Suurbritannia Jarmo Vaik 9. Klass Harmi Põhikool. Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus Suurbritanniasse 13. Valitsus 3. Sümboolika 14. Turism 4. Rahvastik 4.1 Rahvused 15. Tuntumad linnad 4.2 Religioonid 5. Geograafiline asend 16. Piirkonnad 6. Maastik 16.1 Inglismaa 7. Veekogud 16.2 Sotimaa 8. Mäed/mäestikud 9. Saared 16.3 Wales 10. Kliima 16.4 PõhjaIirimaa 11. Kliima 11. Majandus 17. Kasutatud 11.1 Tööstus Kirjandus 11.2 Põllumajandus/Kalandus 11.3 Energeetika Suurbritannia Ametlik nimi: Suurbritannia ja PõhjaIirimaa ühendkuningriik Koosneb neljast riigist: Inglismaa, Sotimaa, Wales ja PõhjaIirimaa Pindala: 244 088 km² Rahvaarv: 62 041 700 Peal...
Suur prantsuse revolutsioon Põhjused: · Valgustusideede levik (see kritiseeris seisuslikku korda) · Ameerika ühendriikide iseseisvussõja mõju (võimude lahusus, ja värki kus oli valgustusideid ellu viidud) · Kriis majanduses (tingitud kolmest asbektist: 1. Inglise vabriku kaubad tungisid prantsuse turule ja prantsuse toodang ei suutnud nende kaupadega konkureerida. 2. 1788. Aastal oli toimunud ikaldus ja selle tagtjärjel jäi saaki väheseks ja see tõi kaasa leiva hinna tõusu (linnas elavaid keskklassi inimesi mõjutas kõige rohkem) 3. Prantsusmaa oli osalenud iseseisvussõjas ja see oli läinud kalliks. · Rahulolematus kuninga ja kuningannaga(nende liialt priiskav elustiil ja nende absolutistlik valitsemine) · Vastuolud ühiskonnas.(valitsev seisuslik kord, kus vaimulik ja aadlikud olid priviligeeritud ja ei pidanud maksma makse ja asju) Perioo Esinduskogu(d) Kes v...
· Riigikogu saadeti laiali. · Erakondade tegevus lõpetati. · Loodi üks partei Isamaliit. · Kehtestati tsensuur. · Kõige olulisemate asutuste, organistatsioonide üle kehtestati rang kontroll. · Seadused avaldati presidendi dekreedina. VAIKIV AJASTU Rahvas ei saanud rääkida. 1937. aastal koostati K.Pätsi eestvedamisel uus põhiseadus. Loodi presidendi ametikoht, kes valitakse rahava poolt kuueks aastaks. Riigikogu muudeti kahekojaliseks. Alamkoda Riigivolikogu 80 saadiukt, valitakse rahva poolt, ülemkoja ehk Riiginõukogu 40 liiget määrati presidendi poolt ja valiti kutsekodade poolt. Valitsuse eesotsas seisis peaminister, kelle määras ametisse president.Valimisõigus tõsteti 22. Eluaastale. Valimine oli nüüd isikuvalimine. Piirati kodanikuvabadusi. 1938. Aasta aprillis valiti K.Päts presidendiks. Peaministriks sai K.Eenpalu, ülemjuhatja oli J.Laidoner. Opositsiooni tähtsaim keskus oli TARTU ja nn TARTU VAIM.
elamu-ja kommunaalmajandust, ühistransporti jne. Parlamendi moodustamise tsensuslik ja territoriaalne printsiip, miks muudeti 1937.a põhiseadusega Riigikogu kahekojaliseks? Tsensuslik:õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht. Territoriaalne:ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondlikke huve. Valitakse piirkonna elanike poolt või määratakse omaval. otsusega. 1937.a põhiseaduses muudeti Riigikogu kahekojaliseks, sest alamkoda esindaks rahva meeleolusid, ülemkoda riigimehe tarkust. Riigikogu valimised ja koosseis (kuidas Riigikogu töötab?- juhatus, fraktsioon, komisjonid, opositsioon ja koalitsioon) - Riigikogu 101 saadikut valitakse vabadel proportsionaalsetel valimistel. Riigikogu juhatus korraldab parlamendi tööd(esimees-Eiki Nestor; I aseesim- E.V.Seeder; IIaseesim.-Jüri Ratas). Riigikogu liikmed moodustavad fraktsioone. Fraktsioone, mille esindajad mood. valitsuse, nim. koalitsiooniks e
Keskaeg Keskaeg ja jumal · Saavutused nõuavad ohvreid · Jumalale lähenemise soov · Jumal ei võta ära valikuvabadusi · Õhtumaa kultuur(isiksus ja indiviid) = lääne kultuur · Pihtimine näitab inimese tugevust Keskaja kirik · Mõisted: 1. Paavst katoliku kiriku pea 2. Katedraal e. Toomkirik piiskopkonna keskus 3. Misjonär ristiusu levitaja 4. Sakramendid pühad toimingud 5. Investituuritüli paavsti ja keisrivaheline tüli 6. Canossas käik keiser Heinrich IV pidi paavstilt andeks paluma.. see kinnitas et paavsti võim on suurem (alandav andekspalumine) 7. Kuuria paavsti õukond 8. Bulla paavsti ametlik seisukohavõtt 9. Ketserid (hereesia) need kes ei usu katoliku kirikusse 10. Katarid liikumine, mis pidas katoliku kirikut otseselt saatana kätetööks 11. Inkvisitatsioon ketserl...
elamu-ja kommunaalmajandust, ühistransporti jne. Parlamendi moodustamise tsensuslik ja territoriaalne printsiip, miks muudeti 1937.a põhiseadusega Riigikogu kahekojaliseks? Tsensuslik:õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht. Territoriaalne:ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondlikke huve. Valitakse piirkonna elanike poolt või määratakse omaval. otsusega. 1937.a põhiseaduses muudeti Riigikogu kahekojaliseks, sest alamkoda esindaks rahva meeleolusid, ülemkoda riigimehe tarkust. Riigikogu valimised ja koosseis (kuidas Riigikogu töötab?- juhatus, fraktsioon, komisjonid, opositsioon ja koalitsioon) - Riigikogu 101 saadikut valitakse vabadel proportsionaalsetel valimistel. Riigikogu juhatus korraldab parlamendi tööd(esimees-Eiki Nestor; I aseesim- E.V.Seeder; IIaseesim.-Jüri Ratas). Riigikogu liikmed moodustavad fraktsioone. Fraktsioone, mille esindajad mood. valitsuse, nim. koalitsiooniks e
Keskaeg Keskaeg ja jumal • Saavutused nõuavad ohvreid • Jumalale lähenemise soov • Jumal ei võta ära valikuvabadusi • Õhtumaa kultuur(isiksus ja indiviid) = lääne kultuur • Pihtimine näitab inimese tugevust Keskaja kirik • Mõisted: 1. Paavst – katoliku kiriku pea 2. Katedraal e. Toomkirik – piiskopkonna keskus 3. Misjonär – ristiusu levitaja 4. Sakramendid – pühad toimingud 5. Investituuritüli – paavsti ja keisrivaheline tüli 6. Canossas käik – keiser Heinrich IV pidi paavstilt andeks paluma.. see kinnitas et paavsti võim on suurem (alandav andekspalumine) 7. Kuuria – paavsti õukond 8. Bulla – paavsti ametlik seisukohavõtt 9. Ketserid (hereesia) – need kes ei usu katoliku kirikusse 10. Katarid – liikumine, mis pidas katoliku kirikut otseselt saatana kätetööks 11. Inkvisitatsioon – ketserl...
õigusloome riigivõimu ja KOV vahelise seisundi See määratleb tavaliselt üldised põhimõtted. Seda täiendavad kõik teised seadused. Kõik teised seadused peavad olema sellega kooskõlas. Põhiseaduse kehtestab kas seadusandlik organ või referendum. Tavaliselt on selle muutmine keeruline ja aeganõudev. Parlamendid – Ühekojalised - Valimistel moodustatud; kõigi 3 seadusandlikuvõimu ülesande täitmine; Kahekojalised – Alam- ja ülemkoda Alamkoda – tegutseb ühekojalise parlamendi moodi ehk rahvavalitud, täidab 3 SAV ülesannet Ülemkoda – parlamendi osa, mille ülesandeks on alamkojas vastuvõetud seaduste heakskiitmine Tsensuslikult koostatud ÜK – staatusesse sündimine ; vältimaks olukorda, et aadli huvid pole esindatud; tasakaalustab Terroriaalselt koostatud ÜK – tasakaalustab regionaalsed huvid
aastal teenistusastmete tabel, mille kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenistusastmesse. Kohalikus halduses kehtestas Peeter I kubermangude süsteemi. Algul oli neid 8, hiljem see arv pidevalt kasvas. Maa jaotati 10 kohturingkonnaks, kus olio ma õuekohus, millele omakorda allusid provintsi- ja linnakohtud. Peeter I ajal omandas absolutism väga eheda kuju. Parlamentarismi areng Inglismaal: Stuartite dünastia. Parlament koosnes kahest kojast: 1) Alamkoda, mille valis piiratud arv valimisõiguslikke mehi 2) Lordide koda, millel olid ülemkoja funktsioonid Pidev võimuvõitlus parlamendi õiguste ümber. Valitseja James I kujundas asju nii, nagu see oli koombeks Sotimaal. Oli veendunud, et on monarh jumala armust ja et kuninga tahe on kõrgem kõikidest seadustest. James I suhtles palju Hispaaniaga, keda parlament pidas peamiseks vaenlaseks. Charles I, kuulutas välja sundlaenu ja kogus makse, mida parlament ei olnud kinnitanud. Võeti vastu
Samal õhtul kehtestas valitsus K. Pätsi nõude üleriigilise kaitseolukorra kehtestamiseks kuueks kuuks ja määras kindral Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks. 1936. aastal teatas K. Päts, et on aeg alustada tagasipöördumist normaalsete olude juurde. Kolmas põhiseadus töötati välja 1937a., ellu rakendus siiski alles järgmisel aastal. Riigipeaks oli nüüdsest president, keda valiti iga kuue aasta tagant. Suurima muutuse tegi läbi riigikogu - parlament muudeti kahekojaliseks. Alamkoda koosnes 80-st rahva poolt valitavast saadikust ja ülemkoda omakorda 40-st kutsekodade esindajast. Valimisvanus kõrgenes kahe aasta võrra - alates 22 aastased võisid kasutada oma õigust valida Riigikogu alamkoja liikmed. Kuid kõigest hoolimata riigikogu osatähtsus strateegiliste küsimuste otsustamisel jäi ainult kolmandajärguliseks. Kehtima jäi tsensuur ja lubatud oli ainult üks partei. Demokraatia asemel oli ikkagi autoritaarne diktatuur.
· Kahe koja ülesanded on sarnased: seadusloome, parlamendi järelvalve, päevakajaliste teemade arutamine. Alamkoda · viieks aastaks, välja arvatud juhul, kui alamkoja ametiaega pikendav eelnõu saab mõlema koja heakskiidu ning kuulutatakse monarhi poolt välja. · Erandkorras omab lordide koda selle seaduse üle vetoõigust. · Üldvalimised kuulutab peaministri ettepanekul välja monarh. · Partei, mis saab kõige rohkem hääli, moodustab valitsuse. · Parlamendi alamkoda koosneb hetkel 650 liikmest (533 Inglismaalt, 40 Walesist, 59 Sotimaalt ja 18 Põhja-Iirimaalt, kuid see number muutub valimiste ajal, sest sõltub valimisringkondade arvust, mis hinnatakse ümber enne üldvalimisi. · Alamkoja ülesanded on seadusandlus, valitsuse tegevuse kontroll, esindamine. Ülemkoda · Ülemkoda on Suurbritannia parlamendi teine kamber, mis täiendab alamkoja tööd. · Ülemkojas on kolm erinevat liikmelisuse tasandit ning liikmelisus ei ole valimiste
Puritaanlus- ref algas 16saj Inglismaa Henry VIII valitsemise ajal ja tähendas anglikaani kiriku algust. Ref oli kindlustatud Elisabeth I ajal. 5 nov 1605 Guy Fawkes kavandas parlamendi hoone õhku lasta. Samas säilis katoliiklus Iirimaal ja osa sotimaast. Katoliku usu vastu kogunes Inglismaal oponisatsioon puritaanlus (protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täieliku puhastamist). Ettemääratud õpetus e. predestinatsioon. Ühed on loodud õndsaks, teised jumala poolt hukatuseks määratud. Puritaanlus hakkas soodustama majanduse arengut, kuna väärtustati *ettevõtlikust *riski *kokkuhoidu *töökus *ärimehe vaistu. Tsunfti kord oli piirangutega ja seetõttu enam ei rahuldanud vajadusi. Inglismaal hakkavad uut tüüpi manufaktuurid. Esialgu tekkisid maal, tegemist oli hajamanufaktuuriga. Manufaktuuris töötades oli olemas tööjaotus suurosa tööst tehti käsitsi ning maksti palka. Töölise jaoks tähendas see et ta pidi tööl käima, selle tulemusena n...
Versaille rahu: 1783. Aastal sõlmitud, kuulutati endised asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks. Ameerika Ühendriigid: pooldati föderaalvõimu ja demokraatiat, ülekaalu sai föderalistlik suund.Osariikide võimkonda jäid majandus, õiguskord, koolihariduse andmine. Föderaalvõimud tegelesid riigi rahanduse, kaitse, välispoliitika ja maailmakaubanduse küsimustega. 21. Parlament Inglismaal: · Ülemkoda ehk Lordide koda koosnes kõrgaadlikest ja vaimulikest. · Alamkoda oli moodustatud valimiste teel kodanlastest ja maa- aadlikest. Kaks olulisemat parteid: · Toorid-esindasid vana maa-aadlit(hiljem konservatiivid) · Viigid-esindasid kaubanduse ja tööstusega tegelevat kodanlust(hiljem liberaalid) Miks oli vaja 1830. Aastatel ellu viia parlamendireform? · Valimissüsteem oli aegunud · Probleemiks olid pehkinud kohad ehk piirkond, mis olid jäänud inimtühjadeks aga saatsid esindaja parlamenti
Esimesed kriisiilmingud1930- hindade langus - põllumajandustootjaid tabab esimesena (Euroopa ei suuda enam osta, piiratakse sissevedu, Eestis tekivad ülajäägid, hinnad langevad ka siin) - sama protsessi kordumine tööstuses - siseturu kokkukuivamine - rahanduses tekkis segadus seoses paljude riikide loobumisega kullastandardist - tööpuuduse kasv - elukalliduse tõus rahulolematus kõigis ühiskonnakihtides= otsitakse süüdlast Põhiseaduslik ja poliitiline kriis: - Väideti, et hädade põhjus on erakondade paljusus. - Ettepanekud muuta põhiseadust (Põllumeeste Kogud juba 1920a. keskp.) - Võeti Riigikogu menetlusse põhiseaduse muutmise ettepanek(hakkas venima sotside vastuseisu tõttu) - Vapside esilekerkimine (moodustus organisatsioonina1929, vabadussõja veteran...
8.PARLAMENTISMI ARENG INGLISMAAL 17. sajandi algus: palju traditsioone parlament oli kujunenud normannide vallutusele järgnenud poliitilise võitluse käigus parlament koosneb 2-st kojast 1. alamkoda 2. Lordide koda ülemkoja funktsioonidega puhkes võitlus parlamendi õiguste ümber tekkisid konfliktid ja puhkesid kodusõjad Inglise parlamendi areng oli eeskujuks kogu Lääne tsivilisatsioonile, hiljem tervele maailmale Parlament ja Stuartite dünastia: 1603. aastal sai Inglismaa valitejaks soti kuningas James VI (troonile James I-na) ta oli veendunud et ta on monarh Jumala armust tema jaoks vastuvõtmatud olid inglise parlamendi õigused
vabakaubanduse põhimõtet, liberaalid). Parlamentarismiks muutub poliitiline süsteem siis, kui riigi juhtpositsioonide jagunemine sõltub jõudude vahekorrast parlamendis. Peaminister peab omandama parlamendi enamuse toetust. Majoritaarne valimissüsteem – maa on jagatud valimisringkondadeks ning igast ringkonnast valitakse parlamenti vaid üks rahvaesindaja („võitja võtab kõik“) Ülemkoda ja alamkoda 2) Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad (lk 210-225) võimulolek ja langus, Viini kongress Valgustussajand: 18.saj. valgustusfilosoofia – oli renessansiajastu ja humanismi loomulikuks jätkuks, taotles ühiskonna korraldamist ning arendamist mõistuspäraselt ja ratsionaalselt. Valgustusideed said alguse Inglismaalt, oluline oli ka Rene Descartes´i ratsionalistliku (teadus)filosoofia mõju
parlamendi&valitsuse suhteid *President nim ametisse kõrged ametnikud, täidab tseremoniaalseid kohustusi *Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuste põhjal *Seaduseelnõusid koostab valitsus& saadab parlamendile menetlemiseks *Seadusandlik ja täidesaatev võim tugevas vastastikuses seoses Ühe- ja kahekojalisus Seaduse järgi on parlamendi kojad võrdsed. Kahekojalised: Sb, Pr, It, Saksam, Venemaa. Ühekojalised: Skandinaavia, Balti rigid. Parlamendi alamkoda moodustatakse kõikides riikides otseste üldvalimiste teel. Ülemkoda, esimesel juhul, kujutab endast seisuslikku esindusorganit. Sel juhul valimisi ei korraldata,õigus omandatakse automaatselt päritud või omandatud tiitliga. Teisel juhul tingivad ülemkoja moodustamise kas riigi ulatuslik territoorium või haldusjaotus 1.Esindajad delegeeritakse ülemkotta. 2. Ülemkoda valitakse otse rahva poolt. Parlamendi ülesehitus,struktuur, töökorraldus, ülesanded
1 Kättesaadav internetist: http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania 2 Kättesaadav internetist: http://europa.eu/about-eu/countries/member-countries/spain 3 Kättesaadav internetist: http://en.wikipedia.org/wiki/Parliament_of_Spain 2 Valitsus Täidesaatvat võimu teostab valitsus, mis koosneb peaministrist ja ministritest. Valitsuse esimees on peaminister, kelle on nimetanud ametisse monarh ja kinnitanud absoluutse häälteenamusega alamkoda. Peaminister nimetab ametisse aseesimehed järjest vastavalt auastmele ja neile vastavate ministeeriumitele, nagu näiteks rahandus-, välisministeerium jne.4 Ministrite nõukogu määrab peaminister. Ministrite nõukogu koosneb valitsuse esimehest, aseesimeestest, ministritest ja vajadusel muudest liikmetest, mõnel juhul riigisekretäridest. Ministrite nõukogu tuleb kokku kord nädalas, tavaliselt reedeti.
Eesti Vabariik 1)EV sisepoliitika Parlamentaarne, demokraatlik riik, seadusandlik organ Riigikogu (100 liiget), valiti kolmeks aastaks Hiljem, kui Päts, 1938 sai presidendiks, muutus Riigikogu kahekojaliseks(põhiseadusega seotud muudatused):Ülemkoda (Riiginõukogu, 40 liiget), Alamkoda( Riigivolikogu, 80 liiget) 120 saadikut kokku. Täidesaatev võim-Vabariigi valitsus Puudus riigipea, kohustusi täitis riigivanem(valitsuse juht) Palju parteisid ja valimiskümnis puudus (agraarerakonnad-edukamad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad-edukamad , vähemusrahvaste erakonnad) Valitsused vahetusid tihti, koalitsioonid ebapüsivad Koalitsioonivalitsused 2)Asutav kogu (1919-1920) Eesti riigi alused pani paika Asutav kogu, esimene Eesti parlament Võttis vastu olulised, seadusandlikud aktid: 1)Maaseadus (1919) ...
