Linna all oli kunagi olnud tard- ja moondekivimitest aluspõhi, mis asus umbes 50m sügavusel. Mustamäe mägedel kasvavad männid ning kuna need sinised tundusid, hüüti neid mägesid Sinisteks. Ta ei teadnud, kes sellel maa-alal kunagi (8. aastatuhandel eMa) elasid, arvati, et nad olid lõuna poolt pärit nimetatakse Kunda kultuuriks. 3. aastatuhande teisel poolel saabusid siia inimesed, kes jätsid endast maha kammkeraamika jälgi. 2. aastatuhande algul ilmusid siia balti hõimud. Nad segunesid omavahel. Mustamäelt olevat leitud münte, mis olid vermitud Roomas ning pärit aastast 139-161. Maurer oleks tahtnud linnast ja selle ajaloost vähem teada, kuid nüüd oli juba hilja kahetseda. Aastaarve puistas ta une pealt ning demograafia ei valmistanud talle raskusi. Ta teadis Tallinna rahvaarvu, protsentuaalselt meeste ja naiste osakaalu Tallinnas, rahvusi, kes siin elasid ning alaealisi, pensioniealisi, abielus olevaid inimesi.
India Muusika India kultuur on maailmas üks vanimaid. Umbes 2500 aastat e.Kr. tekkis Induse kultuur, mis tuhande tuhande aasta möödudes hääbus. II aastatuhande keskel e.Kr. tulid Indiasse aarjalased, kellest kujunes aja jooksul Hindustani poolsaare praegune kirev rahvastik. Indias on religioon peaaegu tervet ühiskonnaelu reguleerivaks jõuks. Seal on sündinud sellised olulised usundid nagu hinduism ja budism, mis on aastatuhandeid india kultuuri mõjutanud. Hindud peavad muusikat kunstides kõrgeimaks. Selle vanim teadaolev väljendus veedahümnide retsiteerimine (laulva häälega lugemine) on umbes 3000 aastat vana.
2.KreetaMükeene kultuur(iseloomusta). Kreeka ajaloo varaseim periood oli nn KreetaMükeene ajajärk 2 aastatuhandel eKr. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes siis omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhandete keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi joone. Egeuse ehk KreetaMükeene kultuur jaguneb erinevateks osadeks: minoiliseks ehk Minose kultuuriks Kreeta saael ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Aastatuhande lõpul tabas KreetaMükeene kultuuri häving, kuid just sellest ajast pärineb enamik müüte tähtsamatest Kreeka kangelastest.(Herakles; Theseuses; Odysseus). 3.Võrdle Ateena ja Sparta poliseid. Sparta Ateena asend, linna välisilme Lõuna Kreekas. Peloponnosese poolsaael KeskKreekas,Atika maakonnas;Ateena Sarnanes külaga
Samuti uskusid egiptlased elusse pärast surma, millest oli neil detailne ettekujutus. Mesopotaamia usk sarnaneb egiptuse omaga mitme tunnuse poolest, kuid oli ka erinevusi. Mesopotaamia religioon oli mõnetigi rahvapärasem. Jumalatel oli inimkuju. Kuningatele ei pööratud sealsetes uskumustes nii suurt tähelepanu nagu Egiptuse religioonis. Mesopotaamias pöörati rohkem tähelepanu elule enne surma. Egiptuse kiri kujunes välja IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. Kirjamärgid ehk hieroglüüfid meenutavad välimuselt piltkirja. Need olid keerulise kujuga ja nende väljajoonistamine nõudis väga palju aega, mistõttu kasutati kasutati neid enamasti vaid poliitilise ja religioosse sisuga tekste. Kirjaoskus oli vaieldamatu privileeg ning see sai tõenäoliselt osaks vaid ühele protsendile kogu maa elanikkonnast. Õppimine algas Egiptuses juba kodus ja jätkus erinevates koolides. Egiptlastel olid ka head teadmised geomeetrias, arstiteaduses
surma ja ülestõusmist . Kõige tuntuim koor on ,,HALLELUUJAH" Kolmandas osas kummitatakse usku igavesse ellu ja kristuse ülestõusmisesse. Esimene etteaste toimus 1724. DUBLINIS. 6.Ambrosiuse hümn Kuna 7nda sajandini olid kiriklik keskvõim suhteliselt nõrk , kujunesid erimaades välja erinevad liturgiad. Liturgia- Ehk jumala teenisuse tüübid. Liturgiast esitatav muusika olid mõjutatud rahva muusikast. Esimese aastatuhande algul hakati kirjutama vaimuliku sisuga koorilaule ehk hümne . Esimese hümni kirjutaja oli Milano piiskop Aurelius Amborius(333-397) Ambrosius oli 4nda sajandi mõjukamaid kirikupoliitikuid. Ambrosiuse hümni iseloomustab vabalt voolav , sageli kaunistustega meloodia. Hümnide aluseks on reeglina värsstekst. 7.Gregoriuse koraal Kristliku kirikumuusika arengu üheks tähtsaks etapiks oli Gregoriuse koraali e. Laulu kujunemine
Egiptuse tähtsaimad jumalad olid Amon-Ra-peajumal, Horos-taevajumal, Osiris- surnute valitseja. Austati üle 700 jumala. Üritati läbi viia ka monotismi, kuid sellega ei mindud kaasa. Mesopotaamias olid jumalad inimesekujulised ja neile omistati inimlikke omadusi. Pöörati tähelepanu eeskätt elule enne surma. Karistused jõudsid kätte siinses elus. Surma kardeti ning arvati, et ees ootas oleskelu sünges allilmas. Usk oli praktiline. Egiptuse kiri kujunes 4. ja 3. aastatuhande vahetusel eKr. Kirjamärgid olid hieroglüüfid, mis olid väga keerulised. Kirjutada oskas umbes 1% kogu elanikkonnast. Kirjanduses viljeleti lühivorme ja ülistuslaule. Kirjutusmaterjal oli papüürus. Kuulsaim teos on "Sinuhe jutustus". Teaduses oli kõrge tase kirurgias, astronoomias ja ehituskunstis. Mesopotaamias võeti kasutusele kiilkiri 3000 a. eKr. Kirjutusmaterjaliks oli savitahvel. Teaduses saavutati kõrged tasemed matemaatikas, astronoomias ja astroloogias.
