- guanüülhape (guanosiinfosfaat) - tsütidüülhape (tsütidiinfosfaat) - uridüülhape (uridiinfosfaat) Nukleiinhapped Nukleiinhapped polünukleotiidid, kõrgmolekulaarsed ained. Organismides on DNA ja RNA. DNA makrostruktuur on kaheahelaline biheeliks. Selle moodustavad kaks antiparalleelset polünukleotiidi ahelat, mis keerduvad ümber ühise telje. DNA ahelate koospüsimise aluseks on nukleotiidide üksteisele vastavus igas ahela lülis. Kehtib A-T ja G-C reegel. RNA ahelad ei põimu omavahel nii ega võta heeliksi kuju, sest hüdroksüülrühma asendis on 2´piisavalt suur, et takistada ahelate keerdumist. Keemiline kantserogenees Kantserogeensed ained tekitavad vähki ja teisi pahaloomulisi kasvajaid. Tekivad tehnoloogilistes protsessides (kivisöe või põlevkivi töötlemisel, kütuste mittetäielikul põlemisel) ja esinevad tõrvas või õlis ning levivad suitsus või tahmas
· Sellest ongi tingitud alkoholide hüdrofiilsus ning hea lahustuvus vees. Füüsikalised omadused · Alkoholide lahustuvus vees sõltub süsinikahela pikkusest lühikese süsinikahelaga alkoholid lahustuvad vees väga hästi, pikema ahelaga halvasti. · Alkoholid on narkootilise toimega ja mürgised. Füüsikalised omadused · Metanool ja kõrgemad alkoholid (alates C6) tekitavad nägemisorganite pöördumatuid kahjustusi. C2 C4 (eriti hargnemata ahela puhul) on vähem mürgised st. nende surmav kogus võib ulatuda mitmesaja grammini. Füüsikalised omadused · Süsiniku arvu suurenemise määral kasvab alkoholide keemistemperatuur. · Soojendamisel vesinikside katkeb ning alles aurudes esineb alkoholimolekul üksikult. · Vesiniksideme katkemine põhjustab alkoholide suhteliselt kõrgeid keemistemperatuure. Füüsikalised omadused · Homoloogilise rea 11 esimest liiget on toatemperatuuril vedelikud, C12 C20
U1=U2...=U, koguvoolutugevus on võrdne üksikute tarbijate voolutugevuste summaga I= I1+I2...; kogutakistuse pöördväärtus on võrdne üksikute tarbijate takistuste pöördväärtuste summaga 1/R=1/R1+1/R2... Alalisvool- el.vool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Laengukandjate keskmine kiirus v on alalisvoolu puhul konstantne. Alalisvoolu kokkuleppeline suund on pos. neg. poole. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega. I=.../(R+r), I- voolutugevus(1A), ...- elektromotoorjõud, R- välistakistus (1 oom), r- sisetakistus (1 oom). *Kuna teame, et U=IR U =Ir ning ...=U+U , siis ...=IR+Ir. Jadalülitus: kõiki takisteid läbib sama vool; skeem. Seadused: voolutugevus on ahelas igal pool samasugune (I1=I2...=I); kogupinge on võrdne üksikute tarbijate pingete summaga (U1+U2+...=U); kogutakistus on võrdne tarbijate takistuse summaga (R1+R2+...=R).
24. Valguse difraktsioon - Difraktsiooniks nimetatakse valguslainete kandumist varju piirkonda. 25. Kirchoff'i seadus - Kirchhoffi seadused on elektrotehnika ja elektroonika alusseadused. On kaks Kirchhoffi seadust:esimene Kirchhoffi seadus ehk voolude seadus; teine Kirchhoffi seadus ehk pingete seadus.Seadused on nimetatud Gustav Kirchhoffi järgi.Esimene seadus - Hargnemispunkti ehk sõlme suubuvate voolude summa võrdub hargnemispunktist väljuvate voolude summaga. Teine seadus - Ahela igas kinnises kontuuris on elektromotoorjõudude algebraline summa võrdne kõikidel takistitel tekkivate pingelangude algebralise summaga. 26. Wien'i seadus - Wieni seadus (kannab ka nimetust Wieni nihkeseadus) ütleb, et musta keha maksimaalse kiirguse lainepikkus on pöördvõrdeline selle temperatuuriga. 27. Stefan-Boltzmanni seadus - Stefan-Boltzmanni seadus väidab, et absoluutselt musta keha soojuskiirguse intensiivsus (võimsus) ühikulise pindala kohta kasvab võrdeliselt
erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ühendite isomeeride olemasolu. - Asendiisomeeria tuleneb funktsionaalsete rühmade erisugusest paigutusest ühesuguse süsinikahelaga molekulides. OHrühm asub erinevas kohas, ahel on sama kujuga. - Ahelaisomeeria tuleneb süsiniku aautomite vaheliste sidemete erisugusest järjestusest süsinikahelas. OHrühm on sama süsiniku juures, ahela kuju on erinev. - Vesinikside on molekulide vaheline side, mis moodustub ühe molekuli vesiniku aatomi ja teise molekuli hapniku, lämmastiku või fluori aatomi vahele. - Kahe vaba elektronpaari abil hapniku aatomil saab alkohol moodustada vesiniksidemeid teiste alkoholide molekulidega või vee molekulidega. - Vesiniksideme tõttu on alkoholid hüdrofiilsed > lahustuvad vees, ja keevad kõrgemal
Selle tulemus on määratud käiguvahega, mis on võrdne algselt samas faasis olnud lainete poolt liitumispunkti jõudmiseks läbitud teepikkuste vahega. Sarnasus: Difraktsioon ja interferents tulevad seda paremini esile, mida väiksemad on avad või tõkked lainete teel. 4. Millest on tingitud energiakaod reaalses liinis? Energiakadusid liinis põhjustavad juhtmepaari takistus R ja juhtivus G. Liini aktiivtakistus R koosneb ahela juhtmete takistusest ja sellele liitub lisatakistus, mis on tingitud kadudest ümbritsevates kaabli metallosades 5. Milles erinevad Fraunhofferi ja Fresneli difraktsioonide vaatluse tingimused Eristatakse Fresnel´i ja Fraunfhoferi difraktsiooni. Esimesel korral langeb tõkkele tavaliselt sfääriline laine ja difraktsioonipilti (intensiivsuse jaotust) jälgitakse tõkkele suhteliselt lähedal. Sel juhul liituvad vaatluskohas sfäärilised lained.
