William Shakespeare (1564-1616) Sündis kesk Inglismaal, Stratfordi linnakeses, Avoni jõe ääres. Hariduse sai kohalikus grammatikakoolis (õppis seal 3 aastat). On teada, et 1587 siirdus ta Londonisse ja ühines James Burbage trupiga, algul ilmselt suflööri ja lavastaja abina, hiljem dramaturgi ja näitlejana. 1599 liitus ka tema gloobuse teatriga, oli ka teatri aktsionäriks. 1612 lahkus ta Londonist tagasi Stratfordi , elas tagasitõmbunult ja pärimuse järgi suri oma sünnipäeval 23. Aprillil. Looming Luule. Säilinud on 157 sonetti. Enamik sonette on pühendatud kellelegi tumedajuukselisele iludusele, julmale südametemurdjale, kellesse oli armunud ka Shakespeare sõber. Ilmselt loobus Shakespeare teadlikult madonna kultusest. Ta ei varja oma armastatu väliseid ega moraalseid puudusi ent ometi ei suuda temast loobuda. Paljud sonetid on filosoofilised. Tihti
ettevõttes või andnud kellelegi laenu. Väärtpaberite liigid · omandiõigust tõendavad väärtpaberid e. aktsiad · võlakohustust tõendavad väärtpaberid e. võlakirjad · ostu ja müügiõigust tõendavad väärtpaberid e. optsioonid omandiõigust tõendavad väärtpaberid e. aktsiad Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osaleda ettevõtte varast ja kasumist. Inimest või ettevõtet, kes omab mingi ettevõtte aktsiaid, nimetatakse aktsionäriks. Aktsiatüübid Lihtaktsia Eelisaktsia Teise järgu aktsia Aktsiavaru Valitsuse aktsia ettevõttes Aktsiaderivaadid Lihtaktsia Lihtaktsiad on kõige tavalisemad aktsiad. Lihtaktsial on tavaliselt hääletamisõigus firma otsuste üle, kuid tavaliselt natukene erinev eelisaktsia hääletamisõigusest Eelisaktsia Eelisaktsiatel on tavaliselt suuremad õigused kui lihtaktsiatel. Neil on eelisõigus dividendide ja varade jagamisel. Tavaliselt eelisaktsiatel puudub
lisaks omistati ettevõttele maksimaalsed viis tärni Euroopa Kvaliteedijuhtimise Sihtasutuse poolt. Alates 23. oktoobrist 2006 on Baltimaade suurim kasiinokontsern Olympic Entertainment Group noteeritud Balti börsil. Ettevõtte esimene börsipäev osutus seni Eesti kõigi aegade edukaimaks: aktsia kallines viiendiku võrra: 73-krooniselt märkimishinnalt 87,63 kroonini. Sellega tõusis Karu Eesti rikkaimaks aktsionäriks. Ka kogu aktsiaemissioon oli Eesti edukaim: aktsia märgiti 7 korda üle. Olympic Casino missiooniks on pakkuda kvaliteetset ja meelelahutuslikku kasiinoelamust ning nüüdisaegseid hasartmänge aktiivsetele ja head teenindust hindavatele klientidele sõbralikus ja turvalises keskkonnas, domineerides oma hea maine ja tuntusega kõikjal, kus antud ettevõte tegutseb täna ja tulevikus. Visiooniks on olla parimat teenindust pakkuv globaalne kasiino- ja meelelahutusoperaator.
andma ka üldkoosolekule. Nõukogu annab juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimise korraldamisel. Nõukogu nõusolek on vajalik aktsiaseltsi nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest. 14. Milles seisneb juhtorgani liikme konkurentsikeeld? Juhtorganiks on juhatus ja nõukogu ning nende liikmed ei või olla samal alal FIE, täisosanik ega konkurendi juhtorgani liige. Ise oleks mõistlik lepingusse juurde lisada, et ei tohiks olla ka osanikuks ega aktsionäriks sarnases valdkonnas. Tegelikult ei osanik ega aktsionäride üldkoosolek pole juhtorgan ning neil ka konkurentsikeeldu pole. Kuid kui on nt 3-liikmeline osaühing, siis oleks mõistlik selles omavahel ette kokku leppida. 15. Kuidas määratakse juhatuse liikme tasu? Nõukogu või osanike otsusega. Igatahes peab seda kindlasti tegema juhatusest kõrgem organ. Iseendale ei saa ükski organ tasu määrata.
(5) Eradetektiiviühing võib ühineda ainult teise eradetektiiviühinguga ning jaguneda üksnes teiseks eradetektiiviühinguks. (6) Eradetektiiviühinguna võib tegutseda ka välisriigi äriühingust eradetektiiviühing või selle filiaal, mille osanikud või aktsionärid on isikud kellel on õigus tegutseda Euroopa Liidu liikmesriigis eradetektiivina. § 7. Eradetektiiviühingu osanik ja aktsionär (1) Eradetektiiviühingu osanikuks või aktsionäriks võib olla üksnes eradetektiiv. (2) Täisühingu või usaldusühinguna tegutsevasse eradetektiiviühingusse võib osaniku pärija astuda üksnes juhul, kui ta on eradetektiiv. (3) Eradetektiivindusega tegeleva osaühingu osa võib osaniku surma korral üle minna pärijale üksnes juhul, kui pärija on eradetektiiv. Kui pärija ei ole eradetektiiv, hüvitab ühing pärijale osa väärtuse pärandi avanemisest alates kolme kuu jooksul.