sõjakäigu Kreekasse,kuid sai ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa . Mõneaja pärast tungis Kreekasse kuningas Xerxese hiigelvägi.Sõja lõpustõrjuti pärslased Kreekast ja egeuse mere piirkonnast välja. 3.´Makedoonia tõus Kunigas Philippos II tugevdas oma ümberkorraldustega Makedoonia riiki ja armeed ning hakkas sekkuma Kreeka riikide omavahelistesse suhtesse 4.Iseloomusta Kreeka tsivilisatsiooni Tsivilisatsioon kujunes Kreeta saarel III ja II aastatuhande vahetusel eKr ja levis sealt edasi hiljem ka Mandri-Kreekasse kus selle kuulsamaks keskuseks sai Mükeen.Kreeka tsivilisatsiooni nim minoiliseks,tsivilisatsiooni näo kujundasid linnad ja eelkõige nendes linnades esilekerkivad lossid 5 mis on klükloopsed müürid Kreekas kerkisid esile kindlustatud lossid ,nendeseast kuulsaim oli mükeene,on tuntud massiivsetest kiviplokkidest nn klükloopiliste müüride ja kindlustatud väravatega usuti, et müüre aitasid ehitada ühesilmsed kükloobid 6
Skandinaavlased elatusid peamiselt põlluharimisest ja karjapidamisest, lisaks veel küttimisest ja rannikualadel kalapüügist. Enamik inimesi olid isiklikult vabad , nad elasid suurte taluperedena, mida juhtisid taluperemehed ehk bondid. Ülikuteseisusesse tõusnud rikkamate bondide seast valiti konungid ehk kuningad. Nii kujunes näiteks Rootsis kaks suuremat hõimuliitu, kus mõlemad pooled säilitasid oma sõltumatuse. I aastatuhande teisel poolel suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus. Kauplemise kõrval kasutasid bondid aeg-ajalt juhust, et rünnata võõraid laevu ja rüüstata naaberpiirkondi. Konungi juhtimisel suunduti retkele ja jagati siis kaup rõõvsaak omavahel. Kuna elanikkond kasvas, andis järjest teravamalt tunda maapuudus. Taluperede nooremad pojad, kellele kodus maavaldust ei jätkunud, olid sageli sunnitud põllutöö asemel otsima elatist peamiselt
elukohariikidel tõus, konfliktid)pole vaesus. ees võimalik kaitsetuks.toota ega importida piisavas koguses toitu. © UNHC R © UNHCR • 16. oktoober on ülemaailmne toidupäev, mis rõhutab vajadust tagada kõigile inimestele ligipääs turvalisele ja toitaineterikkale toidule, et nad saaksid elada tervislikku ja aktiivset elu. • ÜRO aastatuhande arengueesmärkidest esimene on seotud toiduga: aastaks 2015 vähendada nälja tõttu kannatavate inimeste arvu poole võrra. Mis on toiduturvalisus? • Toiduturvalisus (food security) – inimese varustatus toiduga, mis on vajalik aktiivseks ja tervislikuks eluks • Toiduturvalisus tähendab, et toit on kättesaadav toit on taskukohane toitu valmistatakse turvaliselt Miks ei ole paljudele inimestele tagatud toiduturvalisus? • Vaesus • Tervis
* Laul on ühehäälne ja saateta * Gregoriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub palju esitusstiile, žanre ja lauluvorme * Roomakatoliku kiriku jumalateenistuse keeleks oli ajalooliselt ladina keel, siis ka gregooriuse laulu tekstid enamasti ladina keelsed * RÜTM - lähtub loomuliku kõne rütmist, puudub taktimõõt * MELOODIA - võtab eeskuju kõnest helikõrguste osas ja selle kõrgpunktid rõhutavad olulisi sõnu ja lauseid * Kogu I aastatuhande vältel lauldi valdavalt ühehäälselt * II aastatuhandel sai kloostrite ja kirikute ühehäälne laul aluseks Lääne-Euroopa mitmehäälsele kunstmuusikale. Missa - Kristliku kiriku kaks põhilist jumalateenistuse liiki on TUNNIPALVUS ja MISSA - Tunnipalvus eriti kloostrites kindlatel kellaaegadel kuni 8 korda päevas - Missa ülesehitus põhijoontes ühesugune nii roomakatoliku ku ka luterlikus kirikus - Jagunevad: * Sõnaliturgiaks * Armulaualiturgiaks
eurooplased. Kogukondade asemel elasid inimesed üksikperedena. Tegeleti viljakasvatusega(oder, nisu, kaer) ning ka karjakasvatusega. Lisaks tegeleti käsitööga ja nöörkeraamikaga. Hakati meisterdama venekirveid ehk paadikujulisi kirveid. Matmispaigad asusid eluasemetest eemal. Pronksiaeg Kuna Eesti alal puudusid pronksi toorained, siis vahetati seda nahkade ning teravilja vastu Skandinaavia maadest või Ida-Preisist. Kohapeal hakati pronksi töötlema alles 1. aastatuhande II veerandil eKr, kuid päris domineerivaks materjaliks pronks Eestis ei saanudki. Mere ületamiseks kasutati suuri paaditaolisi laevu, mis liikusid edasi aerude abiga. Purjelaevu ei osatud tollal veel teha. Loomulikult oli pronks väga kallis. Kui mõni ese kõlbmatuks muutus, valasid sepad selle uuesti ümber. Pronksi haruldust arvestades kasutati veel ohtrasti kivist, luust ja puust tööriistu. Kõige rohkem valmistati pronksist keerulisema putkega kirveid, odaotsi ja ehteid
Võeti kasutusele süsteem kus arvu suuruse määrab numbrite järjekord. Astronoomia-lahutamatult seotud taevakehade järgi ennustamisega. Kuukalender-aasta koosnes täpselt 12 kuust,olles seega 11 päeva päikeseaastast lühem. Indoeurooplaste riigid 1.Indoeurooplased Arvatavaks algkoduks on Ida-Euroopa või Kasahstani stepivööndis .On Kaasaaegsete rahvaste esivanemad. 2.Hetiitide impeerium(sajandid ,lühiiseloomustus,saavutused ,usund) Hetiidid asusid Väike-Aasiasse hiljemalt teise aastatuhande esimestel saj. eKr.1700 a. eKr. kujunes neil tugev riik ,mille pealinn oli võimsate müüridega kindlustatud Hattusa Väike-Aasia kesktasandikul.8 saj. eKr sõdisid Hetiidi kuningad Süürias ja Palestiinas Egiptuse Uue riigi vaaraodega ja sõlmisid vaarao Ramses teisega rahulepingu,mis jagas Hetiidi ja Egiptuse mõjupiirkonad Süürias ja Palestiinas.1700 a. paiku eKr. esile kerkinud hetiitide impeeriumi moodustasid väiksemad sõltkasriigid,mis kõik allusid hetiidi kuningale
India muuusika Anastasia K. ,Liliana L. ja Kristina P. Sissejuhatus India kultuur on maailmas üks vanimaid. Umbes 2500 aastat e.Kr. tekkis Induse kultuur, mis tuhande ja tuhande aasta möödudes hääbus. II aastatuhande keskel e.Kr. tulid Indiasse aarjalased, kellest kujunes aja jooksul Hindustani poolsaare praegune kirev rahvastik. Indias on religioon peaaegu tervet ühiskonnaelu reguleerivaks jõuks. Seal on sündinud sellised olulised usundid nagu hinduism ja budism, mis on aastatuhandeid india kultuuri mõjutanud. India muusika · Hindud peavad muusikat kunstides kõrgeimaks. Selle vanim teadaolev väljendus veedahümnide retsiteerimine (laulva häälega lugemine) on umbes
