4. aktsiisimaks alx, tubakas, mootoriõli, elekter, pakend 5. maamaks laekub kohomile. Maa peab olema võimalikult efektiivselt kasutatud 6. tollimax sisse ja väljaveetavatel kaupadel 7. raskeveokimax kohalikum maksud: 1. müügimaks 2. paadimaks 3. reklaamimaks 4. teede ja tänavate sulgemise maks 5. mootorsõiduki maks 6. loomapidamismaks 7. lõbustusmaks 8. parkimistasu RAHA raha on akumuleeritud töö. Ülesanded: 1. vahend kaupade ja teenuste vahenduseks 2. arvestusühik hindade, hüvede ja kohustuste ühtse mõõdupuuna 3. rikkuse kogumise vahend omadused 1. püsiv väärtus 2. kaasaskantavus 3. äratuntavus 4. jagatavus 5. turvalisus 6. kulumiskindlus PANK raha koondav ja säilitav, laene andev ning klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav asutus. Pank on äriettevõta. PEAÜLESANNE on kasumi teeninine.
Jääkmaksumus 204 281 81 452 2 172 992 785 682 Allikas: AS A. Le Coq Tartu Õlletehas Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ( k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Põhivara parendusväljaminekud, mis suurendavad põhivara tööjõudlust üle algselt arvatud taseme ja tõenäoliselt osalevad lisanduvate tulude tekkimisel tulevikus, kapitaliseeritakse bilansis põhivarana. Kulutused, mis tehakse eesmärgiga tagada ning säilitada varaobjektilt tulevikus saadavat tulu, kajastatakse nende kulude tekkimisel aruandeperioodi kuludes.
a)suurendavad ettevõtetevahelist konkurentsi; b)vähendavad ettevõtetevahelist konkurentsi; c)ei mõju ettevõtetevahelisele konkurentsüe. 49. Kliendi väikesed kulud hankija vahetamiseks (madalad ümberlülituskulud) a) suurendavad ettevõtetevahelist konkurentsi, b) vähendavad ettevõtetevahelist konkurentsi; c) ei mõju ettevõtetevahelisele konkurentsile, 50. Kogemuskurvi efekt (experience curve) väljendub järgnevas: a)uutel ettevõtetel on väiksemad kulutused kui neil, kes omavad akumuleeritud kogemusi; b)vanadel ettevõtetel on suuremad kulutused kui neil, kes ei oma akumuleeritud kogemusi; c)uutel ettevõtetel on suuremad kulutused kui neil, kes omavad akumuleeritud kogemusi. 51. 2002. aastal oli keskmine brutopalk Soomes kõrgem kui Eestis a)5,3 korda; b)6,3 korda; c)7,3 korda. 52. Mingi (tööstus) haru langusfaasi jõudmise põhjusena domineerib Euroopa Liidus a) tehnoloogilisest arengust tingitud asenduskaupade ilmumine; b) tootmise odavamatesse riikidesse ümberpaiknemine;
a) protestantlikus Põhja-Euroopas; b)katoliiklikus LÕuna-Euroopas; c)ortodoksi maades. 49.Kliendi väikesed kulud hankija vahetamiseks (madalad ümberlülituskulud) a) suurendavad ettevõtetevahelist konkurentsi, b) vähendavad ettevõtetevahelist konkurentsi; c)ei mõju ettevõtetevahelisele konkurentsile, 50. Kogemuskurvi efekt (experience curve) väljendub järgnevas: a)uutel ettevõtetel on väiksemad kulutused kui neil, kes omavad akumuleeritud kogemusi; b)vanadel ettevõtetel on suuremad kulutused kui neil, kes ei oma akumuleeritud kogemusi; c)uutel ettevõtetel on suuremad kulutused kui neil, kes omavad akumuleeritud kogemusi. 32. Konservatiivses riigis a) on riik reguleerija, hoides ara ja ohjeldades indiviidide ja gruppide käitumist, mis võiks ohustada avalikku huvi; b) peaks riigi osalus olema minimaalne (kaitsta ühiskonda ja selle suveräänsust välise agressiooni eest;
Bioloogilised varad Bioloogilised varad Õiglane väärtus RTJ 7 vastavalt RTJ 7 (juhendis RTJ 7 definitsioonile sätestatud erandjuhtudel soetusmaksumus miinus akumuleeritud kulum ja allahindlused) 35 Müügiootel põhivara Materiaalse ja Bilansiline RTJ 5 immateriaalse põhivara jääkmaksumus või objektid, mis väga õiglane väärtus,
h. tasutud maamaks i. põhivara müük j. kaupade müügist laekunud raha k. põhivara ost Question 13 Bilansikirjel Kohustuslik reservkapital kajastataks a. aktsiate müügikasum b. teenuste müügi kasum c. vastavalt äriseadustiku nõuetele moodustatud kohustuslik reservkapital d. aktsiate ostmisel üle nimiväärtuse saadud tasud Question 14 Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis a. soetusmaksumuses b. soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused c. neto realiseerimismaksumuses d. õiglases väärtuses Question 15 Raamatupidamise põhivõrrand on a. omakapital = varad - kohustused b. aktiva = passiva c. käibevarad + põhivarad = aktiva d. varad = kohustused + omakapital Question 16 Kaetav väärtus a. on võrdne kõrgemaga vara õiglasest väärtusest (miinus müügikulutused) ja kasutusväärtusest b
