Eestlaste kujunemine, elu-olu ja suhted naabritega läbi muinasaja  (0)

  Eestlaste kujunemine, elu-olu ja suhted naabritega läbi muinasaja 
Muinasaeg on Eesti ajaloo pikim periood, mis hõlmab ajajärku alates esimeste inimeste jõudmisest pärast jääaja lõppu praegustele Eesti territooriumitele x at. eKr kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni 13. sajandil. Muinasaeg jagunes järgmiselt: kiviaeg ( paleoliitikum , mesoliitikum, neoliitikum ), pronksiaeg (vanem pronksiaeg, noorem pronksiaeg) ja rauaaeg (varane rauaaeg, vanem ehk rooma rauaaeg, keskmine rauaaeg, noorem rauaaeg).
Kiviaeg
Paleoliitikum
Jää sulamine , inimasutus Eesti alal puudub.
Mesoliitikum
Esimesed elanikud olid lõuna poolt sisse rännanud Euroopast ehk europiidid . Neid oli tol ajal Eesti alal umbes 1500 inimest, kes elasid kogukondadena 2-4 perekonda koos. Tööriistad olid kivist, luust , sarvest ja puust. Kivist valmistati ilma auguta kivikirveid, kõõvitsaid, uuritsaid ja nooleotsasid. Inimesed meisterdasid veel kalatõkkeid, algeliseid võrke, luust õngekonkse, ahinguid, harpuune, püüniseid, lõkse, nooli . Olulisel kohal oli Kunda(Narva lähedal) kultuur ning tähtsaimateks asukohtadeks olid sel ajal Pulli (Pärnu lähedal) asula ja Kunda Lammasmägi. Inimesed küttisid peamiselt põtru ja kopraid, käisid siseveekogude ääres kalastamas ning rändleva eluviisi tõttu tegeleti ka palju korilusega. Selleks ajaks oli koer kodustatud loom. Matmiskommeteks oli hauapanustega laibamatus.
Neoliitikum
Kammkeraamika kultuuri ajal oli väike rahva arvu kasv, arvatakse, et sisse rännanute hulgas oli Soome-Ugrilasi. Moodustati külakogukondasid. Inimesed elatusid jahist(põdrad, koprad , metssead, hülged jt), kalapüügist(haug, ahvenas, latikas jt) ning tegelesid korilusega. Lisaks alustati viljakasvatusega ja tegeleti keraamikaga. Matmispaigad asusid eluasemete juures või sees. Surnud sängitati kägarasendis, ripatsitega kaunistatud rõivastes. Lisaks pandi hauapanuseid.
Venekirveste kultuuri ajal toimus rahva pikk kasv. Arvatakse, et sisserändajateks olid Indo- eurooplased . Kogukondade asemel elasid inimesed üksikperedena. Tegeleti viljakasvatusega( oder , nisu, kaer ) ning ka karjakasvatusega. Lisaks tegeleti käsitööga ja nöörkeraamikaga. Hakati meisterdama venekirveid ehk paadikujulisi kirveid. Matmispaigad asusid eluasemetest eemal.
Pronksiaeg
Kuna Eesti alal puudusid pronksi toorained , siis vahetati seda nahkade ning teravilja vastu  Skandinaavia maadest või Ida-Preisist. Kohapeal hakati pronksi töötlema alles 1. aastatuhande II veerandil eKr, kuid päris domineerivaks materjaliks pronks Eestis ei saanudki. Mere ületamiseks kasutati suuri paaditaolisi laevu, mis liikusid edasi aerude abiga. Purjelaevu ei osatud tollal veel teha. Loomulikult oli pronks väga kallis. Kui mõni ese kõlbmatuks muutus, valasid sepad selle uuesti ümber. Pronksi haruldust arvestades kasutati veel ohtrasti kivist, luust ja puust tööriistu. Kõige rohkem valmistati pronksist keerulisema putkega kirveid, odaotsi ja ehteid. Pronksiajal muutus peamiseks elatusalaks  karjakasvatus . Inimesed veendusid, et parim võimalus aasta ringi liha saada oli kasvatada lambaid, veiseid, kitsi,  sigu , hobuseid. Veised ja hobused olid tublisti väiksemad kui tänapäeval. Veised andsid vähe piima ja sedagi üksnes soojadel aastaaegadel. Hobuseid peeti lihaloomadena, kuid kasutati ka juba ratsudena. Elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Teiseks tähtsamaks elatusalaks sai põlluharimine. Kuid põllulapid olid üsna väikesed ja maad hariti peamiselt kõblastega. Uut põldu saadi alepõletamisega. Pronkskirvestega oli parem raiuda metsa ja meisterdada elamuid. Hooned tehti ristkülikukujulised ja laoti palkidest. Matusekommetes,  kivikalmed .
Rauaaeg
Varane rauaaeg
Tegeleti kalapüügi, küttimise, koriluse, käsitöö, alepõllunduse ja kaubandusega. Asulad olid kindlustatud.
Vanem rauaaeg
Kindlustatud asulad ja linnused . Kvaliteetsed kirved , noad, vikatid, sirbid. Lisakse Varase rauaaja tegevusaladele tegeleti ka põlispõllundusega.
Keskmine rauaaeg
Oli sõjaohu kasv, millest annavad tunnistust linnuste rajamine, relvad hauapanustena, peiteleidude sagenemine. Inimesed tegelesid põlluharimisega(alepõllundus, söödiviljelus), karjakasvatuse, küttimise, kalastuse, käsitöö ja kaubandusega. Toimusid põletusmatused, maeti olemasolevatesse tarandkalmetesse või kivikuhelikesse.
Noorem rauaaeg
Tegeleti põlluharimisega(künnipõllundus, adramaa ), loomakasvatusega, küttimisega, kalastamisega, metsmesindusega, käsitööga ja vahetuskaubandusega. Olid nii sumb -, rida-, kui ka hajakülad. Elati rehielamutes. Enesekaitse eesmärgil moodustasid teatud külad kihelkondi. Välisohu kasvades moodustasid kihelkonnad maakondi. Ühiskond jagunes kihtideks: orjad, lihtkogukondlased ja ülikud. Toodi ohvreid. Usk hauatagusesse ellu.