Kordamisküsimused kontrolltööks 9. klassile II maailmasõda 1) II Maailmasõja eeldused ja põhjused Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime, Versaille süsteem oli ebapüsiv ei toiminud, 1930 aastate lõpus olukord halvenes. 2) Selgita mõisted (pikem selgitus): a) Kummaline sõda- Tegevusetu vastasseis inglaste, prantslaste, ja sakslaste vahel. b) Talvesõda- Sõda soome ja NSV vahel c) Anschluss- Saksamaa ühendamine austriaga d) Holokaust- Juutide hävitamine ja genotsiid, e) Atlandi harta- Hitleri vastase koalitsooni kujunemine f) Kolmikpakt- 1936.a
Teise maailmasõja järel: Rasketööstus on kõrgel tasemel. Suured sõja purustused. Plaani majanduse kollektiviseerimise ja industiviseerimise pealesurumine NSV Liidu liidetud aladele ja IdaEuroopale. SAKSAMAA Esimese maailmasõja järel: Suured reparatsioonid. Tohutu inflatsioon. Paljude alade kaotamine. Teise maailmasõja järel: Suured purustused. Okupatsiooni tsoonid kuni 1949, mil tekib 2 saksa riiki. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID Esimese maailmasõja järel: Rahvasteliit Teise maailmasõja järel: Maailmapank. Rahvusvaheline valuuta fond. ÜRO. Mida olid lääneriigid õppind Esimese maailmasõja järgsest olukorrast? Et ei tohi kaotaja riiki alandada. 2. Kirjuta heolu ühiskonna tunnused. Kiire majanduslik tõus, kõrge elatustase, pidevalt suurenevad sissetulekud, sotsiaalse turvalisuse kasv, kehtestati mitmed toetused, pensionid ja stipendiumid, tööpuuduse kadumine, kiire tarbeesemete soetamine. 3
ARUTLUS 1) Miks ei suudetud ära hoida uue maailmasõja puhkemist? Sest seda soosivaid faktoreid ja eeldusi oli väga palju - 1. Poliitilised eeldused. Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsult halvenema. 2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsirežiimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises
piirangud. Toiduainete ja toorainete ning esmatarbekaupade nappus oli Euroopas tavaline. Suurest soovist olukorda parandada kutsus Rahvastelit 1920 aastal kokku Brüsselis rahvusvahelise finantskonverentsi, et kavandada abinõud Euroopa majanduse taastamiseks. Konverentsist võtsid osa 39 riiki, sealosas ka Rahvasteliidu mitteliikmesmaad Saksamaa ja Ameerika Ühendriigid. Konverentsil rõhutati sõjaeelse liberaalse kaubanduse taastamine. Rahvasteliit pakkus finantsüsteemide rekonstrueerimiseks eri riikide abiprogramme, mis hõlmasid nii tehnilist abi konsultatsioonide näol kui ka laene. Samas tegi ka Rahvasteliidu Majandusekomitee tihedat kostööd ka Rahvusvahelise Kaubanduskojaga ja tulemuseks oli 1923 aastal allakirjutatud rahvusvaheline tolliformaalsuse lihtsustamise konventsioon. Rakendatud abinõude tulemusena suudeti 1924-1925 aastatel taastada stabiilsus. Aeg
Ajalugu Pariisi rahukonverents, sealhulgas Versailles rahuleping ja Rahvasteliidu asutamine. 18. jaanuar 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestatavate rahulepingute koostamisele. Versailles' rahuleping oli tähtsaim leping sellel konverentsil, see kirjutati alla Versailles' lossis 28. juunil 1919. Selle kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsass ja Lotringi ning mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele nagu näiteks Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Kokku jäeti Saksamaa ilma ligi 1/8 territoorumist. Lisaks pidi Saksamaa vähendama oma sõjaväge 100 000 mehele, kellest vaid 4 000 võisid olla ohvitserid. Saksamaa ei tohtinud kehtestada sõjaväetee...
Belgiale ja Taanile. 13. Nimeta rahulepingud, mis sõlmiti Saksamaa liitlastega. Milline riikkandis kõige suuremaid kaotusi. Analoogsed rahulepingud solmiti Saksamaa liitlaste Austria, Bulgaaria, Ungari ja Turgiga. Eriti rängalt kannatasid rahulepingute tulemusel Ungari ja Turgi, kes kaotasid suured territooriumid. 14. Mis rahvusvaheline organisatsioon loodi pärast I maailmasõda? Mis suurriik jäi sellest organisatsioonist kõrvale? Rahvasteliit. Ameerika Uhendriigid jäi sellest organisatsioonist korvale. 15. Too välja I maailmasõja positiivsed tagajärjed. Algas USA esiletous.