00 Nõuded ostjate vastu 210,000.00 Varud 563,125.00 KÄIBEVARA KOKKU 793,125.00 Materiaalsed põhivarad 1,500,000.00 Akumuleeritud amortisatsioon -900,000.00 PÕHIVARAD KOKKU 600,000.00 AKTIVA KOKKU 1,393,125.00 PASSIVA Võlad tarnijatele 84,468.75 Lühiajalised laenund (arvelduskrediit) 250,000.00
5. Maksunõuete inventeerimisel selgub, et maksunõue summas 543 on aegunud ning ei kuulu tagastamisele 6. Maksunõude ja maksukohustuse vahel tehakse tasaarveldus summas 99. 7. Varude inventuuril selgub, et varude turuväärtus on 3.000 euro võrra kõrgem, kui bilansis kajastatud soetusmaksumus 8. Materiaalse põhivara aruandeaasta amortisatsioon summas 5 000 on kajastamata 9. Materiaalses põhivaras kajastub kaevamismasin, mille soetusmaksumus on 15 000, akumuleeritud amortisatsioon 5 000, õiglane väärtus 6 000 ja kasutusväärtus 9 000 10. Maa, soetusmaksumusega 5 000 klassifitseerub kinnisvarainvesteeringuks (raamatupidamises kajastamata). Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, ümberklassifitseeritud maa õiglane väärtus on 5 500. 11. Lühiajalise laenukohustuse aruandeaasta intress on 30 (tuleb tasuda järgmise aasta jaanuaris). 12
D Sotsiaalmaks 33 000 D Töötuskindlustusmaksed 1000 D Võlad tarnijatele 150 000 K Arvelduskonto 341 000 9. D Nõuded ostjatele 1 680 000 K Käibemaks 280 000 K Müügitulu (ilma käibemaksuta) 1 400 000 10. D Dividendivõlad 50 000 D Dividendide tulumaks 13 291 K Arvelduskonto 63 291 11. D Reklaamikulu 2000 K Arvelduskonto 2000 12. Soetusmaksumus- 20 000, Kulumimäär 20 000*20*6/12*100=2000 D Amortisatsioonikulu 2000 K Masinate ja seadmete akumuleeritud kulum 2000 D Ostjatelt laekumata summad 14 400 K Käibemaks 2400 K Masinad ja seadmed 13. D Muud lühiajalised nõuded 50 000 K Arvelduskono 50 000 14. D Bürootarvete kulu 5000 D Käibemaks 1000 K Võlad tarnijatele 6000 15. D Autode kulud 800 D Käibemaks 160 K Võlad tarnijatele 960 16. D Arvelduskonto 14 400 K Nõuded ostjatele 14 400 17.D Arvelduskonto 200 000 K Lühiajalised laenud 200 000 18.D Arvelduskonto 3000
Hinnad madalad, sooduspakkumised. Turunduskommunikatsioon lõpetatakse. Jaotus efektiivne (hea varustatus minimaalsete kuludega). efektiivne (hea varustatus minimaalsete kuludega). ABC-analüüs: 1) Arvuta käibed ja kulud toodete lõikes; 2) Leia kulukate; 3) Pane kahanevasse ABC-analüüs: 1) Arvuta käibed ja kulud toodete lõikes; 2) Leia kulukate; 3) Pane kahanevasse järjekorda; 4) Leia akumuleeritud kulukatted; 5) Leia käibe protsentuaalne osa kogukulukattest; 6) järjekorda; 4) Leia akumuleeritud kulukatted; 5) Leia käibe protsentuaalne osa kogukulukattest; 6) Joonista graafik; 7) Vaata graafikut ja mõtle, kas mõni toode on üleliigne. Joonista graafik; 7) Vaata graafikut ja mõtle, kas mõni toode on üleliigne. 20:80 printsiibid => 20% asjadest määrab ära... 20% tootest, annab 80% tema kasumist
Pikaajalised ostjatelt tasumata arved 0 0 Materiaalne põhivara 0 0 Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) 0 0 Masinad ja seadmed ( soetusmaksumuses) 0 0 Lehekülg 5 Bilanss Muu inventar, tööriistad, sisseseade ja muud (soetusmaks.) 0 0 Akumuleeritud põhivara kulum ( miinus ) 0 0 Lõpetamata ehitus 0 0 Ettemaksed materiaalse põhivara eest 0 0 Immateriaalne põhivara 0 0 Asutamisväljaminekud 0 0 Arenguväljaminekud 0 0 Ostetud konsessioonid, patendid, litsentsid, kaubamärgid jne. 0 0
AS NÄIDIS 01.01.05 31.12.05 majandusaasta aruanne AS NÄIDIS 01.01.2005 31.12.2005 majandusaasta aruanne Aruandeaasta algus: 01.01.2005 Aruandeaasta lõpp: 31.12.2005 Ärinimi: AS Näidis Registrikood: 10000001 Aadress: Näidise 10 Tallinn 10100 Sidevahendid: telefon 1111111 faks 1000000 Põhitegevusala: Jaekaubandus Tegevjuht: ................................... Audiitor: ................................... Lisatud dokumendid: Audiitori järeldusotsus, ...
Küsimused lk 97 18) Kuidas toimub inimesel hingamise regulatsioon? Vt lk 79 6) b) 19) Selgitage homöostaasi bioloogilist mõtet. Homoöstaas on organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsus. Kuid mis on selle mõte? Ma ei tea, äkki elus püsida. 20) Milles seisnevad maratonijooksja ja sprinteri füsioloogilised erinevused? Jällegi väga kummaliselt sõnastatud küsimus. Point on selles, et sprinter tarbib energiaallikana lihastesse puhkeperioodil akumuleeritud ATP-d (seda jätkub umbes 10ks sekundiks), 10-60 sekundilise pingutuse korral saadakse energiat glükolüüsi käigus. Maratonijooksija pingutus kestab aga üle minuti ning tema saab vajaliku ATP aeroobsel hingamisel. Kuid need ei ole füsiloogilised erinevused ma ei tea mis need võiks täpselt olla... Äkki, et vastavalt sprinteri lihased suudavad paremini kasutada puhkeperioodil akumuleeritud ATP-d ja maratonijooksja lihased aeroobsel hingamisel saadud ATP-d vms.
Omatarbeks ehitatud materiaalse põhivara finantseerimiseks võetud laenu kasutuse kulutused (s.h. lepingu sõlmimise tasu amortisatsioon, intressid), mis on arvestatud alates ehitustegevuse algusest kuni valmis vara vastuvõtmiseni, kajastatakse materiaalse põhivara soetusmaksumuse osana. Edaspidi kajastatakse materiaalset põhivara bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt kasulikule elueale.
Kuludele avatakse vastavalt kasumiaruande kasutamise skeemile ja kuluarvestuse süsteemile vastavad perioodikontod - kulukontod. Tuludele avatakse perioodikontod tulukontod. Perioodi majandustulemuse väljatoomiseks avatakse tulude ja kulude koondkonto. Sisu Kontoliik Käibevara Aktivakonto Bilansikonto Põhivara Aktivakonto Bilansikonto Põhivara akumuleeritud Kontraaktiva Bilansikonto kulum konto Kohustused Passivakonto Bilansikonto Omakapital Passivakonto Bilansikonto Tulud Tulukonto Perioodikonto Kulud Kulukonto Perioodikonto 4.5 Inventeerimine Mõningaid majandustegevuses ja arvestuses tekkivaid nähtusi (materjalide ja kaupade
; ·oma osad või aktsiad (miinus) - ettevõtte valduses olevad (näiteks tagasiostetud) tema enda poolt eelnevalt emiteeritud aktsiad või osad; ·kohustuslik reservkapital - vastavalt äriseadustiku nõuetele moodustatud kohustuslik reservkapital; ·muud reservid - muudel eesmärkidel (näiteks selleks, et piirata vaba omakapitali hulka) moodustatud reservid; ·jaotamata kasum (kahjum) - eelmiste perioodide ja aruandeaasta akumuleeritud kasum/kahjum, mida ei ole dividendidena välja makstud ega ettevõtte poolt muul eesmärgil kasutatud (näit. aktsiakapitali või reservide suurendamiseks). Omakapitali liigitatakse seotud ja vabaks omakapitaliks. Seotud omakapitalist ei tohi teha omanikele väljamakseid v.a ettevõtte likvideerimisel, vabast omakapitalist võib teha omanikele väljamakseid. Omakapitali arvestus osaühingus ja aktsiaseltsis on põhimõtteliselt sarnane.
Valmistoodangu varu Käibevara kokku 0 0 0 0 0 Materiaalne põhivara Materiaalne põhivara (hooned) 0 0 0 0 Materiaalne põhivara (seadmed ja muud) 0 0 0 0 Akumuleeritud kulum (miinusmärgiga) 0 0 0 0 Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara 0 0 0 0 Immateriaalse põhivara kulum 0 0 0 0 Sihtfinantseerimise abil soetatud põhivara Sihtfinantseerimise abil soetatud materiaalne
Valmistoodangu varu Käibevara kokku 0 0 0 0 0 Materiaalne põhivara Materiaalne põhivara (hooned) 0 0 0 0 Materiaalne põhivara (seadmed ja muud) 0 0 0 0 Akumuleeritud kulum (miinusmärgiga) 0 0 0 0 Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara 0 0 0 0 Immateriaalse põhivara kulum 0 0 0 0 Sihtfinantseerimise abil soetatud põhivara Sihtfinantseerimise abil soetatud materiaalne
4. PÕHIVARADE ARVESTUS 4.1 Materiaalne põhivara Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida ettevõte kasutab teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ning mida plaanitakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta ja mille soetusmaksumus ületab 15 000 krooni ühiku kohta. Põhivara objektid on liigitatud vastavalt bilansiskeemi kirjetele: · maa, ehitised ja rajatised; · masinad ja seadmed; · muu materiaalne põhivara; · põhivara akumuleeritud kulum; · lõpetamata ehitised; · ettemaksed materiaalse põhivara eest. Iga liigi kohta peetakse eraldi kulumi arvestust, mis annab põhivara liikide jääkmaksumustest objektiivsema ja ülevaatlikuma pildi. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses ostudokumendi alusel
· Valmistoodang · Tekkepõhised kulud · Ettemakstud kulud · Lühiajalised võlad(võlakirjad) Käibevahendid kokku Lühiajalised kohustused kokku Põhivara: Pikaajalised kohustused: · Masinad ja seadmed · Pikaajalised võlakirjad · Ehitised · Hüpoteegid · Akumuleeritud põhivara kulum · Maa Kokku pikaajalised kohustused Põhivahendid kokku Muu vara: · Investeeringud Omakapital: · Patendid · Eelisaktsiad · Firmaväärtus · Lihtaktsiad Nominaalväärtuses Muu vara kokku Täiendavad sissemaksed
II vooru koduste ülesannete lahendused 1. (Annuiteedid) Onu Elmar saab praegu 12 000 krooni kuus palka ning soovib pensionilemineku ajaks (mis juhtub 25. aasta pärast) kokku koguda sellise rahasumma mis tagaks talle 20. aasta jooksul pensionil olles 75% praegusest palgast. Onu Elmar teab, et täpselt viie aasta pärast tänasest saab ta 200 000 krooni suuruse päranduse, mille ta samuti pensionifondi investeerib. Onu Elmar on oma palgakasvu suhtes pessimistlik ning ei arva et see järgmise 25. aasta jooksul tõuseks. See-eest valib Elmar üsna äkilise pensionifondi mille prognoositavaks aastaseks nominaalseks tulumääraks on kuni pensionile minekuni 12% ning pensionil olles 5%. Oletame nüüd, et Elmar teeb sissemakseid kord kvartalis kuid pensioni hakkab saama igakuiselt. A) Milline summa peab tal olema koos pensionile mineku hetkeks, et tagada soovitud pension? B) Kui palju peab ta...
(jääkmaksumuses), muu materiaalne põhivara(jääkmaksumuses), lõpetamata ehitised ja ettemaksed. Amortisatsioonimeetodid- lineaarne meetod, tegevusmahul põhinev meetod, kasutusaastate järjenumbrite summa meetod. Immateriaalne põhivara- firmaväärtus, arendusväljaminekud, muu immateriaalne põhivara, ettemaksed immateriaalse põhivara eest. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvutatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Lühiajalised kohustused: laenukohustused, võlad ja ettemaksed, sihtfinantseerimine, lühiajalised eraldised. Pikaajalised kohustused: pikaajalised laenukohustused, muud pikaajalised võlad, pikaajalised eraldised, sihtfinantseerimine. KMD esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. Kuupäevaks. Eraldis- on kohustus mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad.
01.01.20xx 31.12.20xx AKTIVA Arvelduskonto 92,000 193,760 Nõuded ostjatele 0 90,000 Materjal ja varuosad 251,000 31,000 Käibevara kokku 343,000 314,760 Materiaalne põhivara Masinad ja seadmed 650,000 650,000 Masinate akumuleeritud kulum -98,000 -100,600 Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara 0 0 Immateriaalse põhivara kulum 0 0 Põhivara kokku 552,000 549,400 AKTIVA KOKKU 895,000 864,160 PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Lühiajaline pangalaen 170,000 170,000
Tulude-kulude lihtne ringe Raha Kaubad ja teenused Majapidamised Ettevõtted Tootmisressursid Ressursitulu • Ostujõud – raha suhteline väärtus, mis väljendub rahaühiku eest saadavate kaupade teenuste hulgast. Majanduskasv • ...on tootmismahu pikaajaline suurenemine. • Faktoruteks on: 1) maa ja teiste loodusressurside hulk 2) inimressursid ehk tööjõu kvantiteet ja kvaliteet 3) akumuleeritud kapitali hulk 4) tehnoloogia muttus ja innovatsioon Põllumajanduse kasv • Intensiivistamine – võetakse kasutusele täiendavaid ressursse ja põllumajandustehnikat, samuti ehitisi ning sealjuures jääb endiseks produktiivvahendite hulk • Ekstensiivne – võetakse kasutusele täiendavaid produktiivvahendeid Maamajanduse mitmekesistamine • Alternatiivne taimekasvatus (tartakasvatus) • Taimekasvatussaadustele lisandväärtuse
Raha 100 000 1/2 aasta depr. = 6/12 * (500 000 / 40a) 6 250 Vekslinõue 600 000 Akumul. depret. - hoone -256 250 Hoone akumuleeritud kulum müügipäevani Hoone (soetusmaksumus) 550 000 akum kulum 2006.a. lõpuks 250 000 Kasu hoone müügist 406 250 kulum 01.01. - 01.07 2007 6 250
Valmistoodangu varu Käibevara kokku 0 3,849 6,597 12,065 21,831 Materiaalne põhivara Materiaalne põhivara (hooned) 0 0 0 0 Materiaalne põhivara (seadmed ja muud) 0 0 0 0 Akumuleeritud kulum (miinusmärgiga) -43 -43 -43 -43 Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara 0 0 0 0 Immateriaalse põhivara kulum 0 0 0 0 Sihtfinantseerimise abil soetatud põhivara
MAJANDUSARVESTUSE VAJADUS JA KORRALDAMINE RP koostamisel on aluseks RP seadus, maksuseadus ja raamatupidamise toimkonna juhendeid (RTJ). RP korraldamise kohustus on seadusest tulenevalt kõigil ettevõtjatel. RP korraldamise eest vastutab ettevõtte juht, kes võib raamatupidamisega tegeleda ise, palgata raamatupidaja või kasutada raamatupidamisteenust. RTJ-e kasutatakse, et kõik saaksid RP-sest üheselt aru ning et kõik ettevõtjad teeksid asju ühtemoodi. Ettevõtjale on RP'st vaja, et oma paberid korras hoida ja tulud-kulud vastavalt reeglitele õigesti kokku arvestada. Majandusarvestuse põhieesmärgiks on koguda ettevõtte majandustehingute kohta andmeid ettevõtte väliste infotarbijate huvides lähtuvalt. RP õigsust kontrollib audiitor, maksustamise õigsust kontrollib Maksu- ja Tolliamet. RP vajadus: juhtida ja hinnata majanduslikku seisu. RAHA ARVESTUS Kontode avamine: kassa,pank jne. Vajadus: erinevad kontod lihtsustavad oluliselt arvestuse...
