11 klass (1)

Voolutugevus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. I=q/t. 1A=1C/s. Ühik 1A defineeritakse voolu magnetilise toime põhjal. Voolutugevust määravad suurused: I= enSv , e-laengukandjate laeng, n-laengukandjate kontsentratsioon (hulk ruumala ühikus), S-juhi ristlõike pindala, v-laengukandjate keskmine kiirus.
Rööplülitus on lülitusviis, kus toimub voolu hargnemine . Rööplülituse seadused: tarbijatele rakendatud pinge on ühesuurune U1=U2…=U, koguvoolutugevus on võrdne üksikute tarbijate voolutugevuste summaga I= I1+I2…; kogutakistuse pöördväärtus on võrdne üksikute tarbijate takistuste pöördväärtuste summaga 1/R=1/R1+1/R2…
Alalisvool - el.vool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Laengukandjate keskmine kiirus v on alalisvoolu puhul konstantne . Alalisvoolu kokkuleppeline suund on pos. neg. poole.
Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega. I=…/(R+r), I- voolutugevus(1A), …- elektromotoorjõud, R- välistakistus (1 oom), r- sisetakistus (1 oom). *Kuna teame, et U=IR U =Ir ning …=U+U , siis …=IR+Ir.
Jadalülitus: kõiki takisteid läbib sama vool; skeem. Seadused: voolutugevus on ahelas igal pool samasugune (I1=I2...=I); kogupinge on võrdne üksikute tarbijate pingete summaga (U1+U2+...=U); kogutakistus on võrdne tarbijate takistuse summaga (R1+R2+…=R).
(Vooluallika)elmotoorjõud- näitab kõrvaljõudude tööd pos. ühiklaengu ühekordsel läbiviimisel kogu vooluringis. Emj. on suurim pinge, mida antud vooluallikas on suuteline tekitama. …=Ak/q, Ak- kõrvaljõudude töö, q- laeng.
Vooluallika ül on tagada vooluringis pidev vool, tekitada jõud, mis paneks osakesed liikuma. Sõltub temperatuurist.
Ohmi seadus vooluringi osa kohta- Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega. Tavaliselt esitatakse Ohmi seadus takistuse kaudu, kus takistus on esitatav pinge ja voolutugevuse jagatisena. R=U/I. Ühik-juhi takistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1V tekitab juhis voolu 1A.
Juhi takistus sõltub juhi mõõtmetest ja materjalist; temperatuurist.
Elvoolu tööks nim elvälja tööd laengukandjate suunatud liikumise tagamisel. Juhis tehtud töö A on võrdeline voolutugevusega I, pingega U juhi otstel ja voolu kestusega t. A=Uit. elvoolu võimsus on võrdne voolutugevuse ja pinge korrutisega N=IU, 1W=1A*1V.
caulombi seadus- kahe elektrilise punktlaengu vastastikmõju on võrdeline nende laengute moodulite korrutisega ja pöördvõrdeline nende
vahelise kauguse ruuduga . F=kq1q2/c2, q1,2
=vastastikmõjuliste laengute suurused, 1c, r-nendevaheline kaugus1m, k-võrdetegur, sõltub mõõtesüsteemist, Si süsteemis on väärtus 9*10astmes9
elektrivälja tugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega.
Valem: Evektor=Fvektor/q, kus E on elektrivälja tugevus, 1(N/C ja võib ka V/m), F-punktlaengule mõjuv jõud,
1N, q - laeng 1C. on vektoriaalne suurus
Periood lühim ajavahemik , mille möödudes hakkab võnkesüsteemis toimuv protsess korduma. T=t/n=1/f. Ühik 1s. Pöördvõrdeline sagedusega.
Ind.takistus füüs. suurus, mis. isel ind.koormuse omadust piirata voolutugevust, kuid mitte muundada elektromag.välja energiat teosteks en.liikideks. Voolu muutumisel hakkab pool endaind. tõttu toimima vooluallikana, mis pidurdab voolu muutumist. see põhjustab ind.takistuse. Ind.takistus sõltub ringsagedusest ja pooli induktiivsusest. XL= ωL=UL/I. Ind.takistuse korral jääb I U-st maha Π/2 võrra.
Trafo seade U ja I muutmiseks jääval sagedusel. Koosneb: primaarpool (ühendatud muundatava vahelduvpingeallikaga), sekundaarpool, raudsüdamik. Töö põhineb EMI nähtusel, kuna prim.pooli läbib vahelduvvool , tekitab see muutuva mag.välja, mis indutseerib EMI sek.poolis (ka prim.poolis esineb takistav EMI nähtus). Kehtib seos: U1/U2=n1/n2=k (ülekandearv) k1 – U madaldav (PU1>U2). Raudplekkidest südamik on vajalik mag.voo tugevdamiseks. Plekid on üksteisest eraldatud, et suurendada südamiku takistust, muidu tekiksid südamikus tugevad pöörisvoolud.
Aktiivtakistus füüs. suurus, mis isel. akt.koormuse omadust muundada elektromag.välja en. pöördumatult teissteks en.liikideks ning piirata I-d. R=ρl/S (ρ-eritakistus,l-jutmelõigu pikkus, S-ristlõikepindala) Tähis R, 1Ω. Seega sõltub R aine eritakistusest, juhtmelõigu pikkusest, ristlõikepindalast. R-i põhjustab kitsamas mõttes suunatud laengukandjate vastastikmõju teiste aineos.-ga, mille käigus eraldub soojust, laiemas mõttes kõik need jõud, mille vastu el.vool tööd teeb. R=P/I2 (P-vahelduvoolu võimsus 1W, I2-voolutugevuse ruut).
Sagedus võngete (pöörete) arv, mida keha sooritab ajaühikust(sek). f=n/t=1/T. Ühik 1Hz. Pöördvõrdeline perioodiga. 1Hz sagedus siis, kui 1s jooksul tehakse 1 täisvõnge.
Faas sin.(cos) funkts. isel. suurus, mis määrab siinuseliselt (koosinuliselt) muutuva suuruse hälbe mistahes ajahetkel (selle hetkväärtuse). Tähis φ, ühik 1rad. φ=ωt+φ0 (ω-ringsagedus, 1 1/s, φ0- algfaas , mis määrab võnkuva keha asendi ajahetkel t=0).
Mahtuvustakistus füüs. suurus, mis isel. mahtuvuskoormuse omadust piirata voolutugevust, kuid mitte, muuta elektromag.välja energiat teisteks energialiikudeks (soojusenergiaks). Mah.takistust avaldab vahelduvvoolule kond ., mis hakkab laadimise käigus toimima vooluallikana, mis takistab laadimist. Mah.takistus on pöördvõrdeline ringsageduse ja kond. mah. korrutisega. XC=1/ωC. Mah. takistuse korral jääb U I-st Π/2 võrra. Mah.takistust saab leida: XC=UC/I (UC -kond.katelde vahelisne pinge, I-vahelduvvoolu tug. ef. väärtus). Tähis XC, ühik Si-s 1Ω.