Skandinaavia rahvaste saagad. Muinasaja kolm perioodi: I. Kiviaeg II. Pronksiaeg III. Rauaaeg I. KIVIAEG Eestis algas mesoliitikumi ehk keskmise kiviajaga. Soome aladelt on leitud, et seal oli ka juba paleoliitikumi ajal inimasustus, kuid Eestis seda tõestada ei saa taganev jää võttis kõik tõendid endaga kaasa. Mesoliitikumile ehk Kunda kultuurile iseloomulik: asustus siseveekogude ääres (magevesi joogiks, loomadele; liikumisteed), korilus ja küttimine + kalapüük, sesoonne küla (muutis asupaika teatud piirkonnas vastavalt loodusoludele). Peamised jahiloomad olid põder ja kobras. Umbes 6500 aasta paiku eKr algas asustusalade laienemine: liiguti elama ka juba mereranda. Arvatakse, et sel ajal muutus Läänemere soolasus ning tulid uued loomad hülged, seega tekkis hülgeküttimine. Toimus saarte asustamine algselt ajutised hülgeküttide asulad, hiljem muutusid need paikseteks. Sesoonsete külade asemel aastaringsed külad.
hoovused toovad toitainerikast vett/ külmad hoovused toovad hapnikurikast vett.) 62. Mis on VESIVILJELUS? (veeorganismide pidemine ja kasvatamine tehnoloogia abil, mis on mõeldud nende toodangu samaiseks suuremas mahus, kui seda võimaldavad looduslikud keskkonnatingumised.) 63. Miks tegeletakse vesiviljelusega? (kaubakala kasvatamine; kalavarude taastootmine noorkalade üleskasvatamise eesmärgil; kalaturism.) 64. Miks ei ole kalapüük maailmamerest enam viimastel aastatel suurenenud? (ülepüük [kalavarud ei jõua taastuda]; veereostus) 65. Mis on SUMPAD? (piiratud alad, kus kasvatatakse kalamaime.) 66. Kuidas jaguneb rannikuriikide mereterritoorium? (13-12 meremiili kauguseni on TERRITORIAALSED VEED [laevaga võib sõita rannikuriigi loal, kalastamine vaba]; kuni 200 meremiili kauguseni on MAJANDUSVEED [laevaga võib sõita vabalt, kalapüük ja maavarad rannikuriigi
Taimekasvatus : pitsaatsia, olender, Goriig(Itaalias) PÕÕSASTIK talved pehmed ja sademete roh. võsad, pekaari. kunatud või sitrus, viinamarjad, oliivipuu korgipuu Chaparra (Ameerikas) JA METS erroteeritud. oliivid, Kalapüük, ROHTLA Parasvõõtme lõunaosa kliima Kuivalembelised, Närilised, Mustmuld-kõige Väga suured põllud, Enamus looduslikest Aasias stepp mandrite siseosades, Suvi on soe Puhmad ja pisiimetajad, kojott, viljakam, Huumus kasvatatakse: rohtlatest on P-Am preeria ja talv külm ja kuina kliimaga
· põllumajandusliku tootmise vormid Peamised kalapüügipiirkonnad · pinnakihid hapnikurikas vesi · jõgedesuudme piirkonnad jõed uhuvad maismaalt palju toitaineid · külmade hoovuste piirkonnad külm, hapnikurikas vesi · paras-ja lähispolaarvööde Suurimate püügimahtudega riigid Hiina Peruu Jaapan India USA Indoneesia Tsiili Venemaa Tai Muutused maailma kalanduses · Kalapüük tervikuna on aasta-aastalt kasvanud, kuid see on peamiselt toimunud vesiviljeluse arvel. Väljapüük maailmamerest on 1990ndate teisest poolest jäänud samaks, peamiseks põhjuseks on maailmamere kalavarude piiratus (kalavarud ei suuda taastuda ülepüügi tõttu). Kalavarude vähenemise põhjused · Massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale · Maailmamere reostumine (nafta ammutamine merepõhjast, meretransport, õnnetused tankeritega
Vanavanaisal oli oluline see et kõik kogemused, teadmised ja oskused saaksid järgmistele põlvedele edasi antud. Niisis kõik merealased teadmised said minu vanaisale ja temaga kaudu sain minagi väikese kalamehe pisiku, mis muutis kalastuse mina jaoks väga suureks harrastuseks. Suvistel koolivaheaegadel, mis mööduvad vanaema kodutalus mereääres, veedan palju aega nii võrkude kui õngedega merel. Kui vanaisa veel elaks, siis tal oleks kindlasti hea meel, et kalapüük ei ole perekonnast päris kadunud. Mida mina siis olen õppinud oma perekonna ajaloost. Kindlasti seda, et töökusega jõuab elus kaugele. Kõige selle eest mis minu vanaisa teenis jõudis ta tervet peret üleval pidada, kena kodutalu mereäärde luua ja samas ka kahele tütrele Tallinna korterid osta. Vanaisa töökusest olen ka mina osa saanud, sest tänu temale on mul kena kodu olemas. Ka minu soov oleks kunagi oma lastele tulevikuks jalad alla aidata. Noortel on ju
Pullis ja seda dateeritakse V|| aastatuhande keskpaika eKr. ehk teisisõnu umbes 9500- aasta vanuseks. Niisiis algas Eesti ajalugu esimeste inimasukate saabumisega. Võib- olla olid nendeks kütisalgad, kes suviti kuumuse ja sääskede eest sulavate jääliustike juurde pagevaid põhjapõdrakarju jälitasid. Taoline tegevus kestis sajandeid. Ei olnud kerge olla esimeste asukate seas.Inimesi elas tollal Eesti aladel väga vähe, üheaegselt alla tuhande, sest jaht ja kalapüük ei toitnud suuremat hulka ära. Kuid siiski elatuti tollal küttimisest, korilusest ja kalapüügist ning karilusest ehk põlluharimisest ja karjakasvatamisest. Peamiseks jahiloomaks oli põder ning ainsaks koduloomaks koer. Elati püstkodades, asulad paiknesid enamasti veekogude ääres ning teadmiste ja oskuste areng oli väga aeglane. Samas teadsid aga loodusrahvad hämmastavalt palju oma elukeskonnast, loomadest ja nende meelelaadist, taimedest ja nende omadustest
kolmnurki. Vallid ja kraavid rajati vaid otstele. Eemalt vaadates meenutavad suurt kõrgete otstega voodit (nt Kalevipoja säng) Ringvall-linnus- võimsate 8-10 meetri kõrguste paekividest laotatud vallidega linnused Linnus-asula- paiknes enamasti linnuse vahetus naabruses, püsivalt asustatud Muinasaja lõpu tegevusalad 1) Maaharimine (adramaa- ühe adraga üleharitav maa, kolmeväljasüsteem I kesa I suvivili I talivili I ) 2) Loomakasvatus 3) Küttimine ja kalapüük 4) Mestmesindus 5) Käsitöö- raua töötlemine ja tootmine (relvad ja tööriistad), pronksist ja hõbedast ehted, kudumine 6) Kauplemine (vahetuskaubandus- enda tarbeks, vahenduskaubandus- edasi vhetamiseks) Elamu kujunemine Elanike arv oli umbes 10x väikem kui praegu Põhiliseks elatusalaks oli maaharimine, ent toidu hankimiseks tegeldi veel loomakasvatusega, metsamesindusega ja kalastamisega Käsitööaladest olid tähtsamad metalli töötlemine ja kudumine
1. Isikud ja daatumid · 1800-500 eKr- pronksiaeg · 1030- Jaroslav Tark rajas Tartu tugipunkti oma sõjakäigu ajal eestlaste vastu · 1196- piiskop Berthold tegi ründeretke Eestisse , eesmärgiga levitada ristiusku · 1210- Ümeralahing ja eestlaste poolt vastutung vastastele. · 1201 Riia linna asutamine piiskop Alberti poolt · Meinhard Tahtis inimesi ristiusku pöörata , ei kasutanud sõjavägesid · Läti Henrik- munk , kes tuli ristisõdijatega Eestisse, osales sõjakäikudel ja nähtu põhjal kirjutas sellest raamatu . ,,Henriku Liivimaa kroonika" · Jaroslav Tark Rajas sõjakäigu ajal eestlaste vastu endale tugipunkti Tartusse · Albert- piiskop, levitas Eestis sõjakäikudega ristiusku ning rajas Riia linna · Kaupo- Liivlaste vanem Madisepäeva lahingus , langes lahingus. ...
Nelinurkse põhiplaaniga. Rannikupiirkond (Muhu, Saaremaa, Võrtsjärv) ja sisemaal. Matmispaigad kivikirstkalmed (suurematest kividest 5-8m diameetriga ring ja selle keskel kirst). Peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Tegevusalad karjakasvatus (lambad, kitsed, veised, vähem sigu ja hobuseid) ja maaviljelus (nisu, oder, vähem hirss, hernes, uba ja lina). Lisaks küttimine ja kalapüük. Saaremaal peamiselt hülge küttimine. Alepõllundus (odrad ja sirbid pronksist). 1 700 1 500 eKr hüpotees Kaali meteoriit (diameeter 110m, sügavus 22m, katlakujuline). IV. Rauaaeg e rooma rauaaeg kaubavahetus Roomaga 500 eKr 450 pKr Üksiktaluline asutus, varanduslik ebavõrdsus, Linnused (kasutati episoodiliselt). Matmiskombed tarandkalmed (kiviread või müürid, mis piirasid nelinurkset tarandit laiusega 1-2m
neile ohvripaigad hiied, üksikud puud, kirikust, nii palju kohustusi. allikad, kivid. 12. sajandil muinasaja lõpul hakati levitama ristiusku. Majandus Kuna algselt polnud miski väga arenenud, Olulisimaks majandusharuks oli ikka siis peamisteks tegevusaladeks olid põllumajandus, sellega tegelesid kalapüük, küttimine ja korilus, sellest põhimõtteliselt kõik väljaspool linna arenesid edasi maaviljelus ja elanud inimesed, kes polnud aadlikud. karjakasvatamine. Pronksiajal hakkas Maakäsitöölisi oli väga vähe ning nemad toimuma käsitöö suurem areng ning ka tootsid peamiselt oma küla ja enda kaubavahetus. tarbeks. Maaelanikkond ehk talupojad-
hooajal ei käi seal niipalju kliente kui suvel, talve põhi klientideks on kalurid. 3.Swot analüüs Ettevõtte sisesed tugevused- kõige tugevam on pakutavad Peipsi järvest püütud kaladest valmistatud road. Ettevõtte sisesed nõrkused- talveperioodil vähe klient. Väliskeskonnas tulenevad võimalused- suvel kindlasti rannamõnude nautimine, scootritega sõitmine, veesuusad, paadi ja kanuumatkad järve suubuvates jõgedes ja kindlasti kalapüük Peipsi järvest. Väliskeskonnast tulenevad ohud- Eesti heitlik kliima, kas hakkab rannahooaeg liiga hilja või on suvi lihtsalt vihmane. ·Tugevaim külg ja müügiartikkel on kala ja rand. Kuna kala on väga populaarne selles ettevõttes ja kõige pikem liivane kallasrada on just seal rannas. ·Nõrgad küljed- halvad ilmad suvel ja üldiselt lühike rannahooaeg, ära saaks kasutada sise ruume ja saale, korraldada siseüritusi, kontserdeid ja pidusi. ·Teenuste tase on hea
aastal jõuab vähene lumi sulada .esineb rannikualadel. 7.inimtegevus :arktikas:puudub Antarktikas:polaarjaamad Probeelmid: 8.tundlad asuvad ainult põhja-jäämerd ümbritevad maismaa aladel . jää ja külmakõrbetest lõunas. Kliima: temp. Kõikumine suur , talvel kuni -50kraadi , suvel kuni +20 kraadi Sademed:langevad peamiselt alla uduvihmana , sageli esinevad tuisud , samuti esineb ka igikelts- kestvalt külmunud maapind Veestik- puudub 9.inimtegevus:karjakasvatus , kalapüük , sisemaadel põtrade kasvatus Probeemid:prügi , reostus , nafta ja maagaasid ,, pinnaste lõhkumine masinatega (kuna nafta , maavara maapõues) 10.parasvöötme metsad paiknevad AINULT põhjapoollkeral tundratest ja metsatundratest lõunapool Kliima: suvel üle +20 kraadi m talvel -20kraadi Sademed:üle 750mm aastas Tuulevaikne sest on tihe taimkate 11.taigaks (heletaige: männid , lehised)(tumetaiga:nulg , kuused) Leetmullad 12
· Tekstiiltööstus, metsatööstus, metallurgia, transport ehk veondus, kalandus, põllumajandus. · Iga majandusharu vajab loodusvaresid, erinevate oskuste nind võimetega tööjõudu ning kapitali · Mjandusharud, mis müüdavad oma toodangut välismaale ja teenivad niiviisi raha · Igas riigis kujuneb majandusharude erinev vahekord e majandusstruktuur Sektorid: · Primaarne- hankiv Paigutavad sinna kus on ressurssi hankida.(Nafta, kalapüük, köögiviljakasvatus) · Sekundaarne- töötlev Asja tootmisel saab suurema kasumi, tooraine piirkonda, oma hind on kõige odavam.(ehitustegevus, laevaehitud, mööbli tootmine) · Tetsiaarne- teenindav (veondus, side-ja postiteenused, turism, kaubandus) Globaliseerimine On olulist mõju avaldanud infrastruktuur, st side, transport. Hõivatus ja SKT Erinevate sektorite osatähtsus majanduses isel hõivatuse või skt kaudu. Hõivatus näitab kui
6) Starditoetust ei saa taotleda Töötukassast ettevõtluse alustamiseks toetust saanud ettevõtjaga seotud isikud, kes on saanud toetust samas valdkonnas tegutseva ettevõtja käivitamiseks. Taotlejaga seotud isikuteks loetakse taotlejas osalust omavad isikud ehk osanikud. 7) Ei toetata järgmiste tegevusvaldkondade projekte: põllumajandustoodete esmane tootmine kalandustoodete tootmine, töötlemine ja turustamine põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük hulgi- ja jaekaubandus kinnisvaraalane tegevus tubakatoodete ja alkoholisisaldusega jookide tootmine hasartmängude ja kihlvedude korraldamine finants- ja kindlustustegevus juriidilised toimingud ja arvepidamine, peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine, reklaamindus, k.a. online reklaamindus, turu-uuringud rentimine ja kasutusrent söetööstus rendi või tasu eest kaupu vedavatele maanteetranspordiettevõtjatele maanteevedudeks
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx 8. klass TUNDRA Referaat xxxxxxx SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 1.TUNDRA.................................................................................................................................3 1.1Kliima.................................................................................................................................4 1.2Taimestik............................................................................................................................4 1.3Loomastik...........................................................................................................................5 1.4Inimene tundras..............................................................
luksus, millega me esimese maailma inimesed harjunud oleme. Lisaks sellele, suur osa toodetud toidust läheb raisku kuna seda ei tarbita lihtsalt ära. Teistes riikides on samal ajal meeletult näljas olevaid inimesi. Näljahäda all kannatab ligi 1 miljard inimest maailmas. Põldude kastmiseks kulutatud vesi moodustab 70% kogu inimkonna vee kasutusest. Kõrbetes kasutatakse põhjavett, et kasvatada vilja, kuid põhjavesi on samuti taastumatu allikas ja väheneb kriitilisel kiirusel. Kalapüük on suurenenud 18-st miljonist tonnist aastas 100 miljoni tonnini 50 aastaga. Umbes kolm neljandikku kalastus aladest on tühjendatud või peaaegu tühjad. Paljud suuremad kalaliigid on välja surnud, sest neil polnud aega paljuneda. Kui selline ülepüük jätkub, võivad paljud kalaliigid maailmast kaduda ja seega kaob ka toiduallikas inimestele. Inimeste arvukus on viimase 60 aasta jooksul kolmekordistunud ja umbes pool maailma elanikest elab linnades
Ameerika lõunaosas ja Kesk - Aasias. Seevastu Eesti probleemiks on hoopis soostumine. Põhjused Inimkonna õnn on selles, et ta on peaaegu kõigesööja. Juba iidsetest aegadest pidas inimene koduloomi ja on kasutanud liha toiduks. Maailma suurimad lihatootjad on Uus-Meremaa, Austraalia ja Euroopa Liidu maad. Tähtsaimad kasutatavad kultuurtaimed on nisu, riis, mais ja kartul. Teadaolevalt on maailmas ligi 80000 söödavat taimeliiki. Ka kalapüük ei näita enam kasvumärke, vaid on tunduvalt vähenenud ja väheneb kõigi eelduste kohaselt ka edaspidi. Põhjuseks on kalavarude vähenemine, mis omakorda on tingitud kalade elu- ja kudemispaikade hävinemise tagajärjel. Toiduainetööstuse kasvutempo on tunduvalt aeglustunud ning ei suuda enam sammu pidada maakera rahvaarvu kasvuga. Diagrammid ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks eine tase Kolmas tase Neljas tase
● Töötuse määr oli 2010. aasta seisuga 12%, 2012. aasta alguses 21,7% ja tõusis 2013. aasta jaanuaris 27,2%-ni. ● Kreeka on peamine Euroopa Liidu abisaaja. Põllumajandus ● 70 protsenti maast on harimiseks kõlbmatu. ● Põllumajandus on koondunud Tessaalia tasandikele, Makedooniasse ja Traakiasse. ● Kreeka on oluline oliiviõli, puuvilla- ja tubakatootja. ● Väga paljusid puu- ja köögivilju eksporditakse Euroopa Liitu. ● Populaarne on kalapüük. ● Tähtsa osa impordist moodustab liha- ja piimatoodang, eriti lambapiim. Turism ● Kogu maailma 15. Kõige külstatavam riik ● Turismi kõrghooaeg kestab maist septembrini, sest 3/4 turistidest külastab Kreekat just sel ajal. ● Kreeka on turistidele enamasti rahulik ja turvaline reisisihtkoht ● Spetsiaalselt turismi arendamiseks on avatud palju hotelle, loodud töökohti ja turistilõkse, mis on küllastunud kõiksugustest suveniirikauplustest.
1800-500 a ekr Asustusüksus-maakasutuse ja haldusjaotuse väikseim vorm,neoliitikumis ja pronksiaja algul küla või üksiktalu Rahvasterännuaeg-keskmise rauaaja periood,eestis 450-550 a pkr Eelviikingiteaeg-keskmise rauaaja periood,eestis 550-800 a pkr Viikingiaeg-noorema rauaaja periood,eestis 800-1050 a pkr Hilisrauaaeg-noorema rauaaja periood,eestis 1050-1200 a pkr Avaasula-kindlustamata asustatud koht 1.Küttimine, korilus, kalapüük. 2.Hakati pidama koduloomi,hakati kasvatama kultuuritaimi(nisu,hernes,oder jne),õpiti tundma ja kasutama metalle,metsade asemel-põllu-ja karjamaad. Kontaktvõrgustikud ja kaubasuhted.Nooremal pronksiajal tihedad suhted skandinaavia ja idapoolsete metsavööndite inimestega.Mere tagant toodi pronksi,pronksesemeid,sai mõjutusi matmiskombestik.Vilgas kaubavahetus eesti kindlustatud alade ja skandinaavia võimukeskuste vahel.Rooma rauaajal suhted lõuna pool
Välismaal on minu arvates parem tegeleda ka hobidega, sest seal on rohkem võimalusi neid teostada näiteks mägedes ronimine, suusatamine või mingi muu selline ala mida pole võimalik teha kodumaal, kus puuduvad selleks võimalused. Erinevad meeskonna alad või individuaalaladel on välisriikides ka paremad treenerid, sellest ka suurvõistlustel on neil paremad tulemused. Hobidega tegelemine kodumaal on üsna kehv, sest siin pole midagi teha arvestades neid tingumusi. Näiteks kalapüük on välismaal kõvasti etem kui kodus, sest seal on võimalik püüda mitmeid erinevaid liike, kuigi Eestis pead piirudma ainult mõne liigiga ja see püük tüütab üsna ruttu ära. Kultuuriinimestel on väljamaal väga huvitav, uurida nende traditsioone, keelt ja nende tavasid. Ilmselt on need inimesed sellised, kes satuvad kodumaale väga harva ja rändavad mööda ilma ringi, sest seal on nende jaoks väga palju uut mida avastada. Kultuur on seal
nahk, aafrika, rändasid euroopasse ja aasiasse kuni indoneesiani · Heidelbergi inimene-700 000 aastat tagasi, euroopa, oskasid küttida suuri loomi · Neandertallane-250 000 aastat tagasi , atlandi ookeanist kesk-aasiani ,oskasid sõnastatud kõne, neil oli ühtekuuluvustunne, surid välja u 30 000 aastat tagasi · Nüüdisinimene ehk Homo sapiens-200 000 aastat tagasi paralleelset neandertallastega , aafrikas , olemuselt tänapäeva inimeste sarnased, kalapüük 10) Kunsti sünd millal umbes tekkis ja näide mõnest teosest (Lk 19). Esimesed kunstisaavutused on kujukesed ja koopamaalingud, mis pärit kiviaja lõpust (u 35 000- 13 000 a tagasi). Nt Chauvet´ koopamaalingud ja Lascaux´ koopamaalingud Prantsusmaal. Kujukestest on tuntuimad nn Venuse kujukesed, mis on rõhutatult paksud ja suurte sootunnustega alasti naisefiguurid. Mida kunst tol ajal täpselt tähendas või sümboliseeris, pole täpselt teada, võime ainult arvata
Rahaühik: baht 1 baht on 0,02 eurot. Bangkok Valitsev monarh Kuningas Rama IX Ametis viimased 69 aastat. On pikima valitsusajaga monarh Tai ajaloos. Rahvastik Linnades elab 20% rahvastikust. 80% tegeleb peamiselt põllumajandusega. Tootlikus: Riis - 20 miljonit tonni aastas Kookospähklid - 1,4 miljonit tonni aastas Kautsuk - 1.3 miljonit tonni aastas Kalapüük - 2.7 miljonit tonni aastas Kliima Iseloomulik troopiline kliima ja 3 aastaaega. Vihmahooaeg maist-oktoobrini. Talv on kuiv ja novembrist-veebruarini on ilm pehme ja soe. Kõige palavam on märtsist-maini ning kliima on kuum ja niiske. Kõige sobivam on puhkuseks Tais talveperiood, siis ei esine vihmahoogusid. Kultuur Tais on kõik Aasia eksootikaga seonduv:
KÜTTIMISOBJEKTID (viigerhülged, hallhülged) KALAD Koha, latikas -//- Haug, ahven, linask KORILUS Juurikad, marjad -//- TEGEVUS Küttimine Küttimine, korilus, kalapüük Küttimine, kalapüük, korilus KODULOOM koer PRONKSIAEG 1800-500 a eKr Esimesi metalle, vaske ja kulda, õpiti kasutama Lähis-Idas 9. aastatuhandel eKr. Vaskesemed hakkasid levima alles siis, kui õpiti vaske maakidest sulatama. Vask on pehme metall. Tinast ja vasest hakati valmistama metallisulamit pronksi.
TUNDRA Mari Mäekivi 8c. 1.Asend Loodusvööndina esineb tundravöönd vaid põhjapoolkeral, kuna lõunapoolkeral puudub vastaval laiuskraadil maismaa. Tundravöönd hõlmab tuhandete kilomeetrite pikkuse riba ümber Põhja- Jäämere. Tundravöönd piirneb ühelt poolt arktiliste külmakõrbetega ja teiselt poolt metsavööndiga.Ta hõlmab Euraasia ja Põhja-Ameerika mandri põhjapoolse 500-1000 km laiuse ala.Tundravööndi ulatus sõltub suuresti maailmamere ja hoovuste mõjust. Euroopa põhjaosas soojendab Põhja-Atlandi hoovus õhku nii palju, et tundravöönd ei ulatu kaugemale kui 70° pl. Kesk-Siberis, kuhu ookeanidelt tulevad soojad õhumassid ei jõua, on tundravöönd aga hoopis ulatuslikum, küündides juba 60° pl. Põhja-Ameerika kirdeosas, mida mõjutab külm Labradori hoovus, ulatub tundravöönd Hudsoni lahe ääres isegi 54° pl. 2.Kliima Tundra asub lähisarktilises kliimavöötmes, kus talvel o...
Kindlustatud asulad. Pronksiaja keskel piirati meil asulaid paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga. Eesti rannikuvööndist teatakse juba 4-5 sellist asulat. Neist tuntum asub Saaremaal, Asva asula. Selle järgi nimetatakse kogu kultuuri Asva kultuuriks. Pronksiaja teisel poolel oli peamiseks elatusalaks kujunenud karjakasvatus. Esmajoones kasvatati lambaid, kitsi ja veiseid, mõnevõrra vähem sigu ja hobuseid. Kõrvalalaks oli maaviljelus. Elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Kaubavahetuse arengule viitab sissetoodava metallihulga suurenemine. Pronksiaja teisel pool paistavad silma Eesti tihedad sidemed Kesk-Rootsi, Ojamaa ja Edela-Soomega. Vanimad raudriistad. Rauast valmistatud tööriistad ja relvad olid tugevamad, teravamad ja vastupidavamad. Kuna rauast valmistatud tööriistad-relvad olid raskesti kättesaadavad ja kallid ei suutnud nad luust ja kivist tööriistu veel kasutuselt välja tõrjuda. Kalmed ja kultusekivid
EFEKTIIVSUSE TÕUS PÕHJUSTAS VABA AJA SUURENEMISE, ELATUSTASEME TÕUSU · KÕRGHARIDUSE OSAKAALU TÕUS · TRANSPORDIVAHENDITE TÄIUSTUMINE, VEOKULUDE VÄHENEMINE MAJANDUSSEKTORID · PRIMAARSEKTOR e ESMASEKTOR · SEKUNDAARSEKTOR e TÖÖSTUS · TERTSIAARSEKTOR e TEENINDUS · JAOTA JÄRGMISED MAJANDUSTEGEVUSED RÜHMADESSE: Nafta ammutamine, finantstegevus, teraviljakasvatus, lennundus, ehitus, sideteenused, kinnisvarakonsultatsioonid, kaubandus, turism, laevaehitus, kalapüük, töötukoolitus ja ümberõpe, mööblitootmine, raamatupidamine ja audit, lillekasvatus, metsaraie, moedisain, õigusabi, autoremont, Liikluskorraldus, reklaam HÕIVE MUUTUSED · HÕIVE PÕLLUMAJANDUSES ON PIDEVALT VÄHENENUD, INFOÜHISKONNAS ON SIIN RAKENDATUD ALLA 10% TÖÖJÕUST · INDUSTRIAALÜHISKONNAS KASVAS HÕIVE TÖÖSTUSES KIIRESTI, PÕLLUMAJANDUSES VÄHENES. SUURENES TEENINDUSE OSAKAAL (KAUBANDUS, TRANSPORT, ISIKUTEENUSED)
esineb Jaapanis, Venemaal ja USA's. Kalakasvatus: tiikides, betoon- ja plastikbasseinides, sumpades ning suletud veekasutusega süsteemides kasvatakse kalasid (lõhe, karpkala, forell, angerjas, lest, tursk), limuseid, veetaimi ja vähilaadseid. Hiinas, Indias, Indoneesias. Muutused tänases maailmakorralduses: 1) 60 aastaga on kalapüügi maht kasvanud 6-7 korda. Viimasel kümnel aastal on kalakasvatus väga suures mahus suurenenud. 2) kalapüük maailmamerest on viimasel kümnel aastal jäänud samale tasemele- kalavarud on maksimaalselt ära kasutatud. 3) kalavarud maailmameres on vähenenud: väärtuslikumad liigid kannavad ühe püügiala, püütakse enam väärtusliku. Kalavarud vähenevad tänu veereostusele; massiline väljapüük tänu tehnoloogiale. Maailmamere keskkonnaprobleemid: tankeriõnnetustest satub vette naftat; mereranniku linnades
...algas kemikaalide paiskamine loodusesse: putukamürgid (DDT), väetised, umbrohumürgid, keemiatööstuse jäägid, pesuvahendid olmest jne. (Inimese kehas on leitud üle 300 kemikaali, mida 100 aastat tagasi veel looduses üldse ei esinenud) ...ja PLASTIKU tootmine, mis vedeleb nüüd prügimägedel ja looduses. Eutrofeerumine veekogu muutumine rohketoitelisemaks. Tulemuseks on veeõitseng. Lämmastikfosfor ühendid soodustavad vetikate kasvu. 4. Kalapüük Ookeanidest (merest)püütakse nii palju kui kätte saab. Seaduseid ei järgita. Tursa arvukus on 1850.a alates langenud enam kui 90%! 600 meetriste põhjatraalidega kammitakse meri tühjaks, mille tulemusel surevad välja ka süvamere elukad. 5.RAVIMID Loomi tapetakse imerohtude tootmiseks: 24 miljonit merihobu. 6. LEMMIKLOOMAD ja akvaariumid Ainuüksi Euroopasse tuuakse sisse 500 000 eksootilist lindu igal aastal.
27.12.12 Tundra ja metsatundra 27.12.12 Asuvad ainult põhjapoolkeral Esineb igikelts ja polügonaalpinnas Esineb polaarpäev ja -öö. Sademeid vähe Suur loomade ja lindude arvu kõikumine rännete tõttu Soostunud mullad, keltsmullad Loomadest põhjapõder, lemming, polaarrebane, linnud Kidur taimestik (samblad, samblikud, kanarbik, kääbuskask, pajud) Maavarade kaevandamine, mereloomade küttimine, kalapüük, põhjapõdrakasvatus Keskkonnaprobleemideks on pinnase reostus ja pinnase hävimine, looduse aeglane taastumine 27.12.12 Parasvöötmemetsad 27.12.12 Suurima levilaga loodusvöönd Põhja Ameerikas ja Euraasias Parasvöötme põhjaosas - taiga; Euroopas Läänemere ja Põhja-Ameerikas Suure Järvistu ümbruses - segametsad; Euroopa keskosas lehtmetsad Kliima valdavalt mandriline, kujunenud 4 aastaaega Tihe sisevetevõrgustik
KALANDUS Püügi piirkonnad Atlandi ookeanis Ida Euroopa rannikuala (läänemeri, põhjameri, norrameri), Lõuna Gröönima rannikuala, Usa ja Kanada ida rannikuala. Püügi piirkonnad Vaikses ookeanis Kanada ja Usa lääne rannikuala, Ida Aasia rannikuala, Lõuna Ameerika loode rannikuala. Ookeanipüük Venemaa, Jaapan, Usa. Rannapüük Ida ja Kagu Aasia, Hiina, Tai, Bangladesh. Majandusvöönd kuni 200 meremiili laiune rannikuala, kus kalapüük on lubatud rannikuriigi loal. Territoriaalveed kuni 12 meremiili laiune rannikuala, mis kuulub rannikuriigile, mis kuulub ka riigi territooriumi hulka. Kalarikkamad piirkonnad madalad rannikualad, kuni 200m, suurte jõgede suudme ala, külmade hoovuste piirkond, sest seal on küllalt hapnikku, soojust, valgust ja toitaineid. Kalavaesemad piirkonnad süvaookean, lähistroopilise, polaarse ja ekvatoriaalse avaookeani pinnakihid, sest pole piisavalt hapnikku, soojust, valgust ja toitaineid
2) takistada laevaliiklust tähistatud laevateedel; 3) vee reostamine ja veekogu risustamine; 4) rikkuda või hävitada veekogule või selle äärde paigaldatud märke, silte ja muid rajatisi. §202. Kalavaru kaitset ja kasutamise korraldamist oluliselt häiriv tegevus Kalavaru kaitset ja kasutamise korraldamist oluliselt häirivaks loetakse järgmisi kalapüügi või sellega seonduvate nõuete rikkumisi: 1) inspektori või vaatleja töö takistamine; 2) kalapüük ilma kalapüügiloata; Kui suur on karistus? 231. Kala püügi, pardal hoidmise, müügi või ostu nõuete rikkumine (1) Kala-, jõesilmu- või vähipüügi või selle korraldamise eest keeluajal või -alal või keelatud vahenditega või loata või loa nõudeid rikkudes, samuti muude kala püügi, kalavaru kaitse või kasutamise nõuete rikkumise eest või kala ostu või müügi nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
Peale nenede väljasuremist olid ainukene hominiidide liik maalimas. Algselt sarnanes nende eluviis neandertallaste omaga. Kuid ajapikku suurenes rajatud asulate tähtsus. Elati puidust või mammutiluudest karkassiga onnides. Osati tuld hoida ja süüdata. Töiustus kivitöötlemise tehnika, hakati kasutama enam luud ja sarve,hakati valmistama käepärasemaid tööriistu. Tähtsaks sai ka kalapüük. 10. 60 000 50 000 a. Tagasi asustati Austraalia 11. 45 000- alguse sai nüüdisinimeste asustus Euroopas 12. 15 000 a. Tagasi levis inimeasustus Euroopa ja Aasia põhjaosasse 13. 8500 a, tagasi mindi üle põllumajandusele ja karjakasvatusele. Peagi ka kudumine ja savinõude valmistamine 14. 5000 eKr vase töötlemine Lähis-Idas 15. 3500 eKr kujunes piltkiri 16. 3000 eKr tekkisid esimesed tsivilisatsioonid Mesopotaamias ja Egiptuses 17
HELCOM-i Läänemere tegevuskava bioloogiline mitmekesisus Probleemi lühiülevaade Läänemerd peetakse üheks kõige reostatumaks ja ökoloogiliselt ohustatumaks mereks maailmas ulatuslikud toitainete ja mürgiste kemikaalide heitmed, intensiivne merekasutus, nagu laevaliiklus ja naftaveod ning nendega kaasnevad reostusohud, võõrliikide arvu kasv, suuremahuline töönduslik kalapüük jms on avaldanud Läänemere õrnale ökosüsteemile väga ebasoodsat mõju. Läänemere ainulaadsed tingimused piiravad mereelustiku mitmekesisust ja teevad ökosüsteemid eriti tundlikuks. Muude veeökosüsteemidega võrreldes elab Läänemere riimvee ökosüsteemides suhteliselt vähe looma- ja taimeliike. Selline piiratud bioloogiline mitmekesisus koosneb riimvee tingimustega kohanenud mere- ja mageveeliikide ainulaadsest segust ning vähestest tõelistest riimveeliikidest
Viies tase Eesmärk Otepää looduspargi kaitse-eesmärk on Otepää kõrgustikule iseloomuliku kuppelmaastiku ja bioloogilise mitmekesisuse, kohaliku elulaadi ja kultuuripärandi ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamine, uurimine ja tutvustamine. Külastajale Võimalik on nii ujumine, paadi- või jalgrattasõit, matkamine, linnuvaatlemine, marjade ja seente korjamine ning kalapüük. Siinsed vaatamisväärsed paigad on enamasti seotud looduslike objektidega. Hea vaade piirkonna maastikele avaneb Harimäe ning Kuutsemäe vaatetornidest. Samuti tasub tõusta Otepää linnamäele, kus asuvad Eesti vanima telliskivilinnuse varemed ning avaneb kaunis vaade ümbruskonnale. Loodusvaatamisväärsused Loodusobjektidest väärivad suuremat tähelepanu Pühajärv ning Pühajärve park, Elva jõgi ning selle org, Päidla järvestik, Arula Perajärv ning selle
Põllumajandusmaa: - Haritav maa (põllud, istandused) - Looduslik rohumaa (niidud, väheväärtuslikud karjamaad) Looduslikud tegurid: Kliima: Temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood Mullad: Viljakus, põuakindlus, paksus/lõimis Reljeef: Tasane/mägine, nõlva kalle Majanduslikud tegurid: Kapital: Hooned, masinad/seadmed, väetised, seemned/tõuloomad Tööjõud: Tööjõu kvaliteet, traditsioonid Valitsuse poliitika: Toetused, tollipoliitika Põllumajandus: - Elatus- e. naturaalmajanduslik (omatarbeline) - Turumajanduslik (kaubaline) AGROKLIIMAVÖÖTMED 1. Polaarne vööde: Külm ja kuiv, mullad puuduvad, saaki aastas 0 2. Lähispolaarne vööde: Talv hästi külm, suvi jahe ja niiske. Gleimullad, saaki aastas 1, kultuurtaimed: redis, sibul, kartul, loomad: põhjapõdrad. 3. Jahe parasvööde: Talvel külm, suvel jahe. Väheviljakad leetmullad, saaki aastas 1, kultuurtaimed: raps, teraviljad. 4. Mõõdukas parasvööde: Niiske, jahe. Erinevad mullad (l...
3. Mis olid kolm vanimat arheoloogilist kultuuri Eesti alal? Kunda kultuur, Kammkeraamika kultuur ja Nöörkeraamika ehk Venekirveste kultuur. Kunda kultuur a) Mille järgi said need arheoloogilised kultuurid oma nime? Kõik Eesti mesoliitikumi (keskmise kiviaja) asulad kuuluvad Kunda kultuuri. b) Mis ajast pärinevad vanimad nende kultuuride leiud? Keskmisest Kiviajast c) Mis olid nendesse kultuuridesse kuuluvate inimeste peamised elatusalad? Jaht, kalapüük d) Mis keelkonda kuulusid nende kultuuride kandjad? - e) Mis rassi kuulusid nende kultuuride kandjad? Nad kuulusid europiidsesse rassi Kammkeraamika kultuur a) Mille järgi said need arheoloogilised kultuurid oma nime? Noorem kiviaeg e. neoliitikum algas keraamika kasutuselevõtuga. b) Mis ajast pärinevad vanimad nende kultuuride leiud? Noorem kiviaeg 5000a e.Kr c) Mis olid nendesse kultuuridesse kuuluvate inimeste peamised elatusalad? Viljaseemned,
gaasist. Töötuid on Taanis 4,3% rahvastikust ja alla vaesuspiiri elab 12,1%. Tööjõulisi on Taanis 2,841 miljonit. Üle 80% Taani rahvastikust elab linnades, kolmandik Sjaellandi saarel, mis ise moodustab Taani pindalast vaid kuuendiku. Põllumajandus on Taanis tänapäeva tootlikuim ja oluliseim majandusharu. Haritavat maad on 62% territooriumist, sellest 68,3% põldu ja 16,8% rohumaad. Olulisel kohal on kalapüük. Püügi maad on Gröönimaa ümbruses ja Fääri saarte kalarikas rannikumeres. Kõige rohkem püütakse turska, makrelli, heeringat ja hiidlesta. Taani tähtsaim ekspordiartikkel on põllumajanduse ja toiduainetööstuse toodang: või, juust, sealiha, munad. Sealiha ekspordi poolest on Taani maailmas esikohal, peekoniga toidab see riik ära ligi pooled inglased. Loomakasvatus annab 90% põllumajanduse tuludest. Enamik põlde paiknevad Jüüti poolsaarel,
(diisel). 15. Milliseid värvaained Eestis kütuses kasutatakse? Diislikütuses kasutatakse kolme värv- ja markerainet erimärgistatud diislikütuse tootmiseks (EDK). Diisel : Marker Solvent Yellow 124 6-9 mg/l ja värvaine Automate Blue 8 GHF 10-15 mg/l. Kerge kütteõli : Marker Solvent Yellow 124 6- 9 mg/l ja värvaine Automate Red NR 4-6 mg/l. Erimärgistatud KKÕ kasutamine pole lubatud, EDK lubatud kasutada põllumajandus ja kutseline kalapüük. 16. Kas väävel kütuses tuleneb lisanditest või toornaftast? Toornaftast. 17. Millistel tingimustel on mõtet lisada CFPP alandavat lisandit diislikütusele? Külmakindlust tagavate lisandite kasutamine on mõistlik vaid juhul, kui soovitakse suurendada suvise diislikütuse külmakindlust. 18. Millega on asendatud oktaaniarvu tõstvad lisandid tänapäeval? Etanool,MTBE,ETBE. 19. Kas biokütus on parem või halvem „tavalisest“ mootorikütusest? Miks?
- tornidega linnamüür, linna pääses väravatest, mida kaitsesid väravatornid. - turuplatsi ääres aus linna kõige tahtsam hoone RAEKODA - raeliikmeteks jõukad kaupmehed 15. Keskaegne talu - kasvatati teravilja: oder, rukis, kaer - eestlaste igapäeva toiduks rukkileib. - hakati kasvatama naerist, kaalikat, rõigast, sibulat. - Peeti kariloomi: veised, kitsed, lambad, sead. - küttimine oli põllumajanduse kõrval teisejärguline. - tähtsal kohal oli kalapüük: kiisk, latikas, särg, tint jne. - tegeleti ka mesindusega: magusaine, küünlad. - vajalikud käsitöö- ja tarbeesemed valmistas enamasti iga talupoeg ise. - puu- ja nahatöö, lina ja villa töötlemine, sepatöö. - suurtalud- 3 adramaad ja rohkem. - talupere oli olemuselt patriarhaalne, s.t peremees oli majapidamise juht, oma naise ja teiste pereliikmete pea ning esindas talu küla ühisettevõtmistes, samuti mõisa- ja ametivõimude ees. 16. Talupojad
Tähtsamad liigid nagu kuusk, mänd, lehis, nulg, tsuuga jt. on hinnatud ehitusmaterjali ja küttepuuna. 11. Võrdle inimtegevust ekvatoriaalsetes vihmametsades ja parasvöötme okasmetsades. ekvatioraalsetes vihmametsades elavad siiani hõimud,kes pole siiani tsivilisatsioonis olnud,alepõllundus,hõredalt asutatud. parasvöötme okasmetsas on inimeste tegevus peamiselt seotud metsandusega,metsa raiutakse kütteks,ehitus materjaliks,veekogude ääres kalapüük. 12. Mis on metsatööstus? Metsatööstus on tööstusharu,mis tegeleb metsa langetamise (sealhulgas tüvede laasimise,järkamisega),materjali metsast väljaveo ja metsamaterjali esmase töötlemisega. 13. Nimeta suurimaid metsatööstus piirkondi. Ameerika Ühendriigid,Kanada,Brasiilia,Venemaa ja Hiina 14. Kirjelda metsatööstuse klastrit. Metsatööstuse klastri moodustavad majandustegevused, kus tegeletakse puidu
vabadust. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL Kasvas rahvaarv, kasvas asustus, asustamata jäi maa soisem osa, mererannik ja mõned saared. Eestis vähemalt 150 000 inimest. ELATUSALAD Maaharimine talirukis, oder. Nisu, kaer, hernes, uba nende osa väiksem. adramaa sellise suurusega põllumaa, mida suuti harida ühe adraga. kolmeväljasüsteem ühele külvati talivili, teisele suvivili, kolmas kesaks. Loomapidamine veised, hobused, lambad, kitsed, sead, kanad. Küttimine, kalapüük. Suhteliselt vähe. Kala püüti sisevetel, mererannikul puudus elanikkond, kes oleks pidevalt kalapüügiga tegelenud. Metsmesindus. Vaha järele suur nõudlus L-Euroopa turul. KÄSITÖÖ Töö-ja tarberiistad, ehitised, rõivad, liiklusvahendid valmistati ise. keerulistematel aladel-metallide töötlemine, tegutsesid omaette meistrid. Enamiku igapäevaseid tööriistu (noad, kirved, sirbid, vikatid) valmistasid sepad. rauatootmiskeskused virumaal, p-saaremaal
probleemiks radooni levik. Sellega võideldakse aga väga aktiivselt. Soomes on võrreldes teiste riikidega keskkonnaprobleeme vähem, kuna Soome riik on võimeline neid probleeme kontrolli all hoidma. Kasvuhooneefekti tekitavate gaaside teke Soomes on minimaalne. Allikas: https://annaabi.ee/download.php?i=111273 Soome kalandus Soome, rikas nii veekogude kui kalastiku poolest, pakub kalapüügiks väga häid võimalusi. Põhjanaabrid ei jäta soodsaid võimalusi kasutamata - nende jaoks on kalapüük üks populaarsemaid vaba aja veetmise viise (umbes 40 % soomlastest, st 2 miljonit inimest, võtab iga aasta osa kalapüügiga seotud tegevusest).Levinuimad kalaliigid Soomes on ahven, särg ja haug, kuid jahe kliima on loonud head tingimused ka lõhilastele ning “punase” püük on Soome kalameeste seas väga kõrgelt hinnatud. Soome populaarseim püügikala on forell, palju püütakse ka lõhet, koha, latikat ja paaliat. Loomulikult ei jäta kohalikke kalamehi külmaks ka
ÜLDINFO: Riigikeel: hispaania Pealinn: Caracas Caracas on Venezuela pealinn ja suurim linn, riigi majandus- ja kultuurikeskus. Linn asub 920 m kõrgusel Ávila mäeaheliku jalamil 18 km kaugusel Kariibi mere rannikust. Caracase pindala: 2050 km² Elanikke Caracases: 3,140,076 (2005) Rahvastiku tihedus Caracases: 1,697/km² President: Hugo Chavez Pindala: 916,445 km² Rahvaarv: 27,730,469 (juuli 2007) Rahvastiku tihedus: 27in/km2 Iseseisvus: 5.juuli 1811 Rahaühik:Bolivar Venezuela (varasem ja praegu mööndav nimekuju: Venetsueela) on riik Lõuna- Ameerikas. Piirneb põhjast Kariibi merega, kirdest Atlandi ookeaniga, läänest Colombiaga, lõunast Brasiiliaga ja idast Guyanaga. HALDUSJAOTUS: Venezuela jaguneb 23 osariigiks, 1 liiduringkonnaks ja Liidusõltkondadeks. · Amazonas · Anzoátegui · Apure · Aragua · Barinas · Bolívar · Carabobo · Cojedes · Delta Amacuro · Falcón · Guárico · L...
Ehitati kindlustatud asulaid Saaremaal ja P.Eesti rannikuvööndis. Kombestik: matmiskommetes leidis aset suur muutus: nüüd hakati ehitama erilisi maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmeid. Sel ajal jagunes Eesti kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Paepealsetel rannikualadel on mullakiht õhuke ja viljakas ning kergesti haritav. Peamisteks elatusaladeks kujunesid karjakasvatus(kitsed, lambad, veised) ja maaviljelus(nisu, oder, ka hirss, hernes,uba,lina).lisa andsid ka kalapüük ka küttimine. Arvatakse et sel ajal hakkas valitsema üksiktaluline asustus ja kujunes välja eraomandus. See suurendas varanduslikku ebavõrdsust ja mõni jõukam talu võis teatud piirkonna üle domineerima hakata. Pronksitooret toodi skandinaaviast. Siseeesti oli sel ajal hõredamini asustatud. Tihedate metsade ja raskesti haritavate muldade tõttu tegeleti seal loomapidamise kõrval rohkem alepõllundusega. Jahil ja kalapüügil oli suurem roll kui ranniku asukatel
Rääkida tõtt (satja) Hoiduda seksuaalelust (brahmatsarja) Võtta ainult seda, mida antakse (asteja) Vabastada end inimestest, kohtadest ja asjadest (aparigraha) Hiljem lisandus veel kuues tõotus: hoiduda söömisest pärast pimedaksminekut. Ilmikud Ilmikud annavad väiksemad tõotused ehk anuvrata`d. Inimene oleks taimetoitlane ega peaks ametit, mille juurde kuulub elu tahtlik hävitamine, näiteks küttimine või kalapüük. Ilmik võib kultustalitusi sooritada kas templis või kodus. Viis ülimat olendit Idealiseeritud kujud, kellest lähtuvad dzainismi askeetlikud põhimõtted. Kõige kõrgemad: arhatid ehk "väärikad", keda tuntakse ka tirthankara`tena. Teisel kohal: vabanenud hinged siddhad, kes elavad puhta õndsuse seisundis maailma katusel. Kolmandal kohal: vaimsed õpetajad, kes juhivad munkasid ja nunnasid.
Millised muutused ühiskonnas võisid põhjustada vajaduse kindlustatud asulate järele ? Neid ehitati kaitseks vaenlaste ja muude ohtude eest ning sellega kaitsti ka oma vara. 3. Miks arenesid pronksiajal rannikupiirkonnad kiiremini kui sisemaa ? Neil olid erinevad looduslikud tingimused. Rannikualadel olid viljakamad mullad, mida oli kergem harida. Elatusalad olid karjakasvatus ja maaviljelus. Sise-Eestis tegeleti peamiselt alepõllundusega + jaht ning kalapüük. 4. Võrrelge pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Mida võib kalmete põhjal väita ühiskondlike suhete kohta ? Pronks: maeti kivikirstkalmetesse (tavaliselt maaomanike pered maeti) 5-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu ja ringi vahele pandi kividest küngas. Maeti ka mõndadesse laevkalmetsse ning maahaudadesse.
Referaat Kuldkala Kalad Kalad on üldnimetus vees elavatele kõigusoojastele keelikloomadele. Termin ei oma tänapäeval süstemeetilist tähendust, vaid on kasutusel kokkuvõtliku mõistena sarnase välimusega loomade klasside esindajate kohta. Ajalooliselt on ta siiski ka taksonoomilise ühikuna käibel olnud. Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime. Kalu on rikkalikult meredes ja mageveekogudes, kalaliike elab alates ookeanisüvikutest kuni kõrgete mägijärvedeni. Kalad on tähtsad inimese püügiobjektid. Kaladel on ka reaktsiooniline ja asteeniline väärtus: populaarne on nii üldine kalapüük kui ka sportkalapüük, esteetilist väärtust omavad kalad näiteks akvaariumites. Kalu on austatud ja kasutatud ka paljudes kultuurides nii jumaluste kui ka ususümbolitena, samuti on kalu kajastatud arvukates raamatutes ja film...
RICHARD UUTMAA Richard Uutmaa elas aastatel 1905-1977. Ta on sündinud 12. oktoobril 1905. aastal Virumaal Altja külas. Uutmaa õppis Pallases aastatel 1928-1935, lõpetas N. Triigi meistriateljees. Pärast Pallase lõpetamist tegutses Uutmaa Tartus, viibides juba 30ndate lõpul pikemalt ning sõja-aastatel oma isakodus Altjal. Ta omandas 1938. a Tartu Ülikooli juures joonistus- ja joonestusõpetaja kutse ning 1939. a sai ta KKSKV maalistipendiumi. Ent juba 1944. aasta sügisel oli ta Tallinnas ning sai esimeste seas Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu liikmeks. Pärast sõda töötas Uutmaa kuus aastat Riikliku Tarbekunstiinstituudi õppejõuna, kuid pärast 1950. aastat kuni oma surmani 1977. aastal oli ta vabakunstnik. Uus aeg esitas muidugi uusi nõudmisi. Andeka kunstnikuna omandas ta suhteliselt kiiresti selle temaatilise ning tehnilise arsenali, mida uus kunstipoliitika nõudis. Tunnistuseks selle kohta oli kahtlemata j...
Läänemere kalad Kõigis Läänemeremaades tegeletakse tulusa kalapüügiga. Tähtsaimad püügilakad on merekalad, kuid eriti Soome lahe ja Põhjalahes on suur majanduslik tähtsus ka mageveekaladel. Nüüdisaegsete püünistega saavad kalurid Läänemeres kalasaagi hõlpsasti kätte. Kalapüüki reguleeritakse mitmete riikide vaheliste lepingutega, mille eesmärgiks on säilitada kalade elujõulisust ja võimalus kalavarusid pika aja jooksul kasutada. Kalavarude eest hoolitsemiseks lastakse merre kalakasvandustes kasvatatud kalamaime. Soome rannikul kasvatatakse vikerforelli toidukalaks suurtes sumpades. Räim on Läänemere tähtsaim kala. Läänmeres elab ligi sada kalaliiki, ¾ neist on merekalad. Enamiku merekalade marjaterad hõljuvad vees. Liiga madala soolsusega vees langevad nad põhja ja hukkuvad. Seepärast ei saa mitmed Läänemeres elunevad kalad paljuneda mere madala soolsusega osades. Merekaladest püütakse kõige rohkem räime ning samasse s...
ÖKOTURISMI VÕIMALUSTEST EESTIS Mari Maasika Kuu 1 Tartu Etteaste Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi 40.aastapäeva konverentsil, 14.03.1998 Tartus Ökoturismi sõna üha sagedam kuulminelugemine tekitab ebalust. Kõik `öko' eesliitega sõnad tooks nagu lihtsa lahenduse keerulistele probleemidele. Kallake oma ökoautodesse ökokütust ja lahenevad kõik liiklus ja õhusaasteprobleemid. Kallake oma ökoprügi ökoprügikastidesse ja lahenevad kõik jäätmeprobleemid... Kahtlemata seostub " ökotamine " enamusel ideega loodusressursside säästmisest ja üldise tarbimisorgia piiramisest. Reisimine ja turism aga kasvab! World Tourism Organization raporteerib viimaste aastate pideva kasvuna maailmas 4%, Riigi Turismiamet Eestis 7%. Suureneva nõudlusega kõikvõimaliku ökotoodangu järgi kaasneb "rohepesu" ka turismis ökosilti kleepitakse toodetele, mille sisul pole ökoturismiga miskit ühist. Mis on ökoturism? Ökoturism on vastutustundlik reisim...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
