50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-04-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
pisike_kiku
Õppematerjali autor
eesmärgiks lepiti kokku ülima vaesuse ja nälja vähendamine maailmas (sh vähendada poole võrra inimeste arvu, kes kannatavad nälga). Kahjuks on ette näha, et võetud eesmärki ei suudeta täita. Probleemi lahendus on mitte raha, vaid poliitiliste prioriteetide taga maailmas kulutati sõjalistel eesmärkidel 2005. aastal kokku 1,1 triljonit USD (173 USD ehk umbes 2400 EEK elaniku kohta); kasvõi poole suunamine sellest summast arengumaade toidupuuduse leevendamiseks muudaks näljahäda maailmas minevikuks Alatoitumisega on seotud ka paljud keskkonnategurid. Toidutootmise võimalusi vähendavad arengumaades näiteks kõrbestumine (kõrbe pealetung karjatatavatele maadele või põldudele), kalaressursside vähenemine ülepüügi tõttu, põhjavee taseme langus jne. Vaesuse tõttu (2,7 miljardit inimest elab vähemaga kui 2 USD päevas) puudub arengumaade elanikel reeglina võimalus
saavutamiseks seati kindel tähtaeg (2015); üheks eesmärgiks lepiti kokku ülima vaesuse ja nälja vähendamine maailmas (sh vähendada poole võrra inimeste arvu, kes kannatavad nälga). Kahjuks on ette näha, et võetud eesmärki ei suudeta täita. Probleemi lahendus on mitte raha, vaid poliitiliste prioriteetide taga maailmas kulutati sõjalistel eesmärkidel 2005. aastal kokku 1,1 triljonit USD (173 USD ehk umbes 154 elaniku kohta); kasvõi poole suunamine sellest summast arengumaade toidupuuduse leevendamiseks muudaks näljahäda maailmas minevikuks. Alatoitumisega on seotud ka paljud keskkonnategurid. Toidutootmise võimalusi vähendavad arengumaades näiteks kõrbestumine (kõrbe pealetung karjatatavatele maadele või põldudele), kalaressursside vähenemine ülepüügi tõttu, põhjavee taseme langus jne. Vaesuse tõttu (2,7 miljardit inimest elab vähemaga kui 2 USD päevas) puudub arengumaade elanikel reeglina võimalus maa
kujundatud, et vaestel arengumaadel on neis tingimustes väga raske oma elanikkonda ära toita. Ajalooliselt on arenenud riigid kujundanud arengumömaades (sageli oma endistes kolooniates) sellise toidutootmise, mis on suunatud pigem eksportturgudele (rikaste riikide vajaduste rahuldamiseks) kui kohaliku elanikkonna toitmisele. Tagamaks seejuures stabiilset ja soodsa hinnaga toiduainete kättesaadavust, on arenenud riigid pannud arengumaad eri maailmajagudes omavahel sarnaste toodete tootmises (nt kohviuba) konkureerima. Sellise süsteemi puhul võib näiteks ikaldus ühes piirkonnas viia riigieelarved tasakaalust välja ning elanikkonna näljahätta, rikkad riigid saavad aga vajaliku toote teisest piirkonnast endiselt odava hinnaga kätte. Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTO (ingl. World Trade Organization) ühiste reeglite raames on võetud arengumaadelt võimalus oma toidutootjaid soosida või imporditolle kehtestada.
