Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

India muusika (0)

3 HALB
Punktid
India Muusika
India kultuur on maailmas üks vanimaid. Umbes 2500 aastat e.Kr. tekkis Induse kultuur, mis tuhande tuhande aasta möödudes hääbus. II aastatuhande keskel e.Kr. tulid Indiasse aarjalased , kellest kujunes aja jooksul Hindustani poolsaare praegune kirev rahvastik .
Indias on religioon peaaegu tervet ühiskonnaelu reguleerivaks jõuks. Seal on sündinud sellised olulised usundid nagu hinduism ja budism, mis on aastatuhandeid india kultuuri mõjutanud.
Hindud peavad muusikat kunstides kõrgeimaks. Selle vanim teadaolev väljendus – veedahümnide retsiteerimine (laulva häälega lugemine) – on umbes 3000 aastat vana. Veedad on iidsed hinduistlikud ilmutusraamatud, vanem ja väärtuslikum osa religioossest kirjandusest. Hümnide kogu „Rigveda“ on teadaolevail andmeil üks esimesi kirjalikke allikaid maailmas, mis käsitleb muusikateoreetilisi küsimusi. India klassikaline muusika on kujunenud religioossest muusikast. Mõiste „india rahvusmuusika“ on sisuliselt tähenduseta, samuti kui india keel, sest Hindustani poolsaarel elab kümneid erinevaid rahvaid, igalühel neist oma kultuur ja keeletraditsioon.Tradisiooniline india muusika on üldistav määratlus, mis hõlmab Indias elavate rhvaste muusikatraditsioone tervikuna . Seevastu klassikalise muusika mõiste on Indias ühtne, sest erinevad rahvad juhinduvad professionaalses helikunstis ühistest lähtepunktidest. Klassikaline muusika leidis soodsa kasvupinnasepeamilselt ülikute ringkonnas.
India muusika ei esita kõrgeid nõudmisi mitte ainult esitajalt, vaid ka kuulajale. Muusika õppimine oli oluline etapp iga kõrgklassi esindaja haridusteel. Muusikat ei õpetatud aijnult pillimängu harjutades, vaid ka õpetaja mängu kuulates ning seeläbi muusikalist tunnetust avardades. Kõlaideaaliks on sügavalt läbitunnetatud heli, mille saavutamist õpitakse aastaid.
India muusika on oma olemuselt ühehäälne, sest iga heli nõuab keskendumist. Saatepillid ei mängi harmooniat, vaid yoetavad meloodiat helilaadi üksikute astmete või burdooniga ( katkematu bassihäälega).
India muusikavõrmid erinevad Euroopa omadest selle poiolest, et nad sisaldavad ettekirjutisi ka muusika esitluslaadi kohta.
Raga on mingile kindlale meeleolule vastav helide rühm, meloodiavormel, mille piirides muusika kindlate reeglite alusel improviseerides teemat arendab. Ragaks nimetatakse aga ka india klassikalist heliteost ennast – seega mahub selle mõiste alla nii meloodiavormel, improvisatsiooni laas ning sellele vastav meeleolu.
Raga esitus võib kesta 5 minutist tunni või paarini. Algab see solisti sissejuhatava improvisatsiooniga (alap), rütmisaade puudub ning taustaks kõlab vaid pidev burdoon (muutumatu saateheli). Helilooja ja esitaja on india muusikas ühes isikus . Teise tegelik loomine toimub selle ettekande ajal
Tala on korduv rütmimudel, mida teose loomisel kasutatakse ja varieeritakse ning mille toovad esile löökriistad.
Rasa on mõiste, mis tähendab emotsionaalset seisundit . Traditsioonide kohaseltpeab kunstnik väljendama mingit kindlat hingeseisundit, kusjuures ta ise ei ela seda läbi, vaid jääb kõrvaltvaatja rolli.
India pillid:
Sitar on 4-7 põhikeelega, mille juurde käivad helisevad resonantskeeled. Sitari kuusaim mängija on Ravi Shnkar.
Vina on pill, mida nimetatakse Indias vahel tema kauni kõla järgi pillide kuninngannaks.
Sarod on lauataoline näppepill, millel on 7 põhi-, 2 burdoon- ning kuni 17 resonaatorkeelt. Pilli kõlakast on kaetud nahast või pärgamendist membraaniga.
Vicitra vina meenutab countrymuusikas kasutavat steel- kitarri . Õõnsast puutüvest korpus toetub kahele kaelabassist resonaatorile.
Tanpura on levinuim burdoonpill. Keelte ja roobi vahele mähitakse siidlõng, mis keelte vibreerimisel tekitab omapärase, säriseva, maagiliselt mõjuva heli.
Mridang on tünnikujuline kahe membraaniga põiktrumm, mida mängija hoiab enda ees põikiasendis. Mängitakse sõrmede ja käega mõlemalr trumminahal.
Tablad – komplekt koosneb ühest kõrgema ning teisest madalama kõlaga trummist. Kummalgi tablal võib saada erinevat kõla. Oleneb sellest kuhu sõrmedega trumminahal lüüakse.
Shannai on iseloomuliku valju hääle ja nasaalse tämbriga oboetüüpi puhkpill .
Pungi on instrument , mida mängivad maotaltsutajad.
Indias on ka flöödi sarnaseid pille, kuid need kõik on tehtud bambusest.
Nii nagu inimesed nii ka pille ja nende mängijaid. Ülimaks häälrks nimetatakse inimhäält, siis tulevad keelpillid ja järgmisena puhkpillid. Kuna kõrgemates kastides auvatel inimestel on keelatud kokkupuutuda loomanahaga, siis kõige alumises kastis asuvad trummimängijad.
Indias on helikõrgus palju peenem kui euroopa kultuuris. Kui jaguneb oktaav 12 pooltooniks, siis Indias 22 strutiks (veerandtooniks). Aga kuna inimesehääl ei suuda neid helisid eristada, teevad nad sellest 7 astmelise helirea .
India muusika #1 India muusika #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 56 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Lheyza Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

India muuusika
18
ppt

India muuusika

ja Kristina P. Sissejuhatus India kultuur on maailmas üks vanimaid. Umbes 2500 aastat e.Kr. tekkis Induse kultuur, mis tuhande ja tuhande aasta möödudes hääbus. II aastatuhande keskel e.Kr. tulid Indiasse aarjalased, kellest kujunes aja jooksul Hindustani poolsaare praegune kirev rahvastik. Indias on religioon peaaegu tervet ühiskonnaelu reguleerivaks jõuks. Seal on sündinud sellised olulised usundid nagu hinduism ja budism, mis on aastatuhandeid india kultuuri mõjutanud. India muusika · Hindud peavad muusikat kunstides kõrgeimaks. Selle vanim teadaolev väljendus ­ veedahümnide retsiteerimine (laulva häälega lugemine) ­ on umbes 3000 aastat vana. Veedad on iidsed hinduistlikud ilmutusraamatud, vanem ja väärtuslikum osa religioossest kirjandusest. Hümnide kogu ,,Rigveda" on teadaolevail andmeil üks esimesi kirjalikke allikaid maailmas, mis käsitleb muusikateoreetilisi küsimusi.

Muusikaajalugu



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun