenenud (eriti arengumaades), sündivus aga on jäänud samaks Rahvastiku vananemise probleem, tööstusmaades Probleem seotud linnastumisega (urbanisatsioon) 30. Kuidas piirata rahvastiku liiga kiiret kasvu? Pereplaneerimine (nõustamine, arstlik teenindus) Sündivust vähendavad vahendid
pea kogu maailma energiamajandus. Juba aastakümneid on maailmamajanduses olnud väga aktuaalseks teemaks just energiajulgeolek. Lihtsamalt öeldes kujutab energiajulgeolek endast seda, et tuleb saada edukalt hakkama energiatootmise majanduslike ja tehniliste probleemidega. (Kasutatud www.diplomaatia.ee artiklit ,,Energiajulgeolek: hunt ikkagi tuli metsast") Viimase neist muudab eriti keeruliseks maavarade ammendumine, mis mõjutab seeläbi esimest ehk majanduslikku poolt. On loomulik, et nafta ja teiste kütuste hinnad tõusevad, sest vajadus nende järele ainult kasvab. Näib, et hetkel loeb maailmaturul vaid tooraine kättesaamine, mitte selle hind. Seda oskavad väga hästi ära kasutada nii-öelda ,,naftariigid", kes kujundavad kütuste olemasolule oma välispoliitikat. Seeläbi on võimalik manipuleerida pea kõigi riikidega, kus vajadus nafta ja teiste kütuste järele on piisavalt suur
ja püüdeldi iseseisvu eseisvuse poole, mida keskvõim püüdis lämmatada. Järjest mõjukamaks muutus Vene Föderatsioon eesotsas Jeltsiniga. Hakati koostama uut liidulepingut, mida vanameelsed üritasid takistada (augustiputs). 1991 sõlmiti SRÜ, millega NSVL oli lõplikult lagunenud. 4.Idabloki lagunemine- põhjused- NSVL mõju taandumine Ida-Euroopas, Varssavi Lepingu Organisatsiooni lagunemine, I-Euroopa sotsialismimudeli ammendumine, poliitliste olude leevenemisel ja ideoloogilise surve vähenemisel ei suutnud kom.reziimid enam rahuldada ühiskonna vajadusi, majanduse allakäik. Probleemid- Berliini müüri lagunemine- Saksa DV vanameelne juhtkond ei läinud kaasa I- Euroopa uuenemisp uuenemisprotsessiga ja püüdis valitsevat reziimi kindlustada, lõpuks Ida-Saksamaal 89.ulatuslik massiliikumine. Saksa DV sisepoliitilist arengut mõjutas Ungari-Austria piiri avamine, see lihtsustas idasakslaste pagemist läände. 89
Mootorikütuse, elektri- ja soojusenergiatootmine. Uue tehnoloogia väljatöötamine, tööjõu koolitamine jm. Äriteenused. Energia toimetamine tarbijatele- kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad. Elektriliinide, torujuhtmete ehitus ja hooldamine jm. Energiamajanduse põletavamad probleemid: 1. Energiatarbe kiire kasv 2. Kvaliteetselt kõrgemal tasemel oleva energiavajaduse kasv 3. Ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotus 4. Traditsiooniliste energiaressursside ammendumine 5. Energiajulgeolek 6. Keskkonnaprobleemid Energiaallikate osatähtsus maailmas: Nafta 40% Tuumaenergia- 5% Veeenergia- 5% Tahked kütused-20% Maagaas- 28% Muud 2% Taastuvad energiavarud: 1. Maa pöörlemise energia (loodete/lainete energia) 2. Päikeseenergia 3. Tuuleenergia 4. Veeenergia 5. Puit jm bioenergia 6. Maa siseenergia (maasisene soojus) 7. Maagravitatsioonienergia 8. Termotuumaenergia Taastumatud energiavarud: 1. Nafta 2. Maagaas 3
16. Võrdle paigutusmuutusi söetootmises Põhja-Ameerikas ja Euroopas. Euroopa Põhja-Ameerika Vanad söekaevanduspiirkonnad Inglismaa, Saksamaal Ruhr, Siber, Apalatsid. Ukrainas Donbass. Uued kaevanduspiirkonnad Siberis Kuzbass. USA ja Kanada lääne-piirkonnad. Ümberpaiknemise põhjused Varude ammendumine, Tooraine kvaliteedi langus. kvaliteedilangus. Söe tootmisega kaasnevad Maastike muutumine, veereziimi põhjavee saastumine, metsade probleemid MÕLEMAL muutumine hävimine. 17. Allmaa- ja karjaääriviisilise kaevandamise eelised ja puudused. Söe kaevandamine kaevandustes / allmaakaevandus Söe kaevandamine kajäärised / avakaevandus
enamiku kalaliike säilimise kriitilisele piirile või on määranud nad hävinema. Enamik merebiolooge usub, et maailmameri ei suuda toota rohkem kui 95 miljonit tonni kala aastas. Lähiaastatel, kui jätkub inimkonna arvukuse kasv, väheneb niisiis ka kalasaak inimese kohta. Järelikult tuleb tulevikus kogu suurenev toiduvajadus katta maismaa ressursside arvelt. Need kolm paralleelset tendentsi - alanev põhjavee tase, kahanev külvipind inimese kohta ja maailmamere kalavarude ammendumine - viitavad sellele, et ligi 3 miljardi võrra suureneva inimkonna varustamine toiduga muutub lähima viiekümne aasta jooksul üha keerulisemaks. Metsad langevad samuti inimkonna suurenevate nõudmiste ohvriks, kusjuures metsapindala kahanemine on suurim arengumaades. Metsamaa pindala inimese kohta väheneb aastaks 2050 praeguselt 0,56 hektarilt 0,38 hektarile nii rahvastiku üldise kasvu kui ka metsamaa põllumaaks muutmise tõttu. Kasvav nõudlus metsatööstuse
Rahvusvaheline kokkulepe - Kokkulepe, mis on sõlmitud rohkem kui kahe riigi vahel. 19.sajandi algul, peale Napoleoni sõdasid, loodi peaaegu kõiki Euroopa valitsejaid ühendav Püha Liit. Esimene teadaolev rahvusvahelie lepe loodi 1269a. eKr Egiptuse vaarao ja Hetiidi kuninga vahel Rahvusvahelise poliitika osapooled - Sõltumatud riigid, Rahvuvahelised organisatsioonid, Valitsusvälised organisatsioonid (Greenpeace) Unipolaarne – Üks rahvusvahelises poliitikas osaleja domineerib teiste üle Bipolaarne – Kaks rahvusvahelises poliitikas osalejat domineerivad teiste üle (ja konkureerivad sealjuures omavahel) (Külm sõda) Multipolaarne – Rahvusvahelises poliitikas on mitu ühesuguse võimupositsiooniga osalejat. (Praegune olukord) Rahvusvaheline Leping – Lepingu sõlmimisele eelnevad läbirääkimised, teksti kokkuleppimine, lepingu allkrijastamine, ratifitseerimine, jõustumine ja täitmine. Nt: Tartu rahuleping De fa...
Eestis on ta haruldaseks muutunud haudelind, kelle pesitsusaegset arvukust on hinnatud 50 - 100 paarile, talvist arvukust 100 - 200 isendile. Roherähn elab tavaliselt avatumal maastikul kui kirjurähnid. Ta elab vanades metsaparkides ning vanade puudega avamaastikul, mitte tihedates puistutes. Kuigi roherähn on suur ja raske, lendab ta kergelt ja hoogsalt. Inimesed ja keskkond. Peamisteks probleemideks on suur õhusaaste tööstuspiirkondades, veekogude reostumine, veeressursside ammendumine, võivad tekkida happevihmad, liigasutus ja palju tööstusjäätmeid. Neid püütakse ära hoida nii et toodetakse vähem ja ostetakse mujalt maalt rohkem sisse. Loodusvööndi mõju inimesele on selline, inimestele meeldib siinne kliima ja seepärast on siin väga tihe asutus. Kasutatud kirjandus: Wikipedia.ee Geograafia õpik Google Miksike.ee
Globaalprobleemid on nüüdisühiskonna probleemid, mille ületamiseks on vaja kogu inimkonna ning suurte piirkondade elanike abi. Esmajoones on globaalprobleemid seotud inimese poolt looduse rikkumisega. Globaalprobleeme: Rahvastiku kasv, globaalne soojenemine, vaesus, kõrbestumine, terrorism, liigilise mitmekesisuse vähenemine, süsinikdioksiidi emissiooni kasv, osoonikihi hõrenemine, erosioon, märgalade hävimine, AIDS-i levik, maavarade ammendumine, nälg, vihmametsade pindala vähenemine, mulla vaesumine, põhjavee reostumine, mageveevarude puudus, õhusaaste, happevihmad, veekogude reostumine (Maidre, Tamkivi, Hunt, 2011). Ülerahvastumine Üks väga suur ja tõsine globaalprobleem on ülerahvastatus. ''Ülerahvastatus on olukord, milles inimpopulatsiooni suurus või ealine struktuur ei võimalda selle ajajärgu sotsiaal-
kohaliku, piirkondliku või meetmeid on organisatsioonis rakendatud). Selline lähenemine võimaldab hinnata tegevuse potentsiaalset keskkonnamõju ja samas anda hinnang mõju vältimiseks või vähendamiseks võetud meetmete tõhususele. 20. Mis on keskkonnamõju? on mis tahes keskkonnas toimuv kahjulik või kasulik muutus, mis tervikuna või osaliselt tuleneb organisatsiooni tegevusest, toodetest või teenustest (nt loodusvarade ammendumine, pinnasereostus). 21. Mis on keskkonnaaspekti suurus? Keskkonnaaspekti kogused. väikesed kogused, keskmised kogused, suured kogused 22. Mis on keskkonnaaspekti kestvus/sagedus? Kui tihti see aspekt toimub. 1 harva (kord aastas, poolaastas), 2 keskmiselt (kord kvartalis, kuus), 3 tihti (kord nädalas, päevas) 23. Mis on keskkonnaaspekti mõju tõsidus?
TARTU RAATUSE GÜMNAASIUM Grete Jeltsov Historitsism Referaat Juhendaja: Raimond Lepiste Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................3 Historitsistlik arhitektuur...............................................................................................3 Neogootika maailmas...............................................................................................4-5 Vastuolu fassaadi ja siseruumide vahel...................................................................5-6 Neobarokk...................................................................................................................6 Eklektika...................................................................................................