Punk Eestis Eestis tähendas punkliikumine 80ndate lõpus vaimset vastupanu toonasele nõukogude ideoloogiale. Ajad on muutunud, aga mälestused ja laulud jäänud. Üks meeldejäävamaid selle aastatuhande pungisündmusi on olnud 2008. aastal Rakveres toimunud punk-laulupidu. Punk, mis sai alguse 1970ndate teisel poolel Inglismaal, sisaldas juba alguses po- liitilist elementi. Olgugi et osalt on punk subkultuur, mis väljendub eelkõige esteetikas muusikastiilis ja riietuses , võib teda vaadata ka ühiskondliku liikumisena, vastuseisuna valitsevatele oludele. Inglismaal oli selleks parempoolne monarhia, Eesti NSVs aga rahvuslikku kestvust ja keskkonda
jumala auks 1000 talendi eest viirukit. Kyrose ajal seisis pühamu alal 12 pehys'i kõrgune jumala kuldne kuju. Ise pole ma seda näinud, vaid räägin, mida babüloonlased ütlevad. Dareios (Pärsia kuningas) ei julgenud kuju maha võtta, ehkki kavatses seda teha, tema poeg Xerxes aga võttis kuju maha ja tappis preestri, kes teda keelas. 539 eKr langes Babüloonia põhja pool tugevnenud Pärsia impeeriumi võimu alla. Pärsia impeerium I aastatuhande alguses eKr oli juba enamus Iraani kiltmaast asustatud indo-euroopa rahvastega. Üks osa neist pärslased elas Iraani lõunaosas, Pärsia lahe rannikul. Pärsia suurriigi rajas kuningas Kyros (559 529 eKr.). Ta alistas esmalt enamuse Iraanist, vallutas siis Väike-Aasia ja alistas seejärel suurema vastupanuta ka Mesopotaamia. 525 vallutasid pärslased Egiptus. Seega oli kogu tsiviliseeritud Lähis-Ida Pärsia valitsejate
kuningad - olid huvitatud idapoolsetest toorainetest ja luksuskaupadest. Umbes 1700 a e.Kr aset leidnud Induse tsivilisatsiooni languse põhjused pole teada. Arheoloogilised leiud osutavad, et linnad jäeti maha ja edaspidi elati väiksemates ning vaesemates asulates. Oletatavasti tingisid selle välisvaenlaste sissetung ja sisevastuolud, aga ja hävitavad üleujutused või muud looduskatastroofid. Aarjalased veedade ajajärgul II aastatuhande keskpaiku eKr tungisid loodest Indiasse indoeuroopa keeli kõnelevad hõimud, kes nimetasid end aarjalasteks. Neist said tänapäeva hindude esivanemad. Aarjalaste kõneldud keelest arenes hiljem India klassikaliseks kirjakeeleks saanud sanskriti keel, samuti tänapäeva India arvukad keeled, mida sageli nimetatakse kokku hindi keeleks. Pole teada kas aarjalaste sissetung põhjustas Induse tsivilisatsiooni languse või tungisid uued asukad Indiasse pärast varasema kõrgkultuuri allakäiku
5.Mille poolest erineb Egiptuse kultuur mesopotaamia omast?Linnakultuur, maakultuur+ 6.Iseloomusta Egiptuse kunsti üldisemalt!Kunst oli seotud surmajärgse eluga,traditsioonilne kunst-ranged reeglid,jumalaid kujutati loomadena+ 7.Too näiteid Egiptuse arhitekuurist!Sambad,hauakamber,templid,+ 8.Kirjelda ja iseloomusta Egiptuse kujutavat kunsti!Egiptuse poosid jne+ 9.Kuidas kujutati inimest egpptuse poosis?+ VANAKREEKA KUNST Egeuse ja Kreeta kunst 3000-1400 e.m.a III aastatuhande lõpuks kujuneb välja Kreeta saarel ja Egeuse mere saartel iseseisev kultuur ja tsivilisatsioon. Religioonist suurt ei teata. Minoiline kultuur(arhitektuur) Lossid Skulptuur-Väikesed jumalanna kujud madudega Seinamaal,akrobaadid sõnnidega,loomad. Mükeene kunst 1600-1200 e.m.a(sõjakaskultuur) Ahhailased võtsid II aastatuhande keskel üle Kreeta kultuuri. Linnad kaitstud müüridega (suured kivid) Arenenud oli tarbekunst (kullasepatöö,keraamika) Vanakreeka kunst
Palkmaja renoveerimine Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat Arlis Lepamets Kbp-12 Palkmaja taastamist alusta vundamendist Säästev renoveerimine on oma olemuselt uus termin, mis tuli kasutusele võtta aastatuhande vahetuse paiku, et kirjeldada sisuliselt ja tegelikkuses vanade majade korrastamises toimuvat uue lähenemisnurgaga protsessi. Seda tegevust, mille sisse käivad vanade hoonete uuendamiseks sobilikud taastamisvõtted ja põhimõtted. Uuendada vana maja niimoodi, et mitte rikkuda selle antiigiväärtust, vaid vastupidi, tuua maksimaalselt seda esile. Umbes viimase aastatuhande vahetuseks olime jõudnud situatsiooni, kus meie majandus
Üsna varsti pärast vanima kindlustatud asula mahapõlemist on mäeservi maapoolsest küljest järsendatud. Vanadele hoonealustele on kantud savi ja mulda. See peamiselt rauaaja algusest pärinevat leiumaterjali andnud linnus on maha põlenud ajavahemikul 630-510 e.m.a. Nõrku asustusjälgi on Asvast ka meie ajaarvamise algusest. Suuremad ehitustööd, mille käigus mägi on saanud oma praeguse kõrguse ja kuju, on ette võetud alles m.a. I aastatuhande keskpaiku. See tõeline linnus oma ehitusjäänuste ja leiumaterjaliga on dateeritud peamiselt I aastatuhande kolmandasse veerandisse. Hilisemad asustusjäljed siit on nõrgad, kuid need võivad olla hiljem põlluharimise käigus hävinenud. Arvatavasti pärineb sellest ajast ka rahvatraditsioonis säilinud Linnamäe põllu nimi. Asula majanduselust jutustavad leitud töö- ja tarberiistad: luust nooleotsad, naasklid, teravikud,
Korilaste, küttide ja põlluharijate eluolude võrdlused Vanim teadatuntud asulakoht Eesti alal on avastatud Pärnu jõe ääres Pullis ja seda dateeritakse V|| aastatuhande keskpaika eKr. ehk teisisõnu umbes 9500- aasta vanuseks. Niisiis algas Eesti ajalugu esimeste inimasukate saabumisega. Võib- olla olid nendeks kütisalgad, kes suviti kuumuse ja sääskede eest sulavate jääliustike juurde pagevaid põhjapõdrakarju jälitasid. Taoline tegevus kestis sajandeid. Ei olnud kerge olla esimeste asukate seas.Inimesi elas tollal Eesti aladel väga vähe, üheaegselt alla tuhande, sest jaht ja kalapüük ei toitnud suuremat hulka ära.