*1816. a. leiutati „Buffing Billy“ söe vedamiseks, algab raudtee-ehitus Vabrikute rajamine *1830 – trei-, frees- ja höövelpingid *Tööpäeva pikkus 16-18 tundi *Massiline lapstööjõu kasutamine *Protestiks masinate purustamise liikumine *1847 – 10-tunnise tööpäeva seadus Poliitilised parteid *Inglismaal tegutseb Parlament 13. sajandist *Kahekojaline parlament: lordidekoda ja alamkoda *Majoritaarne valimissüsteem *Toorid > konservatiivid, > liberaalid *Põhimure – valduste kaitse ja laiendamine *Väiksem mure – iirlased Iiri probleem *1801 Suurbritannia ja Iiri unioon *1840-ndatel Suur näljahäda Iirimaal (1,5 mln suri nälga) > väljaränne *1841 – 8,2 mln, 1900 – 4,2 mln iirlast *19. sajandi II poolel feenide liikumine (eesmärk relvastatud ülestõus) > 1867 mässukatse
Kui eelnimetatud asutused seavad üles erinevad kandidaadid, valib presidendi otse rahvas. Kui aga seatakse üles üks ühine kandidaat, siis valitakse president nende asutuste ühisel valimiskoosolekul (kandidaat peab saama 3/5 häältest). Praktikas teostuski teine variant ning 24. aprillil 1938 sai K. Päts Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks. Presidendi volituste tähtaeg oli 6 aastat. Suurima muutuse tegi läbi riigikogu - parlament muudeti kahekojaliseks. Alamkoda koosnes 80- st rahva poolt valitavast saadikust ja ülemkoda omakorda 40-st kutsekodade esindajast. Valimisvanus kõrgenes kahe aasta võrra - alates 22 aastased võisid kasutada oma õigust valida Riigikogu alamkoja liikmed. Kuid kõigest hoolimata riigikogu osatähtsus strateegiliste küsimuste otsustamisel jäi ainult kolmandajärguliseks. Kehtima jäi tsensuur ja lubatud oli ainult üks partei. Demokraatia asemel oli ikkagi autoritaarne diktatuur. 1938
Eesti Vabariik 1920-1940 Eesti piir TARTU RAHU 02.02.1920 ( N-Venemaa, Soome, Poola ) · sõjaeelne u. 47000, praegu u. 45000. 1944- 1945 Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast · sõja eel kuulus Hiiumaa Läänemaa koostisesse, praegu omaette maakond · sõja eel Virumaa, nüüd Ida- ja Läänevirumaa * osast Võrumaast Põlva mkn. · Lõuna- Harjumaa Rapla maakond ,* P-Tartumaa Jõgeva mkn.* Valga mkn. Laienenud · 1920-34 võim kahetasandiline 1934-40 võim kolmetasandiline prageu kahetasandiline EV SISEPOLIITIKA 1920-1940 1919- Maaseadus&Põhiseadus. Seadusandlik saja kohal. Riigikogul 3a. TäidesaatevValitsus RIIGIPEA puudus PõHISEADUSE MIINUSED: presidendi puudumine välisriikides ei saanud Eesti riigipea tuntsuks PLUSSID: täielikud demokr. Vabadused (keelat.kommunistide partei) 1. dets. 1924- kommunistide relvastatud riigipööre GrigoriZinovjev 2. 1929- algas majanduskriis. Rahul...
kodanike aktiivne osalus poliitilises elus. Otsene demokraatia - hääletamine, referendumist osa võtmine. Esinduslik demokraatia - rahvas valib oma esindaja riigikokku (Eestis 101saadikut). Parlament - kannab demokraatlikes riikides kõrgeimat seadusandlikku võimu, rahva valitud esinduskogu. Eesti - riigikogu, Soome - eduskund, Läti - seim, Venemaa - Riigiduuma, Saksamaa - Liidupäev... Parlament on ühe- või kahekojaline. USA-s on alamkoda esindajate koda ja ülemkoda senat. Põhjamaades ja Balti riikides on ühekojalised parlamendid. Parlamendid on kujunenud esindusorganiteks. Parlamendi ülesanded: käsitleda rahumeelsetes kõnelustes riigielu olulisi probleeme, esindada poliitikas eri ühiskonna gruppe ja vaateid (tänapäevalgi pole ühe partei või rahvuse liikmetest koosnev parlament demokraatlik), arutada ja tasakaalustada erinevaid ühiskonnavaateid (väitlemine, oma seisukohtade propageerimine ning
Merkatilism- õpetus, mille kohaselt riigi heaolu sõltus suurest kulla ja hõbedavarudest ja import peab olema väiksem kui eksport Hugenot- protestant Prantsusmaalt, usuvabaduse säilitaja Püssirohuvandenõu- Guy Fawkes paigutas parlamendihoone keldrisse püssirohutünnid, et parlament koos kuningaga õhku lasta House of Lords- ülemkoda, istusid osalt pöritavatel, osalt ametiseisundiga kaasnevatel kohtadel kõrgaadlikud ja valimulikud House of Commons- alamkoda, liikmed valiti House of Parliament- on Westminster'i paleee, kus parlament koos käib Long Parliament- Charles I 1640 aastal kutsus kokku parlamendi, parlament esitas pika kaebuste nimekirja ja Charles I saatis nad laiali, kuid probleem jäi lahendamata ja charles kutsus parlamnedi uuesti kokku, seda nim Long parliament Independentid- äärmuspuritaanid, ei toetandud ühtki riiklikku religiooni, nõudsid usuvabadust Ümarpead- parlamendi toetajad, kutsuti ümarpeadeks lühikese soengu tõttu,
SEADUSANDLIK VÕIM. PARLAMENT Parlament- demokraatliku riigi kodanikkonna esindusorgan. Jagunevad : Ühekojaline-parlament moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu Kahekojaline(kolmandik maailmariikidest) – jaguneb omakorda : Alamkoja- sama nagu ühekojaline. Ülemkoja- * tsensuslik printsiip – õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht. Algne eesmärk: olla tasakaalustajaks demokraatlikult valitud alamkojale. Tänapäeval on ülemkojal parlamendis pigem nõuandev ja kinnitav roll ( Suurbritannia Lordide Koda) *territoriaalne printsiip- ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondlikke(nt osariikide) huve. Ülemkoja saadikud valitakse piirkonna elanike poolt või määratakse piirkondliku omavalitsuse otsusega( USA Senat) Ülemkoda jääb saadikute arvu poolest alamkojale alla. Paljudes riikides on ülemkoja ametiaeg pikem Kahekojalise parlamen...
1. Riigivõimu institutsioonide ülesanded Riigikogu- seaduste väljatöötamine ja otsuste vastuvõtmine Vabariigi valitsus-seaduste elluviimine Kohtud-õiguse mõistmine Omavalitsused-korraldada sotsiaalabi ja teenuseid, noorsootööd, vanurite hoolekannet, heakorda jne 2. Parlamendi moodustamise tsensuslik printsiip-Õiguse kuuluda ülemkotta annab ametikoht. Ülemkojal on parlamendis nõuandev ja kinnitav roll Parlamendi moodustamise territoriaalne printsiip-Suure territooriumiga föderatiivriikides esindab ülemkoda piirkondlikke huve. Ülemkoja saadikud valitakse kas piirkonna elanike poolt või määratakse omavalitsuse otsusega. 3.Miks muudeti 1937.a põhiseadusega Riigikogu kahekojaliseks?- Sest alamkoda pidi esindama rahva meeleolusid ja ülemkoda pidi peegeldama riigimehe tarkust 4.Riigikogu valimised ja koosseis. Kuidas riigikogu töötab? Riigikogu juhatus-korralab parlamendi tööd. Sinna kuuluvad: esimees-Nestor; l ...
kaalukaid valitsemisfunktsioone. 4 Ühe- ja kahekojalisus Kuigi üldine arengutendents soosib ühekojalisi parlamente, on tänapäeval ligi pooled parlamentidest kahekojalised. Parlamendi kodasid nimetatakse sageli ülem- ja alamkojaks, kuigi see ei tähenda, et ülemkoda oleks tähtsam või mõjukam kui alamkoda. Pigem on lugu vastupidi riigi poliitika põhijooned määrab alamkoda oma seadusandliku tegevusega. Seaduse järgi on parlamendi kojad võrdsed, mis tähendab, et õigusakt jõustub alles siis, kui mõlemad kojad on selle heaks kiitnud. Seadusandliku kogu kodade erinevused seisnevad nende · komplekteerimise viisi; · töövaldkondade jaotuses. Parlamendi alamkoda moodustatakse kõikides riikides otseste üldvalimiste teel. Ülemkoja komplekteerimisel on kaks erinevat põhimõtet.
Parlamentismi areng Inglismaal 17-18.saj Parlament 17.saj algul-Parlament oli kokku kutsutud 1265.aastal esimest korda ning sellest ajast oli sel olnud kindel koht Inglismaa valitsemises. (normannide vallutustele järgnenud poliitiliste võitluste käigus- kutsuti kokku). Kuningad pidid sellega arvestama. Parlament koones kahest kojast 1)Alamatekoda- mille valis piiratud arv valimisõiguslikke mehi. 2)Lordide koda,millel olid ülemkoja funktsioonid. 17.saj puhkes parlam. Õiguste ümber uus võitlus. konfliktid ja kodusõda. Kõigele sellele oli aga Inglise parlamentarismi areng eeskujuks koju lääne tsivilisatsioonile ja hiljem tervele maailmale. Parlament ja Sturadite dünastia-1603.a sai Inglismaa valitsejaks Mary Sturadi poeg, James VI, kes asus troonile James I nime all. Monarhi õigusi ja ülesandeid tõlgendas ta nii,nagu see sajandi jooksul oli kujunenud tavaks Sotimaal. Tal oli raske mõista inglasi. Ta oli veendunud, et ta on mo...
NSVL jne.) asundustalu – maareformi käigus loodud uus talu tüüp, tekkis nii, et riik võttis mõisnikelt maa ära ja jagas seda maalappi talupoegadele. vabadussõjalased – vabadussõjast osavõtjad Isamaaliit – partei, mis oli asutatud Pätsi poolt vaikiv ajastu – 1934. aastal panti vabadussõjalased vangi, riigikogu saadeti laiali ja sunniti vait olema. Riiginõukogu - Ülemkoda Riigivolikogu - Alamkoda Isikud: Konstantin Päts – 1938. Aastal oli Eesti esimene president, Isamaaliidu asutaja Johan Laidoner – Poliitik Jaan Poska – Eesti riigimees (Ta oli Tallinna linnapea ning kuulus Ajutisse Valitsusse) Ants Piip – EV esimene riigivanem ja 1920. Aastal oli ta peaminister; Eesti poliitik Karl Einbund (Kaarel Eenpalu ) - valitsusejuht Jaan Tõnisson – Poliitik, kes oli korduvalt riigivanem Andres Larka – kindralmajor, Vabadussõjalaste Liidu üks juhte
EESTI VABARIIK 1919-1939 23.04.1919 - Asutava Kogu avaistung Estonia teatrimajas ( tänapäeval tähistab riigikogu oma sünnipäeva sel päeval) 1.12.1924 kommunistide riigipöördekatse (detsembrimässu all tuntakse ka) Moska toetas seda (relvad, rahad) 1.01.1928 rahareform (uus raha eesti kroon) 12.03.1934 sõjaväeline riigipööre (rahulikult toimus). *Viisid läbi K.Päts ja J.Laidoner. *Kaitseseisukorra kehtestamine. *Riigikogu ja riigivanema valimiste edasilükkamine. *Vabadussõjalaste tegevuse keelustamine. *Peaministri asetäitjaks ja siseministriks saab Karl Einbund(tuntakse rohkem Kaarel Eenpalu all). 1923. aasta majanduskriis: põhjused, tagajärjed, kriisist väljumine. Põhjused: -laenude kergekäeline andmine -Negatiivne väliskaubanduse saldo (import > eksport) -Suhted Nõukogude Venemaaga (Eesti üritab likvideerida kommunistlikke parteisid) -Ikaldus põllumajandussektoris Tagajärjed: -pankrottide laine -kiire inflatsioon Kriisist välj...
Lotringi. Prantsusmaal loodi presidentaalne vabariik. Preisimaa võit oli ühendanud kogu Saksamaa Preisimaa kontrolli alla. Sõja ajal alagasid läbirääkimised ühtse riigi loomiseks. Versailles kuulutati Wilhelm I Saksamaa keisriks. c. Saksamaast pidi saama konstitutsiooniline keisririik. Põhiseadus ei jätnud keisrile palju võimu. Valitsemine riigikantsleri käes. Seadusandlik võim kuulus kahekojalisele parlamendile. Alamkoda oli valitav, kuid ilma võimuta. Keisririik oli liitriik. Preisimaa omas juhtpositsiooni. Otto von Bismarck 1862.aasta sai Preisimaa pea- ja välisministriks. Oli Preisi patrioot. Ei vaimustunud Saksamaa ühendamisest. Osav poliitik. Tema poliitikat kutsuti raua ja vere poliitikaks.
Saksa keiser sai tulla alati ainult Preisi kuningakojast, kuna Preisimaa mängis ülekaalukat rolli liikmesriikide hulgas. Saksamaast pidi saama konstitutsiooniline keisririik. Põhja-Saksa Liidu põhikirja alusel koostatud ühinenud Saksamaa põhiseadus ei jätnud keisrile kuigi palju võimu. Tegelik riigivalitsemine läks riigikantsleri kätte, kelleks sai loomulikult Bismarck. Seadusandlik võim oli kahekojalisel parlamendil. Selle alamkoda (Riigipäev) oli küll valitav, kuid ilma tegeliku võimuta. Keiser ega kantsler ei pidanud rahva esindajate ees aru andma ega nende tahtega arvestama. 8. Kes on Saksamaa president aastal 2021? Kes on liidukantser? Kellele kuulub rohkem võimu? Saksamaa president on Frank-Walter Steinmeier ja liidukantsler Angela Merkel, kellele kuulub võrreldes presidendiga rohkem võimu. Kantsler on täidesaatva võimu ja valitsuse juht. President
V Revolutsiooniline vabariik Direktooriumi võimu all ( 1794-1799 ) *kokku tuli Seadusandlik Korpus *sõjad Prantsusmaast väljaspool 27.juulil 1794 riigipööre ( poldud rahul terrori ja jakobiinide diktatuuriga ) vabariigi kindlustamiseks võeti vastu uus konstitutsioon ( 1795 ) võimukeskuseks kujunes Konvent uus rahvaesindus oli Seadusandlik Korpus alamkoda oli Viiesajanõukogu, ülemkoda oli Vanematenõukogu riigpea ülesanded anti viieliikmelisele Direktooriumile (seisused=head,riik ei sekku
Demokraatlikud liikumised Vasakpoolsed SOTSIALISM Poliitiline õpetus mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. SOTSIAALDEMOKRAATIA Poliitiline õpetus, mis taotleb ühiskonnas sotsiaalset võrdsust, mis saavutatakse demokraatlike vahenditega. Sotsiaaldemokraadid-Riigi suurem sekkumine majandusellu, kõrged maksud- aidata abivajajaid, puudub ebavõrdsus. Parempoolsed LIBERALISM Poliitiline õpetus, mis rõhutab inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning on uuenduste meelne. KONSERVATISM Poliitiline õpetus, mis järgib ajaloo eeskuju ning on uuenduste vastane. Konservatiivid- tegelesid majandusküsimustega, kaitsta vaba turgu, mittesekkumine majandusellu, tradits. hoidmine, üksikisiku vabadus. USA Presidentaalne vab. Parlament e. Kongress: 1)Esindajate kogu, 2)Senat. President(valitsusejuht) + valitsus, Demokraatik ja Vabariiklik Partei 1920ndad vabariiklasete poliitika(Herbert Hoover): piiras riigi osalemist majanduselus, vaba...
sõltumatust Indiast, lõi sellest kohe lahku muslimite riik Pakistan. Jagamise ning põgenikelainetest ja kestvast kogukondade vahelisest vaenust tekkinud majandusliku kaose tingimustes asus India välja töötama oma põhiseadust. 1948. aastal mõrvas üks hindu fanaatik võimupositsioonist keeldunud Gandhi. 1950. aasta põhiseaduse kohaselt on India keskvalitsus ning Briti eeskuju matkiv parlamentaarne demokraatia, kusjuures parlament jaguneb kaheks kojaks: otse rahva poolt valitav alamkoda Lok Sabha ja ülemkoda Rajya Sabha. Viimase liikmeid valivad India osariikide ja territooriumide seadusandlikud kogud. Föderaalriiki rajades võis India toetuda Ühendriikide, Kanada ja Austraalia eeskujule. Esimestel iseseisvusjärgsetel kümnenditel domineeris poliitikas Rahvuskongress. India esimene peaminister Jawaharlal Nehru oli ametis 17 aastat, hiljem tõusid valitsusjuhi kohale ka tema tütar Indira Gandhi ja tütrepoeg Rajiv Gandhi. Rahvuskongress sai rängalt lüüa 1989
Seadusandliku võimu ülesehitus Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Ühe ja kahekojalisus Kuigi üldine arengutendets soosib ühekojaisi parlamente, on tänapäeval ligi pooled parlamentidest kahekojalised. Kahekojalised on Suurbritannias, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias, Norras, Poolas ja Venemaal. Ühekojalisus on iseloomulik Skandinaaviale ja Balti riikidele. Parlamendi kodasid nimetatakse ülem ja alamkojaks. Riigi poliitika põhijooned määrab alamkoda oma seadusandliku tegevusega. Seadusandliku kogu kodade erinevused seisnevad nende: · Komplekteerimise viisis · Töövaldkondade jaotuses Alamkoda moodustatakse otseste üldvalimiste teel. Ülemkoja komplekteerimisel on kaks erinevat põhimõtet: Ülemkoda kujutab endast seisuslikku esindusorganit ( Suurbritannia) Valimisi ei korraldata Eluaegse õiguse osaleda parlamendi töös omandab inimene automaatselt koos päritud või omandatud tiitliga
KORDAMINE TURGOT Rahanduspea kontrolör, suure Prantsuse võla välja tulemiseks: *Kaotada kõik senised feodaalide privileegid *Kaotada tsunftid *Maksustada aadli ja kiriku *Vabaks vilja- ja leivakaubandus Halva viljasaagi tulemusena saadeti ta erru. NECKER uus rahandus kontrolör, 1776. aastast. Tema reformid: *Õukonna pealt kokkuhoida *Laenamine * 5. mai 1789 generaaltaatide kokkukutsumine. Kehtestada üleriigiline maamaks. DANTON revolutsiooni üks juht, kelle eestvedamisel kõlasid 10. augustil Pariisi häirekellad, puhkes rahvaülestõus, mille käigus vallutati kuningaloss. Kuningas kõrvaldati troonilt. ROBESPIERRE montanjaaride tunnustatud juht, 1793 moodustati diktatuur, mille tähtsaima organi Rahvapäästekomitee juht oli ta, saadeti giljotiini alla. TALLEYRAND piiskop, kelle ettepanekul võõrandati kirikuvarad. NAPOLEON 18. brümääri riigipöörde järe...
Päts õigus Riigikogu laiali saata; valiti 6-ks aastaks vetoõigus seadustele 100-liikmeline Riigikogu: 50-liikmeline Riigikogu 120-liikmeline Riigikogu 1-kojaline 1-kojaline 2-kojaline: valiti 3-ks aastaks. Alustas valiti 4-ks aastaks - Riigivolikogu e alamkoda Seadusandli tööd 4.jaanuar 1921 (80) k võim - Riiginõukogu e ülemkoda (40) Valiti 5-ks aastaks
Mandri-Euroopa kohtusüsteem *+kohtuniku nimetab ametisse justiitsminister-valik on teadlik ja läbikaalutletud *+kohtunikul peab olema juriidiline kõrgharidus *+võitja ei pea maksma kohtukulusid *--suurem korruptsioonioht *--suurem inimlik eksimisvõimalus *--kohtunik on seadustega väga kindlalt piiratud Anglo-Ameerika kohtusüsteem *--rahvas valib kohtuniku- inimeste valik on mõjutatav *--kohtunikus võib saada inimene, kellel pole õiguslikku haridust *-- kohtuskäimine on väga kallis, ka võitja maksab kulud *+vandekohtunike suur hulk tagab suurema õigluse, otsus on objektiivsem *+kohtunikel on rohkem vabadust, saavad luua ise pretsedente, saavad tuua rohkem inimlikkust sisse 1)Presidentalism: a)Rahvas valib presidendi, parlamendi. b)President nimetab ametisse valitsuse või tagandab. c)President täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ül d)Igakord kui valitakse uuus president, siis vahetub ka valitsus. e)Presidenti piiravad seadused, kui t...
1. Võimude lahusus seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim on üksteisest lahutatud. Võimutäiuse koondumine ühe isiku või institutsiooni kätte looks eeldused võimu kuritarvitamisele. Võimude horisontaalse lahususe all mõistetakse tavapärast seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusust. Organisatsiooniliselt kuulub seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev valitsusele, kohtuvõim teostavad kohtunikud. Võimude vertikaalne lahusus tähendab, et üksteisest on pmt lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostatavad valimisülesanded. Võimude personaalse lahususe järgi ei või üks isik olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses.(joonis) 2. Õigusriik ja põhiseaduslik valitsemine: Õigusriik seaduste ülimuslikkusel põhinev valitsemine. Tunnused: riigivõimu piirab põhiseadus; kohtumõistmine seadusest lähtudes; kõigi võrdsus seaduste eest; võimude lahusus; arvamuste vaba levitamine; kodanikuõigus...
3)vaba tööjõud. 4)USA laenud,investeeringud.5)SLV-le kuulus tööstuspiirkond Ruhe. 9. Suurbritannia (sisepoliitika, majandus, välispoliitika). V: Sisepoliitika:*alates 1830.a kaheparteisüsteem:1)Konservatiivne Partei- maj.pooldavad vaba turumajandust,välispoliitiliselt aktiivsed.2)Tööerakond. * Parlamentaarse monarhiaga riik, riigipeadeks kuningas v kuninganna: 1)George VI , 2) Elizabeth II. *Parlament kahekojaline: 1)ülekoda e Lordide koda. 2) alamkoda. *Valitsusejuht on peaminister: 1)Margaret Thatcher.2)John Major. 3)Tony Blair.4)G.Brown. 5)David Cameron. *Margaret Milda Thatcher ,,Raudne Leedi":1975.a- >valiti konservatiivide juhiks. 1982.a->alustas Falklandi sõda Argentinaga. Maj.poliitika kujundaja. Majandus:*Peale II MS võimul leiboristid,kes panustasid majanduse reguleerimisse:1)natsionaliseeriti ettevõtted.2)loodi tervisekindlustussüsteem. *1970.a maj.kriis, selle põhjused:1)Madal kasvutempo.2)sots programmide ülepaisutatus.
Parlamendivalimised ei mõjuta otseselt valitsuse koosseisu. Poolpresidentaalse riigikorralduse puhul on president seotud tugevamini täidesaatva võimuga. Seadusandliku ja täidesaatva võimu autonoomia teineteise suhtes küllaltki suur, tugevam positsioon täidesaatval võimul. Pr, Island, Portugal, Austria, Venemaa, Leedu. Ühe- ja kahekojalisus- kahekojalised on näiteks SB, Saks, Pr, It, Vene, ühekojalised Skandinaavia(va Norra), Balti riigid. Nim. Ülem- ja alamkoda. Kodade erinevus: 1)komplekteerimise viisid- alamkojad valitakse otsestel valimistel. 2) töövaldkondade jaotus (maj.- ja finantsküsimused alati alamkojas). SB ülemkoda erandlik, sest seal on ajalooline tööjaotus. Ülemkoda regionaalsete huvide esindamiseks- USA 2 senaatorit igast osariigist, kes esindavad. SB kujutab ülemkoda seisuslikku esindusorganit. Valimised puuduvad. Sinna pääseb omandatud tiitliga- Lordid. Seadusandlikvõim (parlament)
kontributsioon 5 miljardit kuldfranki.Pariisis koondati oma sõjavägi,mis peksis sks eemale.Oli kylm talv.puudus oli toidust,gaasist jne.Riik otsustas kahurid ära viia,ei õnnestunud.Pariisi kommuun:esimene katse kommunismi kehtestada.10 komisjoni.mõned olid edukad(hariduskom,postikom)Kommuuni sõjajõud olid paarkymmendtuhat meest.Häid juhte polnud.Pariis vallutati juhuse läbi-värav oli kaitseta.8 päeva linnalahinguid.Poliitika:Presidentaalne riik.Parlament-ylem ja alamkoda.1875.sai riigist vabariik.Kuningapooldajad vahetasid poolt ja vabariiklased võitsid 1 häälega.Tugevaid presidente polnud.A.Tiers/tõstis makse,vallandati/ MacMahou/riigipööre,võeti maha/ Carnot/jagas ordeneid niisama,maha/ 3 Suurt skandaali: Boulanger liikumine:Sõjaväelane kes sekkus poliitikasse.Org. riigipööret,võeti maha.Saadeti provintsi,kus sai parlamendisaadikuks.Oli puutumatu,siseminister hirmutas teda,põgenes,kaotas õigused.Tegi enesetapu hiljem
10. klassi kordamisküsimused: 1)Mõisted: *enamlased- vene bolsevikud,haarasid põrandaaluse tegevuse juhtimise enda kätte. Tähtsaimaks häälekandjaks töölisajaleht Kiir, toimetajaks Jaan Anvelt. Aisana poliitikutest rahvuslust eitaval seisukohal. Sihiks vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon ja luua kogu maailma hõlmav uut tüüpi internatsionaalne ühiskond. *Päästekomitee-mood 19.02.1918, oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3-liikmeline: Konstatin Päts(poliitik), Jüri Vilms(poliitikute advokaat), Konstatin Konik(organisaatorist arst). *Balti hertogiriik-Venemaa endistest Balti kubermangudest koosnev Saksamaa koosseisu kuuluv autonoomne riik, mis ei jõudnud reaalselt toimima hakata. *Eesti Töörahva Kommuun-enamlaste sõnul iseseisev riik. Kuulutati Narvas välja, et anda sissetungile kodusõja ilmet. Kommuuni iseseisvust tunnustas vaid Venemaa. Jätkas enamlaste poliitikat, natsion...
valtseja tegelikust sünnpäevast . Malaisia valitsussüsteem on väga sarnane Inglismaa valitsemissüstemmiga .. Praegune peaminister on Malaisias on Naijb Tun Razak. Valitsemissüstemm sarnaneb Inglismaa omaga , sellepärast, et Malaisia kuulus kunagi inglise koloonia alla. Õigusandlik valitsus on jagatud föderaalseks ja osariigiliseks. Parlament jaguneb kaheks: ülemkoda ja alamkoda. Parlamendis on 222 liiget. Uus parlament valitakse iga viie assta tagant. Peaministri esindus asub parlamendist eraldi kohas: Perdana Putra komplekisi . Osariigi valitsusi juhivad Ülem ministrid , kes valitakse osariigis elava rahva poolt. Malaisias on 70 senaatorit, kelle tööaeg on tavaliselt 3 aastat. Senaatoritest 40 on valitud valitseja ehk kuninga poolt. Malsisia on üks ASEANI asutaja maadest ja osaleb paljude teiste organisiatsioonide
Parlamentarism: Presidendil sisuline võim puudub. Ta esindab riiki. Rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi ja hääletab ametisse või tagandab valitsuse. Valitsus annab parlamendile aru. Seadusandliku võimu ülesehitus: Ühe-ja kahekojalised parlamendid. Reeglina on unitaarriikidel(üks ühtne riik) ühekojalised parlamendid, föderatiivsetel (osariikide, liidumaadega jm.) riikidel kahekojalised parlamendid. Kui on kahekojaline parlament, siis tavaliselt alamkoda komplekteeritakse üldvalimiste teel.Ülemkodade puhul eksisteerib aga kaks erinevat põhimõtet: 1.ülemkoda kui seadusandlik esinduskogu Suurbritannia niisuguses olukorras ülemkoda ei kinnita riigieelarvet ning ei lahenda teisi majandusküsimusi. 2.ülemkoda komplekteeritakse valimiste teel ning ta kaitseb (esindab) regionaalseid huve. Komplekteerimisel kasutatakse kahte varianti: 1.ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile(Jaapan, USA, Itaalia) 2
Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuste põhjal. Valitsust saavad juhtida vaid need parteid , kellel on arvukas esindus parlamendis. Parlamentaalse riigikorralduse puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevda vastastikuses sõltuvuses, konflikt nende vahel võib viia võimukriisini, üksmeel aga kiirendab otsustusprotsessi. Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Parlamendi alamkoda moodustatakse kõikides riikides otseste üldvalimiste teel . Ülemkojal on 2 erinevat põhimõtet: 1. nt Suurbritannias kujutab ülemkoda endast seisuslikku esindusorganit. Valimisi sellisel juhul ei korraldata, eluaegse õiguse osaleda parlamendi töös omandab inimene automaatselt koos päritud või omandatud tiitliga. 2. juhul tingivad ülemkoja moodustamise kas riigi ulatuslik territoorium või
*Idamaade eeskujul muutusid kombed peenemaks, hakati ennast rohkem pesema, lauanõusid rohkem kasutama, kahvel nt. *Hakati kasvatama Idamaised kultuure. Idamaadelt tulid tuuleveskid, erinevad sõnad nt. Diivan nt. Seisuslike esinuskogude tekkimine Taustaks oli tsentraliseeritud riikide tekkimine ühtse keskvõimuga riik. Kuninga ainuvõim. 1265.a Inglismaal parlament, koosneb 2 kojast, ülemkoda sinna kuulusid kõrgvaimulikud ja kõrgaadlikud. Alamkoda alamaade vaimulikud ja linnade esindusm, Prantsusmaal 1302a. Generaalstaadid. Neil oli ühekojaline, 3 seisust: aadlikud, vaimulikud ja linnakodanikud. Toimusid eraldi ja hääletasid eraldi. Parlamendid otsustasid maksude küsimused. Parlamendi nõusolekuta ei võinud kuningad makse tõusta ega määrata. Paragrahv 19-20. Rüütlikultuur Rüütlikultuur kujunes 8-10.sajandini , mõjutas edaspidi kogu aadelkonna elulaadi, Uus Ajast
oktoobril 1934.aastal ning parlament seati nn vaikivasse olekusse, st et saadikutel ei lubatud enam kokku tulla. 3. Milline oli opositsiooni roll vaikival ajastul? Valitsus astud jõulisi samme opositsiooni summutamiseks. Seati sisse tsensuur ajalehed suleti. Opositsiooni peamiseks keskuseks kujunes Tartu. 4. Kas 1938.aasta põhiseaduse jõustumisega taastati Eestis demokraatia? Põhjenda oma arvamust. Riigikogu muudeti kahekojaliseks, alamkoda (80 liiget) valiti rahva poolt, ülemkoda (40 liiget) määrati ametisse. Parlamendi õigusi piirati tugevasti Demokraatia ei taastunud, sest Riigikogu hoolde usaldati vaid vähetähtsate küsimuste arutamine, olulisemad seadused ilmusid presidendi dekreetidena. KULTUURIELU 1. Selgita mõisted Kultuurkapital loodi 1925.aastal kultuurielu finantseerimiseks. Tegevuseks vajalikud summad laekusid alkoholi- ja tubakaaktsiisist ja lõbustusasutuste maksust.
riikidele laenatud raha tagasi. USA oli välispoliitikas põhijõud: NATO liider paljudes organisatsioonides, Marshalli plaaniga toetati majandust, Trumani doktriiniga võideldi kommunismi vastu. 4) Suurbritannia peale II maailmasõda (sisepoliitika, majandus, välispoliitika) Kaks parteid: konservatiivid ja leiboristid(töölispartei). Valitsusjuhiks peaminister, praegu James Cameron. Ülemkoda ja alamkoda. M. Thatcher- oli ametis kauem kui ükski teine peaminister, kutsuti raudseks leediks, kokkuhoiu poliitika eestvedaja. 1970 majanduskriis, majanduskasv oli aeglane ning nafta hind tõusis. Thatcerism: võrdsustati maksusüsteem, vähendati sotsiaalkulutusi. SBR oli NATO liikmeks et tugevdada oma välispoliitikat, sai tuumarelva omanikuks. Välispoliitilised probleemid: kolooniate lahkulöömine, ühinemine Euroopa Ühendusega, Prantsusmaa oli selle vastu, Falklandi sõda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