· Andja ei pea olema parlament Õiguse allikate liigid (klassikaline kataloog): 1) tavaõigus (tavad) - Vanimaks õiguse allikaks on tavaõigus (õiguse eelaste) 2) lepingud; 3) õigusteadlaste arvamused; 4) kanooniline õigus - katoliku kirikus tekkinud eeskirjade kogum, sisaldab nii kiriklikke kui ka tsiviil-, kriminaal- ja protsessuaalseid norme; 5) pretsedendiõigus - kohtulahenditega loodav õigus; 6) korporatiivne õigus - juriidilise isiku liikmeks osanikuks või aktsionäriks olemisest tulenevad õigused; 7) normatiivaktid (fikseeritud positiivne õigus); 8) õiguse üldpõhimõtted [tsiviliseeritud ühiskondades tunnustatud õiguse üldised põhimõtted], ja moraalipõhi-mõtted, väärtused ja hinnangud [sh printsiibid normidena nt konstitutsioonides, eetikanormistikud jm]; 9) judikatuur - kohtulahendid ja kohtujuhised; 10) doktriin [doktriinid, õpetused, teooriad, kontseptsioonid]. LIIGITUS ÕIGUSAKTI FUNKTSIOONI JÄRGI:
maksejõuetuks. Ettevõtte jaoks on see väljendumas kõrgemas intressikulus, investori jaoks aga suuremas võimalikus tootluses. Kommertsvõlakirjade puhul on üheks oluliseks omaduseks kindlasti likviidsus ehk kaubeldavus.[3] Järgmine väärtpaberite grupp on aktsiad. Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust mingile osale ettevõtte varast ja kasumist. Inimest või ettevõtet, kes omab mingi ettevõtte aktsiaid, nimetatakse aktsionäriks. Aktsiate erinevad liigid on lihtaktsia ja eelisaktsia. Lihtaktsia on omandiõigust väljendav väärtpaber. Lihtaktsia omanikud on ettevõtte tõelised omanikud. Lihtaktsial puudub lõpptähtaeg, see lõppeb siis kui ettevõte läheb pankrotti või ettevõte lõpetab tegevuse. Lihtaktsia omanikul on õigus dividendile, kusjuures dividendi suurusel ei ole piire, kui ettevõttel läheb edukalt on ka dividendid suured, kui läheb kehvemini on ka dividendid kehvemad
VIII R A H A N D U S - JA M A J A N D U S P O L I I T I K A S T 19. sajandil kehtestati rahanduses k u l l a s t a n d a r d. Kullastandardi puhul on rahvuslikud v ä ä r i n g u d ehk v a l u u t a d seotud riigi kullavarude ja kulla hinnaga. Suurbritannia loobumine kullastandardist ning Inglise naela kursi alanemine põhjustasid Eesti krooni d e v a l v e e r i m i s e 1933.aastal. Eesti Pank lõpetas kuldvaluuta vaba ostu - müügi. Dollar muutus maailmarahaks. Bretton Woodsi süsteemi tagamiseks loodi Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank. Pärast Bretton Woodsi süsteemi kokkuvarisemist asuti looma oma piirkondlikku rahanduskorraldust. 1979.a. pandi alus Euroopa Valuutasüsteemile. Ühisturu maade tippkohtumisel 1991.a. detsembris sõlmitud Maastrichti lepingud näevad ette liikmesvaluutade asendamise ühtse nn e u r o r a h a g a. Krediidiasutusi on kahte liiki : 1) äri - ehk kommertspangad 2) ühistegelikud krediidiasutused. Rang...
Tallinkil on hotellikett (Tallink Hotels), mis hõlmab nelja hotelli Tallinnas (Tallink City Hotel, Tallink Express Hotel, Tallink Spa & Conference Hotel ja Pirita Top SPA Hotel) ja ühte Riias. Tallink tegeleb ka taksondusega (Tallink Takso). 1 Alates 9. detsembrist 2005 on Tallinki aktsia noteeritud Tallinna börsi põhinimekirjas. 2016. aasta augusti alguse seisuga oli aktsiahinna järgi ettevõtte turuväärtuseks 647 miljonit eurot. Ettevõtte suurimaks aktsionäriks on AS Infortar.[1] Tegemist on suuruselt teise käibega ettevõttega Eestis. 2014. aastal oli Tallink Gruppi käive 921,47 miljonit eurot.[2] Tallinki juhatuse liikmed on Paavo Nõgene (juhatuse esimees), Janek Stalmeister, Andres Hunt ja Lembit Kitter. Grupi kommunikatsioonijuht on Katri Link ja turundusjuht on Margus Hunt. Tallink Grupi nõukogu esimees on Enn Pant. Sisukord 1 Ajalugu 1.1 Tallinki algus 1.2 Eminre 1.3 Uus kaubamärk Hansatee 1.4 Uus juhatus 1
ühing võib olla olemasolev või uus ühing. Jaotumisel jagunev ühing loetakse lõppenuks. Jaotumisel saavad jaguneva ühingu osanikud või aktsionärid omandava ühingu osanikeks või aktsionärideks. Eraldumisel annab jagunev ühing osa oma varast üle ühele või mitmele omandavale ühingule. Omandav ühing võib olla olemasolev või uus ühing. Eraldumisel saavad omandava ühingu osanikeks või aktsionärideks jaguneva ühingu osanikud või aktsionärid või ainsaks osanikuks või aktsionäriks saab jagunev ühing. Omandavateks ühinguteks võivad üheaegselt olla Eestis äriregistrisse kantud olemasolevad või uued ühingud. Jagunemisel osalevateks ühinguteks võivad olla sama või eri liiki äriühingud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ümberkujundamine Äriühingu võib ümber kujundada teist liiki äriühinguks. Tulundusühistu ümberkujundamine, samuti tulundusühistuks ümberkujundamine ei ole lubatud. Ümberkujundatava ühingu osanikud või aktsionärid
olla olemasolev või uus ühing. Jaotumisel jagunev ühing loetakse lõppenuks. 3) Jaotumisel saavad jaguneva ühingu osanikud või aktsionärid omandava ühingu osanikeks või aktsionärideks. 4) Eraldumisel annab jagunev ühing osa oma varast üle ühele või mitmele omandavale ühingule. Omandav ühing võib olla olemasolev või uus ühing. 5) Eraldumisel saavad omandava ühingu osanikeks või aktsionärideks jaguneva ühingu osanikud või aktsionärid või ainsaks osanikuks või aktsionäriks saab jagunev ühing. 6) Omandavateks ühinguteks võivad üheaegselt olla Eestis äriregistrisse kantud olemasolevad või uued ühingud. 7) Jagunemisel osalevateks ühinguteks võivad olla sama või eri liiki äriühingud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ümberkujundamise õigus 1) Äriühingu võib ümber kujundada teist liiki äriühinguks. Tulundusühistu ümberkujundamine ei ole lubatud.
Lihtaktsia Eelisaktsia · võlakiri, vahetusvõlakiri või muu emiteeritud ja kaubeldav võlakohustus · investeerimisfondi osak · tuletisväärtpaber (derivative) nagu näiteks optsioonid, futuurid , forward lepingud jne 3. AKTSIAD Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Inimest või ettevõtet, kes omab mingi ettevõtte aktsiaid, nimetatakse aktsionäriks. ,,Aktsiad on kõige tuntumad väärtpaberid, millel on sajanditepikkune ajalugu. Nad on aga ka riskantseimad, ent hea õnne korral ka suurimat tulu tagavad väärtpaberid. Aktsiad annavad aktsionärile mitmeid majanduslikke õigusi, nagu näiteks õigus dividendidele, võimalus osta täiendava emissiooni puhul uusi aktsiaid, mõjutada aktsiaseltsi jaoks tähtsate otsuste vastuvõtmist ja saada rahalist tulu aktsiate kursi võimalikust tõusust. Aktsiakapitali nimetatakse
1. Kohaliku omavalitsuse majandustegevuse õiguslikud lähtealused. Võib teenuste osutamiseks asutada ametiasutuse hallatavaid asutusi, olla osanikuks või aktsionäriks äriühingus, samuti asutada SA-d ja olla MTÜ liikmeks- selle küsimuse otsustab volikogu, kuid ülejäänud pahnaga tegeleb valitsus- nimetab nõukogu liikmed, teostab muid aktsionari õigusi. 2. Avalike ülesannete eraõiguslikele isikutele üleandmine- haldusül. täitmine väljaspool töö-, teenistus- vm alluvussuhet ja väljaspool teenistuslikku järelevalvet. KOV võib volitada juriidilist või füüsilist isikut täitma: 1) seaduse alusel antud haldusaktiga või 2) seaduse alusel HKTS-s sätestatud tingimustel ja korras sõlmitud halduslepinguga Võime iseloomustada 4 alusel: 1. formaalne privatiseerimine= avalike ül. Üleandmine KOVi poolt moodustatud eraõiguslikule isikule. Volikogu otsusega kas AÜ-le, mille ainus omanik, aktsionär on KOV, SA-le, mille ainuasutaja Halduslepingu sõlmimisele k...
loodud äriühingu osa- või aktsiakapitalist ühe aasta jooksul arvates raha pangakontole ülekandmise päevast; 4) ettevõtluse alustamise toetust ei kasutata sihtotstarbeliselt. Ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäär kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega.1 Töötule ei anta ettevõtluse alustamise toetust: 1) olemasoleva ettevõtja majandustegevuse alustamiseks ja laiendamiseks; 2) olemasoleva äriühingu osanikuks või aktsionäriks astumiseks; 3) isikule, kelle suhtes kehtib ärikeeld; 4) isikule, kellel on maksuvõlg riigi või kohaliku omavalitsuse ees; 5) isikule, kellel on täitemenetluses lapse elatise võlgnevus; 6) isikule, kelle esitatud äriplaan on suure riskiga; 7) isikule, kellele kuulub või kellele toetuse avalduse esitamisele eelnenud kuue kuu jooksul kuulus osa täis- või usaldusühingust või rohkem kui 50 protsenti muust äriühingust;
Reaalselt paberil eksisteerivate väärtpaberite hulk on maailmas jäänud minimaalseks, kõik on kajastatud väärtpaberiregistrites ja aktsiaraamatutes. Iga inimene teab vähemal või rohkemal määral, mis on aktsia ning mis on aktsiabörs, kus nendega kaubeldakse. 3 1 AKTSIATE LIIGID Kui ostate mõne ettevõtte aktsiaid, saate üheks selle ettevõtte omanikuks ehk aktsionäriks. Aktsiad tähistavad teie omandit ettevõttes - s.o aktsiaselts. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest, küll aga riskivõimalusega kaotada kogu raha, mis ta on aktsiatesse paigutanud. Rahuldatakse ju aktsiaseltsi pankroti korral nõuded kõige viimases järjekorras. Põhiline, miks aktsiad investoritele sellest hoolimata huvi pakuvad on ettevõtte tegevuse eesmärk - teenida kasumit
Sellest hetkeks on juhatuse liikmed eikeegid ja kamandab pankrotihaldur. Ettevõtte vara muutub pankrotivaraks ja pankrotihaldur hakkab seda käsutama. Pankroti väljakuulutamise hetkest võlad külmutatakse!!! Enam suuremaks ei lähe!!! SANEERIMINE Saneerimise puhul nõuded ümberkujundatatakse. Pankroti puhul võlad külmutatakse. · Tähtaja pikendamine · Võlasummat saab maksta osamaksetena · Võlasumma vähendamine · Võlasumma asendamine saab ettevõtte osanikuks või aktsionäriks. Kui võlausaldaja saab omanikuks, siis saab kas tegutseda hästi, et saaks raha tagasi. Saneerida saab ainult eraõigluslikke äriühinguid. Füüsiline isik ennast saneerida ei saa ja avalik-õiguslik ei saa. Eraõiguslik äriühing on näiteks Eesti Energia. Konkurents EUs kaubad peavad saama vabalt liikuda Euroopa piires. Euroopat käsitletakse nagu ühtset riiki. EU nõukogu määrus 139/2004/EÜ läbi lugeda!+konkurentsiseadus Riigiabi
(aktsionärile) õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul, kasumi jaotamisel, aktsiaseltsi lõpetamisel pärast kohustiste tasumist allesjäänud vara jaotamisel ning muud seaduse ja aktsiaseltsi põhikirjaga sätestatud õigused. *Aktsia on väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes. Aktsia omanikule kuulub seega osa firmast, mille aktsiaid ta omab. Aktsia omanikku nimetatakse aktsionäriks. 6. Osaühing Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Äriseadustiku kohaselt on osakapitali minimaalne suurus 2500 eurot ja osa väikseim nimiväärtus 1 euro. Osaühingut, mille osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot, võib alates 01.01.2011 asutada sissemakseid tegemata. Osanik(ud) ei vastuta isiklikult osaühingu kohustiste eest, vaid seda teeb osaühing kogu oma varaga. *Piiratud vastutusega äriühing, st osanik ei vastuta isiklikult ühingu
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS: Vt „Kohaliku omavalitsuse õigus 1. ptk ja 3. ptk p-d 1-4. 1. Kohaliku omavalitsuse õiguse mõiste Kohaliku omavalitsuse õigus on avalik-õiguslike normide kogum, mis kohaliku omavalitsuse realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib kohaliku omavalitsuse üksuste (vallad ja linnad): 1) õigusliku seisundit, korraldust, ülesandeid, finantse ja tegevuse kontrolli; 2) õigussuhteid teiste - nii avalik-õiguslike kui ka eraõiguslike - õigussubjektidega. Seega on kohaliku omavalitsuse õiguse puhul tegu nii inertse (nt KOVi organite sisemine tööjaotus, ja korraldus) kui eksternse (nt valla ja linna õigussuhted oma elanikega reguleerivad avalik-õiguslikud õigusnormid) õigusega. 2. Kohaliku omavalitsuse õiguse liigitus õigusinstituutide kaupa 1) omavalitsuskorraldusõigus - kohaliku omavalitsuse üksuste õiguslik staatus, sisemine struktuur ja ülesanded ning nende organite õiguslik staatus ...
Aktsionäride puhas tulukasv on pikaajaline eesmärk, kuna reeglina ei suuda ükski ettevõte korvata aktsionäride kulusid lühiajaliselt ehk ühe aasta jooksul. Üheks ettevõtlusvormiks on AS on aktsiatel põhinevale kapitalile tegutsev ettevõte, mis on loodud kasumi teenimise eesmärgil. AS vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga ning aktsionärid oma isikliku varaga AS kohustuste eest ei vastuta. Aktsiakapital võib moodustuda rahalistest või mitterahalistest sissemaksetest ja aktsionäriks võivad olla nii juriidilised kui ka füüsilised isikud. Aktsia on väärtpaber, mis tõendab selle omaniku õigust osal ettevõtte varast ning kasumist. Aktsiad on kõige riskantsemad väärtpaberid, eelkõige lihtaktsiad ning need on tähtajatud väärtpaberid s.t ettevõttel puudub kohustus neid tagasi osta, seetõttu nimetatakse aktsiaid riskikapitaliks. Aktsiakapital on jaotatud aktsiateks vastavalt nimiväärtusele (alates 01.01.2011 on võimalikud ka nimiväärtuseta aktsiad)
4) oma juhatuse ega nõukogu liikmetele ega prokuristile. 28 Ei tohi anda laenu aktsionäridele. Ei tohi sissemakseid tagastada. Kahju võib tekkida vara realiseerimise käigus. 15.10.2007 Omaaktsiate omandamine ja tagatiseks võtmine § 282 jj. Kus tekib probleem? Kapitaliosalused on määratud aktsiatega, on võimalik, et tekib olukor, kus AS saab iseenda aktsionäriks. See on teiste ühingute puhul välistatud. Omaaktsiate omandamine võib olla põhjendatud, seega keelata pole mõtet. Kui keegi soovib müüa nt konkurendile, siis tänu pmaaktsiate omandamisele saab seda välistada. Halb omaaktsiate omandamise kaudu üritatakse turuga manipuleerida. Nt ostetakse suurte koguste kaupa omaaktsiaid. Keelatud on see, eriti kui kasutatakse siseinfot. Keelatud on aga omaaktsiate märkimine § 282 - § 282. Oma aktsiate märkimine
aktsiaseltsi ärinimi täiendit "aktsiaselts" ja tulundusühistu ärinimi täiendit "ühistu". 96. Mis on aktsiaselts - *Aktsiaselts- piiratud vastutusega äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Tavaliselt suurettevõte. Juhtorganid: aktsionäride üldkoosolek (pädevus võrreldes osaühinguga piiratum, kuna aktsionäre võib olla väga palju), nõukogu (aktsionäre esindav kontrollorgan), juhatus. Eripära õigus käibele lasta aktsionäriks olemist tõendavaid väärtpabereid aktsiaid. Osanik ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kõigi kohustuste eest vastutab vaid oma sissemaksuga; aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Aktsaiseltsi puhul kohustuslik audiitorkontroll. 97. Mis on osaühing - *Osaühing- piiratud vastutusega äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Äriseadustiku mõtte on osaühing aktsiaseltsist väiksema kapitaliga. Kõrgem organ osanike koosolek