tarbimis- ja tootmistavad. 2020. aasta prognoosid viitavad sellele, et loodusvarade kasutamine Euroopa Liidus üha suureneb. Loodusvarade kasutamine suureneb ka mujal maailmas, seda osaliselt kaupade ja teenuste tarbimise kasvu tõttu Euroopas, mis põhineb sageli mujalt saadud loodusvaradel. Euroopa suur loodusvarade tarbimine avaldab survet keskkonnale nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Selle surve kuuluvad taastumatute loodusvarade ammendumine, taastuvate loodusvarade intensiivkasutus, transport ning kaevandustegevusest, samuti tootmisest, tarbimisest ja jäätmetetekkest põhjustatud rohked vee-, õhu- ja pinnaseheitmed. Üldiselt nõustustakse sellega, et loodusvarade üha suureneval kasutusel on füüsilised piirangud. Kõige rohkem kasutavad loodusvarasid ja avaldavad keskkonnale survet elamumajandus, toit ja liiklus. Eestlased on alati olnud seotud loodusega ja püüdnud võimaluste piires kohalikke maavarasid
halvenemine, kliima soojenemine, veekriis ja vee reostamine, happevihmad jpmt. Alternatiivsete energiaallikate vähene kasutamine - ei tasu end ära. Nt. tuuleenergia kasutamine on kallis, päikesekiirgust saab kasutada vaid teatud piirkonnas ja sedagi ei tohi teha liiga ulatuslikult, muidu jäävad energiapuudusel seisma Maa loodusprotsessid. Taastumatute energiaallikate ammendumine, mida põhjustab nende liigne tarbimine. Olemasolevaid taastumatuid energia ressursse kasutatakse teist liiki energia loomiseks (nt. Põlevkivi elektrisaamiseks). Pidev energiavajaduse kasv Probleemide põhjused (ei ole Power Pointis) Elujärje paranemine Üleliigne tarbimine Pidev energiavajaduse kasv Arengumaad ei kontrolli energiatarbimist VI. I. Statistika Viimase 20...30 aasta jooksul on inimkond tarvitanud samapalju energiat kui
Peamiselt hõlmab see ühiskonda, keskkonda ja majandust. 13. Eesti keskkonnastrateegia eesmärgid. Kirjeldage vähemalt 3 põhjalikumalt. Eesti säästva arengu riiklik strateegia "Säästev Eesti 21". Mille eesmärgid: Eesti kultuuriruumi elujõulisus; heaolu kasv; sidus ühiskond; ökoloogiline tasakaal 14. Milles seisneb ühisvara tragöödia põhimõte? Tooge näited. Ühisvara tragöödia - jagatud ressursi ammendumine olukorras, kus erinevad osapooled saavad seda kasutada sõltumatult (ja mitte ratsionaalselt), lähtuvalt enda isekatest huvidest, hoolimata sellest, et ühisressursi ammendumine on vastuolus grupi pikaajaliste huvidega. Nt tursa ülepüük Atlandi ookeani põhjaosas 1960-ndel; avaliku ranniku kasutamine; võimsa autoga sõitmine 15. Mis on suhteline ja absoluutne vaesus? Miks ülemaailmset vaesust vaadeldakse säästva arengu piirina?
elutsükli jooksul. Selleks summeeritakse ressursi- ja energiakulu ning mõju keskkonnale alates toote valmistamiseks vajalike toorainete hankimisest kuni toote kõrvaldamiseni pärast kasutamist. Arvesse võetakse toote taaskasutuse ja korduvkasutuse võimalused ning kogu tsüklis toimuva transpordi mõju keskkonnale. 28. Nimeta 3 globaalset keskkonna probleemi - Maakera ülerahvastatus; Loodusvarade ammendumine ja kasutamine; Looduse mitmekesisus; Energiakasutus; Saastumine. 29. Mis põhjustab rahvastiku kiiret kasvu - Suremus on vähenenud(eriti arengumaades); 30. Kuidas piirata rahvastiku liiga kiiret kasvu - Pereplaneerimine; Sündivust vähendavad abivahendid; Naiste olukorra parandamine; Laste suremuse vähendamine; Abiellumisea tõstmine. 31. Loodusvarade säästva kasutamise põhimõtted - Kõik loodusvarad on
satelliitside, mobiilside, arvutiside, internet) · Väga suured teadusavastused (bioloogias geneetika, uued materjalid, kosmoseuuringud) · Transpordi mitmekesistumine ja kiirenemine · Inimeste haridustaseme tõus · Hõives on ülekaalus teenindav sector Infoühiskond on põhjariikides. Infoühiskonnas tekkivad probleemid: · Energiakriisid · Looduskeskkonna e. ökoloogilised probleemid · Loodusvarade ammendumine Globaliseerumise plussid ja miinused Plussid: · Riikidevaheliste kaubandussuhete juures on vähenenud tollipiirangud või üldse kadunud · Arengumaadesse on rajatud importiasendavaid harusid · Konkurents paljude eririikidest firmade vahel sunnib tõstma kvaliteeti ja toodangu mitmekesisust · Inimeste vaba liikumine Miinused: · Arenenud riikide firmad ja riigid saavad suurema kasumi, kui arengumaad. · On suurenenud surved riikide valitsustele
Eriti väheseks on jäänud leht- ja segametsi. Paremini on säilinud okasmetsad, mis suuresti asuvad raskesti ligipääsetavates kohtades. Tänapäeval saadakse metsast puitu, mida kasutatakse kütteks, ehituseks ja tarbeesemeiks. Metsast saab ka toitu nagu näiteks ulukeid (liha), pähkleid, seeni, marju, mett jm. Halvasti mõjub metsadele suurte tööstuspiirkondade lähedus. Seda eriti õhusaaste tagajärjel. Probleemiks on ka veekogude reostamine ja veevarude ammendumine, seda eriti neis piirkondades, kus on suured kaevandused ja tselluloositööstused. Tiheda asustuse ja sõidukite heitgaaside tõttu on suurlinnade õhk sageli väga saastatud ning puud on enamuses haiged. Nüüdisajal põhineb metsa kasutamine, uuendamine ja kaitsmine metsa bioloogia tundmisel, täpsemini metsateadusel. Arvestatakse metsakasvatajate kogemusi ja majanduslikke kaalutlusi. Metsateadlased on uurinud, milliseid puuliike kuskil eelistada, kuidas metsa hooldada,