· Templitel ja preesterkonnal juhtiv osa · Aja jooksul läks võim kuningate kätte · Vabad kodanikud talupojad, käsitöölised võisid osaleda rahvakoosolekutel Mesopotaamia ajalugu Ajaloo võib jaotada nelja ossa: - Sumeri riik - VanaBabüloonia - Assüüria - UusBabüloonia Hoolimata pidevatest vallutustest arenes Mesopotaamia kultuur pidevalt edasi. Sumeri linnriikide ajajärk Umbes 3500 eKr tekkis Sumeri kultuur · III aastatuhande alguses eKr oli Sumeris 12 linnriiki, olulisemad neist Ur, Uruk, Lagas · Sumeri riiki nõrgestasid pidevad linnade vahelised tülid · Umbes 2330 eKr vallutas Sargon I kogu Sumeri ning uueks pealinnaks sai Akad. Sellest sai alguse Akadi dünastia. (2334 2193 eKr) VanaBabüloonia (17921595 eKr) · 17921750 eKr ühendas Babüloni kuningas Hammurapi kogu Mesopotaamia riigi ja pani sellega aluse uuele riigile. Sellest ajast pärinevad ka kuulsad Hammurapi
Vinni-Pajusti Gümnaasium Prantsusmaa 17 ja 18 sajand Filosoofide kodumaal Prantsusmaal oli võimul absoluutne monarhia, aga 18. Sajandi keskpaiku hakkas see ilmutama nõrkuse märke.Riiki, mille Louis XIV oli muutnud Euroopa võimsaimaks jõuks, vaevas mitmepalgeline poliitiline, rahanduslik ja ühiskondlik kriis, mille jaoks uudsetel valgustusideedel oli pakkuda küll ohtralt kriitikat, aga vähe konstruktiivseid lahendusi, kuidas Prantsusmaad ja selle riigiaparaati ümber kujundada. Võimu Jaotus Louis XIV ajal oli poliitiline võim koondunud põhiliselt Versailles`s asuvasse kuninga õukonda.Prantsusmaal ei olnud mingit tõhusamalt tegutsevat esindusorganit, sest generaalstaadid olid viimati koos käinud aastal 1614.Oma sõna seaduses oli öelda parlamentidel, aga need kujutasid enesest eeskätt juristidest koosnevaid privilegeeritud kogusid, millel ei olnud rahv...
V. Keskmine rauaaeg e Viikingiaeg 500 pKr 11 Saj teine pool Linnused Mägilinnused (üksikud igast küljest kaetud künkad), Neemiklinnused (mäeseljakutel, kuhjatud vall kaitseks), Kalevipoja sänglinnused (Ida-Eestis, vallid ja kraavid otstel, linnus ise voorte peal), Ringvall-linnused (Lääne-Eestis võimsate laotud vallidega, mille ümber kraav). Arvukus ligi 50. Põhjus kohalikud võitlesid võimu pärast, esimese aastatuhande teisel poolel rahvarändamine Ida- poolel. Matmine kivikalmed, ilma sisekonstruktsioonita kivivared, kaasa pandi relvi, hõbedat ja kulda. Aarded maasse peidetud (hõbe, pronks, natuke kulda) ehteid. SUHTED IDANAABRITEGA 9-10 saj rahumeelsed suhted, idaga suur kaubavahetus jõgede kaudu, palju idamaist kaupa ja raha. 10 saj lõpul suhted teravnesid. 1030 korraldasid venelased Eestisse vallutusretke, aga said lüüa.
Kreeta ja Mükeene kultuuri sarnasused ja erinevused Kreeka ajaloo varaseim periood on tuntud kui Kreeta-Mükeene ajajärk. II aastatuhandel kujunes Kreeta saarel omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhande keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal palju uut. Nii jagunebki Kreeta-Mükeene kultuur minoiliseks kultuuriks Kreeta saarel ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Kuigi nad on tihedalt seotud on neil mitmeid erinevusi ja sarnasusi. Kreeta saarel oli minoiline tsivilisatsioon, hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisega, millest see ongi Minose kultuuri nime saanud.
See seisnes selles, et masinatega tootmine püüti asendada vabade käsitööliste ühiskonnaga. Hakati looma esemeid, mis taotlesid põhimõtteliselt sarnasust keskaegse käsitööga lihtsus, funktsionaalsus, materjali ehtsus. 20/21 sajandivahetus on kindlasti müstiline selle poolest, et vahetus ka aastatuhat( 2.aastatuhandest sai 3.aastatuhat ). See oli nüüdisühiskonna jaoks midagi uut, tekitades enda ümber palju meediakära. Levisid erinevad arvamused, mis aastatuhande vahetus endaga kaasa võib tuua, oli skeptikuid, kes arvasid, et sellega kaasneb maailma lõpp. Aga õnneks nii ei läinud. Kuid tehnoloogia, kunsti ja kultuuri vallas, see ei olnudki nii müstiline sajandivahetus, sest suur eeltöö on tehtud. Nüüd täiustatakse seda kõike, sest algteadmised pärinevad ikkagi enamasti eelmisest sajandivahetusest. Aga üllatusi maailmale jagub ikka. Arenenud on geeniteraapia, kloonitakse loomi ja taimi, ning üritatakse mammutit kloonida
Ühendavaks tunnuseks murranguajale oli, et kõike oli korraga palju, kadunud oli senise kirjanduspildi ühtsus Murrangujärgne aeg Hakkas kuju leidma 1990.aastate teisel poolel Tekkisid uued noorte autorite rühmad (tegevus polnud nii väljakutsuv kui EKSi omal) Tartus hakkas tegutsema kirjandusrühmitus Erakkond (1996) Uuel kujul taastati NAK (Noorte Autorite Koondis, 1997) Rühmad Tallinas: TNT (Tallinna Noored Tegijad, 1998), Õigem Valem (1998) Uue aastatuhande alguses muutus aktiivsemaks ka noorte venekeelsete autorite tegevus Tartus loodi kakskeelne kirjandusrühmitus Tuulelohe (2003) Uuel aastatuhandel võis märgata, et kirjandusliku pöörde radikaalsemaid tulemusi püüti sobitada traditsiooniliste arusaamadega Kirjandus muutus ühiskonnakriitilisemaks ja sagenesid katsetused seostada kirjandust ja kaasaegset tehnoloogiat Murranguaastate luule Rahvuspatriootlike luuletusi kirjutati vähe
ILMALIK LAUL KESKAJAL Varakeskaegsest ilmalikust laulust ja luulest on vähe andmeid. Mõningane ettekujutus on meil I aastatuhande lõpu kangelaseepikast, aga seegi põhiliselt hilisemate kirjapanekute põhjal. üleskirjutuste puudumine on loomulik, kui arvestada kultuurisituatsiooni, kirjaoskuse levikut ja seda, et eurooplased õppisid paberit valmistama alles 12. saj. Koos põhiliselt 18. saj. pärit legendiga "pimedast keskajast" on see asjaolu aga lasknud kirjeldada rahvakeelset ja mittekiriklikku laulu ja luulet põlatuna ning mahasurutuna.
sajandil. Peale 13. sajandit vepsalasi enam ajalooallikates ei mainita. 1929. aastal tutvustas uuesti A. J. Sjörgen vepsalasi teadusmaailmale, kui ühe soome-ugri rahvana. Vepsalaste elamispaik ulatus arvatavasti sel ajal Laadoga kagurannikult Valgjärveni. I ja II aastatuhande vahetumisel liikusid vepsalased põhja poole, üle Sviri jõe. Sinna poole minnes segunesid nad karjalastega ja tänu sellele sai karjalaste keel endale juurde kaks murret: aunuse ja lüüdi murde. 9. sajandil osalesid vepsalased Kiievi-Vene loomisel. See riik asus tänapäeva Venemaa, Valgevene ja Ukraina aladel ja riigi keeleks oli vanavene keel, mis ilmselt slaavistas teatud osa vepsa keelest. Peale 13. sajandit said vepsalastest riigi talupojad, lõuna pool aga mõisa talupojad
Vanasti itketi isuri keeles. Kirikust tuuakse õnnistatud liiva, mis pannakse puusärki kaasa või visatakse hauda. Lahkunule pandi vasakusse kätte taskurätik, paremasse paber kirikukirjadega ja küünal. AJALUGU Isurite esivanemad eraldusid karjalastest arvatavasti II aastatuhande algul pKr ning liikusid Karjala kannaselt (võib-olla ka Izora jõgikonnast) läände ja edelasse, vadjalaste asualale, hilisemale Ingerimaale. Ingerimaa kuulus tollal Kiievi Venemaa koosseisu, alates 12. sajandist Novgorodi feodaalvabariiki. Isuri hõimuülikud tegutsesid Novgorodi vasallidena ning venestusid ajapikku. Isurite ja vadjalaste asuala oli sageli Novgorodi ning selle katoliiklike läänenaabrite (Vana-Liivimaa, Rootsi) vahelise sõjategevuse tallermaaks. 1478
intervallides. Hiljem vahetasid hääled kohad, gregooriuse koraalist sai justkui vundament ja ülemine hääl võis liikuda erinevates intervallides ja ka kiiremini. Selline organum on vabaorganum. 9. Nimeta Gooti ajastu silmapaistvaim koolkond ja 2 tuntumat heliloojat. Pariisi Notre-Dame'i katedraali kool. Kaks tuntumat heliloojat on Leoninus ja Perotinus. 10. Millised muutused hakkasid toimuma kultuuri(muusika)elus teise aastatuhande esimesel poolel? Hiliskeskajast (12.-13. sajand) on säilinud luulet ja muusikat omaaegsete ülikute õukondadest (rüütlilaulud) ning rändavate vaimulike ja üliõpilaste ehk vagantide repertuaarist. Mitmehäälse kunstmuusika varased vormid olid organum ja motett. Need kujunesid kiiresti 12.-13. sajandil seoses linnade kasvu ja linnakultuuri kiire tõusuga. Mitmesuguseid pille mängiti nii laulu kui ka tantsude saateks ja neid kasutati ka kirikumuusikas
kerjuselt, kes oli oma hea elu jätnud ja saavutanud hingelise rahu. Siddhartha ütles lahti luksusest, et otsida vaimset virgumist, ülimat teadmist olemasolu loomusest, millega käib kaasas vabanemine kõigist kannatustest. Pärast pikka meditatsiooni Põhja-Indias saigi temast virgunu ehk buddha ning ta hakkas oma õpetust levitama. Budismi levik Budismi kõrgaeg ja suurim levik Indias kestis esimese aastatuhande keskpaigani, millest alates hakkas see hinduismi survel hääbuma. Budismi levikut soodustas budistlike tekstide tõlkimine. Buddha ütles, et tema õpetus peab kõigini jõudma nende emakeeles. Budism on alati püüdnud sulanduda kohalikku kultuuri, võttes üle mõisteid kohalikust kultuuriruumist, saades mõjutusi kohalikust religioonist ja õpetustest, ning teiselt poolt mõjutades neid ka ise.
MAAILMA USUNDITE VÕRDLEV TABEL KRISTLUS JUDAISM ISLAM BUDISM HINDUISM Esimeste sajandite jooksul 1. aastatuhande keskel Tekkimise aeg 6.saj. lõpupoolel eKr 7 sajandil 6-5 saj. eKr. pKr eKr. Jeesus Kristus ning Rajaja/ keskne apostlid Peetrus, Johannes Mooses Muhamed Siddhartha Gautama Puudub kindel rajaja isik ja Paulus
Ristiusu teke Rooma võimu aluses Palestiinas juutide monoteistlikust usust-judaismist. Ristiusu rajajaks peetakse juudi rändjutlustajat Jeesust. Ristiusu kiire levik. 1.-3.saj ristiusu levik Rooma impeeriumis vaatamata kristlaste tagakiusamisele. 313.a Milano ediktiga legaliseeriti ristiusk Roomas 381.a Theodosius suur kuulutas ristiusu riigiusuks 495.a Chlodovechi lasi end ristida ning surus selle ka oma rahvale peale 988.a Venemaal võeti vastu ristiusk. Vürst Vladimiri valitsusajal. I aastatuhande lõpuks oli ristutud peaaegu kogu Euroopea (välja arvatud nö paganlik vöönd- lapimaast leeduni) 1198-1290. a toimus liivima ristisõda sh. muistne vabadusvõistlus (1208- 1227) 12.-13.saj korraldasid rootsi kuningad 3 ristiretke soome ristiusustamiseks. Alates 15.saj lõpust seoses suurte maadeavastustega levis ristiusk üle kogu maailma ja on kaasajal levinuim usk maailmas. 2.Ristiusukiriku 3 haru: millal, mis asjaoludel need tekkisid 1. roomakatoliku kirik 2
lähedasemaks teha, sest keegi ei sundinud sündmusest osa võtma, kuid see oli nii rõõmus toiming, et seda tehti ikkagi. Jumalate austamine oli enamasti kõikides riikides sama, mis Kreekasgi. Püstitati tempel, sinna sisse pandi jumala kuju, mida hooldasid ainult preestrid. Sellele kujule ohverdati ja teda austati. Iisraelis oli aga kõik pisut teistmoodi. Nende ainujumal oli Jahve. Iisraellased uskusid, et Jahve on ainus jumal kõigile ja ka kogu maailma looja. Seega esimeseks aastatuhande keskpaigaks e.Kr oli seal välja kujunenud tõeline ainujumalakultus. Kreekas seda ei olnud. Seal austati paljusid jumalaid. Monoteism oli minu arust lihtsam. Kõigile oli teada, kes on maailma looja, ei olnud segaseid seisukohti, kuna oli ju ainult üks jumal. Mainides maailma loomist on ka sellega palju müüte seotud. Kreekas usuti, et kõigepealt oli Chaos, kellest sündis kõigi elusolendite ema Gaia, kes omakorda sünnitas endale abikaasaks Uranose
Ta kuulutas päikesejumal Atoni peajumalaks. Ühtlasi muutis ta oma nime Amenhotep ("Amon on rahul") Ehnatoniks ("Atonile kasulik"). VAARAO EHNATON Ületamaks Amoni preestrite vastuseisu lõi ta Egiptusesse uue linna nimega Ahet Atoni (Atoni silmapiir). Ehnatoni valitsusaja vältel hakkas Atonist järkjärgult kujunema Egiptuse ainujumal. EGIPTUSE KIRI, HARIDUS, TEADUS JA KIRJANDUS EGIPTUSE KIRI JA HARIDUS Hieroglüüfid Kujunesid neljanda ja kolmanda aastatuhande vahepeal (eKr) ehk koos tsivilisatsiooni tekkega. Hieroglüüfid olid keerulised ja nende maalimine võttis kaua aega. Tavaasjade ajamiseks kasutati hiraatilist kirja, mis oli lihtsam. EGIPTUSE KIRI JA HARIDUS Levinuim kirjutusmaterjal oli papüürus, mida leidus laialdaselt Niiluse kallasteil. Hieroglüüfe oli umbes 1000 ja nende õppimine nõudis palju aega. Õpiti peamiselt templite juures asuvates koolides preestritest õpetejate range järelvalve all.
Alatoitumisega on seotud ka paljud keskkonnategurid. Näiteks kõrbestumine takistab toidutootmise võimalusi, kuna tekib kõrbe pealetung karjatatatele maadele ja/või põldudele, mis omakorda tekitab haritava maa puudust. Samuti takitstab toidutoomise võimalusi ka see, et kalaressursid vähenevad ülepüügi tõttu. Ka põhjavee pidev langus, halvad loodusolud ja looduskatastroofid ei aita kaasa toiduprobleemide lahendamisele. Septembris 2000 võttis ÜRO Peaassamblee vastu aastatuhande deklaratsiooni, mille alusel koostati hiljem 8 arengueesmärki (ingl. Millennium Development Goals). Arengu eesmärkide saavutamiseks seati kindel tähtaeg (2015). Üheks eesmärgiks lepiti kokku ülima vaesuse ja näljahäda vähendamine maailmas, mis tähendas siis vähendada poole võrra inimeste arvu, kes kannatavad nälga. Kahjuks on aga ette näha, et võetud eesmärki ei suudeta täita. Probleemi
1. kirjanduseelne periood ("Homerose-eelne") 2. vanimaid kirjanduslikke mälestisi (Homerose eeposed, Hesiodose looming) 3. antiikaja orjandusliku ühiskonna ja riigi tekkimise perioodi kirjandus (Kleis 1965:12-13) 1.2 Kirjanduseelne periood Veel 19. saj. arvati kreeka rahva ja kirjanduse ajalugu algavat 8. saj. eKr. Tänapäeval jälgitakse tänu arheoloogilistele avastustele Kreeka asukate kultuuriajalugu juba kolmandast aastatuhandest eKr. Teise aastatuhande alguseks eKr oli Kreetal kõrgelt arenenud kunst ja kirjaoskus. Algne hieroglüüfkiri asendus lineaarkirjaga, mis aga hilisemal desifreerimisel osutus Kreeka silpkirjaks. Teise aastatuhande lõpul eKr toimus Kreeka kultuuri katastroofiline langus, millega kaasnes kirjaoskuse langus. Uus kultuuriline tõus algas alles 8. saj eKr. (Kleis 1965:15-16) Kreeka folkloorist säilinud napp ainestik näitab, et kreeka kirjanduse aluseks on samad suuliselt
Antiikmaailma langus ja ristiusu võidukäik 3.-6. saj Roomas asendusid antiikmaailmale omased jooned keskaega iseloomustavatega. Valitsevaks sai ristiusk. Germaani rahvaste asumine Rooma riiki Suure rahvasterände ajal. Germaanlaste riikide tekkimisel, linnaelu allakäik. Muutused võtisd aset Rooma lääneosas, idaosa tunneme Bütsantsi nime all, keisrivõim püsis seal veel aastatuhande. Segaduste ajajärk Rooma keisririigis Hiigleperioodile (I-II saj) järgnesid 235-284 segadused, sagedased riigipöörded viisid kodusõdadeni ja keisrite kiire vaheldumiseni. Võimule hakkasid tõusma ka madalat päritolu väepealikke.
Varakristlus Kristlus saab alguse meie ajaarvamise algul Palestiinas. Esimese aastatuhande jooksul kujunes välja universaalne kultuur, kus põimuvad erinevate kultuurida traditsioonid. Seal on jooni Lähis-Ida maadest, Vana-Kreeka kultuurist, Rooma impeerium lagunemise ja Suure rahvasterände perioodist. Esimesed kristlikud kogudused asusid Antiookias. Esimesed kristlaste jumalateenistused matkisid juutide ohvriteenistust Ka pühakirja tekstid olid pärit vanast testamendist Juutide pühakirjaks on Vana Testament Kristlaste pühakirjaks on Piibel- mis koosneb:
Mida ma arvan Mesopotaamia kunstist. Õp. 2007 Mesopotaamia kunst oli valitsevaks kunstistiiliks vahemikus 4000a. 6.s. e.m.a. Kahjuks pole eriti palju teoseid tänaseks päevaks säilinud. Arheoloogiliste väljakaevamiste käigus on aga siiski nii mõnigi ese leitud. Selle kõrgkultuuri loojateks olid sumerid , kelle linnriikides tekkisid IV III aastatuhandel e.m.a. põhilised kustivormid , mis olid eeskujuks ka järgmiste sajandite kunstile. III aastatuhande II poolel võtsid Mesopotaamia enda valdusesse semiidi keelt rääkivad akaadlased. Sellega seoses muutub ka kunsti põhiteema , kui kuningas Sargon aastal 2350 e.m.a. linnriigid oma võimu alla ühendab. Oluliseimaks teemaks saab ainuvalitseja ülistamine. Aastatel 1792-1750 e.m.a. , kui valitseb kuulus seadusteandja Hammurap , muutub tähtsaks kultuurikeskuseks Babüloni linn. Peale assüürlaste pealinna Ninive vallutamist toimub Babülo...
1999. aasta novembris Eesti Päevalehes. Faktid, mis tõendavad asjaolu, et on kliima on muutumas, on järgnevad. Paleontoloogilised andmed kinnitavad, et Maa õhkkond ja kliima ei olnud püsivad. Aastatuhandeid varem oli soojadel perioodidel arktiliste alade aastane keskmine temperatuur 7-13° C, aga kõige külmemal kuul, jaanuaris oli õhusooja 4-6 kraadi. See tähendab, et kliimatingimused Arktikas erinesid kaasaegse Krimmi omadest üpris vähe. Teise aastatuhande alguses kirjutatud ajaloolised kroonikad väidavad, et suur pind Gröönimaast ei olnud kaetud jääga just seetõttu norra meresõitjad, viikingid nimetasid ta ,,roheliseks maaks". Seejärel kliima karmistus ja Gröönimaa kattus jääga. Rääkides olulisematest põhjustest, saab välja tuua mitu markantset hüpoteesi. Üks neist ütleb, et põhjuseks on Päikese aktiivsuse kasvamine, kuna kõik kliimaga seonduvad muutused, mis
Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel täitis Kreeka vanal ajal pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, mugandasid neid ja arendasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. Kreeka tsivilisatsioon omakorda on otsustavalt mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ajalugu ja kultuuri. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhande keskpaiku Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur jaguneb omavahel tihedalt seotud, kuid teatud mõttes siiski ka erinevateks osadeks. Kreeklaste bürokraatlikus lossimajanduses võib näha sarnaseid jooni Sumeri linnriikide templimajapidamise kui ka Egiptuses talupoegade igapäevase töö üle kehtestatud range riigipoolse kontrolliga. Kindlasti leidub egiptuse mõjusid ka minoilises kunstis. Kuid tervikuna oli kreetalaste kultuur kahtlemata algupärane
ülempiir ja sundida maaomanike loovutama sellest ülejääva osa maata kodanikele. 16. Gladiaatorid mõõgavõitlejad, traditsioon võeti üle etruskitelt. Surma peale võitlemine. Võitlused leidsid aset amfiteatrites. Nad võitlesid loomadega kui ka omavahel. Gladiaatorid olid enamasti orjad. Mõnele anti silmapaistva esinemise eest vabadus. 17. imperaator Augustus kandis Provintside asevalitseja ja väepealikuna tiitlit imperaator. 18. Itaalikud II aastatuhande eKr sisserännanud indoeuroopa hõimud (roomlaste esivanemad) 19. Kapitoolium künkast sai kindluse asupaik 20. Keiser - Caesari nimest. Ladina keeles oli hääldus ,,kaesar". Ainuvalitseja tiitel. 21. Kleopatra Antonius toetas hellenistliku Egiptuse valitsejannat. 31 eKr sai Antoniuse laevastik lüüa ning ta põgenes Egiptusesse, kus ta tappis ennast koos Kleopatraga. 22. Klient vaene kodanik andis ennast kliendina rikka kaaskodaniku kaitse alla 23
Feodaaltsivilisatsioon Mis on feodaaltsivilisatsioon ning mida see endast kujutab? Seda terminit kasutatakse kui keskaja Euroopa ajaloo perioodi, mis jääb 5. ja 15. sajandi vahele. Keskajal seda sõna muidugi veel ei tuntud, termin tekkis alles siis, kui ajastut sai paigutada teiste ajajärkude keskele. 16. sajandil hakkasid humanistid nimetama keskajaks antiigi ja renessansi vahelist perioodi, mida nad pidasid pimedaks ja barbaarseks. Terve aastatuhande väldanud keskaeg oli eripalgeline. Euroopa oli poliitiliselt väga killustunud. Siiski kujunes keskajal välja ühiskonnamudelm is jättis sügava jälje Euroopale ja selle hilisemale ajaloole. Kokkuleppeliselt on keskaegse Euroopa piirid määratud ristiusu leviku põhjal, seepärast ei kestnud keskaeg igal pool sama kaua. Oma viimasel õitsenguajastul, 9. sajandi lõpust kuni 11. sajandi alguseni, oli Bütsants võimsaim riik Euroopas ja Lähis- Idas