asutamisväljaminekud, arenguväljaminekud ja ostetud patendid, litensid, kaubamärgid, firmaväärtus jne. Immateriaalne põhivara amortiseeritakse lineaarselt. 46. Põhivara hindamisel kasutatavad maksumuse liigid. Bilansiline maksumus = soetusmaksumus, Jääkmaksumus = soetusmaksumus kulum. Taastamismaksumus = analoogse objekti ehitamist, tootmist arvestades ressurside hetke maksumust. Jääktaastamismaksumus = taastamismaksumus akumuleeritud kulum 47. Põhivara arvele võtmisele viisid. Arvele võtmise viisid: 1) põhivara inventarisatsioon (olemasoleva vara arvestus); 2) põhivara soetamine. Inventuuri läbiviimisel koostatakse akt: vara liigid, nimetused; arv; ühiku soetamismaksumus; kokku soetamismaksumus; väljalaske aasta, soetamise aasta; kulunorm aastas; kulusumma aastas. Vara arvele võtmine: Soetusmaksumus = ostuhind + kasutuselevõtmist võimaldavad kulutused. 48. Põhikapitali amortisatsiooni definitsioon. Kulumi liigid
KODUTÖÖ NR.2 1.01.01 oamndas Palmer Company 90% osaluse Stevens Firmast hinnaga $ 1 000 000. Stevens omakapitali 01.01.01: Aktsakapital 500 000 Jaotamata kasum 190 000 Stevensi seadmete algne eluiga oli 15 aastat ja järelejäänud eluiga 10 aastat. Kõik varud müüdi 2001 aastal. Firmaväärtust on olemaolu korral amortiseeritud üle 20 aasta Stevens Firma müüs võlakirjad avatud turul 10.01.01 for $150 000 eest ja sai kasumit $ 55.556. A. Mis meetodit kasutab Palmer arvestuses oma investeeringutes Stevensisse? Palmer Copany kasutab oma arvestuses soetusmaksumuse meetodit, kuna bilansis on kajastatud investeering Stevens Company-sse soetusmaksumuses ($ 1 000 000). B. 31.12. 2001 kanded konsolideeritud aruannete töötabelis. Raamatup.väärt Reaalväärt Hinnaerine ...
Valmistoodangu varu Käibevara kokku 0 #VALUE! #VALUE! #VALUE! #VALUE! Materiaalne põhivara Materiaalne põhivara (hooned) 0 0 0 0 Materiaalne põhivara (seadmed ja muud) 2,569 2,569 2,569 2,569 Akumuleeritud kulum (miinusmärgiga) -514 -1,028 -1,541 -2,055 Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara 0 0 0 0 Immateriaalse põhivara kulum 0 0 0 0 Sihtfinantseerimise abil soetatud põhivara
saadava raha väärtus käesoleval momendil. Annuiteet on perioodiliselt korduv ühesuurune rahaline makse teatud ajaperioodi jooksul. · Eristatakse 3 liiki annuiteeti: tavaannuiteet, maksed annuiteediperioodide lõpul; avanssannuiteet, maksed annuiteediperioodide alguses; viitannuiteet, makseid hakatakse alates teatud viitaja möödudes. Annuiteedi tulevane väärtus S.o perioodiliste ühesuuruste investeeritud rahasummade tulevaste väärtuste summa arvessevõttes ka akumuleeritud intressi. 23. Ettevõtlusega alustamine 24. Ettevõtte asutamise kogemused ettevõtjatelt (videod ja kohtumised) 25. Ettevõtluse väliskeskkond, iseloomustus. Kolm tasandit: rahvusvaheline, rahvuslik ja kohalik tasand. Ettevõttele on väliskeskkonna kujunemisel oluline riik, kus ettevõte on registreeritud ja/või kus toimub tema majandustegevus. Suhteid väliskeskkonnaga mõjutavad ettevõtete õiguslikest vormidest tulenevad
Kuludesse kantud väheväärtusliku inventari üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ostuhinda ja soetamisel tehtud kulutusi (transpordikulu, impordimaksud ja muud mittetagastatavad maksud). Laenu- ega liisinglepingu intresse ei lisata soetusmaksumusse. Edasiselt kajastatakse materiaalne põhivara bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Põhivara võetakse arvele ostudokumendi või üleandmisakti alusel. Põhivara objekti arvele võtmisel määratakse tema kasulik eluiga ja selle alusel amortisatsiooninorm. Kanded pearaamatus: 1. Masinate ja seadmete soetamine ostuarve alusel: D 1830 Masinad ja seadmed D 1514 Põhivara soetamisel tasutud käibemaks K 2310 Võlad tarnijatele 2
· Valmistoodang · Tekkepõhised kulud · Ettemakstud kulud · Lühiajalised võlad(võlakirjad) Käibevahendid kokku Lühiajalised kohustused kokku Põhivara: Pikaajalised kohustused: · Masinad ja seadmed · Pikaajalised võlakirjad · Ehitised · Hüpoteegid · Akumuleeritud põhivara kulum · Maa Kokku pikaajalised kohustused Põhivahendid kokku Muu vara: · Investeeringud Omakapital: · Patendid · Eelisaktsiad · Firmaväärtus · Lihtaktsiad Nominaalväärtuses Muu vara kokku Täiendavad sissemaksed
· Valmistoodang · Tekkepõhised kulud · Ettemakstud kulud · Lühiajalised võlad(võlakirjad) Käibevahendid kokku Lühiajalised kohustused kokku Põhivara: Pikaajalised kohustused: · Masinad ja seadmed · Pikaajalised võlakirjad · Ehitised · Hüpoteegid · Akumuleeritud põhivara kulum · Maa Kokku pikaajalised kohustused Põhivahendid kokku Muu vara: · Investeeringud Omakapital: · Patendid · Eelisaktsiad · Firmaväärtus · Lihtaktsiad Nominaalväärtuses Muu vara kokku Täiendavad sissemaksed
· Valmistoodang · Tekkepõhised kulud · Ettemakstud kulud · Lühiajalised võlad(võlakirjad) Käibevahendid kokku Lühiajalised kohustused kokku Põhivara: Pikaajalised kohustused: · Masinad ja seadmed · Pikaajalised võlakirjad · Ehitised · Hüpoteegid · Akumuleeritud põhivara kulum · Maa Kokku pikaajalised kohustused Põhivahendid kokku Muu vara: · Investeeringud Omakapital: · Patendid · Eelisaktsiad · Firmaväärtus · Lihtaktsiad Nominaalväärtuses Muu vara kokku Täiendavad sissemaksed
Ostetud puhasvara (vara kogumaksumus miinus ülesvõetud kohustused) reaalväärtus on 1600000 krooni (3000000 1400000). Firmaväärtus on 450000 krooni (2050000 1600000 Kui AS Vaal koostab konsolideeritud bilansi, näitab seal firmaväärtuse 450000 krooni, mille väärtust testib iga majandusaasta lõpul. Immateriaalne põhivara kajastatakse bilansis üldjuhul jääkmaksumuses, mis arvutatakse soetusmaksumuse ja akumuleeritud kulumi vahena. Piiratud kasuliku eaga immateriaalset põhivara hakatakse amortiseerima alates hetkest, mil vara on kasutamiseks valmis. Seda tehakse kuni vara kasuliku eluea lõpuni või ümberkvalifitseerimiseni müügivalmis immateriaalseks põhivaraks. Immateriaalse põhivara kasuliku eluea hindamisel tuleb arvestada järgmiste tegurite olemasolu: 1) Kasutusaja piirangud, mis tulenevad seadusandlikest või lepingulistest tingimustest,
väljastamise hetkel. Aga siin on probleem, sest arve väljastamisel ma ei tea, kas mulle makstakse raha ära. SELLEPÄRAST EI SAA OTSEST MAHAKANDMISE MEETODIT KASUTADA. Kasutan hoopis statistilist meetodit. D: Kulu ebatõenäolisest laekumisest siia tuleb prognoositud summa Siin vahel peab vahekonto olema K: Väärtusvähend see konto käitub nagu kontraaktiva konto. See kajastub aktivas miinusmärgiga, nagu akumuleeritud kulumi konto. Nüüd: D: Väärtusvähend nüüd juba konkreetne summa, mitte enam prognoositud K: Ostjate tasumata arved Bilansis AKTIVA Arvelduskonto ... Ostjate tasumata arved Väärtusvähend (miinusmärgiga) ÕPIK LK 203 TEST T-8.1 Firma kasutab statistilisi meetodeid ebatõenäolise laekumise arvestamisel. Ostja arve summas 10 000 krooni kanti maha. Mõni kuu hiljem tasus ostja selle arve. Firma taastas kõigepealt arve ja seejärel kajastas raha laekumise
2) kahekordselt väheneva jäägi meetodil 3) kasutusaastate järjenumbrite meetodil 4) toodangumahu meetodil, kui tegevusperioodil plaaniti valmistada 1000 toodet, sh. esimesel aastal 250, teisel 350, kolmandal 100 ja neljandal 300 toodet. 1.Lineaarne meetod 1 Mahaarvestusmäär= --------------- x 100% = 25% aastas 4 Mahaarvestise summa = 25% x ( 104 000 4 000 ) = 25 000.- Aasta Mahaarvestis Akumuleeritud Jääkmaksumus kulum aasta lõpus 1 25 000 25 000 79 000 2 25 000 50 000 54 000 3 25 000 75 000 29 000 4 25 000 100 000 4 000 17 2.Kahekordselt väheneva jäägi meetod 1
· immateriaalne põhivara. Põhivarade inventuurid viiakse läbi kord aastas majandusaasta lõppedes. Põhivarade kohta koostatakse nende arvestuse tabelid või trükitakse väljatrükid raamatupidamisprogrammist. Inventuuriaktil põhivara kohta kajastatavad andmed on järgmised: · põhivara nimetus; · põhivara arvele võtmise kuupäev; · soetusmaksumus; 10 · akumuleeritud kulum; · jääkmaksumus; · õiglane väärtus(turuväärtus) · asukoht · kasutaja või vastutaja nimi. Inventuuriaktile lisatakse põhivara müügiaruanded, mahakandmisaktid või ümberhindlusaktid (kasuliku eluea, kulumi jm kohta), väärtuse testid, hindamisaktid, õiglasesse väärtusesse ümberarvutamise meetod ja muud doku mendid, aruanded. 11 Kokkuvõte
Ainult reservidega Kogu oma varaga Kogu oma tuludega Ainult likviidsete varade ulatuses Tagasiside Õige vastus on: Kogu oma varaga. Küsimus 15 Milliseid alljärgnevaid kirjeid ei kajastata kuluna: Ettevõtte omakapitali vähenemine Varude vähenemine Dividendide maksmine omanikele Kohustuste suurenemine Tagasiside Õige vastus on: Dividendide maksmine omanikele . Küsimus 16 Bilansi passivas näidatakse: Käibevara Akumuleeritud kulumit Varade moodustamise allikaid Ettemakstud käibemaksu Tagasiside Õige vastus on: Varade moodustamise allikaid . Küsimus 17 Ettevõtte käibevara hulka ei kuulu: Omakapital Kaubad, toormaterjal Ostjate poolt tasumata arved Sularaha Tagasiside Õige vastus on: Omakapital. Küsimus 18 Passivakonto lõppsaldot arvutatakse järgmiselt: Algsaldo pluss kreeditkäive miinus deebetkäive Algsaldo pluss deebetkäive pluss kreeditkäive
Käibevara Raha ja pangakontod 3500,00 Käibevara kokku 3500,00 15 Materiaalne põhivara Maa ja hooned 20984,00 Masinad ja seadmed 6500,00 Muu materiaalne põhivara 10568,00 Akumuleeritud kulum (miinusmärgiga) Materiaalne põhivara kokku 38052,00 Põhivara kokku 38052,00 AKTIVA (VARAD) KOKKU 38052,00 PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Lühiajalised kohustused Maksuvõlad Lühiajalised kohutused kokku 0,00 Omakapital
7.4. Ostetud kaubad müügiks 35 245 kr 0 kr KOKKU rühm 7. 743 562 kr 129 622 kr Käibevara KOKKU 955 325 kr 281 685 kr Põhivara 9. Materiaalne põhivara 9.1. Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) 1 110 568 kr 0 kr 9.2. Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) 504 805 kr 42 373 kr 9.4. Akumuleeritud põhivara kulum (miinus) -92 662 kr -1 412 kr KOKKU rühm 9. 1 522 711 kr 40 961 kr Põhivara KOKKU 1 522 711 kr 40 961 kr AKTIVA KOKKU 2 478 036 kr 322 646 kr PASSIVA Kohustused Lühiajalised kohustused 11. Võlakohustused 11.1. Tagatiseta võlakohustused 500 000 kr 0 kr 11.4
lõppedes üle rentnikule, arvestatakse amortisatsiooni tavakorras. Kui renditud objekt kuulub tagastamisele, on objekti maksimaalne amortisatsiooniperiood rendisuhte kehtivuse periood. Materiaalne pōhivara esitatakse kuuel kirjel 1. Maa ja ehitised (soetamismaksumuses) 2. Masinad ja seadmed (soetamismaksumuses) 3. Muu inventar, tööriistad, sisseseade ja muud (soetamismaksumuses) 4. Akumuleeritud pōhivara kulum (miinus) 5. Lōpetamata ehitus 6. Ettemaksed materiaalse pōhivara eest Materiaalne pōhivara vōetakse arvele soetamismaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, mitmesugustest maksudest ja muudest otsestest kasutuselevōtmist vōimaldavatest väljaminekutest. 1. Maa ja ehitised. Selle bilansi kirjel näidatakse maa, maarajatised ja ehitised. Ostetud maa võetakse arvele tegelikus soetushinnas, mis
7.4. Ostetud kaubad müügiks 35 245 kr 0 kr KOKKU rühm 7. 743 562 kr 129 622 kr Käibevara KOKKU 955 325 kr 281 685 kr Põhivara 9. Materiaalne põhivara 9.1. Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) 1 110 568 kr 0 kr 9.2. Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) 504 805 kr 42 373 kr 9.4. Akumuleeritud põhivara kulum (miinus) -92 662 kr -1 412 kr KOKKU rühm 9. 1 522 711 kr 40 961 kr Põhivara KOKKU 1 522 711 kr 40 961 kr AKTIVA KOKKU 2 478 036 kr 322 646 kr PASSIVA Kohustused Lühiajalised kohustused 11. Võlakohustused 11.1. Tagatiseta võlakohustused 500 000 kr 0 kr 11.4
ÄRIPLAAN Toomas Kelo Uku Eller Alfred Kosljak Tallinn 2013 1. Äriplaani kokkuvõte Meie idee on luua ettevõte, mis erineb kõigist teistest küpsetuskodadest, andes kliendile rohkem kui lihtsalt sooja saiakest kohvi või tee kõrvale. Tahame anda edasi tõetruud kogemust keskaegsest pagarikojast, alustades töövahenditest ning lõpetades retseptidega. Suur osa selle kogemuse edasiandmisel on meie rendipind Tallinna vanalinnas, Raekoja platsi läheduses. Sellele lisame antiikse moega mööbli, ajaloohõngulised söögid ning joogid ja õhtused live- muusikud - see kõik tekitab kliendis tunde, nagu ta oleks ajas tagasi rännanud. Oma missiooniks oleme seadnud kasvada usaldusväärseks ning kliendisõbralikuks ettevõtteks ja koguda tuntust nii kodu- kui ka välismaiste klientide hulgas. Meie visiooniks on luua keskajale iseloomulik atmosfäär, kus kehtib ütlus "klient on kuningas". Oma toodangu valmistamisel kasutame vaid keskajale omaseid söögite...
Tooraine varu 3 595 4 342 6 783 Valmistoodangu varu Käibevara kokku 0 68 892 313 982 695 520 Materiaalne põhivara Materiaalne põhivara (hooned) 0 0 0 Materiaalne põhivara (seadmed ja muud) 80 000 180 000 260 000 Akumuleeritud kulum (miinusmärgiga) -4 500 -31 500 -70 500 Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara 0 0 0 Immateriaalse põhivara kulum 0 0 0 Sihtfinantseerimise abil soetatud põhivara Sihtfinantseerimise abil soetatud materiaalne
tööpäeval kehtinud Euroopa Keskpanga päevakursi alusel, täpsusega neli kohta pärast koma. Põhivarade arvestus Amortisatsiooni arvestus toimub lineaarsel meetodil. Vara hakatakse amortiseerima tema kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse selle täieliku amortiseerumise või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul. Kui täielikult amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse bilansis nii soetusmaksumust kui akumuleeritud kulumit seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud. Põhivarade analüütilist arvestust peetakse põhivarade amortisatsiooni arvestamise tabelis (excel). Tabelis kajastub põhivara soetamise aeg, algmaksumus, amortisatsiooninorm, akumuleeritud kulum, aruandeaasta kulum, jääkmaksumus. Amortisatsioonieraldisi arvestatakse üks kord kvartalis. Ettepaneku
15.03.17 Investeeringud- raha ajaväärtus- raha väärtuse muutumine Inflatsioon- sööb raha väärtust kui inflatsioon on miinuses, siis on tegemist deflatsiooniga. Normaalses majanduskeskkonnas toimub alati inflatsioon, st et raha kaotab väärtust. Investeeringud on pikemaajalised ja suunatud tulevikku ja tuleb arvestada selle perioodi inflatsiooni. Lepingute väärtused on tõusvas trendis. Raha aja väärtus sisaldab kahte erikontseptsiooni Raha praegune- või nüüdisväärtus- tuleb end paigutada tulevikku ja tulla tagasi tänasesse päeva, ehk leida see nüüdisväärtus RAHA TULEVIKUVÄÄRTUS nim ka raha liitväärtuseks, see on raha väärtus, milleni praegune rahasumma aja jooksul kasvab antud intressimäära tasemele. Kujuneb kolmest tegurist: 1. Algsumma, mis on täna saadud või investeeritud rahasumma 2. Intressisumma, raha kasutamise eest tasutud või inves...
Inimene, kellel on raha, saab selle eest kohe soovitud kaupa osta. 4 Raha on hea akumulatsioonivahend ootamatute kulutuste katteks. Inimesed kasutavad osa oma sissetulekust tarbimiseks ja osa oma sissetulekust säästmiseks. Säästmiseks saab kasutada erinevaid võimalusi – võlakirjad, aktsiad, kinnisvara või isegi tarbekaubad. Samas ei saa muul moel (väärtpaberitena, kinnisvarana jne) akumuleeritud vara iga kord kaotusi kandmata rahaks vahetada. Siiski on raha hea akumulatsioonivahend vaid stabiilsete või alanevate hindade korral. Kui hinnad tõusevad, siis raha ostujõud ja säästude tegelik väärtus vähenevad. Kuid miks siiski eelistavad inimesed kogu maailmas oma vara hoida kõige enam rahas? 1.2. Eesti raha ajalugu Iidsetel aegadel kasutati Eestis nagu mujalgi rahana igasuguseid kaupu (ehteid, loomanahku, relvi jne)
Finantsraamatupidamise kordamine 1. Majandusarvestuse põhivaldkonnad: Statistika, Sisekontroll, Finantsarvestust, Auditeerimist, Juhtimisarvestust, Finantsanalüüsi, Kuluarvestust, Eelarvestamist, Maksuarvestust, Finantsjuhtimist Keskset rolli omab finantsarvestus 2. Raamatupidamine on : Kitsamas tähenduses mõistetakse raamatupidamise all majandusüksuse tegevuse ja selle tulemuste kohta mis tahes infokandjatel (raamatus, paberdokumentidel, digitaalsel kujul jms) arvestus- ehk raamatupidamisregistrite pidamise süsteemi. Seadusandlusest tuleneva raamatupidamise korraldamise kohustuse all mõistetakse üldiselt organisatsiooni finantsarvestuse ja maksuarvestuse korraldamise kohustust, sest need on täpselt seadusandluse ja rahvusvaheliste standarditega reguleeritud. 3. Raamatupidamise erisused erinevates organisatsioonides · Eelarveliste asutuste raamatupidamine (riik, ministeeriumid, kohalikud ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