aastate lõpul. Venemaaga olenesid suhted poliitikast, suunati vene turg ümber Euroopasse. Tööstuse asemel seati põllumajandus esikohale. 7) Kuidas nimetatakse: aastaid 1938-1940 Eesti ajaloos – Juhitava demokraatia ajajärk perioodi Eestis 1939. aasta sügisest 1940. aasta kevadeni – Baaside ajastu Eesti riigipead alates 1938 – President rahvusvahelist organisatsiooni, mille liikmeks Eesti sai 1921 – Rahvasteliit maareformi käigus loodud uusi talusid Eestis – Asendustalud Eesti valitsust 1940. aasta juunipöörde järel – Eesti NSV Liit 8) Kellest on jutt? Johannes Lauristin tuntud kommunist, Rahvakomissaride Nõukogu esimees Eestis 1940-1941 (ees- ja perekonnanimi) – Soome poliitik ja sõjaväelane, Soome sõjaväe ülemjuhataja Talvesõja ajal – 9) Millal
Poola ja Tšehhoslovakkia. Kokku jäeti Saksamaa ilma ligi kaheksandikust territooriumist, sealhulgas mitmest sakslastega asustatud piirkonnast. Saksamaa pidi vähendama oma sõjaväge 100 000 mehele, kellest vaid 4000 võisid olla ohvitserid. Saksamaa ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, tal keelati omada lennuväge ja allvelaevu, piiranguid kehtestati ka laevastiku suurusele. 9. Miks ja millal loodi Rahvasteliit, millist rolli mängis see riikidevahelistes suhetes? Rahvasteliit loodi 1919. aastal Pariisi rahukonverentsi tulemusel. Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada ning suudaks jõude ühendades taltsutada võimalikke agressoreid. Paraku jäid Rahvasteliidust välja mitmed maailma võimsamad riigid (nt USA), see muutis Rahvasteliidu ebatõhusaks
EAEC - East Asia Economic Caucasus EAEC East Asia Economic Caucasus- 6 ASEAN’i riiki + Hiina, Jaapan ja Lõuna Korea, Erimeelsused suured, Ei tegutse Majanduslik julgeolek (riigi seisukohalt)- Maavarade olemasolu, Maavarade omamine, Maavarade kasutamine Regionaalne julgeolek – organisatsioonide alus- Regioon ja julgeolek, Geograafia ja rahu, Geograafia ja huvid, Ajalugu (Euroopa – kokkuhoid) Europol (EL) – 1975/1993 – uus peakorter Haagis ÜRO eelne Esimene maailmasõda – Rahvasteliit Teine maailmasõda – ÜRO 1944: Üleüldine Rahvusvahelise Organisatsiooni Plaan 1941: esimest korda Londonis (eksiilvalitsused) 1941: USA ja Suurbritannia riigijuhid Argentiinas “Atlandi Harta” 1942: esmakordne “Ühinenud rahvad” kasutamine (F.D.Roosevelt) – United Nations – United States 1943: “Ühine Julgeolekudeklaratsioon” Moskvas 1943: Teherani kohtumine 1943 – suurte riikide valmisolek uueks organisatsiooniks
Taanile Scleshvigi põhjaosa, Poolale osa Ida-Preisimaast. Sileesia Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Poola sai väljapääsu merele. Saksamaal ei võinud olla lennuväge ega allveelaevu, pidi loovutama sõjavarustuse liitlastele, kohustusliku sõjaväeteenistuse keelamine, automaatrelvade tootmise keelustamine, laevastiku laevade piirarv. Reparatsioonid: 132 miljardit marka. (raha, toiduaine, tooraine). 7. Miks ja millal loodi Rahvasteliit, mis rolli see pidi mängima riikidevahelistes suhetes? 1920 loodi Rahvasteliit, idee tuli Wilsonilt. Eesmärgiks riikide vahelise koostöö parandamine, julgeoleku kindlustamine ja rahvusvahelistest lepingutest kinnipidamise tagamine. 8. Millised olid I maailmasõja üldised tulemused? Kuidas mõjutas see erinevate riikide positsiooni (materiaalsed ja inimkaotused, riigikorra muutus, territooriumi suurenemine/vähenemine)
Need alad olid mandaatterritooriumid ehk teatud aja pärast saama iseseisvuse. Rahvasteliit- Rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi Pariisi rahukonverentsi otsusega. Pidi ära hoidma sõdu ja aitama rahvusvahelisi tülisid lahendada rahumeelselt. Juhtorgan oli Täiskogu(kõikide liikmesriikide esindajad) ning Nõukogu(5 alalist liiget). 2)Rahvusvahelised suhted USA jäi välja Rahvasteliidust. USA tahtis vähendada liikmesriikide relvajõudusid. Pr. Ja Ing. Polnud nõus. Rahvasteliit pidi seadustama võitjatest suurriikidest domineerimise Euroopas. USA ei tahtnud enda kanda võtta sellise maailmakorralduse tagamist. USA hakkas teostama isolatsiooni poliitikat. Washingtoni konverents: 1921-1922. Konverentsi tulemuseks oli mererelvastuste piiramise leping, Vaikse ookeani saarte demilitariseerimise leping ja Jaapani vägede välja viimine Vene kaug-idast. Osa võtsid Pr., Ing., Jaap., Itaal., Hiina, Belg., Portu., Madalm..
1939 liitis Saksamaa enda küldeKlaipeda(leedu käest) 23.augustil 1939 sõlmiti Moskavas Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel mittekallaletungi leping(10aastaks)Seda lepingut tuntakse kui Molotov-Ribbentropi pakti nime all.See leping üllatas maailma,sest enne seda polnud need riigid just eriti sõbrustanud. Teise maailmasõja puhkemise põhjused Teise maailmasõja puhkemisel on mitmeid põhjuseis. Euroopa puhul võiks muu hulgas nimetada järgmiseid: Poliitilised eeldused Rahvasteliit ei suutnud sõjakaid suurriike enam taltsutada. Saksamaa ning NSVL olid muutnud suuremaks ja tugevamaks ning püüdsid Euroopat vallutama hakata.. Majanduslikud eeldused Saksamaa tahtis hakata arendama sõjatööstust, et saada majanduslikult heale järjele, NSVL asus aga tugevdama sõjaväge. Ideoloogilised eeldused Saksamaa vajas oma rahvale eluruumi, mida tuli hakata hankima naaberrahvastelt, NSV Liit tahtis muuta kogu maailma kommunistlikuks Teise maailmasõja algusaastad