mis määrab ära selle, kes peab kellele aru andma. Klassikalise seisukoha järgi võivad korraldused tulla ainult ühelt ülemuselt, kaasaaegse seisukoha järgi võib korraldusi saada mitmetelt. Kuid korraldused peavad olema kooskõlastatud. Antud situatsioonis tegutses aga kirurgiaosakonna juhataja omavoliliselt, suunates nõu pidamata sünnitusosakonna õdesid kirurgiaosakonda, et enda tööd lihtsustada. Arvan, et selles haiglas kulgesid korraldused klassikalise kulgemise ahela järgi. Doktor Reinal puudus korraldamise andmiseks. (Juhtimise alused lk 101). Üldjuhul kehtib haiglas mehhanistlik kord. See tähendab korralduste ühtsust ning formaalset võimuhierarhiat, kus üht inimest juhib ja kontrollib ainult üks juht. Kuna antud situatsioonis oli tegemist 3. PROBLEEMI LAHENDAMINE JA ETTEPANEKUD Antud situatsiooni lahendamisel jõudsin järeldusele, et keskhaigla struktuur on paigast ära, sest rahul pole peale Rita veel teisedki arstid
Need otsused hõlmavad ettevõtte üldist strateegiad, kontseptsiooni ja põhimõtteid. Need otsused määravad ettevõtte olemuse. Taktikalised otsused kannavad endas strateegia olemust. Keskendutakse meetmete valimisele, mis vähendavad kulusid. Eesmärk on ettevõtte kasumi suurendamine. Neid otsuseid on lihtsam muuta, kuid ei ole mõtekas seda teha liiga sageli. Operatiivsel tasemel võetakse otsuseid vastu tihti ja nende eesmärk onsuunata ahela toimimist. Tagada selle sujuvus ja pidevus. Otsuste tegemisel arvestatakse järgmisete oluliste aspektidega: kliendisuhete ja klienditeeninduse juhtimine, nõudluse juhtimine, tellimuste täitmine, tootmisprotsessi juhtimine, hankimine, toote arendus ja ärindus, korje. Tarneahelate juhtimise professionaalsusest ning valitud strateegiast sõltub ettevõtte konkurentsivõime, paindlikkus, teenitav kasum, jätkusuutlikkus ja firma väärtus. Kui
vahega (U) ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R). , · I on juhis kulgeva ja vooluahelat läbiva voolu tugevus, mida mõõdetakse näiteks amprites (A) · U on pinge, mida mõõdetakse näiteks voltides (V) · R on vooluringi lõigu takistus, mida mõõdetakse näiteks oomides (). Ohmi seadus vooluringi kohta Suletud mittehargnevas vooluahelas on voolutugevus (I) võrdeline elektromotoorjõudude (E) summaga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega (r). Vooluringis, mis koosneb ühest või mitmest järjestikku ühendatud toiteallikast ja ühest või mitmest samasse ahelasse järjestiku ühendatud takistist, saab arvutada voolutugevust järgmiselt: , kus · I onvooluahelat läbiva voolu tugevus · E on vooluahelasse ühendatud elektromotoorjõudude algebraline summa · R on vooluahelasse ühendatud takistuste summa · R0 on vooluahelasse ühendatud toiteallikate sisetakistuste summa. Ampere'i seadus
määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse, st et need on matriitsünteesid. Nii kandub geneetiline info üle. Replikatsiooni tulemusena saadakse 1. DNA molekulist 2 ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Süntees toimub vastavalt komplementaarsusprintsiibile. Replikatsioon on universaalne protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse.( A-T, C-G) Transkriptsiooni käidus saadakse DNA molekuli 1. ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Ensüüm peab sünteesi alustamiseks liituma promootoriga, kindel nukleotiidne järjestus, mida ensüüm vajab DNA molekulile kinnitumiseks. Süntees lõppeb, kui jõutakse terminaatorini, mille piirkonnas ensüüm eraldub DNA molekulist. Transkriptsioonil saadakse mRNA, rRNA ja tRNA molekule.(A- U, C-G) Kui mingilt geenilt toimub RNA süntees, siis öeldakse, et see geen avaldub.
saama toidust mida sööme. Täisväärtuslik valk on valk, mis sisaldab kõiki asendamatuid aminohappeid inimesele vajalikus koguses. Loomses valgus on asendamatuid aminohappeid rohkem kui taimses valgus. Loomse valgu saame kätte süües kala, liha, piima ja ka muna. Parimaks taimsete valkude allikaks on teraviljad. Kehavalgud lagunevad ja uuenevad pidevalt. Kui su toidus on liiga palju valku, toodab organism sellest energiat. Süsivesikud on toitumis ahela esimene lüli. Peaaegu kõik süsivesikud on pärilt taimedelt. Erandiks on piimast saadav laktoos. Süsivesikud annavad kehale jõudu, pannes inimkeha liikuma, täpselt nagu paneb bensiin liikuma auto. Süsivesikud jagunevad kahte rühma: liit-, ja lihtsüsivesikud. Lihtsüsivesikutest eraldub seedimise käigus energia kiiremini kui liitsüsivesikutest. Süües liitsüsivesikuid püsib täis kõhu tunne kauem, sest glükoos eraldub liitsüsivesikutest aeglasemalt. Seega on
*Mis on rööpühendus? Rööpühenduses on takistid vooluallikaga paralleelselt. *Ohmi seadus? Ohmi seadus ütleb, et voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega. I=U/R, kus I on voolutugevus, U on pinge ja R on takistus. ÜLESANNE: Leia voolutugevus, kui takistus on 0,2k ja pinge on 1,5V. *Ohmi seadus kogu vooluringi kohta! Ohmi seadus kogu vooluringi kohta ütleb, et voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega. I= /R+r, kus on elektromotoorjõud. ÜLESANNE: Vooluallikas, mille elektromotoorjõud on 4,8 V, sisetakistus on 0,2 ühendati 2 takistiga. Leia voolutugevus. *M illega mõõdetakse voolutugevust ja pinget? Kuidas ühendatakse need vooluringi? Voolutugevus mõõdetakse ampermeetriga, pinget voltmeetriga. Ampermeeter ühendatakse vooluringi jadamisi ja voltmeeter ühendatakse rööbiti. *Mis on ja mida näitab elektromotoorjõud
