Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad (3)

Esimese maailmasõja võitjaid ja kaotajad
Esimene maailmasõda aastail 1914-1918, mille peamiseks põhjuseks oli Suurbritannia ja Saksamaa konkurents , oli esimene modernne sõda, mis puudutas ka tsiviilisikuid. Tulemused olid murrangulised: sõda nõudis ligikaudu 15 miljonit inimelu , põhjustas mitme suurriigi lagunemise, kuid samas lõi ka soodsaid olukordi väikerahvastele. Kes olid siis Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad?
Suurimaks võitjaks oli USA, seda peamiselt just sellepärast, et sekkus sõtta alles 1917. aastal ning kandis minimaalseid kahjusid. Oma geograafilise eraldatuse tõttu ei toimunud sõda tema territooriumil ning ta ei kandnud suuri kaotusi. USA, kes oli varem olnud Euroopa riikide võlgnik, muutus Esimese maailmasõja tulemusel nende võlausaldajaks, kuna toetas teisi Antanti riike majanduslikult ja sõjaliselt. Suurimaks majanduslikuks probleemiks USA-s oli vaid mõne kauba defitsiit ja sõjajärgsest üleminekust tekitatud raskused, kuid neist saadi ruttu üle.
Peamiseks kaotajaks oli Saksamaa kes oli sõda alustanud suurte lootuste ja eesmärkidega, kuid kes lõpetas lööduna ja kellele suruti peale rasked Versailles ` rahu tingimused. Saksamaa pidi loovutama kaheksandiku oma territooriumist, vähendama oma sõjaväge 100 000 mehele, keelati omada lennuväge ja allveelaevu. Lõpuks pidi Saksamaa hüvitama võitjariikidele reparatsioone. Kõik see nõrgestas Saksamaad ja mõjus halvasti nii majandusele kui ka kehtestatud demokraatiale, kuna saksa rahvas muutus rahulolematuks ja oma hädades süüdistati riiklikku korda. Populaarsust kogusid äärmuslikud rühmitused: natsid , kommunistid. Saksamaa oli sõjas kaotanud umbes 1,8 miljonit inimest, peale selle rakendasid lääneriigid nõrgestamispoliitikat ja soovisid Saksamaad näha alaliselt lööduna. Niisiis olid Saksamaa kaotused nii majanduslikud, poliitilised kui ka rahvuslikud.
Võitjateks pean ka Suurbritanniat ja Prantsusmaad, kes peale I maailmasõda muutusid Euroopa riikide liidriteks. Võitjate peamisteks eesmärkideks oli rahu tagamine. 18. jaan. – 28. juuni 1919 Pariisi rahukonverentsil loodi selle kindlustamiseks Rahvasteliit , mille ülesanneteks sai rahu ja julgeoleku tagamine, riikidevahelise koostöö edendamine ja rahvusvahelistest lepingutest kinnipidamise kontrollimine. Võitjateks olid Suurbritannia ja Prantsusmaa eelkõige vormiliselt.
Samas pean neid kahte Antanti riiki – Prantsusmaad ja Suurbritanniat – ka sõjas kaotajateks, eriti Prantsusmaad, kelle territooriumil sõda vahepeal käis. Üheks sooviks Saksamaale nii karmid rahutingimused seada oli soov teda nõrgestada, et ta ei suudaks uut sõda alustada. See on arusaadav kuna Prantsusmaa on Saksamaa naaber ning uue sõja puhul kannataks eelkõige tema. Prantsusmaa tundis hirmu, kuna teadvustas endale sõjaga kaasnevaid tagajärgi ja koledusi. Samas tegi ta endale Versailles` rahulepinguga teene , kuna selle rasked tingimused õhutasid sakslastes kättemaksumeeleolusid ning ideoloogilisi vastuolusid. See aga aitas kaasa uue maailmasõja puhkemisele.
Võitjateks on väikeriigid, kes I maailmasõja järel iseseisvusid , kasutades ära Venemaa nõrkust ja soodsat olukorda. Uusi riike oli üheksa, sealhulgas ka Eesti ja teised Balti riigid. Tekkinud uued rahvusriigid pidid oma iseseisvuse eest võitlema ning võitsid. Suuresti tänu saksamaa lüüasaamisele ja Venemaa nõrkusele, mida kasutasid ära ka enamlased Venemaal ning haarasid võimu, mille tõttu omakorda nõustusid Balti riikide iseseisvusega võitnud suurriigid ning tunnustasid neid, soovimata enamlaste võimu laienemist .
Üldiselt võib kaotajateks lugeda kõik riigid, kes sõjas osalesid ning võitjateks sõjast kõrvale jäänud riigid, kes ei saanud tunda sõjakoledusi ega kaotanud oma perekonda: isa, poega , meest. Ka sõjast elusana tulnud mehed ei suutnud elada enam normaalset elu, neid peeti kadunud põlvkonnaks.
Esimene maailmasõda lõppes Antanti riikide võidu ja Saksamaa ning tema liitlaste kaotusega. Sellegipoolest võib pidada võitjateks ja kaotajateks mõlema poole riike. Pole halba ilma heata ega head ilma halvata. Faktiks aga jääb, et Esimesel maailmasõjal olid murrangulised tagajärjed ja sellega ei suudetud lahendada ühtegi probleemi.