Kalapüügiseadus (5)

Kalapüügiseadus
Seaduse ülesanne
Kalapüügi seadus on suunatud kala-ja
veetaimevarude jätkusuutliku kasutamise
tagamisele lähtuvalt kohuseteadliku
kaladuse põhimõttest.
Tegevusala
Käesoleva seaduse tegevusalaks on kala ja
jõelsilmu,jõevähi ning teiste veeselgrootute
(edaspidi kala) hõivamine nende
kinnipüüdmise või surmamise teel.
Samuti on ka tegevusalaks veetaimede
kogumine (agariku püük) merest.
Ülesanne
Härra Ahven on otsustanud minna merele kala
püüdma, kuigi ta ise ei ela mere ääres ega oma ka
seal kinnisvara. Et madalamas vees kala ei ole,
sõuab härra Ahven 25-m-sügavusse vette. Seal
heidab ta keset laevateed vette oma 300-st
konksust koosneva õngejada. Kaldale tagasi jõuab
ta keset looduskaitseala, kus üritab kohalikele
püütud kala maha müüa. Saabuvale inspektorile ei
ole tal ette näidata ei püügi- ega ka müügiluba.
Milliseid seadusi rikuti
§11. Harrastuspüük
(3) Harrastuspüügivahendid on:
1) spinning, vedel, sikut, lendõng, põhjaõng, krunda, ankurdamata und, käsiõng ja rohkem
kui üks lihtkäsiõng;
2) harpuunipüss ja harpuun;
3) haakeõng;
4) nakkevõrk;
5) kuni 100 konksust koosnev põhjaõngejada. Püsiasustusega väikesaare alalisel elanikul
on lubatud kasutada kuni 300 konksust koosnevat põhjaõngejada;
6) kuurits;
7) liiv;
8) vähinatt ja vähimõrd.
5) Harrastuspüügiõigust tõendav dokument on:
1) harrastuspüügiõiguse eest tasumist tõendav dokument;
2) kalastuskaart ­ käesoleva paragrahvi lõigetes 11 ja 111 sätestatud juhtudel.
111) Ühe kalastuskaardi alusel tohib kasutada ühte nakkevõrku või ühte
kuni 100 konksust koosnevat põhjaõngejada merel kuni 20 meetri
samasügavusjooneni või sise- või piiriveekogudel või nende osades ja
ühte liivi või ühte kuuritsat siseveekogudel ning vähipüügil kuni viit
vähinatta või vähimõrda veekogudel, kus keskkonnaminister on
määranud kalastuskaartide piirarvu. Igale isikule, välja arvatud
püsiasustusega väikesaare alalisele elanikule, antakse kalapüügiks ühe
nakkevõrguga, ühe kuni 100 konksust koosneva põhjaõngejadaga, ühe
liiviga, ühe kuuritsaga, kuni viie vähinataga või viie vähimõrraga ühte
piirkonda kehtestatud piirarvu piires üks kalastuskaart
§132. Kaluri kalapüügiluba
(1) Kaluri kalapüügiluba annab õiguse kalapüügiks, välja arvatud lestapüük,
kutselise kalapüügi vahenditega merel kuni 20 m samasügavusjooneni, Peipsi,
Lämmi- ja Pihkva järvel, Narva jõel ja Narva veehoidlal või siseveekogul. Kaluri
kalapüügiluba lestapüügiks annab õiguse lesta püüda merel, sõltumata mere
sügavusest.
(2) Kalur käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes vahetult püüab
kala kutselise kalapüügi vahenditega. Kaluri poolt kalapüügile kaasavõetavate
isikute arv ei ole piiratud.
(3) Kaluri kalapüügiluba antakse äriregistris registreeritud ettevõtjale. Kui
ettevõtja ei ole ise kalur, näidatakse kalapüügiloas ettevõtja kirjaliku taotluse
alusel kalapüüki vahetult teostava kaluri nimi.
(4) Ettevõtja võib asendada temale antud kaluri kalapüügiloas nimetatud kaluri,
esitades kalapüügiloa andjale kirjaliku taotluse loa tingimuste muutmiseks.
Muudetud tingimustega kalapüügiluba väljastatakse ettevõtjale kalapüügiloa
andja poolt viie tööpäeva jooksul taotluse saamisest.
Keelatud on:
1) müüa ja osta alamõõdulist kala ja sellest
valmistatud tooteid;
2) müüa, osta ja transportida värsket kala
veekogu kaldal, kus selle püüdmine on
keelatud;
3) müüa, osta, transportida ja töödelda
värsket kala, mille päritolu ei ole tõendatav;
4) müüa ja osta harrastuspüügil püütud kala.
§162. Kohustus kalapüügiõigust tõendada
(1) Kalapüüki teostaval isikul peab
kalapüügiõigust tõendav dokument
harrastuslikul, eriotstarbelisel ja kutselisel
kalapüügil alati kaasas olema ning ta on
kohustatud selle esitama järelevalvet
teostavale isikule viimase nõudmisel.
§20. Keelatud tegevus, püügiviisid ja -vahendid.
(1) Kalapüügil ja veetaimede kogumisel on
veekogudel keelatud:
1) muuta veekogu põhja ja kallaste profiili;
2) takistada laevaliiklust tähistatud laevateedel;
3) vee reostamine ja veekogu risustamine;
4) rikkuda või hävitada veekogule või selle äärde
paigaldatud märke, silte ja muid rajatisi.
§202. Kalavaru kaitset ja kasutamise
korraldamist oluliselt häiriv tegevus
Kalavaru kaitset ja kasutamise korraldamist
oluliselt häirivaks loetakse järgmisi
kalapüügi või sellega seonduvate nõuete
rikkumisi:
1) inspektori või vaatleja töö takistamine;
2) kalapüük ilma kalapüügiloata;
Kui suur on karistus?
231. Kala püügi, pardal hoidmise, müügi või ostu
nõuete rikkumine
(1) Kala-, jõesilmu- või vähipüügi või selle
korraldamise eest keeluajal või -alal või keelatud
vahenditega või loata või loa nõudeid rikkudes,
samuti muude kala püügi, kalavaru kaitse või
kasutamise nõuete rikkumise eest või kala ostu või
müügi nõuete rikkumise eest ­ karistatakse
rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline
isik, ­ karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
Millistes tingimustes saaks
härra Ahven kala püüda?
Harrastuspüügiõigust tõendav dokument
Müügi luba, et müüa kala
Õngejada võib koosneda kuni 100st konksust
Härra Ahven ei tohi kala püüda laevateel
takistades laevaliiklust.
Tänan kuulamast!