vooluringi tehakse töö: A = ε q . Järelikult vooluallika koguvõimsus on: Eelviimasest valemist järeldub, et vooluallika koguvõimsus N on maksimaalne lühise korral ( R →0 ). Kuid siis eraldub kogu võimsus vooluallika takistusel r ja kasulik võimsus N1 võrdub nulliga (valem 1). Välistakistuse R kasvades koguvõimsus N väheneb ning N →0 , kui R → ∞ . Kasulik võimsus N1 seevastu võrdub nulliga kahel juhul: juba vaadeldud lühise ( R →0 ) korral, aga ka avatud ahela ( R → ∞ ) juures. Järelikult peab kasulik võimsus koormustakistuse R kasvades selle teatava väärtuse korral saavutama maksimumi. Sellise takistuse Rm leidmiseks, mille juures kasulik võimsus N1 oleks maksimaalne, leiame valemist (1) tuletise takistuse R järgi. Tähistame R ümber Rm -iks ning võrdsustame tulemuse nulliga: Siit R r m = . Järelikult on tarbijal eralduv võimsus maksimaalne siis, kui tarbija takistus R ja vooluallika takistus r on võrdsed
Prints saab teada, et tema ema, kuninganna Gertrude liiga kiiresti abiellus kavala ja kasuahne Claudiusega kes mürgitas oma venda kuningat. Oma teoga Gertrude häbistas mitte ainult abikaasat vaid ka poega. Hamlet tõotas kättemaksu isa surma eest ja sellest hetkest enamus tema mõtetest olid kättemaksuhimust . Näidendi põhiline moraalne dillemma seisneb selles, et kui maksta kätte isa tapjale ja karistada kurja omal nägemisel, ei ole see kuritegude ahela pikendamine? Kas ei ole samaväärseks kuriteoks inimese ja veelgi enam legitiimse kuninga elu äravõtmine? Või õigem oleks leppida olukorraga ja anda Gertrudele ja Claudiusele andeks? Nende küsimuste olemasolule viitab ka Hamleti tahe tappa Claudiust mitte sel hetkel kui ta palvetab ja tema süda on avatud jumala jaoks, vaid siis, kui ta mõtted on mustad ja kaugel jumalast. Ja Hamlet otsustabki tappa Claudiust, kuid siin jääb avatuks
turuprognoos. Ka infovoo tähtsus ettevõtte logistilises süsteemis on tõusnud. Läbivoolupõhimõte on tähtsam kui ladustamine. Informatsiooni siirdamine reaalajas kogu logistilises ketis loob aluse uuele vähese vahendajate arvuga organisatsioonile ja juhtimisele. Strateegilised alliansid ja partnerlus võimaldavad moodustada keskselt juhitava teenindusvõrgu, millel on ühised eesmärgid Logistilise ahela juhtimine põhineb nõudmisel. Niimoodi välditakse järjestikused ladustamised ja toodetakse vaid neid tooteid, millele on tõeline nõudmine ning kus ladustamine ja sellega kaasnev riknemine ning vananemine vähenevad Konkurentsi kolm põhireeglit: Ettevõtte strateegia põhitegurid ei ole ainult tooted ja turustamine, vaid ka äritegevus ning logistilise keti haldamine. Edu konkurentsis eeldab ettevõtte võtmeala arendamist ning selle muutmist
saadi mitu kaksikahelalist DNA-d üks neist sisaldas geeni GH1 Restriktaasid Et teada saada, milline DNA sisaldab GH1 geeni järjestust, geenid kloneeriti sisestati plasmiidi Paljunesid koos plasmiidiga Selleks: * eraldati bakteri plasmiidid * lõigati restriktaasidega Restriktaasid tunnevad ära teatud kindla järjestuse palindroomi: "Madam I´m Adam" Mõlemalt poolt lugedes sama info palindroom Ühe ahela 5`- 3` suunas GAATTC, vastasahela 5`- 3` suunas GAATTC Kõige tuntum restriktaas - EcoR1 Ei lõika DNA kahte ahelat korraga otse aluspaaride vahelt, vaid nii, et jäävad üksikahelalised osad kleepuvad otsad Need seonduvad teiste fragmentide kleepuvate otstega Restriktaasid Looduses restriktaasid bakterile vajalikud lõikavad katki rakku sisenenud viiruse DNA Bakteri kromosoomi ei lõika, see metüleeritud,
5. Juhtmed ja kaablid Ülekande elemendid – juhtmed, kaablid, ka komponentide väljaviigud, trükkplaadi rajad jne. Ülejäänud ahela mõistes kordades väiksema takistusega ühenduslüli Käsitleme mähisetraate, küttetraate, koaksiaalkaablit, võrgujuhtmeid ja maanduskaableid 5. Juhtmed ja kaablid Mähisetraat kujutab endast kuumakindla isoleeriva lakiga kaetud traati Lakikiht peab vastupidama suurtele pingetele ning võimalikele töötemperatuuridele ja sealjuures mitte
b) Karüoplasma e tuumaplasma Koostis: poolvedel sisus Tähtsus: ühendab tuuma komponente omavahel c) Tuumake Arv: üks või mitu Ülesanne: RNA ja ribosoomide süntees d) Kromosoomid Ülesanne: pärilikkuse säilitamine ja edasikandmine Koostis: DNA, RNA, valgud Ehitus: koosnevad kahest kromatiidist (koosneb DNA-st ja valkudest, mis kokku moodustavad nukleosoomse fibrilli), kromatiidide otstes on telomeer (DNA ahela piirkond), mis kaitseb kromosoomi otsi kahjustuste eest, kromosoomi kahte kromatiidi hoiab koos tsentromeer Kromosoomistik: 1) Kõik rakus paiknevad kromosoomid moodustavad kromosoomistiku. 2) Keharakkudes (somaatilistes rakkudes) on diploidne kromosoomistik st. kromosoomid paiknevad paarikaupa. Paarilised kromosoomid ühesuguse kuju ja suurusega, sisaldavad samu tunnuseid määravaid geene nimetatakse homoloogilisteks kromosoomideks.