1934 - Saksa võimsuse taastamise plaan, mittekallaletungi leping Poolaga 1935 - üldine sõjaväekohustus 1936 - Reini jõe demilit. tsooni sisenemine 1937 - Hitleri plaan eluruumi laiendamiseks relva jõul 1938 - Austria anšluss(saksa k. ühinemine)( tegelikult keelatud) 1939 – Saksamaa sissetung Tšehhoslovakkiasse, nõudmised Poolale MRP sisu ja selle elluviimine lehelt Eeldused sõjaks Poliitilised eeldused Versaille rahuleping osutus ebapüsivaks. Rahu hoidmiseks loodus Rahvasteliit ei suutnud oma ülesandega hakkama saada ehk suurriike ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord peale 1930. aastat halvenema. Ideoloogilised eeldused Hitler tahtis laiendada eluruume, Stalin tahtis kommunismi levitada läände. Itaalia soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia antiikse võimsuse. Jaapan soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. Sõja algus. Sõja alguseks loetakse kuupäevaliselt 1
1. Mis võib olla põhjuseks, et just 20. sajandil kerkis üles patsifistlik mõtteviis? Selgitage 3-4 lausega, tooge näiteid ajaloost. Patsifismi põhjuseks 20.sajandil oli inimeste reageering sõdadele ja nende soov hoiduda sellest tulevikus. Näiteks, Esimene maailmasõda tõi kaasa umbes 10 miljonit surnut ja 20 miljonit haavatut, seetõttu loodi Rahvasteliit rahu tagamiseks maailmas. Peale selle Teise maailmasõjas oli holokaust, mille pärast ka kannati palju inimesi. Hiroshima ja Nagasaki tuuma pommituse juhul see viis tuuma patsifismile, mis seisneb tuumarelvast keeldumises kogu maailmas. 2. Millised alajaotused on patsifismil? Kui te peaksite valima ühe neist, siis kumba teie toetaksite? Miks? Patsifism jaguneb absoluutseks ja tingimuslikuks patsifismiks. Kui ma peaksin
Kuidas nimetati Eesti, Läti ja Leedu vahel 1934. aastal sõlmitud liitu? Balti Antant Millise mõjuka rahvusvahelise organisatsiooni liikmeks sai Eesti Vabariik 1921. aastal? Rahvasteliit Kuidas nimetati Eesti Vabariigis valitsuse juhti 1920. aastatel? riigivanem Kus sõlmiti septembris 1938 Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa vahel kokkulepe, et Tšehhoslovakkia peab Sudeedimaa loovutama Saksamaale? Münchenis Kuidas nimetatakse rahvapärase nimega poliitilist jõudu Eestis, mis kerkis esile majanduskriisi ajal ja esitas omapoolse põhiseaduse eelnõu? Vapsid Kuidas nimetatakse kõnekeeles Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel 1939. aastal sõlmitud vastastikuse abistamise pakti? (kaks sõna) Baaside leping Kuidas nimetatakse kõnekeeles 1939. aastal Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud mittekallaletungi pakti? (kolm sõna) Moloto-Ribbentropi pakt Kuidas nimetatakse Eestis 1925. aastal kehte...
o nad tulid võimule varem kui samalaadsed venemaal ja saksamaal, aga olid leebemad - Saksamaa ja hitleri kohta mingit jama täiega, peab ise lugema.. juudid on päh o 1933. tuli Hitler võimule ja sai Saksamaa kantsleriks, 2a pärast kehtestas ainupartei võimu (lk 91 mainiti, SS ja Gestapo) II MS ALGUS (1939-1945) II MS alguse põhjused: - poliitilised o Saksamaa rahulolematus Versailles’i rahulepinguga o Rahvasteliit ei täitnud oma ülesannet - majanduslikud o Saksamaal raskused reparatsioonide maksmisel o Hitler soovis tööstust laiendada - ideoloogilised o natsid tahtsid teha puhast rassi ja neile oli vaja eluruumi o kommunistid tahtsid teha maailmarevolutsiooni e. laiendada kommunismi läände ... - 1935. a – 1936. a – Rikkus Versailles’i rahulepingu tingimusi o tühistas ühepoolselt lepingu
Ajalugu · Pariisi rahukonverents 1919-1920 · Osalesid esimeses maailmasõjas võitjariigid, kaotajaid ei kutsutud · Otsustas suur kolmik ehk prantsusmaa, ingslismaa, ameerika. · Prantsusmaa oli kõige kangem ja ütles, et kaotajad on kõiges süüdi. Ta tahtsid saksamaad tükeldada. Rahulepingud sõlmiti: Saksamaaga Versailles' rahuleping 28.06.1916 Austriaga Ungariga Bulgaariaga Türgiga · Loodi rahvasteliit = maailma riike ühendav organisiatsioon, mis pidi ära hoidma sõja tekke ja aitama kaasa riikidevahelisele majanduslikule ja kultuurilisele koostööle. Idee autor oli USA president Wilson, aga ise nad liidu liikmeks ei astunud. Rahvasteliidu keskus asus Genfis (sveitsis) · Esimese maailmasõja tulemusena muutus poliitiline kaart. 1) Suured impeeriumid lagunesid: -Saksa impeerium -Austria-Ungari imp -Türgi imp -Venemaa imp 2) Tekkisid uued riigid:
Miks puhkes Teine maailmasõda? Kuna Rahvasteliit ei suutnud 1930. aastail sõjakaid suurriike taltsutada, siis innustas see Jaapani, NSV Liidu, Saksamaa ja Itaalia juhte üha suuremaid vallutusi kavandama. Jaapanlased soovisid luua ühtset majanduspiirkonda Ida-Aasias ja võtta sealsed riigid Jaapani keisri kaitse alla. Vahemeri aga pidi muutuma Itaalia sisemereks, nagu see oli Rooma keisririigi ajal, väitis Mussolini. Saksamaa nõudis eelruumi. NSV Liidus unistati
ümber paigutada. Punased nõustusid tunnustama äärealadel tekkinud riikide iseseisvust (rahulepingud Eesti, Läti, Leedu, Soomega). Valgete lüüasaamise põhjusteks olid liitlaste eemaletõrjumine ning koordineerimatus. 7. Millised olid Pariisi rahukonverentsi tähtsamad otsused ja seisukohad? Anna hinnang konverentsi tööle ja põhjenda seda. a) Töötati välja rahulepingud kaotanud ja võitnud riikide vahel. b) Loodi Rahvasteliit. c) Seisukoht Balti riikide osas: Baltimaid käsitleti kui tulevase mittebolsevistliku Venemaa autonoomseid osi. 8. Millised põhimõttelised muutused toimusid pärast I maailmasõda Euroopa pol. kaardil? Too näiteid. 1) Uute riikide tekkimine Näide: Soome, Leedu, Eesti, Läti, Poola, Tsehhoslovakkia, Iirimaa 2) Territooriumi vähenemine või suuremine Näide: Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa: Alsacee- Lorraine, Taani: osa Schlewigist, Belgia:
piiride kehtestamine ning mõjusfääride loomine, mille kaudu Austria, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa lahendasid kohalikke ja piirkondlikke probleeme. Viini kongress oli esimene rahvusvaheliste kohtumiste seerias, mis sai tuntuks kui kongressisüsteem, mis oli püüe püstitada Euroopas rahumeelselt jõudude tasakaal ja eeskujuks hilisematele organisatsioonidele nagu Rahvasteliit ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Tehnilises mõttes ei olnud "Viini kongress" nõuetekohane kongress: see ei korraldanud kunagi plenaaristungit ja enamus arutelusid toimus mitteametlikult, näost-näkku istungitel suurriikide Austria, Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia ja mõnikord Preisimaa vahel, teiste delegaatide piiratud osalusega või osaluse võimaluseta. Teisest küljest
Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSV Liidu valitsuse volitusel NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov ja Saksa valitsuse nimel Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop. 4. Nimeta kolm teise maailmasõja puhkemise põhjust. 1) Esimese maailmasõja jätkus. 2) Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. 3) Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Hitler sõjavägi vajas rakendust. 5. Mis riigid olid teise maailmasõja alguses sõjategevuses edukamad? Põhjenda. Saksamaa, kuna sai Poola endale, neid ei suudetud peatada selle vallutmises. 6. Mis riigid osalesid talvesõjas? Mis tulemusega see lõppes? Saksamaal ja Soome vaheline sõda /Soome soovis iseseisvuda/
Klaipeda piirkonna. Poolakate olukord püsis stabiilne kuni Molotovi Ribbentropi pakti sõlmimisene NSV Liidu ja Saksamaa vahel 23. august 1939. See oli mittekallaletungi leping Saksamaa ja Venemaa vahel 10 aasta jooksul. Lisaks kehtestati selles NSVL ja Saksamaa mõjusfäärid Euroopas. 2. Millised olid II maailmasõja põhjused ning milliste riikidega oli Saksamaa sõlminud liidu? Poliitilised: Versailles'i süsteem muutus ebapüsivaks, Rahvasteliit ei tulnud enam oma ülesannetega toime, Teisi riike tegid murelikuks Hitleri erinevad kokkulepped teiste riikidega. Majanduslikud: Hitleri sõjatööstuse arendamine ja laenude võtmine teistelt riikidelt, NSVL ehitas üles Punaarmeed, millele oli vaja leida rakendust. Ideoloogilised: Hitler plaanis hankida eluruumi oma lähiriikidelt, Stalin unistas kommunismi laiendamisest läände. Saksamaa sõlmis liidu: NSVL-ga (Molotovi-Ribbentropi pakt), Jaapaniga(kominterni-vastane pakt) 3
Maailm kahe maailmasõja vahel.Eesti ja maailm. Rahvasteliit. Pärast IMS-da loodud org. - eesmärk olla ühisorg, mis hoiab ära edasised sõjad. Ameerika idee, kuid ei liitunud. Rahvasteliit ei toiminud, sest sinna ei kuulunud suurriigid, polnud sõjaväge. Versailles süsteem. I MS võitjad kutsuti kokku Versailles’ lossi rahutingimuste väljatöötamiseks, Saksamaa ja tema liitlased lubati läbirääkimistele alles pärast lepingu valmimist. Saksamaa kaotab 10% maast ja peab maksma reparatsioone(sõjahüvitised). Prantsusmaa saab Elsass-Lotringi, Reinimaa demilitariseeritakse, sõjasüüdlased anti kohtu alla, Saksamaa ja A-U ühinemine keelati. Rapallo leping. 16
moraalse aluse 3) Impeeriumite lagunemine: Saksa, Austria-Ungari, Vene, Türgi 4) Vene revolutsioon ja selle mõjud 5) Uute rahvusriikide sünd: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola 6) Revansistlike meeleolude levik Saksamaal 7) Euroopa kaotas juhtpositsiooni USA-le 8) Et vältida edaspidi sõdade vallandumist, loodi rahvusvaheline organisatsioon Rahvasteliit, mis pidi toimima pingete maandajana * 4. Olulisemad lahingud, millega ajalukku läksid? 1) Jüüti merelahing (31. mai 1916)- Suurim merelahing, Sakslased ja inglased kandsid raskeid kaotusi, Inglismaa võidab. 2) Vedurni lahing (veebruar kuni november. 1916)- Algas pärast seda, kui Saksamaa oli idas serblased purustanud ja venelasi tõrjunud. Murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Hukkus ligi 1 miljon meest, sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda.
kui näiteks Saksamaal. Sõja tulemusena ei muutunud riikide sise- ning välispoliitikas peaaegu mitte midagi. Kõige suuremat kasu lõikas Esimest maailmasõjast USA. Kui enne sõda oli Ameerika Euroopale võlgu, siis pärast oli olukord täiesti vastupidine, kuna USA toetas Antanti majanduslikult, saates neile toiduaineid, sõjavarustust ning muud eluks vajalikku. Sõjaväge saadeti aga minimaalselt. Kuigi loodi Rahvasteliit, mille põhifunktsiooniks oli agressorite taltsutamine ja konfliktide lahendamine ning millega oleksid pidanud liituma kõik maailmariigid, Ameerika sellega ei liitunud vaid jäi iseseisvaks. USA tõusis maailma majanduse ning demokraatia kohapealt tähtsamaiks riigiks. Võib öelda ka, et tänu maailmasõjale oli võimalik väikestel rahvusriikidel nagu Eesti, Leedu jne. saavutada iseseisvus, kuna lagunesid suured keisririigid Venemaa ja Saksamaa
2 MS eeldused: poliitilised - Versailles`i leping oli paljude tundeid solvanud,Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime(ei suutnud suurriike ohjata),paljud sõlmitud paktid ja lepped lisasid Hitlerile kindlust (eriti molotovi-ribbentropi leping). Majanduslikud - Saksamaa kriisist välja toomiseks otsustas Hitler rõhku panna sõjatööstusele, ka NSV plaan oli riigi tugevdamine, mõlema riigi armeed vajasid sõjalist rakendust. Ideoloogilised - Hitleri mõte (saksa rahvas vajab eluruumi, mille saamiseks oli vaja vallutada) Stalini unistus (kommunismi laienemine läände, mille saavutamiseks oldi nõus sõjalist jõudu tarvitama, MRP lisas mõlemale kindlust ja kindlustas selle, et neid ei segataks. MRP:Molotovi-ribbentropi pakt(Saksamaa ja NSV mittekallaletungileping,mis tegi nad ajutiselt liitlasteks). Salaprotokoll: määras nii NSVL kui ka Saksamaa mõjusfäärid (Saksamaa - ida-poola ja euroopa, mis jäid ida-poolast idapoole. Vennemaa - baltiriigi...