Holokaust Vanakreeka keeles Holo - täiesti Kaustos - põlenud Hitler süüdistab Saksamaa probleemides kommuniste ja juute ning kavatseb nad kõrvaldada Termin, mida kasutatakse 1933 45 Saksamaal poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks Hukkunuid 4,3 miljonit 6,2 miljonit Juutide ajalugu Esmakordselt mainitud 3. aastatuhande lõpul eKr Elanud Euroopas juba iidsetest aegadest Keskajal süüdistati juute Jeesuse tapmises Vägivaldsed tagakiusamised Esimene teadaolev juut Eestis elas 1933. aastal Tallinnas Kristalliöö 10. november 1938 Juudi soost saksa pagulane mõrvas Pariisis Saksa diplomaadi Ette valmistanud Gobells ja Reinhard Henydrych Gobells: "Juutide vastu on kõik lubatud" Sihikule võeti juutide omand eramud, kauplused ja sünagoogid Ligi 100 juuti tapeti
videomakid, muusika ja hea toit kolm korda päevas. Sellele järgnes Eestis periood, kus Graps olude sunnil töötas kohalikes raadiojaamades ja mängis DJ-na mitmel pool (Guitar Safari, Raeköök jm) ka n- ö tümpsumuusikat, mis ei olnud talle hingelähedane. Aastal 1995 ilmus Grapsil album "Tühjad pihud" ning järgmisel aastal tuli taas kokku ka GGG. Sellega esineti siiski vaid keskmiselt kord kuus. Grapsi masendus suurenes üha. Viimased aastad Uue aastatuhande alguses esines Graps Hansapanga pensionifondi reklaamis. Kahjuks ei olnud tema reaalne elu pooltki nii lilleline, kui näidatud reklaamis. Samal 2002. aastal ilmus ka 3CD kogumik sarjast "Eesti kullafond". Kuid Graps ei tahtnud alla anda ning hoolimata suurtest terviseprobleemidest andis 2003. aastal välja bluusihõngulise albumi "Rajalt maas", mis jäigi talle viimaseks. Ühes oma viimastest intervjuudest kuu aega enne lõplikku areenilt lahkumist lubas Graps veel tol ja ka järgneval aastal
on kolm oktaavi. Selle hääl on viiuli moodi, kuid peenem. Gehu on nelja keelega keelpill. See on tsello ja hu segu. Gehu´l on membraan nagu bandgolgi ning selle hääl on tsellost erinev. Mängimisel kasutatakse samasugust tehnikat nagu tsellolgi. Di ehk di´tz on traditsiooniline Hiina flööt. Neid kantakse kaasas tavaliselt tervete komplektidena. Di´tz´il võib Hiina kirjandus Hiina kirjanduse vanimad näited pärinevad samuti II aastatuhandest eKr I aastatuhande alguses algab Hiinas Zhou dünastia valitsemisaeg, mis paneb aluse klassikalisele hiina kultuurile Zhou kroonikud panid kokku ,,Ajalooraamatu", mis koosneb riigi tähtsamatest sündmustest ja legendidest Hiina kirjanduse mõjukaim autor on Kong Fuzi [khung fu tsõ] ehk Õpetaja Kong (eesti keeles ka Konfutsius ja Kung Futse, ladina keeles Confucius), kes elab aastail 551479 eKr ja oli Vana-Hiina poliitik ja filosoof Hiina kuulsamad kirjanikud on Ba
Miks? · Vernant'i hüpotees. VI saj e.m.a. Mileetoses tekkis polis - dialoogi põhjal vahelduv võim, Jumalast antud hiararhia muutus võrdsete dialoogiks. Kord, mis põhineb kokkuleppel (seadusel), mitte valitsejal või Jumalal. Tekkis tunne Mina väärtusest. · Tulemuseks tasapisi kujunev arusaam iseendast kui unikaalsest ja väärtuslikust olendist. II aastatuhande II pool inimese eneseavastamise buum · Psühholoogia jaoks inimese eneseteadvus. Kuidas see tekkinud, ("väljast sisse" protsess, internaliseerimisprotsess), kuidas toimib tänases sotsiaalses maailmas. Eneseteadvuse kujunemine ontogeneesis · Sotsiaalne küpsemine, ontogeneesi ja antropogeneesi sarnasus · Väliste suhete ja suhtumiste internaliseerumine. TERE kui näide · Sotsiaalse eraldatuse mõju (1970: Genie 13 aastat kinnises ruumis, 1-
ühiskonna pilt arheoloogiliste leidude põhjal võrdne. Sealt leitud kaunistatud kolpasid, mis viitavad esivanemate kultusele. Viljaka poolkuu otstes kujunesid välja tsivilisatsioonid- Egiptus ja Mesopotaamia. Kujunes u 4000 ekr, Mesopotaamia areng sujuvam. Suuremad asulad seal juba 5000 ekr ja 4000 ekr teada juba kümnetesse tuhandetesse ulatuvate elanikega arvuga Uruki linn. Seal kujunes välja ka proto-kiilkiri, millest kolmanda aastatuhande alguseks kujunes kiilkiri. Egiptuses järsemalt, u neljanda aastatuhande lõpul ekr. Kasutusele võeti metallid: 5000 ekr juba vask ja 3000 ekr pronks. Rauda ei kasutatud. Ühendas neid kehte tsivilisatsiooni see, mõlemas kasutati niisutuspõllundust. Ilmset see sealt kaugemale ei levinud, erinevates piirkondades tekkis iseseisvalt veel tsivilisatsioone. Indus- põlluharimine 4000 ekr ja kolmanda aastatuhande keskpaiku kujunes Induse tsivilisatsioon. Kujunes üsna
Seetõttu on peetud võimalikuks, et juba mesoliitikumis toimus Eestisse rahvastikusiirdeid ida poolt. Kui nii, siis olid need idast tulnud asukad esimesed Eestisse jõudnud soomeugrilaste esivanemad, kes oma antropoloogiliselt tüübilt kuulusid protolaponiidide hulka. On võimalik, et Kirde-Eestis kõneldi soome-ugri keelt juba enam kui 6000 aastat tagasi. Lõplikult jäi soome-ugri keel Eestis peale nn. tüüpilise kammkeraamika perioodil, mis algas meil nähatavasti IV aastatuhande lõpul või III aastatuhande algul e.Kr. Sel ajal tuli Eestisse ida poolt uusi elanikke. Europiidse Kunda kultuuri rahvastiku ning protolaponiididest tulnukate segunemisel mesoliitikumi lõpul ja neoliitikumi varasel jalgul algas soomeugrilaste ühe osa antropoloogilise tüübi muutumine europiidsuse suunas, mis jätkus hilisneoliitikumis uute europiididest siirdlaste jõudmisega Eestisse. Viimased olid nn. venekirveste kultuuri kandjad, kes ilmusid Eestisse III aastatuhande viimasel veerandil.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