tarneahela kaubanduses osalemine erineb riigiti. Sellega on seletatav miks riigid, kus on kõrge impordi maksud, ei osale nii aktiivselt vertikaalses kaubanduses. Üldiselt sisepoliitikad mis suurendavad kauplemist võivad kahjustada vertikaalse kaubanduse efektiivsust. Samuti kahjustab vertikaalse kaubandust ka maksude kehtestamine teiste riikide ettevõtetele mis on kuidagi viisi tarneahelaga seotud – asudes kas ahela tootmisahela alguses või lõpus. Tihtipeale valitsused ei ole isegi teadlikud oma investeeringute ja tegevuste mõjust tarneahelaga kaubandusele. Olemasolevad kokkulepped ja rahvusvahelised koostööd riikide vahel tavaliselt ei ole loodud arvestades ka mõju vertikaalsele majandusele. See kõik mõjutab seda kuidas tarneahel nii arenenud kui ka areneva majandusega riikide vahel luuakse. Poliitika mis tõstab kulusid rahvusvaheliste kaubavoogude, teenuste, teadmiste ja
5.hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel, mis ... ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab suure varalise kahju või suure keskkonna kahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsateenuse toimepidevuse ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus. 6.Algsündmus on sündmus, mis ... põhjustab otseselt õnnetuse või algatab õnnetust põhjustavate sündmuste ahela 7.Milliseid hädaolukordi peab regionaalne riskianalüs kajastama? (27st nii palju kui meeles on) 1) ulatuslik metsa- ja maastiku tulekahju; 2) ulatuslik tulekahju või plahvatus tööstus- või laohoonetes; 3) tulekahju, plahvatus ja varing, mille tagajärjel saab vigastada palju inimesi; 4) torm; 5) üleujutus tiheasutusalas; 6) ulatuslik merereostus; 7) ulatuslik rannikureostus; 8) ulatuslik maapinna, siseveekogu või põhjavee reostus sisemaal;
6.) Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappejääkidest koosnev polümeer. DNA on polümeer, mille elementaarlülideks on nukleotiidid. Harilikult koosneb DNA adeniinist (A), guaniinist (G), tsütosiinist (C) ja tümiinist (T). Enamasti esineb DNA elusorganismides kahe antiparalleelse omavahel komplementaarse ahela kujul (st kohakuti paiknevad ahelate A ja T ning G ja C nukleotiidid). Sellisel juhul moodustuvad vastavate lämmastikaluste vahele kõige stabiilsemad vesiniksidemete rühmad ja DNA ahelad pöörduvad nende vahelise pikitelje ümber kaksikheeliksiks, nii et lämmastikaluste paarid jäävad heeliksi sisemusse (seda nimetatakse DNA sekundaarstruktuuriks). 7.) RNA osaleb mitmetes eluks vajalikes protsessides nagu näiteks geenide kodeerimine
5. Hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel, mis ... mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab suure varalise kahju või suure keskkonna kahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsateenuse toimepidevuse ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus. 6. Algsündmus on sündmus, mis ... sündmus, mis põhjustab otseselt õnnetuse või algatab õnnetust põhjustavate sündmuste ahela. 7. Milliseid hädaolukordi peab regionaalne riskianalüs kajastama? (27st nii palju kui meeles on) latuslik metsa- ja maastiku tulekahju; 2) ulatuslik tulekahju või plahvatus tööstus- või laohoonetes; 3) tulekahju, plahvatus ja varing, mille tagajärjel saab vigastada palju inimesi; 4) torm; 5) üleujutus tiheasutusalas; 6) ulatuslik merereostus; 7) ulatuslik rannikureostus; 8) ulatuslik maapinna, siseveekogu või põhjavee reostus sisemaal;
Reklaamiuuring Finish Nõudepesumasina tabletid 1.Reklaamitakse Finishi nõudepesumasinasse käivaid pesutablette. Reklaamis öeldakse, et iga inimene, kes ostab finisit ja räägib sellest oma sõbrale, kui hea see on, paneb ahela liikuma. Tekib domino efekt- iga ostja räägib järgmisele edasi kui hea see nõudepesu tablett on ja soovitab seda. Reklaamis näidatakse ka illustreeringuks langevaid domino klotse. Ma arvan, et see reklaam on suunatud neile koduperenaistele, kes ei ole oma praeguse nõudepesumasina pesu tabletiga rahul või on see suunatud näiteks suurperedel kellel polegi nõudepesumasinat, aga nähes seda reklaami-kui puhtaks ja kui väikse vaevaga nõud saavad- paneb see neid
Selle seaduspärasuse kohaselt piirab taimede kasvu eelkõige see taimetoiteelement, mille kontsentratsioon on keskkonnas vajadusega võrreldes väikseim. Sellist seaduspärasust kutsutakse Liebigi reegeliks ehk miinimumreegeliks Seaduspärasuse sõnastas küll oma põllumajandusteemalistes töödes Carl Sprengel (1828), kuid laiema tähelepanu alla tõi selle seaduspärasuse Justus von Liebig. Seega tõde, et nõrgem lüli määrab kogu ahela tugevuse, on kehtiv ka siin. Kui näiteks mullas ei ole piisavalt vett, ei saa taim kasutada mulla kõrget viljakust, st kui puudub kas või üksainus eluvajalik element, on taimekasv häiritud teiste elementide küllusest olenemata. Miinimumreegli laiendamisel on saadud üldisem kasvutegurite reegel - (Mitscherlich, 1926) ehk tolerantsuse reegel (Shelford, 1911), mille kohaselt pidurdavalt mõjub see tegur, mis eemaldub
Vastus: Valgu denaturatsioon on see kui valgu sekundaar- või tertsiaalstruktuur laguneb välise teguri mõjutamise toimel. Hüdrolüüs- peptiidisidemete lõhkumine ehk prmiaarstruktuuri lagunemine (hapetes keetmisel). Inimese maos toimub pepsiini abil HCl keskkonnas. 6. Valkude ülesanded. 7. Nukleiinhapped: 1) DNA nukleotiidi joonis. Nimetused. Vastus: adeiin, guaniin, tsütosiin, tumiin. 2) DNA primaar- ja sekundaarstruktuur. Vastus: DNA primaarstruktuur- I ahela nukelotiidijärjestus. DNA sekunaarstruktuur - 2 ahelaline biheeliks. DNA on desoksüribonukleiinhape. 3) Komplementaarsusprintsiip. Vastus: DNA : A=T ja G=C RNA: A=U ja G=C 4) RNA nukleotiidi joonis. Nimetused. Vastus: adeiin, guaniin, tsütosiin, uratsiil Ribonukleiinhape. 5) RNA molekulide ehitus ja ülesanded. Vastus: mRNA - kannab info sünteesi kohta ribosoomi. tRNA - kannab kohale aminohappen (valgu sünteesil) rRNA - osaleb valgu sünteesil ribosoomi koostises
Pommi kaas paigutada spetsiaalsele alusele 4) Süütetraadi üks ots ühendada elektroodiga ja kinnitada elektroodil oleva torukesega. Traadi teine ots viia läbi briketi august ning kinnistada torukese abil teise elektroodi külge. 5) Valada pipeti abil 1ml destilleeritud vett pommi kaane soonde 6) Kontrollida süüteahela takistus, mis peab olema 0,9 kuni 1,1 oomi 7) Asetada kaas pommile ja keerata kaanele surverüngas. Kontrollida uuesti ahela takistust 8) Avada sisselaskeventiiil ,,1" ja väljalaskeventiil ,,2" poole pöörde võrra, eemaldada ventiilide kapslid. Sisselaskeventiil ühendada manomeetrist tuleva hapnikutoruga. 9) Avada erivõtmega hapnikuballooni ventiil, reguleerida reduktori väljundis rõhk 3,1MPA ja manomeetri nõelklappi sujuvalta vades eemaldada pommist õhk hapnikuga läbipuhumise teel 2 minuti jooksul 10) Sulgeda väljalaskeventiil ,,2" ja täita aeglaselt pomm hapnikuga
Bioloogia kontrolltöö Nukleiinhapped- DNA ja RNA on päriliku info kandjad ehk pärilikkusained. Nukleotiid-koosneb: suhkur + fosfaatrühm + lämmastikalus. RNA-riboos, DNA-desoksüriboos. Komplementaarsusprintsiip- lämmastikaluste paardumise seaduspära DNA = A-T ja G-C RNA = A-U ja G-C Kromosoom- terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud, kromatiin nende kogu Tuumake- rakutuuma piirkond, kus sünteesitakse rRNA'd ja moodustuvad ribosoomid Geen- DNA-molekuli lõik, mis kodeerib valku või määrab mingi RNA-molekuli sünteesi. RNA - ribonukleiinhape DNA Suhkrur: riboos Suhkur: desoksüriboos Ülesanne: DNAs sisalduva info Ülesanne: Kanda ja säilitada ülekandmine tsütoplasmasse pärilikkusinfot. (ribosoomidesse) ning kus toimub valgusüntees. Üheahelaline Kaksikahelal...
valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed). • Kromatiid on geneetiliselt identse informatsiooniga koopia kromosoomist, mis on ühendatud sellesama kromosoomiga tsentromeeri kaudu. • Kromatiin on eukarüootse organismi kromosoomide DNA ja valkude kompleks, mis värvub kromosoomide diferentsiaalvärvimisel eri moodi sõltuvalt kromosoomide kokkupakituse astmest ja DNA-järjestusstruktuurist. • Telomeer on on DNA ahela piirkond enamiku liikide eukarüootse raku kromosoomi kummaski otsas. • Nukleosoom on DNA ja histooni kompleks, peamised kromatiini struktuurühikud. • Histoonid on aminohappest koosnevad aluselised valgud, mille ümber keerdub DNA. • Histooni kood on histooni kindlas kohas paiknev kindel amoinohape, mille atsüleerimisel või siis deatsüleerimisel tekitatakse eukromatiin (aktiivne/avatud) või heterokromatiin (inaktiivne/kondenseeritud).
Orgaaniline keemia I Kontrolltöö 1 1. Erinevat tüüpi sidemed orgaanilistes ühendites Kovalentne mittepolaarne side ühine elektronpaar sidemel jaguneb mõlema tuuma vahel ühtlaselt. H· + ·H H-H (või Cl-Cl, Br-Br) Kovalentne polaarne side ühine elektronpaar on rohkem seotud ühe või teise tuumaga, st on nihutatud elektronegatiivsema aatomi suunas, seda märgitakse osalaengutega (+/). Nt. C-H, C-Cl Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi üldist võimet siduda endaga elektrone. Mida suurem on arvuliselt elektronegatiivsus, seda suurem on võime siduda ja hoida elektrone. Süsinik asub perioodilisustabelis keskel, tema elektronegatiivsus on keskmine. (see aatom, mille elektronegatiivsus on suurem, selle peal on delta miinus) Elektronegatiivsus kasvab perioodilisustabelis vasakult paremale ja alt üles. Iooniline side. Iooniline side moodustub eriliigiliste ...
omavahel mitmeti seotud ja vastastikmõjutavad. Nii saamegi käte liigutuste abil mõnevõrra mõjutada jalgade liigutusi. Tõukejala kiirem alla ja rajalelöömine lennufaasis tingib, abistab hoojala reie kiiremat etterebimist, põlvetõstet. Jooksuliigutus hakkab reieliigutusega. st. reis juhib jooksuliigutusi. Reie liikumise iseloom, selle kiirendused ja pidurdused määravad jala kui mitmelülilise biokinemaatilise hoobade ahela liigutustegevuse. Kiirjooksu üldiseloomustus “Lühimaa” ehk kiirjooksuks (sprindiks) nimetatakse maksimaalkiirusega (maksimaalse intensiivsusega) jooksu distantsidel kuni 200m ja kuni 200m pikkuste etappidega teatejookse. Samuti võib aravata siia hulka ka naiste tõkkejooksu kuni 100m ja meestel 110m. Kiirjooksu klassikaliseks alaks on 100m. Maailma parimad meessprinterid läbivad 100m alla 10 sekundi ja naissprinterid alla 11 sekundi.
Küsimus 34 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mis on vahe normaalselt avatud ja normaalselt suletud kontakti vahel? Valige üks: a. Normaalselt avatud kontaktiga ahelas puudub vool ja normaalselt suletud kontaktiga ahelas on vool b. Need ei erine üksteisest c. Mõlemad kontaktid katkestavad elektriahela mitteaktiivses olekus d. Mitteaktiivses olekus normaalselt avatud kontakt ühendab ahela Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: Normaalselt avatud kontaktiga ahelas puudub vool ja normaalselt suletud kontaktiga ahelas on vool Küsimus 35 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Elektriseadmete maandamisel on vaja … Valige üks või mitu: a. Saavutada nõutud maandustakistus b. Saavutada puutepinge 80 V c. Kindel kontakt kaitsejuhtme ja korpuse vahel d.