Teine maailmasõda, mis toimus esimesest septembrist 1939ndast aastast teise septembrini 1945da aastani oli ajaloo ohvriterohkeim sõda, mis eales toimunud. Kokku hukkus 60 miljonit inimest. On palju vajeldud selle üle, kas teine maailmasõda on esimese jätk , kuid mina isiklikult seda ei arva. On palju põhjusi, miks teine maailmasõda algas, nagu näiteks poliitilised, majanduslikud ja ka ideoloogilised eeldused. Rahvasteliit ei tulnud toime oma ülesannetega, Versaillese süsteem osutus ebapüsivaks, Hitler ja Stalin arendasid sõjatööstust jne. Paljudel riikidel oli seotud sõjaga palju plaane ja eesmärke. Saksamaa soovis luua SuurSaksamaa ja saada aaria rahvale rohkem eluruumi. Nõukogudeliit tahtis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast kaotatud riigid, sealhulgas ka Eesti. Itaalia soov oli muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia
1. I MS põhjused · teravnenud vastuolud suurriikide vahel (Saksamaa / Prantsusmaa, Suurbritannia ja Austria Ungari / Venemaa) · Alahinnati ohtu, ei usutud et sõda võiks alata · Sõda romantiseeriti sõda on hiilgav, võimas, riik saaks näidata oma võimu ja osavust · Puudus organisatsioon, mis reguleeriks rahvusvahelisi kriise · Sõjaline võimeksu osutus tähtsamaks kui diplomaatia Ajendiks/ettekäändeks oli 28.juuni 1914 AustriaUngari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine 2. Sõdivate poolte plaanid: Saksamaa Schlieffeni plaan (vägede ülemjuhataja oma) e. välksõja plaan (ootamatu ja kiire pealetung). Läbi Balkani Prantsusmaalt Suurbritanniasse. AU, Venemaa huvide põrkumine Balkanil. Prantsusmaa rajasid kindlustuste süsteemi PrantsuseSaksa piirile. Belgia piirile seda ei tehtud. Plaan 17. Elsassi ja Lotringi hõivamine ja Saksamaale pealetung. Inglismaa plaan puudus, toetasid Prantsuse armeed. Venemaa armee...
Diktatuuriga piirati kodanikuvabadusi ja inimõigusi. Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, keda tuli ülistada. Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. Valitsevale korrale igasuguse vastupanu mahasurumiseks loodi võimsad sala-ja julgeolekuteenistused, mis tegelesid väljaspool avalikkuse kontrolli ja seadusi. Poliitiline olukord enne teise maailmasõja algust oli üsna kaootiline ja mitte väga korras. Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks, Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime, Saksamaa proovis esimese maailmasõja järel tehtud probleemi likvideerida. See kõik aitas kaasa teise maailmasõja algusele.
Arutlus ,,Lääneriikide lepituspoliitika kui Teise maailmasõja soodustaja" Esimene maailmasõda lõppes Saksamaa lüüasaamisega. Suurimaks muutuseks suurriigis olid sõjalised piirangud, mille kohaselt ei tohtinud Saksamaal olla üldist sõjaväekohustust, riik ei tohtinud omada raskerelvastust - tanke, lennukeid, kahureid. Kuid juba 17 aastat peale Esimese maailmasõja lõppu rikkus Adolf Hitler Versaille´ rahulepingut. Lääneriigid tõenäoliselt aimasid, et Saksamaa valmistub uueks sõjaks, kuid ei sekkunud rikkumistesse. Sellist käitumist lääneriikide poolt nimetatakse lepituspoliitikaks. Arvan, et sellega püüdsid lääneriigid mitte ärritada Saksamaad. Esimene suurem rikkumine seisnes selles, et Saksamaal taastati sõjaväekohustus. Samuti pandi taas käima sõjavarustust tootvad tööstused. Loodi uus lennuvägi ning sõjalaevastik. Lääneriigid olid küll kursis Saksamaal toi...
Lõpuks see kokkulepe purunes ja Saksamaa vallutas kogu Tsehhoslovakkia b) Molotovi-Ribbentropi pakt · 23.august 1939 · NSVL ja Saksamaa · Mittekallaletungileping, millega taheti säilitada erapooletus, kui kumbki pool asub kellegiga sõtta. Lapinguga jagati Euroopa ka mõjupiirkondadeks: Saksamaale jäi Leedu ja Poola lääneosa, NSVL sai Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia, Poola idaosa Miks puhkes II maailmasõda? · Rahvasteliit ei suutnud sõjakaid suurriike ohjeldada (oma ülesannet täita) · Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et laene tagasi maksta · NSVL-i poolt loodud Punaarmeele oli vaja leida rakendust · Saksamaa hankis ,,eluruumi" naaberrahvastelt jõuga · Stalin soovis laiendada kommunismi mõjuvõimu läände · MRP tegi Saksamaa ja NSVL omavahel liitlasteks, mis soodistab võite · Äärmuslaste võimuletulek
* Reparatsioonide tasumine Pariisi rahukonverents jaan 1819 - jaan 1920 Tuli kokku 26 riiki. Osalesid: Inglismaa(David Lloyd George), Prantsusmaa(George Clemencean), USA(President W.Wilson), Itaalia(peaminister V.Orlando) Eesmärgid: Prantsusmaa kättemaks, reparatsionid, Inglismaa - Kaubanduslikud suhted, reparatsiooni, UsA isolatsioon, kuna soovib Euroopast kaugele hoida), Itaalia ei otsustanud, kuna peeti reeturiks Loodi RAHVASTELIIT Saksa tuntumad kommunistid Tõstsid mässu Berliinis, üritades võimu haarata KARL LIEBKNECHT ja ROSA LUXEMBURG, nad tapeti. Türklaste isa ATATÜRGI pani aluse kaasaegsele Türgile, olles türklaste isa. Alustas ülestõusu, mille eesmärk oli Sevres'i rahulepingu tingimuste tühistamine. Adolf Hitler Tuli võimule 30.01.1933. Prantsusmaa tungid aga Saksamaale, et oma reparatsioone saada Dawesi plaan - ammerika pankur, riigitegelane 1924a. võttis vastu reparatsioonimaksude kava
Ajaloo mõisted 1. Rahvasteliit- 1919–1946 eksisteerinud valitsuste vaheline rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi Esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel. See oli esimene ülemaailmne organisatsioon, mille põhiülesanne oli tagada maailmarahu. 2. Versailles` süsteem- pärast I maailmasõda Euroopas välja kujunenud poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide (eelkõige Prantsusmaa ja Suurbritannia) huve. Seda süsteemi iseloomustasid: uute riikide teke Ida- ja kesk- Euroopas (ka Eesti), vanade impeeriumiute (Austria- Ungari, Tsaari-Venemaa, Saksa Keisririik) kadumine; Poola koridori ja demilitariseeritud tsooni olemasolu. 3. Demokraatia- valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. 4. Diktatuur- autokraatlik valitsemisvorm, mil...
inimest, peale selle rakendasid lääneriigid nõrgestamispoliitikat ja soovisid Saksamaad näha alaliselt lööduna. Niisiis olid Saksamaa kaotused nii majanduslikud, poliitilised kui ka rahvuslikud. Võitjateks pean ka Suurbritanniat ja Prantsusmaad, kes peale I maailmasõda muutusid Euroopa riikide liidriteks. Võitjate peamisteks eesmärkideks oli rahu tagamine. 18. jaan. 28. juuni 1919 Pariisi rahukonverentsil loodi selle kindlustamiseks Rahvasteliit, mille ülesanneteks sai rahu ja julgeoleku tagamine, riikidevahelise koostöö edendamine ja rahvusvahelistest lepingutest kinnipidamise kontrollimine. Võitjateks olid Suurbritannia ja Prantsusmaa eelkõige vormiliselt. Samas pean neid kahte Antanti riiki Prantsusmaad ja Suurbritanniat ka sõjas kaotajateks, eriti Prantsusmaad, kelle territooriumil sõda vahepeal käis. Üheks sooviks Saksamaale nii karmid
kui Lääneriigid oleksid sündmustesse sekkunud, oleks Hitler tagasi tõmbunud. Prantsusmaa ei olnud valmis midagi ette võtma ilma Suurbritanniata ja viimane sõda ei soovinud. Briti maavägi oli nõrk, kuigi investeeriti sõjalaevastikku ja lennuväkke. Prantsusmaa olukorrale aitas kaasa 1930-ndate ebastabiilne sisepoliitiline olukord. Tänu Ameerika Ühendriikide kõrvalejäämisele ei olnud kollektiivse julgeoleku organisatsioon Rahvasteliit, mis sõltus selle liikmete tahtest teiste kaitseks jõudu kasutada, elujõuline. Ühendriikide Kongress ei ratifitseerinud lepingut, mis oleks taganud riigi osalemise Rahvasteliidus. 1936-1939aastal toimunud Hispaania kodusõda peetakse II maailmasõja eelprooviks. Prantsusmaa ettepanekul rakendati Euroopa riikides Hispaania kodusõja suhtes mittevahelesegamispoliitika. Kuid diktatuurid ignoreerisid seda ning vabariiklastest sõdijaid toetas NSV Liit ja Franco pooldajaid Saksamaa
4)Soodustada ja tasakaalustada sotsiaalset arengut 5)lahendada ja kasvatada euroopa rahvaste mitmekesisust 6)toetada eurooplaste ühiseid väärtusi( säästev areng, inimõigused, turumajandus) EL asutajad: Jean Monnet (fra), Robert Schuman (fra), Churchill (gb) aluslepingud: 1986- Ühinenud Euroopa akt 1992- EL leping e Maastrichti leping Maastrichti eesmärgid: 1) luua 1999a rahvasteliit ja võtta kasutusele ühisraha 2)luua liidus kodakondsus 3)kehtestada subsidiaarsuse põhimõte. Ministrite nõukogu- Ministrite nõukogu kannab seadusandlikku fn-i. Seal esindab igat liikmesriiki 1 minister (25 liikemline). Nõukogu koosseis muutub vastavalt küsimusele mida arutletakse. Välisministrite koosseis on kõige olulisem, kuna seal arutatakse EL-i sisepoliitikat
maksma.Rahul polnud ka mõned võitjariigid, kuna nende arvates said nad liiga vähe kasumit ja kaotajariigid said liiga leebed tingimused. Millised tingimused kehtestati Saksamaale Versailles' rahulepinguga? · Pidi võitjatele reparatsioone maksma · Armeed vähendati 100 000 meheni jalaväes, 15 000 meheni mereväes. · Keelati ajateenistus. · Pidi loovutama 1/8 oma alast ja kõik oma kolooniad. · Loodi Reini demilitariseeritud tsoon Mis eesmärgil loodi Rahvasteliit? Mis olid selle nõrkused? Rahvasteliitu eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö.Nõrkused olid, et neil puudus oma sõjavägi, leping millele toetuti pidati ebaõiglaseks, otsustamine oli aeglane, USA jäi kõrvale, majandusaktsioonid puudusid. Millised uued riigid tekkisid pärast I maailmasõda? Austria-Ungarist tekkisid Tsehhoslovakkia, Ungari, Austria.Venemaa alt vabanesid Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola.