, Planktrothrix agardhii, Microcystis aeruginosa. 29. Veeõitsenguid põhjustavad Peipsi järves ja Võrtsjärves peamiselt perekonnad Microcystis, Aphanizomenin, Dolichospermum, Planktothrix ja Gloeotrichia echinulata. 30. Hepatoksiinid ehk maksamürgid, neurotoksiinid ehk närvimürgid, dermatotoksiinid ehk nahamürgid. 31. Sinivetikate toksiinid satuvad vette eelkõige vetikate lagunedes, mida põhjustavad halvenenud valgustingimused või ilmaolud, toitainete ammendumine või enesemürgitus mõne ainevahetusprodukti liigse kogunemise tõttu. 32. Maksamürkide poolt põhjustatud haigussümptomiteks on seedehäired, oksendamine, pikemal kokkupuutel ka maksakahjustused. On leitud, et maksamürgid soodustavad vähkkasvajate teket. 33. Närvimürkide poolt põhjustatud haigussümptomiteks võivad olla lihasvalu, hingamistakistused, raskemal juhul krambid ja halvatus. 34. Dermatotoksiinid põhjustavad nahaärritusi (sügelemine, punetus, villid)
oma lehtedega ja mürgised ained saavad koguneda okastesse Metsi on laastatud ka parvetamiskõlblike jõgede ümbruses, sest maanteede ja raudteede puudumisel saab varutud metsa välja vedada ainult mööda jõgesid. INIMTEGEVUS Torujuhtmete ja veehoidlate rajamine hävitab palju metsa. Halvasti mõjub metsadele suurte tööstuspiirkondade lähedus, seda eriti õhusaaste tagajärjel. Veekogude reostamine ja veevarude ammendumine, seda eriti neis piirkondades, kus on suured kaevandused ja tselluloositööstused. Seal, kus inimene metsa hävitama ei pääse, teevad seda pahatihti aga suured metsatulekahjud, mis võivad haarata sadade ruutkilomeetrite suuruseid alasid.
Tähtsamad energiavarad maailmas: 1. Nafta - ~37% 2. Kivisüsi jt tahked kütused - ~25% 3. Maagaas - ~23% 4. Tuumaenergia - ~6% 5. Biomass - ~4% 6. Hüdroenergia - ~3% Põletavamad probleemid kaasaegses energiamajanduses: * Energia tarbimise kiire kasv * Kvalitatiivselt kõrgemal tasemel oleva energia vajaduse kiire kasv (näit. elektrienergia) * Ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotumine (25% maailma elanikkonnast tarbib 75% energia varudest) * Traditsiooniliste energiavarade ammendumine * Energia julgeolek - tuleneb eelnevast, en.varasid kasutatakse poliitilise relvana * Keskkonnaprobleemid - põhiline osa CO2-st tuleb energeetikast, kehvemate leiukohtadega kaasnevad suuremad probleemid Osat. Osat. Energiavara Peamised kasutusalad Suuremad leiukohad Suuremad tootjad Eelised Puudused Märkused Lisa energ. elektrit.
Meemimälu uurimisega inimesel tegelevad sotsiaalteadused. Kompekssuse tõttu on elu kirjeldamisel võimalik kasutada parallelselt ja põimuvalt erinevaid klassifikatsioone (nt. organisme võib klassifitseerida biosüstemaatikast või ökonisist lähtuvalt). Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtused vaid ajutiselt ja passiivselt. ELUSORGANISMIDE peamised tunnused: 1. Paljunemine: õnnetused 2. Arenemine: ammendumine 3. Aine- ja energiavahetus. Organismid on avatud süsteemid seotud enda keskkonnaga. Reageerivad välisele. 4. Rakuline ehitus. 5. Homeostaas sisekeskkonna säilumine ELU omadused veel: 6. Pidev, aga poolkonservatiivne: DNA Watson, Crick 1953. 7. Iga organiseerumise tase lisab oma võimalused (rakk pole "organellide kott"). Tervikut pole võimalik seletada ainult lihtsa elementide seletamiste summana tervikul lisanduvad uued
Sellisteks energiaallikateks on näiteks päikese-, tuule-, vee-, lainetuse- ja bioenergia. Taastumatud on sellised (maakoorega seotud) energiaallikad, mida tarbitakse rohkem, kui loodus neid taastoota suudab (nafta, süsi, turvas, uraan jne). Globaalses mastaabis on energiaprobleem kasvamas, kuna viimase sajakonna aasta jooksul on inimkond oma suurenevate vajaduste tarbeks kiiresti ära kasutamas taastumatute energiaallikate varusid. Energia kasutamisega pole seotud vaid energiavarude ammendumine, vaid ka energia tootmisega kaasnevad heitmed, mis võivad olla kahjulikud keskkonnale. Nafta ja kivisüsi on kahtlemata kõige levinumad energiaallikad tänapäeval. Fossiilsete kütuste põletamisel paisatakse atmosfääri saasteaineid: lämmastikoksiide, vääveloksiide, süsivesinikke ning tahma. Need ained mõjutavad happevihmade teket, seeläbi maapinna ja veekogude 5 hapestumist aga ka näiteks veekogude eutrofeerumist
· Terrorism Tegevus, kus inimesed võivad saada viga. · Liigilise mitmekesisuse vähenemine · Osoonikihi hõrenemine ,,Osooniaukude" kaudu jõuab maapinnani tugev UV- kiirgus, mis hävitab liike ning tekitab inimestel vähki. · Erosioon pinnase ärakanne liustike, lainete, tuule ning voolava vee tõttu. · Märgalade hävimine( sood, rabad) · AIDS-i levik Haigusele puudub ravi. Seda saab vaid kontrolli all hoida. · Maavarade ammendumine Pidev maavarade kaevandamine on viinud meid sinnani, et varsti pole mida kaevandada. Juurde ei tule enam midagi(maavarasid). · Nälg On piirkondi, kus inimesed surevad, kuna ei saa piisavalt süüa. · Vihmametsade pindala vähenemine liigid hävivad ja vihmametsade hävimise korral tulevad kliimamuutused, mis võivad inimkonnale hävitavalt mõjuda. · Mulla vaesumine toitaineid mullas jääb vähemaks ning taimkatte mitmekesisus väheneb.
- Lihtsustamine ehk evolutsiooniline regress ehk ehituse taandareng, näiteks inimese saba - osaline (vastand täielik) taandareng - Täielik taandareng - Kadunud on aktiivseks eluviisiks vajalikud organid, hästi on arenenud paljunemisorganid, näiteks paeluss 3. Väljasuremine - Liigiline väljasuremine - Massiline väljasuremine - Põhjused: - Liigi genofondi võimaluste ammendumine, ohustatud kitsalt spetsialiseerunud liigid või liigid väga suuremõõtmeliste isenditega - Kliima või elutingimuste järsk muutus - Inimtegevus Inimese eellased (lõunaahv, osav inimene, püstine inimene, neandertaallane) 1. Lõunaahv ehk australopiteekus - Inimese sugukonna väljasurnud perekond, millest põlvneb inimese perekond 2
kõikjal, kuhu on parem ligipääs, on see metsavarujate poolt maha võetud. Metsi on laastatud ka parvetamiskõlblike jõgede ümbruses, sest maanteede ja raudteede puudumisel saab varutud metsa välja vedada ainult mööda jõgesid. Palju metsa on hävinud ka torujuhtmete ja veehoidlate rajamisel. Halvasti mõjub metsadele suurte tööstuspiirkondade lähedus. Seda eriti õhusaaste tagajärjel. Probleemiks on ka veekogude reostamine ja veevarude ammendumine, seda eriti neis piirkondades, kus on suured kaevandused ja tselluloositööstused. Tiheda asustuse ja sõidukite heitgaaside tõttu on suurlinnade õhk sageli väga saastatud. Metsade säilitamiseks on praeguseks peaaegu kõikjale rajatud palju looduskaitsealasid ja rahvusparke.
segu; fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu; ideede lõtv seotus; paranoilisus; kindla teemaderingi eristamatus. Ihab Hassani modernismi ja postmodernismi eristus: Modernism Postmodernism Romantism / Sümbolism Pataphysics / dadaism Eesmärk Mängima Disain Võimalus Hierarhia Anarhia Meisterlikkuse / Logod Ammendumine / Silence Art Object / Lõpetatud tööd Protsess / Performance / Happening Loomine / Summeerimisnäidiku Decreation / Lammutamine Süntees Antitees Kohalolek Puudumine Kesestamine Levimine Zanr / Piirikivi Tekst / interteksti Semantika Retoorika Paradigma Syntagm Metafoor Metonüümia
..............................................12 Sissejuhatus Elektriautode, -busside, -skuutrite, aga ka raadiomajakate ja kaugeltki mitte ainult nende varustamiseks on vaja kütuseelemente. Viimastel aastatel on kogu maailmas hakatud prama väga palju tähelepanu alternatiivsete energeetiliste ressursside nagu tuule-, geotermaal-, hüdro-, biomassi- ja päikeseenergiale ning teiste tõhusamate energiaallikate kasutamisele. Selle peamiseks põhjuseks on ühelt poolt nafta- ja gaasivarude ammendumine ning teiselt poolt tarbimise plahvatuslik kasv Aasias, eeskätt Hiinas, Indias ja Indoneesias. Nii USA-s, Jaapanis, Kanadas kui ka Euroopas on käivitatud ulatuslikud riiklikud vesinikuenergeetika ja kütuseelementide uurimis- ja arendusprogrammid. Esmakordselt väga pika ajavahemiku järel ületavad USA-s kütuseelementide arendamiseks eraldatavad riiklikud vahendid biokeemiale määratud ressursse. 2003. aastal allkirjastasid Euroopa Liit ja USA memorandumi nn
Vaimne võimekus, mis mõjustab ettevõtja edukust, koosneb üldisest intelligentsusest- moodustab kuni 20% üldisest edukusest inimtegevuse valdkonnas (matemaatika, keeled, füüsiline valmisolek) ja emotsionaalne intelligentsus- oskus suhelda, märgata, saada läbi inimestega jne. loovusest ja analüütilise mõtlemise võimest. 2. Väikeettevõtte eelised- iseenda peremees, 3. Lihtaktsiad Pilet 1. Äriplaani koostamise ja elluviimise probleemid - liigkiire ammendumine Äriplaan ammendab end kiiresti, kuna teda ei uuendata. Plaani otstarbekas uuendada iga kuue kuu möödudes. Sel moel saab äriplaan kogu aeg järgmiseks 12 kuuks uuendatud. 2. Väikeettevõtte miinused - kapitaliprobleem Nii olemasoleva ettevõtteülevõtmisel, kui uue asutamisel tuleb hoolikalt kaaluda alustamiseks ja firma käitamiseks vajaliku kapitali suurust. Kui eeldatud kapitalivajadus
seega tehnika valdkond on välistatud;3) teos peab olema väljendatud mingisuguses objektiivses vormis. See vorm (käsikiri, audio- või videosalvestis) on eelduseks, et teost saaks üldse kaitsta; 4) teos peab olem sellises objektiivses vormis, mis annab võimaluse teost selle vormi kaudu tajuda ja reprodutseerida kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. 3. Mis on õiguste ammendumine - Intellektuaalomandi immateriaalsest iseloomust tulenevalt on selle tunnustamine vältimatult seotud seadusliku alusega ja seega territoriaalne. Võimalik on, et sisult üks ja sama õigus kuulub eri riikides eri isikutele. Teoreetiliselt võimalik on ka see, et teiste riikide kodanike õigusi mingis riigis ei tunnustata. Õiguste kasutamist piirab õiguste ammendumise doktriin (Exhaustion of rights), mille kohaselt muus riigis legaalselt käibesse
avalikkuse kriitilise häälestuse vahel: "Kas me sellist eestist tahtsimegi?" Hinnang transitsiooni edukusele: Eesti riigi rahvusvahelise positsiooni kindlustamine + Demokraatlike institutsioonide areng isikuvabadused, inimõigused + Majanduslik areng ++/ Tehnoloogiline uuenemine + Elukvaliteet inimareng +/ Eesti keele ja kultuuri kestmine + Mitteeestlaste integratsioon +/ Eesti tuleviku väljakutsed Rahvastiku kahanemine, inimkapitali defitsiit Senise majanduskasvu mudeli ammendumine, toimetulek globaalses majanduses Rahvusvaheline julgeolek Demokraatia areng ja valitsemise korraldus Identeedi, väärtuste, mälutöö probleemid Eesti vajab jälle uusi ideid ja julgust muutuda Vabaduses kasvanud põlvkonna valikud ja eneseteostustahe on määrav töhtsusega ÜHISKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS 1. Definatsioon jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste
lastakse. Reaktori käivitamiseks tõstetakse vardad osaliselt välja. Kuna uraani isotoobi U-235 tuumad lõhustuvad intensiivselt just aeglaste neutronite toimel, siis kasutatakse tuumareaktorites aeglusteid. Surveveereaktori tööpõhimõte Tuumaenergeetika Maailma üha kasvav energiavajadus ja traditsiooniliste energiaressursside ammendumine. Väikese kütusekogusega toodetakse suur kogus energiat (1kg tuumakütust/3000T kivisütt). Pikas perspektiivis odav energiaallikas.Töökorras tuumajaam ei reosta keskkonda, pole õhureostust. Uue põlvkonna jaamad on ohutumad. Uraanivarusid on veel maailmas piisavalt, tema hind maailmaturul suhteliselt soodne. 8 Probleemid Väga kallis ja keerukas tehnika selle kasutamine on jõukohane vaid rikastele riikidele.
üleujutused. Üha kasvav fossiilkütuste kasutamine on kaasa toonud keskkonna saastumise ja kergesti kättesaadavate ressursside ammendumise. Fossiilsete kütuste põletamisel eraldub atmosfääri saasteaineid nagu süsinik- ja lämmastikoksiidid, vääveldioksiid, vesinikuosakesed jms mis põhjustavad õhusaastet, happesademeid, terviseprobleeme jpm. Üleilmset soojenemist põhjustav keskkonnasaaste, ressursside ammendumine ja energiakasutus on omavahel seotud ja üksteisest sõltuvad nähtused. Maa elanikkonna ja energiakasutuse kasvades kasvab ka surve keskkonnale, mõjutades Maa ökosüsteeme viisil, mida me ei suuda kontrollida. Fossiilkütuste põletamisel eraldub atmosfääri hulk gaase, mida nimetatakse kasvuhoonegaasideks ja millest üldsusele tuntuimad on süsihappegaas (süsinikdioksiid) 3 ja veeaur. Teadlastele teeb muret süsinikdioksiidisisalduse vähene ent järjekindel suurenemine
piiramiseks Valitsus saab defineerida seadusandluse kaudu omandiõigused, mis hoiaks ära negatiivsete välismõjude tekkimise. 21. Kuidas mõjutavad keskkonnaprobleemid riikide majanduslikku arengut? 7 Keskkonnaprobleemid maailmas Vaesus ja rahvastiku juurdekasv Loodusressursside ammendumine Saastumine Loodusvarade ammendumine Loodusvarad Õhk, vesi, taimed, loomad, maavarad Põllukultuurid Looduslik mitmekesisus ehk biodiversiteet Esteetilised väärtused Bioloogiline mitmekesisus Tagab tulevikuressursside olemasolu (uued ravimid) Looduslikus ringkäigus on igal liigil oma eesmärk Geneetiline mitmekesisus tagab parema kohanemisvõime keskkonnatingimuste muutumisel Saastumine
looduavara kasutamine, jääkainete tootmise piiramine, materjalide korduv- ja kõrvalkasutamine. Keskkonna reostatus Elurikkuse vähenemine – maavarad – looduslikud, oma keemiliselt koostiselt ja ehituselt maakoorde kuuluvad ained, millel on iseloomudlik kristalne ehitus ja mida käesoleval ajal saab tasuvalt kasutada. Kaevandamise negatiivne mõju – kujundab maa geograafiat, maavarade ammendumine, pinnase teiseldus, metsade ja vaba maa hõivamine, erosioon, karsti lehtrite moodustumine, reostumine, bioloogilise mitmekesisuse kadumine, pinnase tulekahjud, põhja- ja pinnavee taseme alandamine, suurtes kogustes jäätmed. Abinõud – materjalide säästmine, asendamine, korduvkasutus, kaevandustehnoloogia täiustamine, Näljahäda Põhjused – rahvastiku kiire juurdekasv, ühiskonna korraldus, asustustiheduse
välismõjude piiramiseks Valitsus saab defineerida seadusandluse kaudu omandiõigused, mis hoiaks ära negatiivsete välismõjude tekkimise. 22. Kuidas mõjutavad keskkonnaprobleemid riikide majanduslikku arengut? 7 KESKKONNAPROBLEEMID MAAILMAS Vaesus ja rahvastiku juurdekasv Loodusressursside ammendumine Saastumine Loodusvarade ammendumine Loodusvarad Õhk, vesi, taimed, loomad, maavarad Põllukultuurid Looduslik mitmekesisus ehk biodiversiteet Esteetilised väärtused Bioloogiline mitmekesisus Tagab tulevikuressursside olemasolu (uued ravimid) Looduslikus ringkäigus on igal liigil oma eesmärk Geneetiline mitmekesisus tagab parema kohanemisvõime keskkonnatingimuste muutumisel Saastumine
T-10.5 Ainelise põhivahendi akumuleeritud kulum on kreeditsaldoga kontraaktivakonto. T-10.6 Firma soetas 12 000 000 euro eest söekaevanduse. Prognooside kohaselt peaks maapõues kivisütt olema 20 miljon tonni. Kui esimesel aruandeaastal kaevandati ja müüdi 2 000 000 tonni sütt, siis depletsioonikulu kajastamisel tuleb debiteerida kontot Depletsioonikulu summas 1 200 000 eurot. SEST... = 0,6 0,6 * 2 000 000 = 1 200 000 PS! Depletsioon on loodusvara ammendumine ÜLESANNE 1 1) D: Masinad ja seadmed 1500 K: Võlg tarnijale 1500 2) D: Võlg tarnijale 1500 K: Arvelduskonto 1500 Korrigeerimiskanne 3) D: Amortisatsioonikulu 50 K: Masinate ja seadmete akumuleeritud kulum 50 KAHEKORDSELT ALANEVA JÄÄGI MEETOD: = 0,2 = 20% 2 * 20% = 40% 40% * 1500 = 600 esimese aasta kulu Ühe kuu deplatsioonikulu on 600 / 12 = 50 krooni. ÜLESANNE 2
reovesi, jäätmed, puhta joogivee nappus jne) lahenduste leidmisega. Looduskaitse Looduskaitse eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. kokkuvõtvalt hõlmab see loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. Globaalsed keskkonnaprobleemid (rahvastiku kasv, loodusvarade kasutamine ja nende ammendumine, looduse mitmekesisus, energia tootmisega seotud keskkonnaprobleemid, õhusaaste probleemid, rikkuse ebavõrdne jaotumine). Ebavõrdsus inimeste vahel: 1960.a. 20% rikkamatest elanikest sai 70% maailmatulust, 1989.a. 80%. Üks tööstusriigi kodanik kulutab loodusvarasid 40 korda rohkem kui arengumaal elav inimene. Ammendamatud loodusvarad - õhk, vesi, päikeseenergia Taastuvad – mõistliku kasutamise korral võimelised uuesti end taastootma: muld, mets,
kodulinnu erinevad tõud. Valdav osa tarbitavast loomsest valgust pärineb lihatoodetest ja vaid 6% saadakse kalast. Kalasaagid suurenesid ajavahemikul 1950-1990 praegu viis korda. Nüüd on kogusaak hakanud järsult langema. Paljude püügi-, elu- ja kudemispaikade hävimine vähendab kalasaake edaspidigi. Toiduainete toodangut vähendavad: · mulla ära kanne · huumuse vaesumine · mulla tihenemine · samuti õhu saastumine · põhjaveevarude ammendumine · niisutavate maade soostumine · sooldumine Praegu on põldude all 11% ja karjamaade all 10% kogu maakera maast. Kogu toidutootmine rajaneb peaaegu täielikult sellel maaosal, sest kalastusest ja muu veest pärinev toiduosa jääb vaid ühe protsendi piiresse. Vilja tootmiseks sobivaid uusi maid on liiga napilt, kuigi põhimõtteliselt võiks põldude pindala kahekordistada. Selleks tuleks raadata troopilised metsad, suurendada veel niisutatavate maade pindala kõrbete ja muude
Uute tarbekaupade vajaduse kiire kasv Energia tarbimise kiire kasv Eluks kõlblike paikade puuduse. Kuidas piirata rahvaarvu suurenemist: Pereplaneerimine Sündivust vähendavad vahendid Naiste olukorra parandamine - hariduse võimaldamine, siis neil on midagi teha. Laste suremuse vähendamine????? Abiellumisea tõstmine Poliitiline sekkumine (hiina) Maksude kehtestamine Ümber asustamine MAAKERA METSAD, MAAVARAD, NENDE AMMENDUMINE Mets - kooslus, mitemrindeline, kus puud moodustavad ülemise rinde. Ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Metsade osatähtsus - maakera kliima puhverdaja. Kasvuhoonegaaside eemaldaja. Metsad ja vihmametsad on planeedi kopsud. Maakeral kasvanud 6 miljardist hektarist metsast on alles 5 miljardit. Miks metsi hävitatakse? Troopilised metsad - põletatud maa-alade kasutuselevõtt põllumaana,
seisukohad ja kuulujutud kanduvad kiiresti turgu mööda laiali. Järelikult tuleks neid kuulujutte siseturunduse abil suunata. 9 Kasutatud kirjandus Green, W. E., Walls, G. D., Schrest, L. J. Internal Marketing. The Key to External Marketing Success. - Journal of Services Marketing, vol. 8, No. 4, 1994, pp. 5 13. Hanson, K. Turunduse ammendumine. [http:/www.hanson.ee/artiklid.html]. 08/03/2003. Leppik, A. Töötaja turundab ka pärast tööaega. Äripäev, 5. Detsember 2000. 10
Loodus-ja keskkonnakaitse TÜ Narva Kolledź Maret Vihman GLOBAALPROBLEEMID – grupitöö a) Nummerda ülemaailmsed globaalprobleemid (puudutavad suurt hulka maakera elanikest)( 5 tähtsamat) sellises järjekorras, nagu nad sinu arvates olulised ja lahendust vajavad on. Püüa arutleda ka põhjuste, tagajärgede ja lahenduste üle. b) MÄRGISTA ROOMA NUMBRITEGA (I,II,III,IV,V) need globaalprobleemid, mis EESTIMAA ELANIKELE ja sulle enam muret tekitavad ja tunda annavad. probleem ilmingud/ olemus / tagajärg Kus tuntav (esineb) Esinemine Eestis Lahendus, abinõu enam III Kasushooneefekti põhjustavad Osooniauk üle 1000 Põhiline temperatuuritõus leiab Kasvushoone efekt...