See nähtus ongi eneseinduktsioon. Vool i kontuuris ja tema poolt tekitatud kogumagnetvoog läbi kontuuri Φ on omavahel seotud: Φ=Li. L on kontuuri induktiivsus, mille ühik on heari(H). See seadus kehtib ainult siis, kui μ on konstantne, seega see ei kehti ferromagnetismi puhul. L sõltub kontuuri geomeetriast ja kontuuri ümbritsevast keskkonna magnetilistest omadustest. Voolutugevuse muutumisel tekib kontuuris elektromotoorjõud εi= -d Φ/dt= - d/dt*Li=-L*di/dt. 25. VOOL AHELA SULGEMISEL JA AVAMISEL 1) avamine 1->2: i0=L/R iR=εi iR=L*di/dt di= - R/L*idt di/dt= -R/L*i i0=const e-R/L*t i=i0 e-R/L*t τ=L/R Ahela avamisel ei muutu elektromotoorjõud silmapilkselt nulliks, vaid kahaneb eksponentsiaalselt. 2) sulgemine 2-1: iR=ε+ εi iR= ε -L*di/dt i=i0(1- e-R/L*t) GRAAFIKUD!!!! 26. VOOL METALLIDES Laengut metallides ei kanna edasi mitte aatomid, vaid elektronid. Elektrivoolu võib metallides tekitada väga väikese potentsiaalide vahega
reaktsioone) Kaitseülesanne : valgud on antikehade koostises Ehituslik funktsioon: rakumembraani koostises ning ka küüned, karvad, soomused, kabjad. 1. Valkude primaarstruktuur Valgu aminohappeline järjestus peptiidsideme abil Peptiidside- ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahel 2. Valkude sekundaarstruktuur Aminohappe ahela spiraaliks keerdumisel või kõrvalahelate kokkuvoltimisel tekkiv struktuur, mida hoiavad koos vesiniksidemed Nt küünte, juuste valgud 3. Valkude tertsiaarstruktuur Sekundaarstruktuuriga valgu kokkuvoltimisel tekkiv kerajas struktuur, moodustub gloobul Nt vereplasma valgud 4. Valkude kvaternaarstruktuur Kahe või enama tertsiaarstruktuuriga aminohappe ahela liitumisel tekkiv struktuur
Rein Oidram _____________________________________________________________________ 4. Alajaama kommutatsiooniseadmed 4.1. Võimsuslüliti 4.1.1. Elektrikaar ja elektrikaare kustutamine Võimsuslüliti on kommutatsiooniaparaat, mis on ette nähtud lühisvoolude, koormusvoolude ja liinide ning tühijooksus trafode sisse- ja väljalülitamiseks. Vooluga elektriahela katkestamisel tekib vastavalt elektromagnetilise induktsiooni reeglitele katkestuskohal alati pinge, mille väärtus sõltub ahela induktiivsusest ja voolu muutumiskiirusest. Kui elektriahelas on piisava võimsusega toiteallikas, läheb sädelahendus seejärel üle elektrikaarlahenduseks e lühemalt elektrikaareks. Elektrikaar on sõltumatu elektrilahendus, mida iseloomustab lahenduskanali suhteliselt suur läbimõõt (ulatub mitme sentimeetrini), tugev valguskiirgus peamiselt spektri punases ja kollases osas, väike pingelang kaare pikkusühiku kohta, ajaline püsivus, kõrge
Saime ajas muutuva suuruse, mis väljendab hetkvõimsust ajamomendil t ja millega pole suurt peale hakata. Keskmise võimsuse leidmiseks integreerime saadud avaldist ühe perioodi vältel ning jagame siis perioodi väärtusega: Teine integraal on vastavalt perioodi definitsioonile võrdne nulliga. Esimesest saame: kuna , millest siinus annab jällegi nulli. Seega erineb vahelduvvooluahela keskmine võimsus alalisvoolu ahela omast teguri võrra. Seda faasinihkest sõltuvat tegurit nimetataksegi võimsusteguriks. Võimsus on seega maksimaalne, kui faasinihe on null. Võimsuse valemisse kuuluvat kordajat nimetatakse ahela võimsusteguriks. Loeng 16. · Laine diferentsiaalvõrrand: tuletuskäik. Laine diferentsiaalvõrrand. Kuna harmoonilised võnked olid kindlat tüüpi diferentsiaalvõrrandi lahendiks, võime küsida, millise võrrandi lahendiks on laine.
I=I1+I2+...+In Rööpühenduse korral on kogutakistuse pöördväärtus võrdne üksikute takistuste pöördväärtuste summaga. 1/R=1/R1+1/R2+...1/Rn. Kui kõik takistused on samad, siis kogutakistus R=R1/n (n – takistuste arv). c)Ohmi seadus Vooluahelat läbiva voolu tugevus on võrdeline selle lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. I=U/R Suletud mittehargnevas vooluringis on voolu tugevus võrdeline elektromotoorjõudude summaga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega. I=E/R Vooluringis, mis koosneb, ühest või mitmest järjestikku ühendatud toiteallikast ja ühest või mitmest samasse ahelasse järjestikku ühendatud takistist, saab arvutada voolutugevust järgnevalt: I=E/R+r d)Kirchhoffi seadused I Seadus: Hargnemispunkti sisenevate voolude summa võrdub sealt väljuvate voolude summaga. ∑I=0 II Seadus: Valitud kontuuris(kinnises ahelas) on elektromotoorsete jõudude algebraline summa võrdne
käiku ja 25% juhtudest 3. käiku. 8. Mingi protsessi optimeerimiseks joonistati tema võrkgraafik. Mida tähendavad selle protsessi võrkgraafikul tipud ja neid ühendavad kaared? Võrkplaneerimisel kasutatakse graafe. Graaf on määratud kahte liiki sümbolitega: tipud ja kaared. Kaar on järjestatud tippude paar, ta esitab nende tippude vahelist võimalikku liikumist. Kui iga kaar omab eelmise kaarega ainult üht ühist tippu, nimetatakse selliste kaarte jada ahelaks. Kui ahela iga kaare lõpp-tipp on järgmise kaare algtipuks, nimetatakse ahelat teeks. Tippudega seostatakse sündmusi, kaartega protsesse. Tegevusi kujutatakse kaartega, tipud kaare alguses ja lõpus kirjeldavad tegevuse algust ja lõppu. Algtipust lähtuvatel tegevustel eelnevad tegevused puuduvad. Tipud nummerdatakse tegevuse suunas. Igale tegevusele vastab ainult üks kaar. Tippude paari võib ühendada maksimaalselt üks kaar. 9
halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). • Orgaanilistes ühendites on süsinik 4 valentne süsinikul alati 4 sidet. • Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side. Alkaanid • sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete σ- sidemetega) • CH4 -metaan, C2H6- etaan, C3H8- propaan, C4H10- butaan • Näiteks: butaan ja metüülpropaan. (erinev on ainult ahela kuju ehk struktuur). Alkaanide omadused • Füüsikalised omadused: süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus ning sulamis- ja keemistemperatuur • Keemilised omadused: Alkaanid on väga vähe reaktsioonivõimelised. See tuleneb C — C ja C — H sideme (σ-sideme) suurest püsivusest. Keemilised omadused • täielik oksüdeerumine • mittetäielik oksüdeerumine • pürolüüs (CH4 → C + 2H2) • dehüdrogeenimine ehk vesiniku
tegu? Vastus: Aktiivsest tahtest sõltumatu eutanaasiaga. Milline riikliku karistamise õigustamise viis pooldab kõike ühesemalt surmanuhtlust? Vastus: Retributiivne õigustamine 3 Milline järgnevatest väidetest on utilitaristliku eetika põhitees? Vastus: Võimalikult suur hulk naudinguid võimalikult suurele hulgale inimestele Kuidas seletas Aristoteles oma metafüsi. põhjuste tagajärgede ahela alguspunkt. Vastus: Ahela käivitab esimene algpõhjus, mis ei ole ühegi eelneva põhjus. Milline väide iseloomustab kõige täpsemini Aristotelese suhet Platoni ideedeõpetusse? Vastus: Aristoteles kritiseeris Platonit, ning väitis, et ideaalõpetus topeldab reaalsust asjatult. Vastus: Aristoteles kritiseeris Platonit, ning väitis "Platon on armas, aga tõde armsam" Kuidas üritas Kant lahendada ratsionalismi ja empirismi vahelist vaidlust?
Guanosiinfosfaat (G) Guanosiinfosfaat (G) Tsütidiinfosfaat (C) Tsütidiinfosfaat (C) Tümidiinfosfaat (T) Uridiinfosfaat (U) Molekuli ruumiline kuju Kaheahelaline (biheeliks) Üheahelaline (osaline paardumine ahela eri osade vahel) Komplementaarsus A=T ja CG A=U ja CG Põhiline ülesanne Päriliku info säilitamine ja Päriliku info realiseerimine ülekanne Sünteesiv ensüüm DNA polümeraas RNA polümeraas Vitamiinid on bioaktiivsed madalmolekuursed ained, mida loomorganismid vajavad väikestes
Geen kontrollivad loomade ja taimede värvust ja kuju, võimet näha ja kuulda, vastupanuvõimet haigustekitajatele jne. 7. Nende mõiste, toimumise koht, aeg ja tähtsus. Replikatsioon - DNA kahekordistumise protsess. Toimub raku tuumas, tuumapiirkonnas, mitokondrites ja kloroplastides . Toimub iga kord enne raku jagunemist (interfaasis), tekib ühest DNA molekulist 2 identset DNA molekuli. transkriptsioon - DNA molekuli sünteesitakse (ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne) RNA molekul (rna süntees). Toimub rakutuumas, tuumapiirkonnas, mitokondrites ja kloroplastides interfaasi ajal. Geeni ekspressiooni esimene etapp. tekib kolm rnad: mRNA, tRNA, rRNA translatsioon - protsess, mille tulemus on valk primaarstruktuuris. Toimub ribosoomidel, raku tsütoplasmas, interfaasis. Geeni ekspressiooni teine etapp. 8
RIBOSOOMIDE FUNKTSIOON- viivad läbi valgusünteesi kasutades aminoatsüül-tRNA'd substraadina. Ribosoomi subühikute vahele jääb põhiline aktiivtsenter, mis moodustab tRNA'de sidumiskohad: · A-saiti seondub aminoatsüül-tRNA - paikneb nii väiksemal kui suuremal subühikul. · P-saiti seondub peptidüül-tRNA. · E-sait on deatsüleeritud tRNA spetsiifiline. TRANSKRIPTSIOON on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriptsioon toimub eukarüootidel tuumas, prokarüootidel tsütoplasmas. Prokarüoodi transkriptsiooni initsiatsioon: RNA polümeraas seondub ühega paljudest spetsiifilistes tranksriptsiooni faktoritest (-faktor) moodustades holoensüümi. Saab seonduda promootor-piirkonnaga DNA'l. -35 -10 regioon sisaldab prokarüootset promootorit.. Selles staadiumis DNA on kaksikheeliks
1 koostisesse kuuluvate molekulide (glütserool, sfingosiin, rasvhapped) süntees. 2 rasvhapete liitmine glütseroolile või sfingosiinile (atsüülitransferaasid) 3 hüdrofiilse ‘pea’ liitmine Rasvhapete biosüntees toimub AcCoA jääkide lisandumisel kasvavale ahelale erinevates raku osades: tsütoplasmas (küllastunud rasvhapped süsiniku aatomite arvuga kuni 16 ), taimedes ka kloroplastides ER-is (küllastatud rasvhapetest küllastamatute teke ja ahela pikenemine) Glütseroolfosfaat tekib dihüdroksüatsetoonfosfaadi redutseerumisel glütserool 3-fosfaadiks tsütosoolis vastava dehüdrogenaasi toimel. Rasvhappejääkide sidumine glütserool 3-fosfaadile toimub atsüülitransferaaside vahendusel, mis paiknevad ER tsütoplasma poolsel küljel. Rasvahappejäägid seostuvad rasvatsüül CoA koostises. Järjestage VLDL, HDL, LDL partiklid vastavalt neutraalrasvade kontsentratsioonile (suuremalt kontsentratsioonilt väiksema suunas)
Põllumajanduse saadusi oli tavalisest vähem kuna polnud piisavalt niiske. 7. küsimus Kuidas sõltub taimelehtede paksus valgusoludest? Põhjenda! Seda paremad valgusolud (palju valgust) seda paksemad on lehed. See on tingitud klorofülli reageerimisest päikesevalgusega. Seda paremad valgusolud seda rohkem valgusenergiat talletatakse lehdedes. 8. küsimus Merisigade geenide uurimisel avastati, et enamusel oli ühe kasvuhormooni tootva geeni kodeeriva ahela järjestus järgmine: T A C G G C T A G G C A A T A C G G C...., ühel isendil, kes oli ka teistest tunduvalt väiksem, aga: T A C G G C T A G G C A A T A A T T C G G C 1. Selgita, milline geneetiline muutus on toimunud? Välismõjude tõttu muutus merisea geneetiline kood, et toiduvaesemas keskkonnas hakkama saada. 2
