Füüsika seadused (0)

Newtoni I
ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga.
Newtoni II
väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega.
Newtoni III
väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised.
Gravitatsiooniseadus
kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga:
G on gravitatsioonikonstant ,
m1 on esimese keha mass,
m2 on teise keha mass,
r on kehadevaheline kaugus.
Gravitatsioonikonstandi eksperimentaalseks väärtuseks on saadud 6,674×10−11 N·m2·kg−2.
Impulsi jäävuse seadus
igasuguse kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele süsteemile ei mõju väliseid jõude. Impulsi jäävuse seadus kehtib nii Newtoni mehaanikas, erirelatiivsusteoorias kui kvantmehaanikas. See kehtib sõltumatult energia jäävuse seadusst.
Impulsi valem-
m = keha mass
v = keha kiirus
Termodünaamika esimene seadus
sätestab, et keha siseenergia (U) saab muutuda tänu soojushulgale (Q), mis saadakse väliskeskkonnast ning tööle (A), mida süsteem teeb välisjõudude vastu:
ΔU = Q − A,
kus Q on soojushulk , mille keha saab väliskeskkonnalt ning A on töö, mida keha teeb välisjõudude vastu (juhul kui keha annab soojust ära, siis on Q negatiivne; kui välisjõud teevad tööd, siis on A positiivne).
ΔU = − Q + A,
Termodünaamika teine seadus
Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale.
laengu jäävuse seadus
on füüsika seadus, mille kohaselt elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehadevahelise vastasmõju korral kõigi elektrilaengute [algebraline summa] jääv:
Coulomb’i seadus
ehk elektrostaatilise vastasmõju kvantitatiivne seadus on füüsika seadus, mis ütleb, et kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga Fe , mille moodul on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga.
Võrdetegur k väärtus antud avaldises on .
Joule-Lenzi seadus
elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojus võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega.
Q = I²Rt = IUt = U²t / R
Ohmi seadus vooluringi osa kohta
Vooluahelat läbiva elektrivoolu tugevus (I) on võrdeline selle lõigu otste potentsiaalide vahega (U) ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R).

• I on juhis kulgeva ja vooluahelat läbiva voolu tugevus, mida mõõdetakse näiteks amprites (A)
  
• U on pinge, mida mõõdetakse näiteks voltides (V)
  
• R on vooluringi lõigu takistus, mida mõõdetakse näiteks oomides (Ω).
  

Ohmi seadus vooluringi kohta
Suletud mittehargnevas vooluahelas on voolutugevus (I) võrdeline elektromotoorjõudude (E) summaga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega (r).
Vooluringis, mis koosneb ühest või mitmest järjestikku ühendatud toiteallikast ja ühest või mitmest samasse ahelasse järjestiku ühendatud takistist, saab arvutada voolutugevust järgmiselt:
, kus

• I on vooluahelat läbiva voolu tugevus
  
• E on vooluahelasse ühendatud elektromotoorjõudude algebraline summa
  
• R on vooluahelasse ühendatud takistuste summa
  
• R0 on vooluahelasse ühendatud toiteallikate sisetakistuste summa.
  

Ampere’i seadus
magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega.F=BILsin alfa.
Ampere’i jõud
on vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud, mis on määratud Ampere’i seadusega.
Lorentzi jõud
nimetatakse elektromagnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvat jõudu. Liikuvale osakesele mõjub nii elektriväljast põhjustatud jõud kui ka magnetväljast põhjustatud jõud . Kogu osakesele mõjuv jõud on seega
on osakesele mõjuv jõud jõud (njuutonites N),
on elektrivälja tugevus (voltides meetri kohta V/m),
on magnetiline induktsioon (teslades T),
on osakese laeng (kulonites C),on osakese kiirus (meetrites sekundis m/s).
Kui osake liigub magnetväljas (st E = 0), saab Lorentzi jõu suunda määrata vasaku käe reegli abil.
Faraday elektromagnetilise
induktsiooni seadus
seaduspära, mille järgi on elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõud võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega.
kus
on elektromotoorjõud voltides
Φ on kontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog veeberites
Thompsoni valem
kohaselt on võnkeperiood võrdeline ruutjuurega induktiivsusest ja mahtuvusest.
Einsteini valem fotoefekti kohta
hf = A + mv2/2, kus h on pealelangeva valguse sagedus, kokku hf on valguskvandi energia, mis muutub fotoelektroni antud ainest väljumise tööks A ja energia ülejäägi saab elektron kaasa kineetilise energia mv2/2 näol, kus m on elektroni mass ja v tema kiirus ainest välja tulemisel.
Bohri aatomimudel
järgi koosneb aatom positiivse elektrilaenguga massiivsest tuumast ning elektronidest, mis tiirlevad ümber tuuma diskreetsetel ringjoonelistel orbiitidel .

Elektron liigub tuuma kuloonilises väljas ringjoonelistel orbiitidel klassikaliste liikumisvõrrandite järgi.

Võimalikud on vaid sellised orbiidid, kus elektroni orbitaalne impulsimoment on Plancki nurkkonstandi täisarvkordne: , n=1,2,3,...

Vastupidiselt klassikalise elektromagnetteooria ennustusele lubatud orbiitidel elektron ei kiirga elektromagnetlaineid, kuigi liigub kiirendusega.

Siirdudes orbiidilt energiaga Em orbiidile energiaga En kiirgab (või neelab) elektron elektromagnetlaineid sagedusega .
Nende postulaatide alusel teostatav arvutus annab elektroni võimalikud energiad :
eV,
kus Z on tuumalaeng , on vaakumi dielektriline läbitavus ja e on elektroni laeng.
Bohri postulaadid
1. Aatomis leiduvad olekud , milles aatom on stabiilne ja ei kiirga.
2. Üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise aatom kas kiirgab või neelab elektromagnetkiirgust, mille energia avaldub valemina
 .
Kiirguva või neelduva footoni sagedus avaldub kujul  
 .