- Lihtsustamine ehk evolutsiooniline regress ehk ehituse taandareng, näiteks inimese saba - osaline (vastand täielik) taandareng - Täielik taandareng - Kadunud on aktiivseks eluviisiks vajalikud organid, hästi on arenenud paljunemisorganid, näiteks paeluss 3. Väljasuremine - Liigiline väljasuremine - Massiline väljasuremine - Põhjused: - Liigi genofondi võimaluste ammendumine, ohustatud kitsalt spetsialiseerunud liigid või liigid väga suuremõõtmeliste isenditega - Kliima või elutingimuste järsk muutus - Inimtegevus Inimese sarnasused ja erinevused võrreldes primaatidega Konspekteeri ise, õp. lk. 56-59 Sarnasused: 1. Jäsemete viis sõrme ja viis varvast (jäsemed on kohastunud haaramiseks ehk sõrme ja varbaotstes paiknevad lihaselised padjandid, pöidla asend) 2. Hea nägemine 3. Suur aju
Energiamajandus Kaasaeg ja tulevik Energiamajanduse põletavamad probleemid ·Energiatarbe kiire kasv ·Kvalitatiivselt kõrgemal tasemel oleva energia vajaduse kasv ·Ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotus ·Traditsiooniliste energiaressursside ammendumine ·Energiajulgeolek (varustuskindlus) ·Keskkonnaprobleemid Maailma energiatarbe prognoos Maailma primaarenergia tarbe kasv 1980-2030 (miljardit tonni naftaekvivalendina) Globaalse energiatarbe rahuldamiseks kasutatavad energiaallikad Elektrienergia tootmine maailmas Süsi, nafta, gaas 10934 Hüdroenergia 2759 Tuumaenergia 2615
Loodusvööndid Geograafia õpimapp 8 klass ASUKOHT MULLAD KLIIMADIAGRAMM KULTUURTAIMED LOODUSVÖÖND LOOMAD TAIMED KESKKONNAPROBLEEMID Ekvaatorilähedased alad Kesk-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias; mullad enamasti vanad; lähtekivim sügavalt murenenud; raudoksiidist punased; horisontideks liigestumata; happelised; mineraalivaesed; bataat; maniokk; targo; EKVATORIAALNE tingimused eluks väga suhkruroog; saago; kohvi; mitmekesised; liikide arvukuselt VIHMAMETS kakao; vürtsid; ainulaadne; koduks pooltele tihe; lopsakas; liigirikas; ...
Titanil on liiga külm, et selle pinnal saaks eksisteerida vedel vesi, kuid mitmed teadlased on osutanud, et kuu pinda palistavates vedela metaani- ja etaanijärvedes võib elutseda eksootilisi eluvorme. 2005. aastal sooritati arvutused, mille kohaselt suudaksid seesugused mikroobid hädavaevalt ära elada, hingates sisse gaasilist vesinikku ning süües orgaanilisi atsetüleeni molekule, protsessi tagajärjel tekiks metaan. Selle tulemusena tekiks Titanil atsetüleeni puudus ning vesiniku ammendumine kuu pinna läheduses, kus mikroobid elavad. Nüüd on automaatjaama Cassini mõõtmised neid ennustusi kinnitanud, vihjates elu olemasolu võimalikkusele Titanil. NASA automaatjaama Cassini missiooni Saturni süsteemi uurimisel pikendati seitsme aasta võrra, 2017. aasta septembrini. Cassini startis Maalt 1997. aastal ja sisenes Saturni orbiidile 2004. aastal. Sellest ajast saadik on Cassini edastanud hulgaliselt vaatlusandmeid Saturnist ja selle kaaslastest
Rahvastiku ja sotsiaalprobleemid: · rahvastiku liigne kasv · näljahädad · haigused, eriti HIV ja AIDS · vaesus · terrorism (sh küberterrorism) Keskkonnaprobleemid: · kliima muutumine (sh globaalne soojenemine) · süsinikdioksiidi emissiooni kasv · õhusaaste · põhjaveevarude vähenemine · haritava maa pindala, kalavarude ja metsamaa vähenemine · taime ja loomaliikide väljasuremine · kõrbestumine · osoonikihi hõrenemine · maavarade ammendumine · vihmametsade pindala vähenemine · happevihmad SOTSIAALPROBLEEMID Sotsiaalseteks probleemideks nimetatakse ebasoovitavaid, kahjulikke asjaolusid ning protsesse ühiskonna elus, mis võivad kahjustada inimeste heaolu, ühiskonnaliikmete ühtekuuluvust ehk sotsiaalset sidusust, majanduslikku edenemist, ühiselt tunnustatud väärtusi ja moraali, inimeste tegutsemisvabadust ning riigiaparaadi toimimistki. Sotsiaalsed probleemid on: · alkoholism,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