omandamisõigused). · Intellektuaalne omand õigused mitte materiaalsetele hüvedele (autoriõigus) 121. Relatiivsed õigused konkreetse isiku vastu. Nendeks on: õigus nõuda teiselt poolelt teatud käitumist e nõudeõigus (nt tasuda ostuhind, asi välja anda); õigus ühepoolselt kujundada olemasolevat õigussuhet; 122. Muud subjektiivsed õigused nt korporatiivsed õigused liikmeks, osanikuks või aktsionäriks olemisest tulenevad õigused 7. FIE 123. Õigusvõime all mõistetakse võimet omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime, mis algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. 124. Deliktivõime on isiku võime vastutada süülise käitumise korral. Alla 14-aastane isik ning psüühilise või
inimesele maksma. Paljudes ettevõtetes saab töötaja lisaks põhipalgale ka tulemuspalka, ehk töötasu, mille suurus oleneb sellest, kui hästi on töötanud konkreetne inimene. ( sarnaneb preemiaga, kuid preemia pole alati nii selgelt seotud tööalase edukusega, nt jõulupreemia) Aktsia ehk osak on väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist ja selle varast. Aktsiaomanikku nimetatakse aktsionäriks. Aktsia rahaline väärtus sõltub firma ärilisest edukusest ja üldisest majanduskliimast. Aktsiakursi muutumine mõjutab aktsionäri , eriti suuraktsionäri sissetulekut. Deebetkaart tähendab , et ostu eest on kaardiga võimalik maksta siis, kui sellega seotud kontol on vajalik hulk raha. Nendele kellel on püsiv ja piisavalt suur sisstulek pakuvad pangad krediitkaarti , millega võib minna nö miinustesse. Peremajanduse planeerimine Rahakasutust tuleb planeerida.
lepingus ajatatud, kuna vastavalt VÕS-i § 248 lõikele 1 saab ostueesõiguse teostaja teises lepingus ostuhinna tasumist ajatada üksnes juhul, kui ta annab müüjale tagatise Ülaltoodu puudutab aktsiate võõrandamise kohustustehinguid ehk võlaõiguslikku poolt. Lisaks sellele on küsimus ka käsutustehingutes ehk asjaõiguslikus olukorras. Ostueesõiguse eesmärk on anda aktsionäridele võimalus välistada kolmandate isikute aktsionäriks saamine. Seadus seda võimalust täielikult ei taga, vaid paneb seoses sellega aktsiaseltsile täiendavad kohustused. Nimelt näeb ÄS-i § 229 lõige 2.2 ette võimaluse kanda EVK-sse märge ostueesõiguse olemasolu kohta. Kui vastav märge EVK-sse kantakse, siis on aktsia käsutamine pärast ostueesõiguse teostamist tühine osas, mis piirab või kahjustab ostueesõiguse teostamist. Teisiti öeldes määrab
Rassid, rahvad ja usundid Inimesed on erinevad. Antropoloogia - [kreeka keelst - inimeseteadus] Eristatakse kahte külge. · Füüsiline antropoloogia - uurib inimese väliseid tunnuseid. · Kultuurikline antropoloogia - uurib inimeste ühtekuuluvust keele kasutuse, käitumise, usundi ja muu sarnase järgi. Rassid - nimetatakse väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikke rühmi. Rassism ehk rassiteooria - tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Tänapäevase rasismi tekket seostatakse Prantsuse kirjaniku ja diplomaadi Joseph Arthur de Gobineau'ga. Rahvas, rahvus ja rahvuslus Rahvas - sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtkuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel nõuab l...
44. Mis on eelisaktsia? • Hääle- ja tuluõigust andev väärtpaber • Omandiõigust tõendav hübriidväärtaber • Hääle- ja omandiõigust tõendav väärtpaber 45. Täisühingus ja usaldusühingus on omakapitaliks • Osakapital • Materiaalne põhivara • Sularaha 46. Väärtpaberi väljaandjat nimetatakse: • Investoriks 20 • emitendiks • aktsionäriks 47. ... on investeeringute tulevaste oodatavate (kavandatud) rahavoogude nüüdiväärtus, mis on leitud rahavoogude diskonteerimisel investeerija poolt nõutava kasuminormiga. • Likvideerimisväärtus • Bilansiline väärtus (arvestuslik) • Kapitaliseeritud väärtus (varade tõeline väärtus) 48. Minimaalne osakapital osaühingus peab olema • 40 000€ • 2500 € • 1€ 49. Võõrkapitali moodustavad ...
kehtiks kauem kui üks aasta. Nüüd on Krediidiasutuste seaduses kirjas ka, et pangaametnikele laenu andmine peab olema registreeritud krediidiasutuse nõukogu poolt. Krediidiasutusega seotud isikud nende puhul pank on piiratud nii laenumahtude kui ka üldse protsessidega. Kes need on? Krediidiasutuse juhid ehk kommertspanga juhid, siseauditi osakond/ talituse juht, suur aktsionärid, füüsilise isiku puhul on see isik, kelle käes on 10% või rohkem panga aktsiatest. Samuti kui aktsionäriks on jur isik ja selle käes on 10 % ja rohkem. Veel on sellesse ringi haaratud juhtide kõrval krediidiastutustega seotud isikute seaduslikud abikaasad, faktilised abikaasad, lapsed, vanemad, õed ja vennad. Nendele laenu ei anna krediidikomitee vaid seda peab tegema juhatuse osa. Kliendi ja pangavahelised suhted Kõige rohkem räägitakse sellest VÕS-is. Kuna klient on nõrgem pool, siis seadus kaitseb teda rohkem kui panka. Pank peab arvestama kõigepealt kliendi huve
Oluliseim liigitus kohustatud isiku määratluse alusel: 1) Absoluutsed – õigustatud isikul on õigus igaühe vastu, kohustatud isikud ei ole kindlalt määratud (näiteks isikuõigused, asjaõigused, intellektuaalne omand) 2) Relatiivsed – õigustatud isiku õigus konkreetselt määratletud teise isiku suhtes (nõudeõigus, kujundusõigus, vastuõigus); kehtivad eelkõige võlaõiguses Muud subjektiivsed õigused: 1) korporatiivsed – juriidilise isiku liikmeks, osanikuks või aktsionäriks olemisest tulenevad õigused 2) hõivamisõigus (AÕS §96) Valdkonnapõhiline liigitus: perekonna-, pärimis-, asja-, võla-, ühinguõiguslikud ja intellektuaalsest omandist tulenevad õigused SUBJEKTIIVNE ÕIGUS, TSIVIILÕIGUSSUHE JA KOHUSTUS: Aktiivsed kohustused – kohustus midagi teha (iseloomulik relatiivsetele õigussuhetele) Passiivsed kohustused – kohustus millestki hoiduda (iseloomulik absoluutselele õigussuhetele) SUBJEKTIIVSETE ÕIGUSTE TEKKIMINE. ÕIGUSJÄRGLUS:
PEAKSID LOOBUMA OMA NÕUETEST JA SEDA KASUTATAKSE JÄRGMISEL KATSEL KAPITALI SUURENDAMISEKS. Faktiliselt tähendab seda, et raha jääb sinna, kus ta on. II. Otsuse kehtetuks tunnistamise nõue. ÄS § 302 lg 1 alus ja lg 3, kes võivad nõude esitada. ÄS § 302 lg 3 – meil on märkijad, kas märkija oli praegusel juhul aktsionär või mitte. See on ühingusisene õigus ja seal on subjektid loetletud. Kui on ühinguväline isik ja ta ei ole saanud aktsionäriks läbi kapitali suurendamise, siis selle sätte alusel ta kehtetuks tunnistamist nõuda ei saa. KEHTETUKS TUNNISTAMISE NÕUDE SAAB ESITADA ÜHINGUGA SEOTUD ISIK! Osanike ja aktsionäride õigussuhted 20 kaasus Kas B nõuded tuleb rahuldada? Aktsionär ei saa nõuda, et tuleb suvalisel ajal dok vaatama. Oluline prints see, et teatud juhtudel õigus keelduda. Ajatelg: 1 jaan läks B ära; 4 märts küsis infot, A keeldus; 1 apr B kohtusse nõudega
· kujundusõigus õigustatud isiku võimalus ise teatud viisil käituda, mis viib õigussuhte muutmisele või lõppemisele. Nt leping üles öelda. · vastuõigused õigus reguleerida vastavalt teise poole rikkumisele. Müüja ja ostja näide: üks keeldub maksmast, sest kaup on kätte saamata, teine omakorda ei anna kaupa üle, kuna raha pole makstud. Muud liigid · korporatiivsed õigused liikmeks, osanikuks, aktsionäriks olemisest tulenevad õigused. · hõivamisõigus AÕ §96 asja võib omandada hõivamisega, kui asi on peremehetu. · õigused õigustele võib pantida õigusi. Kui rendileandja ei suuda panga ees kohustusi täita, siis renditasu laekub pangale. Tsiviilõigussuhe Reaalsuses eksisteerib 2 tasandit: 25 1. käitumisetasand 2. õiguste ja kohustuste tasand.
· kujundusõigus õigustatud isiku võimalus ise teatud viisil käituda, mis viib õigussuhte muutmisele või lõppemisele. Nt leping üles öelda. · vastuõigused õigus reguleerida vastavalt teise poole rikkumisele. Müüja ja ostja näide: üks keeldub maksmast, sest kaup on kätte saamata, teine omakorda ei anna kaupa üle, kuna raha pole makstud. Muud liigid · korporatiivsed õigused liikmeks, osanikuks, aktsionäriks olemisest tulenevad õigused. · hõivamisõigus AÕ §96 asja võib omandada hõivamisega, kui asi on peremehetu. · õigused õigustele võib pantida õigusi. Kui rendileandja ei suuda panga ees kohustusi täita, siis renditasu laekub pangale. Tsiviilõigussuhe Reaalsuses eksisteerib 2 tasandit: 1. käitumisetasand 2. õiguste ja kohustuste tasand. 35
võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse sätteid. Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes Vald või linn võib teenuste osutamiseks asutada valla või linna ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla või linna arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. Valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine ning muutmine toimub volikogu poolt kehtestatud korras. Valla või linna ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris
TARBIJAÕIGUS I Tarbijaõiguse ajalooline areng Tarbijasuhteid võib pidada sama vanaks kui ühiskond. Kõik inimesed on kogu aeg midagi vahetanud seega eksisteerisid tarbijasuhted. Nii kaua, kui on olnud vahetamistehingud, on olnud ka tarbijatehingud. Kõige vanemad õigusallikad viitavad sellele, et on vaja kaitsta teatud kaupa ja nendega seotud tegevusi. Enne tööstuslikku revolutsiooni ei olnud põhimõtteliselt vaja tehinguid teha, kuid tehnoloogia areng võimaldas alustada masstootmisega. Varem iga talu tootis asju ainult endale. Õiguslikus mõttes tõuseb plahvatuslikult tehingute arv iga teenuse ja toote saamiseks tehakse tehing. Seega hakati koostama tsiviilkoodekseid. Nendel muudatustel baseerubki enamus kaasaegseid tsiviilkoodekseid. Kuid tarbija mõistet kui sellist veel ei olnud. Eestis: Nõukogude Liidu ajal ENSV Tsiviilkoodeksis üsna hea kaitse ostjal, kuid tarbija mõistet siiski veel ei kasutatud. Ei olnud tarbija kaitseks loodud ...
hoidumist · Kujundusõigus õigustatud isik võib teatud viisil käituda (nt lepingust taganeda, üles öelda, hinda alandada) · Vastuõigused õigus teatud viisil käituda teise poole käitumise suhtes.(nt õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, seni kuni teine ei ole oma kohustust täitnud) Muud õigused Nt. korporatiivsed õigused juriidilise isiku liikmeks osanikuks või aktsionäriks olemisest tulenevad õigused (hõivamisõigus- peremehetu vara on õigus omandada) Nõuded ja vastuväited Esiplaanil on alati küsimus : Mida võib siis nõuda ? Subjektiivse õiguse määrav element on nõudeõigus. NÕUDEÕIGUS isiku juriidiliselt tagatud võimalus teistelt isikutelt midagi nõuda. (nõudmine võib olla väga erinev) Nõudeõiguse aluste paljusus Tuleb eristada kolme erinevat varianti : 1. Nõudeõiguse kuhjumine võib esitada korraga mitu nõuet
raha, ostja keeldub raha andmast enne, kui müüja asja üle annab. Aga nüüd ütleb müüja, et vastavalt lepingule oli kokku lepitud, et enne raha, siis asi, seega kui raha ei maksta, siis asja üle ei anta. Siin on müüja näol tegemist vastuõigusega. Absoluutsete õiguste puhul on esiplaanil õigus ise teatud viisil käituda ning relatiivsete õiguste puhul on esiplaanil nõudeõigus teiste vastu. 3. muud liigid: a) korporatiivsed õigused aktsionäriks, liikmeks või osanikuks olemise õigus ja sellest tulenevad õigused. b) hõivamisõigus see tuleb AÕS-ist, kui on tegemist peremehetu vallasasjaga, siis vastavalt AÕS § 96 on võimalik seda asja omandada hõivamise teel. 5.3 NÕUDED JA VASTUVÄITED Tuleb välja selgitada, mis on selle subjektiivse õiguse sisuks, mida üks isik võib teiselt nõuda; kas kellelgi on õigus teise vastu ehk nõudeõigus ja kas teine on sellega nõus või on tal vastuväiteid. 5.3
1 sept on kätte jõudnud, müüja asja kätte pole andnud. 10 sept jõuab kätte ja siis ongi ostjal vastuõigus müüja suhtes. Kuna müüja pole 1 sept asja üle andnud, siis on tal vastuõigus oma kohustust mitte täita. VõS 110, 111. 3) Muud subjektiivsed tsiviilõigused. a. Nt korporatiivsed õigused need õigused, mis tulenevad liikmeks või aktsionäriks või osanikuks olemisest. b. Hõivamisõigus kui on tegemist peremehetu vallasasjaga, millel pole omaniku või omanik on loobunud, siis kes selle oma valdusesse, sellel on õigus hõivamise kaudu saada omanikuks. Aga siis eeldusel, et sellel pole omanikku. 5.3 Nõuded ja vastuväited Igasugused õiguslikjud konstrktsioonid ja mõisted (tsiviilõigussuhe, objektiivne tsiviilõigus jne) neid on vaja, et lahendada konkreetseid probleeme.
septembril. 1 sept on kätte jõudnud, müüja asja kätte pole andnud. 10 sept jõuab kätte ja siis ongi ostjal vastuõigus müüja suhtes. Kuna müüja pole 1 sept asja üle andnud, siis on tal vastuõigus oma kohustust mitte täita. VõS 110, 111. 3) Muud subjektiivsed tsiviilõigused. a. Nt korporatiivsed õigused – need õigused, mis tulenevad liikmeks või aktsionäriks või osanikuks olemisest. b. Hõivamisõigus – kui on tegemist peremehetu vallasasjaga, millel pole omaniku või omanik on loobunud, siis kes selle oma valdusesse, sellel on õigus hõivamise kaudu saada omanikuks. Aga siis eeldusel, et sellel pole omanikku. 5.3 Nõuded ja vastuväited Igasugused õiguslikjud konstrktsioonid ja mõisted (tsiviilõigussuhe, objektiivne tsiviilõigus jne) neid on vaja, et lahendada konkreetseid probleeme.
juriidilist isikut, kellel on teatud subjektiivsed õigused ja kes kannavad teatud subjektiivseid kohustusi. Isikut kui õigussubjekti iseloomustavad tsiviilõiguslikus mõttes eelkõige õigus- ja teovõime. Õigusvõime all tuleb mõista õiguslikult tagatud võimalust omada kõiki tsiviilõigusi ja kanda kõiki tsiviilkohustusi. Õigusvõimet tuleb käsitleda õigussuhte kontekstis, ehk siis nt kui õigust olla omanikuks, lepingupooleks, omada autoriõigusi, olla aktsionäriks või osanikuks jne, unustamata siiski ka üldisi isiksuse õigusi, nagu õigus elule, eraelu kaitsele jt. Õigusvõime on universaalne - igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. See tähendab, et õigusvõime ei sõltu inimese võimest oma tegudega õigusi ja kohustusi omandada. Õigusvõime on ühetaoline nii imikul kui täiskasvanul, sõltumata sellest, kas nad ise sellest teadlikud on või mitte.
on oma kujundusõigust kasutanud. Nt. on lepitud, et müüja annab asja üle 1. septembril; ostja maksab 10. septembril. Kui müüja pole asja üle andnud õigeks ajaks, siis on ostjal vastuõigus müüja rikkumise suhtes. VÕS §110 & §111. Vastuõigusega ei kujundata ümber lepingulist suhet! 3) Muud subjektiivsed tsiviilõigused - nt. korporatiivsed õigused ehk need õigused mis tulenevad liikmeks, osanikuks või aktsionäriks olekust, vastavalt juriidilisest isikust. Eraldi: Hõivamisõigus nt. kes võtab peremehetu asja enda omandisse 5.3. Nõuded ja vastuväited Nõuded: Tsiviilõigust on vaja, et lahendada konkreetseid tsiviilõiguslikke probleeme, elulisi kaasusi. Kõige kesksem küsimus vaidluse korral kas keegi võib kellegi käest midagi nõuda ja kui, siis mida. Absoluutse iseloomuga õiguste juures on esiplaanil küll õigus, kuid samas on võimalik igaühe käest nõuda oma õigusi.
SISUKORD 1. Äriseadustiku põhialused 2 Äriseadustiku üldsätted 3. Ärinimi 4. Prokuura 5. Füüsilisest isikust ettevõtja 6. Äriregister 7. Tulundusühistu 8. Mittetulundusühingud ja sihtasutused 9. Täisühing ja usaldusühing 10. Osaühing 11. Aktsiaselts 12. Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine 13. Filiaal 14. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujunemine 2 1. Äriseadustiku põhialused Äriseadustikku (edaspidiselt ÄS) võib seaduse autorite seisukohast pidada kaubandusõiguse ehk äriõiguse kodifikatsioon, mis kehtestab uute põhimõtete alusel reeglid majandustegevuses osalejatele esitatavate juriidiliste nõuete ning ettevõtjate registreerimise osas. Seadus hõlmab mitmeid varem valitsuse määruste tasandil reguleeritud (näit. aktsiaseltsid) või sootuks reguleerimata valdkondi (näit. nime kaitse, filiaal, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine, prokuura, FIE jne). Seadustiku p...
aktsia toetuse abil loodud äriühingu osa- või aktsiakapitalist ühe aasta jooksul arvates raha pangakontole ülekandmise päevast; 4) ettevõtluse alustamise toetust ei kasutata sihtotstarbeliselt. Ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäär kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Töötule ei anta ettevõtluse alustamise toetust: 1) olemasoleva ettevõtja majandustegevuse alustamiseks ja laiendamiseks; 2) olemasoleva äriühingu osanikuks või aktsionäriks astumiseks; 3) isikule, kelle suhtes kehtib ärikeeld 4) isikule, kellel on maksuvõlg riigi või kohaliku omavalitsuse ees; 5) isikule, kellel on täitemenetluses lapse elatise võlgnevus 6) isikule, kelle esitatud äriplaan on suure riskiga; 7) isikule, kellele kuulub või kellele toetuse avalduse esitamisele eelnenud kuue kuu jooksul kuulus osa täis- või usaldusühingust või rohkem kui 50 protsenti muust äriühingust;
oma kujundusõigust kasutanud. Nt. on lepitud, et müüja annab asja üle 1. septembril; ostja maksab 10. septembril. Kui müüja pole asja üle andnud õigeks ajaks, siis on ostjal vastuõigus müüja rikkumise suhtes. VÕS §110 & §111. Vastuõigusega ei kujundata ümber lepingulist suhet! 3) Muud subjektiivsed tsiviilõigused - nt. korporatiivsed õigused ehk need õigused mis tulenevad liikmeks, osanikuks või aktsionäriks olekust, vastavalt juriidilisest isikust. Eraldi: Hõivamisõigus – nt. kes võtab peremehetu asja enda omandisse 5.3. Nõuded ja vastuväited Nõuded: Tsiviilõigust on vaja, et lahendada konkreetseid tsiviilõiguslikke probleeme, elulisi kaasusi. Kõige kesksem küsimus vaidluse korral – kas keegi võib kellegi käest midagi nõuda ja kui, siis mida. Absoluutse iseloomuga õiguste juures on esiplaanil küll õigus, kuid samas on võimalik igaühe käest nõuda oma õigusi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