korraks.Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Rahulepingu tingimusi dikteerisid võitjariigid ning mingil määral on õige, et võtjad kaotajatele selle käigus nõudmisi esitasid. Tugevamatel peakski ju olema võimalus oma nõudmisi ja arvamusi ennekõike esitada. Pariisi rahukonverentsil loodi Rahvasteliit, mille ülesandeks peeti riikidevaheliste tülide rahumeelset lahendamist ja majandusliku ning kultuurilise koostöö korraldamist rahvaste vahel. Sellise organisatsiooni loomine oli Ameerika Ühendriikide presidendi Wilsoni idee. Rahvasteliidu mõte oli, et ei tekiks uusi konflikte, järelikult oli see suur samm olukorra parandamise poole. Rahvasteliidu loomist võib samuti lugeda uue korra loomise püüdeks.
eluruumi. 4. Nõuk. Liit (Venemaa) Soovis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome). 5. Itaalia Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia Vana-Rooma aegse hiilguse. 6. Jaapan Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. Teise maailmasõja puhkemise põhjused Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. · Sõlmiti MRP. · Pariisi rahukonverentsi ebaõiglased otsused. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas laenude abil sõjatööstust · Stalin Nõukogude Liidus arendas sõjatööstust · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Suur-Saksamaa loomine
*Saksamaa kaotas 1/8 oma territooriumist. *SMl ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, tanke jne *Võis ainult 100000 maaväelast ja 15000 mereväelast olla. *Pidi maksma reparatsioone. *Liitlased okupeerisid 15 aastaks Reini tsooni. *Jäi ilma Elsass- Lotringist. 15. Kuidas muutus pärast I maailmasõda Euroopa kaart? Uued riigid: *Austria-Ungarist – Austria, Ungari, Tšehhoslovakkia *Venemaast – Soome, Läti, Leedu, Poola, Eesti *Suurbritanniast – eraldus Iirimaa 16. Rahvasteliit. Rahvasteliidu nõrkuse põhjused. Pariisi rahukonverentsil loodi Rahvasteliit sõdade ärahoidmiseks. Nurjus, sest Ameerika ja teised tähtsad riigid (NT Saksamaa, Nõukogude Liit, Jaapan, Itaalia) ei osalenud. Rahvasteliidul puudus oma sõjavägi. Otsustamine oli aeglane. Juhtivad riigid olid omakasupüüdlikud. Majandussanktsioonid ei toiminud. Lepinguid, millele ta toetus, peeti ebaõiglasteks. 17. Balti kubermangud 20. sajandi algul
kõige enam valitsus vastutust. Koalitsiooni on kokku moodustatud viis korda. 2007. aasta koalitsioon: Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik erakond. Nende lubadused olid pensioni tõstmine nelja aastaga kahekordseks, vanemahüvitise pikendamine lapse 1,5 aastaseks saamiseni ja tulumaksu alandamine 18% aastaks 2011. Tundub, et hammustasid õunast liiga suure tüki. 2005. aasta koalitsioon: Reformierakond, Rahvasteliit ja Keskerakond. 2005. aastal astus valitsus tagasi ja 3R ehk Koosmeele koalitsioon lagunes. Koalitsiooni kaasata Res Publica asemel Keskerakond. Reformierakonna põhitingimus koalitsioonis osalemisel oli maksusüsteemi säilitamine. 2003. aasta koalitsioon: Reformierakond, Res Publica ja Rahvasteliit ehk 3R. Lisaks majandusele hakati see aeg suurt tähelepanu pöörama ka perepoliitikale, sest rahvaarv vähenes ja nappis kindlustunnet uue elu loomiseks
Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel 1914 1918 I maailmasõda. 1919 28. juuni Versailles rahu. 1919 Loodi Rahvasteliit (rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks oli riikidevaheliste tülide rahumeelne lahendamine ja majandusliku ning kultuurilise koostöö korraldamine rahvaste vahel, Idee USA president Wilsonilt. Dokumendile kirjutas alla 44 riiki, alguses jäeti välja Venemaa, Saksamaa liitlastega ja USA (senat ei ratifitseerinud Versailles' rahulepingut, mis sisaldas Rahvasteliidu põhikirja). Selles liidus piisas ühest
,,Kadunud põlvkonda" ehk sõjakoledusi näinud inimestesse oli jäänud kustumatu arm, mis jättis kõrvale inimlikkuse ja halastuse. Sõjast pöördunud mehed ei suutnud enam ,,normaalsesse" keskkonda tagasi pöörduda. Pahameel oli inimestel ka riigi vastu, kes oma sõdureid piisavalt ei tunnustanud. Olenemata sellest, oli järgnev aastakümme suhteliselt rahumeelne. Siiski leidis aset väiksemaid riikidevahelisi põrkumisi, mida aitas lahendada loodud Rahvasteliit. Tundus isegi, et rahu püsib, ent 30-ndatel muutus olukord taas. Kuna sõja ajal ei jäänud muud üle, kui naised pidid ise töötama tehastes ja tegema senini meeste tööks peetud tegusid, oldi sellega juba ära harjutud. 1929. aastal tabas maailma aga majanduskriis, mille tagajärjel kaotasid miljonid inimesed töö ning tuhanded ettevõtted üle maailma läksid pankrotti. Inimesi valdas hirm ja masendus nii oleviku kui tuleviku üle.
TEISE MAAILMASÕJA PÕHJUSED. On vaidlusi selle kohta, kas Teist maailmasõda pidada esimese jätkuks või mitte, aga sõja algatajate Nõukogude Liidu ja Saksamaa olukorda ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt. Teise maailmasõja puhkemise põhjuseid on välja toodud mitmeid. Üheks neist võib kindlasti lugeda seda, et Rahvasteliit ei suutnud sõjakaid suurriike enam taltsutada. Saksamaa ning NSVL olid muutnud suuremaks ja tugevamaks ning püüdsid Euroopat vallutama hakata. Saksamaa vajas oma rahvale eluruumi, mida tuli hakata hankima naaberrahvastelt. Kõik poliitilised parteid olid seisukohal, mille järgi tuli Versaille's sätestatud piire muuta. Levinud oli nö. 'nuga selga' teooria, mille kohaselt Saksamaa kaotas sõja just nimelt kodurindel - reeturite tõttu. Samuti hakkas Saksamaa tugevdama oma sõjaväge.
pakkus välja kokkuleppe, lootes vältida kogu tsehhoslovakkia sattumist hitleri võimu alla. 1938a. 19.sep. sõlmisid suurbritanni, prant, saksa ja itaalia müncheni kokkuleppe. Kevadel vallutas ta terve tsehhoslovakki. 2.MRP. 23.aug, 1939a. Kirjutasid Nõukogud liidu välisminister v.Molotov ja saksa välism. J.von ribbeutrop moskvas alla mitte kallale tungi lepingule. Tuntakse nime all Molotoviribbentropi pakti all. 3.II MS puhkemise põhjused. Poliitilised eeldused: rahvasteliit ei tlnud oma ül toime. 1930a. Lõpult teravnes järsult rahvusvaheline olukord. Majanduslikud eeldused: Hitler otsustas arendada sõja tööstust. Nõukogude Liidu majanduspoliitika peaeesmärk tugeva sõjaväe ülesseehitamine. Ideoloogilised eeldused: hitleri põhiidee oli et saksa rahvas vajab eluruume. Eluruume tli jõuga hankida naaberrahvastelt. 5. Sõjaalgus 19391940 euroopas. Teine ms algas 1.sep. 1939 saksamaa sissetungiga poolasse. 3sep, kuulutasid prantsus. Ja suurb
AJALUGU- eksam Mõisted Reparatsioon- kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale Diktatuur- totalitaarne,autoritaarne diktatuur. (juhikultus,üks partei võimul, propaganda) Rahvasteliit-Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide lahendamine ning rahvusvaheline koostöö (1919) Inflatsioon- ülikiire raha väärtuse langus (nt Saksamaal reparatsioonide tõttu) New Deal- Roosevelti reformid USA majandusse sekkumiseks, loodi uusi töökohti, ergutati tööstust,sekkuti pangandusse. see oli edukas 33' hakkas olukord paranema Börsikrahh- 24.okt.1929 New Yorki börsi must päev. Kõik soovisid oma aktsiad maha müüa(riik otsustas suurendada laenuprotsente), hinnad olid väga madalad. Suur depresioon- Majanduskriis. Põhjused: börsikrahh, kaupade ületootmine, ebamajanduslik käitumine, riik ei sekkunud majandusse F.D.Roosevelt- USA president, kes r...
Andrus Vaarik Teise maailmasõja algusaastad 1939-1942 Miks puhkes maailmasõda? Poliitilised eeldused: Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks, Rahvasteliit ei tulnud ülesannetega toime, Müncheni kokkulepe, Austria ja Tsehhoslovakkia vallutamine, MRP. Majanduslikud eeldused: Suur majanduskriis valitses ning, et viia Saksamaa sellest välja otsustas Hitler arendada sõjatööstust. Ka Nõukogude Liit kasutas sarnast majanduspoliitikat. Ideoloogilised eeldused: Hitleri põhiidee oli laiendada Saksa rahva eluruumi teiste arvelt. Stalin aga unistas kommunismi laienemisest läände. Mõlemad olid nõus selleks kasutama sõjalist jõudu
raskete katsumuste ja ohvrite. Mina valiksin nagu paljud teisedki, viimase variandi. Maailmasõdade vahelisel ajal tekkinud diktatuuride tekke põhjuseks võib pidada rahva pettumist demokraatias ning kaotajariikide kättemaksu ebaõiglaste repressioonide eest. Ma pean üheks põhjuseks ka rahvusvaheliste suhete ebaõnnestumist, mille tõttu anti Kolmandale Riigile liigseid järeleandmisi ning müüdi maha rahvaid rahu nimel. Teise Maailmasõja ärahoidmiseks oleks minu silmis pidanud Rahvasteliit effektiivsemalt toimima, kuid ka see ei oleks ehk lõpuks agressiooni ära hoida, juhul kui diktatuurid oleks valitsema jäänud. Samas võib vaadelda tänapäeva Põhja- Koread, kes pole peale Korea sõda üheski suuremas sõjas agressorina osalenud. Maailmasõjad inimkaotustes olid suurimad kõigist senistest sõdadest. Lisaks tekkisid ellujäänutele psühholoogilised haavad, mille kõge paremaks näiteks on ehk ,,kadunud sugupõlv"
DIKTATUUR EUROOPAS agressor- sõjaalgataja ja vallutaja Autoritaalses diktatuuris- ebademokraatlik valitsemisvorm. Kus kogu võim on koondunud ühele isikule või väikeseisikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigijuhtimisel. Bolsevik- enamlne, kommunist Venemaal demokraatia- poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning on kasutusel demokraatlikud vabadused. Demokraatlikud vabaduse- sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute vabadus, elukoha valimis vabadus. Diktatuur- mitte milleski piiratud, jõule toetuv jõud. Fasism-äärmuslik diktatuurivorm Itaalias, mida iseloomustas juhikultus, militarism, rassism. Industrialiseerimine-suurtööstuste arendamine. Interventsioon- välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse. Kapitalism- eraomandusele ja vabaturumajandusel põhinev ühiskondlik süsteem. Koalitsioonivalitsus-erinevate poliitilistejõudude poolt...
Poola ja Tsehhoslovakkia. Saksamaa jäi ilma ligi kaheksandikust territooriumist. Saksamaa pidi lisaks vähendama sõjaväge 100000 mehele. Saksamaa ei võinud kehtsetada sõjaväeteenistuskohustust, omada lennuväge ja allveelaevu. Lõpuks tuli hüvitada võitjariikidele sõjakahjud ehk maksta reparatsioone. Pariisi rahukonverentsi käigus sõlmitud rahulepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada. Esimene maailmasõda oli katastroof: hukkus umbes 10 miljonit inimest, haavata sai umbes 20 miljonit. Sõda neelas füüsiliselt ja vaimselt terve põlvkonna nim nn kadunud põlvkonnaks. Kokku varisesid Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa, mille asemel tekkis hulga väikseid rahvusriike. Algas USA esiletõus. Demokraatia kriis. Maailmasõja abil ei õnnestunud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