R-NH2 + HCI RHN3+ CI- 3 Farmatseudid asendavad tavaliselt nimetuse ammooniumkloriid nimetusega amiinhüdrokloriid. Sellega rõhutatkse asjaolu, et amiin on reageerinud vesinikkloriidhappega, mille tulemuseks on vees lahustuv lõhnatu ravim. Veel mõningaid omadusi 1. Füüsikalised omadused: · Lahustuvus soltub ahela pikkusest. · Madal keemistemperatuur (madalam kui alkoholidel), sest omavahel on amiinimolekulidel norgad sidemed. · Struktuur tetraeedriline 2. Keemilised omadused: · Reaktsioon veega RNH2 + H2O RNH3+ OH- RNH3+ + OH- · Nukleofiilsed omadused: reageerib halogeeniuhenditega: NH3 + CH3CH2Br CH3CH2NH3Br see reageerib alustega: CH3CH2NH3Br + NaOH CH3CH2NH2 + NaBr + H2O (seda protsessi saab järkata) · Amiini saamine alkoholist:
Epsilon=Ak/q Ak- kõrvaljõudude töö Sisuliselt o elekromootonjõud max pinge, mida atud vooluallikas suudab tekitada. S.t im seda mõnikord ka allikapingeks Def: elekromoroorjõud näitab kui suure töö teevad kõrvaljõud sellleks, et toimetada vooluringi suvalises punktis paiknev positiivse ühiklaeng läbi kogu rigi samasse pukti tagasi Ak=Av+As I=epsilon/R+r Voolutugevus allikas on võrdeline elekrmotoorjõuga ja pöördvõrdelie ahela kogutakistusega Lühises on vooluallikas siis, kui R ligeneb nullile e välistakistus on null Elektolüüt keemiline ühend, mis vee toimel laguneb erimärgilisteks ioonideks Elektrolüütilisine dissatsioon aine lagunemine ioonideks veemilekulide toimel Elektrolüüt nim aine eralduis elektrolüüdi vesilahusesse avatud elekroobidel Galvanotehnika: 1)galvaosteegia metall esemele kanrakse teise metalli kiht 2) galvanoplastika saadakse esemele sadestatud sutpaks
5. Hädaolukord sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab suure varalise kahju või suure keskkonna kahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsateenuse toimepidevuse ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus. 6. Algsündmus on sündmus, mis põhjustab otseselt õnnetuse või algatab õnnetust põhjustavate sündmuste ahela. 7. Regionaalne riskianalüüs peab kajastama selliseid hädaolukordi: ulatuslik metsa- ja maastiku tulekahju; ulatuslik tulekahju või plahvatus tööstus- või laohoonetes; tulekahju, plahvatus ja varing, mille tagajärjel saab vigastada palju inimesi; torm;üleujutus tiheasutusalas; ulatuslik merereostus; ulatuslik rannikureostus; ulatuslik maapinna, siseveekogu või põhjavee reostus sisemaal; paljude kannatanutega õnnetus
ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Molekulaargeneetika - teadus, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Replikatsioon DNA kahekordistumine, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. See toimub rakutuumas. (A=T, C=-G). Transkriptsioon RNA süntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. See toimub rakutuumas. Translatsioon - valgu süntees, mis toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides, mille tagajärel tekib polüpeptiidahel. Geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. RNA osaleb geneetilise info avaldumises, seega DNA pealt saab sünteesida RNA. RNA sünteesi viib läbi RNA polümeraas. Promootor piirkond DNA ahelal, millega RNA polümeraas saab seonduda, et alustada transkriptsiooniga.
KAUBAVARUD Normaalne ehk tavavaru - on vajalik selleks et kindlustada igapäevane häireteta klienditeenindus Reserv ehk riskivaru - on vajalik selleks, et katta kõikumist nõudluses ja ebakindlust tarnimisel probleemid nõudluse või tarnetega. Tsükliline laovaru – tekib tootmises, kui ka transportimisel on põhjustatud optimaalse partii või tarne suurusest Transpordivahendis olev varu - laovaru suurus sõltub transpordi viisist ja vahemaast ning tootmisprotsessist. Hooajaline laovaru - laovarud tekivad siis kui toimub hooajaline tootmine kuid nõudlus kaupade järgi on aastaringselt või siis kui toodetakse aastaringselt aga müüakse hooajaliselt. Puhvervaru – varu mis tekib tooraine varujate ja tehaste vahelised vahelaod, millede ülesandeks on tagada katkematu tootmine või tarbimine ebarütmilise varustamise korral või ka rütmilise varustamise korral, kui kaubakogused on väga suured. Spekulatiivne varu - varu hoitakse olukorras, kus toorm...
Bakter-kõige väiksemad elusorganismid, rakuline ehitus, limakapsel, rakukest, membraan, tuumaine(eeltuumsed), liiguvad viburi abil, paljunevad pooldumise teel Mutatsioon DNA-s/pärilikus materjalis, mis tekib või on tekkinud keskkonna moel. 1. Geenmutatsioon tekib geeni nukleotiidide rea muutusel. Võimalik on mittevajaliku nukleotiidipaari juurdetulek, kaotsiminek või nukleotiidipaari poolte ümbervahetumine. Sellised vead võivad rakus tekkida DNA ahela kahekordistamise käigus. Geenmutatsioonid ei avaldu sageli rakutalitlustes, kuna o Järgmise jagunemisega võidakse viga parandada o Ühele aminohappele vastab kuni 6 koodonit ja seetõttu võib veaga koodon moodustada sama aminohappe o Antud vigaselt geenilt võib mitte toimuda transkriptsiooni. 2. Kromosoommutatsioon selle korral toimub terve kromosoomi kuju või pikkuse muutus. Vead võivad tekkida meioosis või mitoosis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