-Energiakriis eriti nafta hinna hüppeline tõus; -Kliimamuutused, mis piirkondlikult toovad kaasa kas kõrbestumist, üleujutuste sagenemist, vihmaperioodide muutusi, torme jne saakide kahjustused suurenevad; samuti piirkondlikud saakide hävinemised, mis ei pruugi olla kliimamuutustega seotud; Kliimamuutuste vastu võitlemine: biokütuste tootmise subsideerimine on vähendanud toiduks kasvatatavate kultuuride pindala; Tagajärjed Imikute ja laste ebapiisav toitumine pärsib nende füüsilise ja vaimse potentsiaali väljaarendamist. Suurendab vastuvõtlikkust haigustele (lisaks väärarengud, pimedus) Suurendab alakaalulisust: täna on maailmas u 146 miljonit alakaalulist last. Põhjustab surma: enam kui 50% kõigist laste surmajuhtumitest maailmas on põhjustanud nälg. See teeb aastas ~ 6 miljonit surnud last! Inimesed koonduvad viljakamatesse piirkondadesse (metsade hävimine, ülekarjatamine, mullastiku vaesumine, erosioon, kõrbestumine) Lahendused
teisiti. Kas suretatakse vaesed ja luuserid välja või siis hakatakse elama pisikeste, naturaalmajanduslike, omavalitsuslike, taimetoiduliste kogukondadena nagu kujutavad seda endale ette antiglobalistid. Kindlasti on veel võimalusi, alternatiive, lahendusi. Häda pole aga mitte üksnes globaalprobleemides, vaid ka selles, et need tulevad ette lahendamist vajavate probleemidena. Globaalprobleemide all mõistetakse üldiselt keskkonna seisundi halvenemist ja arengumaade vaesust. Neid probleeme on veelgi ning neid liigitatakse väga erinevalt, aga need nimetatud on kesksel kohal ning nendest teadustöö koosnebki. Nagu ennem juba mainitud sai on globaalprobleemid äärmiselt aktuaalsed, ning sellele põhimõtteliselt keskendutaksegi. Kodanikkude arvates on professionaalid ja juhtkonnad need, kes peavad midagi ette võtma kuid tegelikult on see kõik vastupidi. Planeedi tulevik on rahva kätes. Suur kasu oleks ka
Selleks viidi sinna kõik vajaminevad masinad ning tehnoloogia ja emamaa kontrollis seda. Kui koloniseerimine lõppes ning emamaa enam ei aidanud, siis jäid koloniaalmaad majanduslikult sõltuvaks ning pidid tegema seda, mida oskasid, et sissetulekut saada maavarasi hankima või põllumajandus produkte kasvatama. Tänapäeval on, et arenenud riigid suudavad ise edasi areneda ja on tegusad tööstuses, infoajastu ettevõtetes ja kõrgtehnoloogias. Arengumaad on aga tegusad pigem hankivas ja võib-olla ka töötlevas majanduses ning põllumajanduses ja toetuvad ka turismile. Globaliseerumine on kõikide sotsiaalmajanduslike ja poliitiliste protsesside rahvusvahelistumine või üleilmastumine. Arenenudmaade jaoks tähendab see tehnoloogia kiiremat arengut, väliskaubandusbarjääride vähenemist, transpordi- ja kommunikatsiooni kiirenemist ning saaste vähenemist üldises mõttes. Samuti muutuvad rikkad veelgi rikkamaks
muundamise võimalusi. Looduse mitmekesisus kahaneb eelkõige elupaikade hävimise tõttu. Koos elupaigaga kaovad seda asustanud liigid (lülid) ökosüsteemi ahelast. Kui ketist langeb välja üks lüli, siis võib ülejäänud süsteem tekkinud tühikut asendada. Kui väljalangemisi toimub massiliselt ja püsivalt, tekivad süsteemis häired, mis ei jäta mõjutamata ühtegi osa ka inimest. Hävinud liigid viivad endaga kaasa inimese poolt kasutamata võimalused ja informatsiooni: võimalusi leida uusi toitumis- ja ravivõimalusi, võimalusi kahjurite või umbrohtude tõrjeks. Putukate asendamatus õistaimede (seal hulgas ka põllumajanduslike taimede) tolmeldajatena on üldtuntud. Hävitatud metsade kohale tekivad põllumaad, sest üha kasvav rahvaarv eeldab suurema toidukoguse tootmist. Ühesugustest taimedest koosnevate väljade teke kätkeb endas haiguste ja kahjurite leviku ohtu. Neid omakorda tõrjutakse mürkkemikaalidega, mis toiduahela
Millistel järgmistest juhtudest on tegemist geoinfosüsteemidega? A. linnaliini busside sõidugraafik koos kaardile märgitud sõidumarsruutidega B. andmetabel, kuhu on märgitud erinevate veekogude vee kvaliteedi andmed C. kükitav arvutikaart, kust võib saada andmeid eri kohtade sademete ja temperatuuri kohta D. andmetabel, kus on märgitud info eri eas meeste ja naiste kohta oskab määrata geograafilisi koordinaate ja teab nende vajalikkust; (teadmised, oskused, seos igapäevateadmistega) Too näiteid, kus (millistel elualadel) ja milleks käsutatakse geograafilisi koordinaate? Mõisted: üldgeograafiline ja temaatiline kaart, suure ja väikesemõõtkavaline kaart, horisontaal, isoterm, GIS; 34 oskab iseloomustada Maa sfääre (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, biosfäär) kui süsteeme ja tuua näiteid nendevahelistest seostest; (teadmised) Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid