Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Juhtidest kaitsmeteni (0)

1 Hindamata
Punktid

5.  Juhtmed  ja  kaablid
 Ülekande elemendid –
juhtmed, kaablid, ka
komponentide väljaviigud,
trükkplaadi  rajad jne.
 Ülejäänud ahela mõistes
kordades väiksema
takistusega ühenduslüli
 Käsitleme mähisetraate,
küttetraate, koaksiaalkaablit,
võrgujuhtmeid ja
maanduskaableid
5. Juhtmed ja kaablid
 Mähisetraat kujutab endast kuumakindla isoleeriva lakiga
kaetud  traati
 Lakikiht peab vastupidama suurtele pingetele ning
võimalikele töötemperatuuridele ja  sealjuures  mitte
varjestama tekkivat magnetvälja
 Samuti peab lakikiht  kannatama  välja  mähis  mehhaanilise
kerimise südamikule või mähkimisvahendile
5. Juhtmed ja kaablid
 Küttetraat on kindla eritakistusega traat, mida kasutatakse
materjalide soojendamiseks, lihtsaimad näited on  föön  ja
röster
 Traadile rakendadatakse tema eritakistusest ja pikkusest
sõltuvalt sobiv pinge ning traadi soojenemist/kuumenemist
kasutatakse ära näiteks karmides ilmastiku tingimustes
elektroonikaseadmete käitlemisel
 Levinuimad küttetraadi sulamid on kanthal (FeCrAl),  nikroom
ja kupronikkel (konstantaan)
5. Juhtmed ja kaablid
 Koaksiaalkaabel on eelkõige kõrgsagedus ülekandeliiniks
kohaldatud  kaabel , mis koosneb keskmisest juhist, seda
ümbritsevast  dielektrikust,  ekraan - e. varjejuhist ning
isolatsioonist, võib omada ka lisa varje kihti
 Lainetakistus on elektrivälja tugevuse ja magnetvälja
tugevuse suhe mingis elektromagnetlaine punktis
5. Juhtmed ja kaablid
 Võrgukaablitest on tänapäeval kasutusel  Cat5 , Cat5e, Cat6,
Cat6e ja erinevad  optilised  kaablid
5. Juhtmed ja kaablid
 Põhiline erinevus Cat5 ja Cat6 kaablite vahel on
keerupaaride vaheline lisa isolatsioon, lisaks on iga järgneva
versiooni puhul vähendatud keerupaaride läbikostvust
 Optilistes kaablites edastatakse elektri asemel
valgusimpulsse ning paigaldusnõuded neile kaablitele on
veelgi kõrgemad
5. Juhtmed ja kaablid
 Maandusjuhtmed on enamasti  kiulised  piisavalt suure
ristlõikega kaablid, mille ülesandeks on maandada seadmete
korpustesse lekkinud voolud.
 Toiteahelate maanduskaablid on reeglina rohe-kollase
isolatsiooniga
6.  Lülitid  ja  releed
 Tööpõhimõttelt jagunevad lülitid
momentaalseteks ( vajutades
sisse või välja lülituvad) ning
ümberlülitavateks (kaks püsivat
positsiooni)
 Lülitil võib olla üks või mitu
samaaegse toimega kanalit
 Ehituselt eristatakse tumbler-,
kiik -, pöörd- ja surunupplüliteid,
lisaks, DIP-, jalg-, kood-, liug-,
lukk-, jt. lülitid
 Parameetriteks max. pinge, max.
vool ja selle tüüp (nt. 250V AC,
10A)
6. Lülitid ja releed
Lülitite  terminoloogia
 NO (normally  open ) – lüliti on normaalasendis avatud
 NC (normally closed) – lüliti on normaalasendis suletud
 SPST ( single  pole, single  throw ) – üks  kanal , üks  lülitus
 SPDT (signle pole,  double  throw) – üks kanal, ümberlülitus
 DPST (double pole, single throw) – kaks kanalit, üks lülitus
 DPDT (double pole, double throw) – kaks kanalit, ümberlülitus
 *xPST korral võib ‘ST’ olla asendatud ‘NO’ või ‘NC’-ga
 Võimalikud variandid – 3PST, DP4T, kus number näitab
suuremat  kanalite  või ümberlülituskontaktide arvu
6. Lülitid ja releed
Herkon (hermeet-kontakt) lüliti
 Klaaskesta valatud magnettüüritav elektromehhaaniline
komponent, magnetväljas toimib  lülitina  ning koos solenoid
induktoriga toimib releena
 Kontaktpinnad  kullatud  või hõbetatud, klaas „ ampull “ on
sädeluse vältimiseks vaakumis või inertgaasiga täidetud
 Lisa parameetriteks on tundlikkus magnetväljas, lülitus- ja
taastumiskaugus magnetväljas ning töötsüklite arv e. eluiga
 Kasutatakse näiteks jalgratta spidomeetri või turvasüsteemi
ukse  avamise  andurites
6. Lülitid ja releed
 Releed
 Lülitusseade, mis muudab sisendsignaali toimel hetkeliselt
oma väljundolekut
 Elektromehhaaniline  relee  koosneb mähisest, täiturseadisest
ja kontaktidest
 Ahelate järgi eristatakse  primaar - ja sekundaarreleed
 Parameetriteks mähise  nimipinge , mähise vool või takistus,
kontaktidele  rakendatav  max. pinge, max. vool
7. Pistmikud
 Pistmik e. pistikseadis koosneb pistikust ja
pesast
 Kontaktpinnad jagunevad isasteks ( male )
ja emasteks ( female ) pistikuteks (plug) ja
pesadest ( socket , jack)
 Mõlemad pooled võivad kinnituda nii
juhtmetele kui seadmete paneelidele
 Kontakt alad peavad olema puhtad ja
mehhaaniliselt kahjustamata
7. Pistmikud
Võrgupistmikud
 RJ45  pistik  8P8C pesas – harilik võrgukaabli pistmik 8
positsioonilises 8  kontaktiga  pesas
 Pistikul on  lukustus  klemm tagamaks mehhaanilise ühenduse
7. Pistmikud
Trükkplaadi pistikud
 2,54mm sammuga piikriba
 Klemmliist
 Toite pesad
 Jne.
7. Pistmikud
Paljukontaktilised pistmikud
 ISO grupipistmikud
 D-Sub arvutiühendused
- D-9, HD-15, D-25, Centronic 24p ja 36p
  Militaar  ja tööstuslikud pistmikud
 IDC pistmikud (s.h. võrgupistikud)
7. Pistmikud
Audiopistmikud
 Euroopa DIN ja USA/Jaapani RCA
 3,5 ja 6,3mm pulkpistmik
 XLR 3-7 kontaktiga pistmikud
7. Pistmikud
 Video- ja antennipistmikud
- Analoog:
- - VGA
- - IEC  koaksiaal , F-pistik
Digitaal
- - põhiliselt HDMI mida on võimalik kasutada üleminekutega
mistahes digitaalkaablile
9.  Kaitsmed
 Kaitsmed on mõeldud liigse
energia ahelasse jõudmise
tõkestamiseks
 Iseloomulikekes suurusteks
nimivool, rakendumiskiirus,
lühisvool, nimipinge,
pingelang ja temperatuuri
koefitsent
9. Kaitsmed
Sulavkaitsmed
  Erinevas   formaadis  milliampritest kuni kiloampriteni
 Kiiretoimelised, ülikiired, aeglased ja  viitega  kaitsmed
  Kaitsme  kest võib olla korduv kasutatav kui  sular  mitte
 Sulav kaitsmeteks liigituvad ka termokaitsmed (thermal cut-
off)
9. Kaitsmed
Bi-metall kaitsmed
 Bimetall tajureid ehk termoreleesid kasutatakse seadmete ja
ahelata kaitseks ülekuumenemise eest.
 Rakendumise kiirus on sõltuvuses kontakte läbivast  voolust ,
rakendumise aeg on suhteliselt pikk
9. Kaitsmed
Automaatkaitsmed
 Taastatavad vooluahela katkestid,
koosnevad vedru või muu
vabastusseadmega kontaktidest ja
ülekoormuse toimel rakenduvast
elektromagnetvabastist.
  Kommerts  kaitsmed nimivooludega
6, 10, 13, 16, 20, 25, 32, 50, 63, 80
ja 100 amprit, rakendumiskiiruse
klassid  B, C ja D, kus B on  kiireim ,
lisaks K impulssseadmetele ja Z
pooljuht- ja mõõtetehnikale
9. Kaitsmed
Termotakisti  e. posistorkaitsmed
 Posistorkaitsmetes kasutatakse ära positiivse temperatuuri
koefitsendiga termotakisti omadusi
 Ei  katkesta  täielikult  ahelat  vaid piirab seda läbivat voolu
  Kasutamisel  tuleb arvestada, et toime kiirus sõltub ka
komponendi iseseisvast jahutusvõimest.
Vasakule Paremale
Juhtidest kaitsmeteni #1 Juhtidest kaitsmeteni #2 Juhtidest kaitsmeteni #3 Juhtidest kaitsmeteni #4 Juhtidest kaitsmeteni #5 Juhtidest kaitsmeteni #6 Juhtidest kaitsmeteni #7 Juhtidest kaitsmeteni #8 Juhtidest kaitsmeteni #9 Juhtidest kaitsmeteni #10 Juhtidest kaitsmeteni #11 Juhtidest kaitsmeteni #12 Juhtidest kaitsmeteni #13 Juhtidest kaitsmeteni #14 Juhtidest kaitsmeteni #15 Juhtidest kaitsmeteni #16 Juhtidest kaitsmeteni #17 Juhtidest kaitsmeteni #18 Juhtidest kaitsmeteni #19 Juhtidest kaitsmeteni #20 Juhtidest kaitsmeteni #21 Juhtidest kaitsmeteni #22
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-11-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor elajas keegi Õppematerjali autor
Sisaldab elektrokomponentidest kokkuvõtet.

Sarnased õppematerjalid

B1 Passiivkomponendid
2
doc

B1 Passiivkomponendid

(Komponendid1) 1. Elektroonikakomponendid Komponent/element ­ elektroonikaseadme üksikosa. Liigitus: Ehituse järgi: diskreet- ja integraalkomponendid. Ülekande omaduste järgi: lineaar- ja mittelineaarkomponendid. Võimenduse järgi: passiivsed ja aktiivsed komponendid Rakenduse järgi: nõrkvoolu ja jõuelektroonika komponendid Keskkonna järgi: vaakum (elektronlambid, kineskoobid), plasma e.gaaslahendus (indikaatorid, valgustid, kuvarid), tahkis (pooljuhtseadised) Pooljuhtmaterjali järgi: Si, GaAs, SiC jt. ühendid 1.1. Passiivkomponendid a) Takistid (resistors) Takistuse mõiste: staatiline takistus R = U/I ja diferentsiaalne takistus r = du/di. Kasutusala: voolu piiramine, voolumuutused pingemuutusteks, pingejagurid jne. Liigitused: - Püsi- ja muuttakistid (reguleertakistid e. potentsiomeetrid ja seadetakistid) - Lineaartakis

Rakenduselektroonika
Elektriskeemide tingmärgid
20
pdf

Elektriskeemide tingmärgid.

TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED 1.3 Elektriskeemide tingmärgid Elektriskeemide rahvusvahelised tingmärgid on kättesaadavalt esitatud Eesti standardisarjas EVS-EN 60617, mis ilmus aastal 2000 ja koosneb järgmistest standarditest: EVS-EN 60617-2:2000 Märgielemendid, omadusmärgid ja muud üldkasutatavad märgid EVS-EN 60617-3:2000 Juhid ja ühenduselemendid EVS-EN 60617-4:2000 Passiivkomponendid EVS-EN 60617-5:2000 Pooljuhtkomponendid ja elektronlambid EVS-EN 60617-6:2000 Elektrienergia tootmine ja muundamine EVS-EN 60617-7:2000 Lülitus-, juhtimis- ja kaitseseadmed EVS-EN 60617-8:2000 Mõõteriistad, lambid ja signalisatsioonivahendid Tekst põhineb raamatul “Elamute elektripaigaldised” 1(10) 1.3 Elektriskeemide tingmärgid EKA loengud Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED EVS-EN

Kategoriseerimata



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun