Vabariigi ajal (89 eKr) anti kõigile Itaalia elanikele Rooma kodakondsus. Keisririigi ajal kuulusid kõik inimesed sõltuvalt rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist seadustega kindlaks määratud õigustega seisusse. 7) Alguses ausatsid roomlased loodusjõude ja vaime, selle kõrvalt ka inimlisekujulisi jumalaid. Enamik rooma jumalaid kujunesid ilmselt otsestel etruski ja kreeka eeskujudel. Rooma jumalate eesotsas seisis taeva-, pikse- ja tormijumal Jupiter (vastas kreeka Zeusile), kelle tähtsaim pühamu asus Rooma lin-nas Kapitooliumi künkal. Religioon oli Roomas tihedalt riigi(võimu)ga seotud. Roomlased uskusid, et nende riigi heaolu sõltub otseselt jumalate heatahtlikkusest ja seetõttu pöörasid valitsejad suurt tähelepanu jumalate väärilisele austamisele. Roomlased suhtusid oma jumalatesse asjalikult selleks, et neilt midagi saada, tuli neid kohusetruult teenida, mis tähendas eelkõige annetuste toomist
TALLINNA TEENINDUSKOOL Airo Vainjärv HT12-KE KAKSTEIST OLÕPLAST TAEVALIK PEREKOND Referaat Juhendaja:Annely Raudsepp Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Kreeklased ei uskunud, et jumalad lõid maailma, vaid maailm lõi jumalad. Enne kui olid jumalad, loodi taevas ja maa. Need olid esimesed vanemad. Titaanid olid nende lapsed ja jumalad nende lapselapsed. Kaksteist suurt olümplast olid kõige tähtsamad titaanidele järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks seepärast, et nad elasid Olümposel. Olümpus oli jumalate eluase, kus nad veetsid aega, magasid, nautisid ambroosiat, nektarit ja kuulasid Apolloni lüürat. Zeus(Jupiter) Zeus oli kreeka pea- ja taevajumal, jumalate ja inimeste isa, jumalate kuningas. Ta oli Kronose ja R...
Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium Olümpos ja Olümpose jumalad Referaat Eva Hein 10 A klass Juhendaja: Jaan Õispuu Tallinn 2010 Sissejuhatus Valisin uurimustöö teemaks Olümpose ja Olümpose Jumalad. Teema valisin ma sellepärast, et see tundus mulle kõige huvitavam ning kuna ma olen ise Kreekas käinud ja Olümposest ka natukene kuulnud, on sellel alal ka lihtsam orienteeruda. Alati on parem kirjutada millestki sellisest, mis sulle tuttav on ning millega sa kokku puutunud oled. Selle referaadi abil sooviksin ma laiendada oma teadmisi Kreeka Jumalate kohta, sest tänapäeval räägitakse neist siiani üsna palju. Arvan, et põhjalikud teadmised Kreeka Jumalatest annavad minu haritusele lisaväärtust. Töö käigus tahaksin ma ka Olümpose mäest rohkem infot saada, sest oma praegust...
positsioonist seadustega kindlaks määratud õigustega seisusse. 7) Iseloomustage Rooma religiooni: Rooma usund ja Kreekast üle võetud jumalate süsteem, suhtumine jumalatesse ja nende teenimine koos näidetega. Vanarooma usund oli paljujumalate süsteem. Rooma usund kujunes etruskide ja kreeklaste mõjul. Usuti, et igal inimesel ja paigal on isiklik kaitsevaim. Jumalate jaoks ohverduste tegemine oli kohustuslik. Enne ohverdamist püüdsid etruskid ära arvata, mida jumalad tahavad. Zeus - Jupiter Hera - Juno Poseidon - Neptunus Demeter - Ceres Hestia - Vesta) Ares - Mars Athena - Minerva Apollon - Apollo Aphrodite - Venus Hermes - Mercurius Artemis - Diana Hephaistos - Vulcanus 8) Kuidas sündis ja sai Rooma riigiusuks ristiusk? Lõuna-Euroopas levis õpetus Vana-Rooma impeeriumi pealinna Rooma ning sealt edasi impeeriumi aladele. Aastal 380 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma.
kindlaks määratud õigustega seisusse. 7) Iseloomustage Rooma religiooni: Rooma usund ja Kreekast üle võetud jumalate süsteem, suhtumine jumalatesse ja nende teenimine koos näidetega. Vana-Rooma usund oli paljujumalate süsteem. Rooma usund kujunes etruskide ja kreeklaste mõjul. Usuti, et igal inimesel ja paigal on isiklik kaitsevaim. Jumalate jaoks ohverduste tegemine oli kohustuslik. Enne ohverdamist püüdsid etruskid ära arvata, mida jumalad tahavad. Zeus - Jupiter Hera - Juno Poseidon - Neptunus Demeter - Ceres Hestia - Vesta) Ares - Mars Athena - Minerva Apollon - Apollo Aphrodite - Venus Hermes - Mercurius Artemis - Diana Hephaistos - Vulcanus 8) Kuidas sündis ja sai Rooma riigiusuks ristiusk? Lõuna-Euroopas levis õpetus Vana-Rooma impeeriumi pealinna Rooma ning sealt edasi impeeriumi aladele. Aastal 380 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma.
-6. Sajandini pKr. 3. Homeros elas arvatavasti 8. sajandil eKr oli vanakreeka pime laulik, keda peetakse kahe kuulsa eepose autoriks. Tema kindlat eluaega ei oska keegi öelda ja pole ka kindel kas ta on ikka nende kahe eepose autor kuna need eeposed olid väga levinud ja autoreid võis olla rohkem kui üks. Kuigi on Homeros tuntud kui Euroopa esimene ilukirjanik. 4. Olümposel elas kokku 12 jumalat ja kokku oli neid kuskil 25. 5. Zeus Jupiter Peajumal, äikesejumal, vihmajumal Poseidon Neptunus Merede valitseja Hades Pluto Jõukuse jumal, surnute valitseja; surma jumal, kuid mitte surm ise. Ares Mars Sõjajumal (Zeusi ja Hera poeg) Artemis Diana Metsloomade kaitsja, ta oli ka hea kütt. Ta on nooruse, puhtuse, süütuse, noorte naiste kaitsja
Paljusid hakati austama etruskide või kreeklaste eeskujul. Üks väga omapärane jumal oli kahepealine jumal Janus kes oli uste jumal ja hoidis kõik kurja kodust eemal. Januse templil olid mõlemas otsas uksed mis olid sõja ajal lahti ja rahu ajal suletud. Janus oli ka alguse jumal, sellepärast sai tema järgi nimetuse aasta esimene kuu jaanuar. Roomlaste peajumal oli piksenooli pilduv taeva valitseja Jupiter. Tema sarnaneb kreeklaste peajumala Zeusiga. Jupiteri abikaasa Juno oli taevakuninganna, kes on sarnane kreeklaste peajumala naise Heraga. Kõrgelt austati ka sõjajumal Marsi, kes kaitses roomlaste kodusid külvi ja põllusaaki. Tagasihoidlikum kodukoldejumalanna Vesta oli siiski roomlaste jaoks väga tähtis. Igas majas põles Vesta auks koldetuli ja keset foorumit seisis ümmargune Vesta tempel ja mille altaril põlevat tuld ei tohtinud iial kustuda lasta
Faasid korduvad iga sünoodilise kuu järel, see on ka Kuu ööpäeva tegelik pikkus, peale ümber Maa tiirlemise pöörleb Kuu ümber oma telje. Et 12 sideeriline pöörlemisperiood võrdub sideerilise tiirlemisperioodiga, siis näeb maapealne vaatleja kogu aeg ainult üht Kuu poolkera (Kuu 1990: 244, 245). 5.4. Jupiteri kaaslased Jupiteril on 16 teadaolevat kaaslast, neli suuremat Galileo kuud ja 12 väiksemat. Jupiter aeglustab vähehaaval kiirust vastavalt loodete takistusele, mida tekitavad Galilei kuud. Samuti muudab sama loodete jõud kuude orbiite, väga aeglaselt sundides neid eemalduma Jupiterist. Io, Europa ja Ganymedes on lukustunud kokku loodete jõu poolt 1:2:4 orbitaalse resonantsiga ja nende orbiidid arenevad koos. Jupiteri kaaslased (Joonis 10.) on nimetatud teiste kujude järgi Zeusi elus (Jupiter.www). Joonis 9. Kuu faasid (Kuu faasid.www). Joonis10. Jupiteri kaaslased (Jupiteri
Nende arvu on raske hinnata, sest avastatud pole neist ühtegi. Sellest hoolimata võivad on moodustada märgatava osa Galaktika kogumassist. Isegi Päikesel võib olla selline nähtamatu kaaslane. Massilt ei saa see siiski olla Päikesega samas suurusjärgus, sest siis põhjustaks ta ilmseid häireid planeetide orbiitides. Kääbustähed võivad olla ka väiksema massiga. Vähim mass, mille puhul saavad tuumareaktsioonid tähe sisemuses alata, on sajandik Päikese massist. (Planeeti Jupiter on niisiis olnud lähedal täheks ühendamisele!) Paari aasta eest avaldas üks ameerika teadlane arvutused, mille järgi Päikesel võiks olla nähtamatu kaaslane massiga umbes sajandik Päikese massi, mis asub tuhandeid kordi kaugemal kui Maa. Kaugeima tuntud planeedi Pluuto keskmine kaugus Päikesest on umbes 39 korda suurem Maa omast. Teineteisest nii kaugel paiknevate tähtede kaksiksüsteeme tuntakse rohkem, mistõttu see idee pole päris võimatu. Teadlane andis tähele juba nime-
Kui Maa pöörlemistelg oleks orbiidi tasandi suhtes risti, siisöö ja päeva pikkuste muutust ja aastaaegade vaheldumist ei oleks. 30. Mis on päikesesüsteem? PÄIKESESÜSTEEM on planeetide süsteem, mille keskseks kehaks on Päike. Päikese ümber tiirlevad 8 planeeti. Osadel neist on olemas ka kuud, mis ümber nende (vastavate planeetide) tiirlevad. Planeetide järjestus Päikesest loetuna on järgmine: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana.
Kosmoloogia Päikesesüsteemi tekkelugu: Praegune päikesesüsteem on ühetähe süsteem, mille läbimõõt on u. 100 astronoomilist ühikut. 1aü- kesmine maakaugus päikesest, kuhu kuulub: 1. 8 planeeti ja 1 planeed. (Merkuur- veenus-maa-mars- jupiter-saturn- uraan- neptuun-pluuto). 2. Kaks asteroidide vööndit- Kuiperi ja Oorti vöönd. 3. Planeetide kaaslased ja asteroidid. Teke lugu: Umbes 5 miljardit aastat tagasi kogunes maailmaruumis suur tolmu ja gaasi pilv, mis oli tekkinud tähtede surmast. Supernova plahvatused, mille koostiseks olid vesinik ja heelium. Tohutu gaasipilv hakkaskokku tõmbuma sumaarse grvitatsiooni tõttu ja muutus tihedamaks. See üõhjustaas pöörlemise teke, temperatuuri tõusu ja rõhu suurenemise. Lõpuks tekkis proto tähe staadium(eeltäht). Sisemuses hakkavad tekkima termotuuma protsessid, sest sisemuses on miljoneid kraade. Vesinik põleb heeliumiks. Lõpuks vallandub kiirguse rõhk väljapo...
Itaalia Asukoht: (Anna-Margarita Nukk) Itaalia on vabariik, mille pindala on 301 245 km2. Riigi rahvaarv seisuga 2008 aastal on 59,8 miljonit inimest. Itaalia pealinn on Rooma (rahvaarv 3,8 miljonit). Teised suuremad linnad on Milano, Napoli, Torino, Genova, Palermo, Firenze ning Veneetsia. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina (riik või selle osa, mida ümbritseb täielikult teise riigi territoorium) asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Loodus: (Anna-Margarita Nukk) Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus ...
Pärnu Hansagümnaasium Liis Kaljuvee 10. b klass KAKSTEIST OLÜPLAST-TAEVALIK PEREKOND Referaat Juhendaja: I.Kukk Pärnu 2009 Sissejuhatus Kreeklased uskusid väga paljudesse jumalatesse. Kuid mõned olid teistest tähtsamad neid kutsuti Olümpose jumalateks. Kreeklased pidasid jumalaid surematuteks ja kõikvõimsateks. Kuid siiski ei olnud jumaladki muredest vabad, sest nende üle valitses vältimatu saatus nagu ka inimeste üle. Kreeka jumaltel on väga omane ka omasooihaldus. Peajumalaid kutsuti olümplasteks, sest nad elasid Olümpose mäel Põhja-Kreekas. Olümpose sissepääs kujutas endast suurt pilveväravat, mida valvasid aastaajad. Olümpos oli jumalate eluase, kus nad veetsid aega, magasid, nautisid ambroosiat, nektarit ja kuulasid Apolloni lüürat. Zeus (Jup...
joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23. septembril. Planeedi asukoha arvutamine põhines arvutustel, mis saadi Jupiter, Saturni ja Uraani positsioone vaadeldes. Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Adamsi ja Le Verrier' vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguse üle panna nimi uuele planeedile; nüüd on nad koos kuulutatud Neptuuni avastajaiks. Tegelikult aga oli Neptuuni vaadelnud juba umbes aastal 1800 prantslane Joseph de Lanande, kes aga ei taibanud oma avastuse sisu.
VANA-ROOMA referaat Juhendaja: Vormistas: 1 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 1. Rooma Impeerium...........................................................................................................3 1.2 Etruskid:.....................................................................................................................3 2. Riigikorraldus..................................................................................................................4 2.1 Seisused kuningate ajal:.............................................................................................4 2.3 Valitsemiskorraldus vabariigi ajal:............................................................................4 2.4 Riiklik korraldus keisririigi ajal:.......
Vabaks laskmine ei olnud harv juhus, seda võis teha tasu eest, kuid ka heast südamest. Jumalad Roomlased võtsid üle kreeklaste jumalate panteoni, andes neile oma nimed. Kui kreeklastel olid kõige tähtsamad ja armastatumad jumalad Zeus, Athena, Appollon ja Demeter, siis Roomlased hindasid Jupiteri kõrval hoopis Marsi, Vestat ja Saturnust. Kreeka nimetus Rooma nimetus Zeus Jupiter Hera Juno Athena Minerva Demeter Ceres Aphrodite Venus Hestia (kodukoldejumalanna) Vesta 3 Rooma ajalugu konspekt nr. 1
Ta oli Zeusi peast sündinud täiskasvanuna ja täies varustuses. Ta oli teine Olümpose kolmest neitsist. Ta oli Ateena linna kaitsja. Mõnikord hoidis ta käes võidujumalannat Niket. 7 Vana-Rooma jumalad Kreeka kunsti ja kirjanduse mõju Roomale oli nii võimas, et Vana- Rooma jumalad muudeti kreeka jumalate sarnaseks ning samastati nendega. Enamik neist jäi siiski rooma nimega. Need olid Jupiter (Zeus), Juno (Hera), Neptunus (Poseidon), Vesta (Hestia), Mars (Ares), Minerva (Athena), Venus (Aphrodite), Mercurius (Hermes), Diana (Artemis), Vulcanus või Mulciber (Hephaistos), Ceres (Demeter). Kaks säilitasid oma kreeka nime: Apollo (Apollon) ja Pluto (Pluton); viimast aga ei kutsutud kunagi Hadeseks nagu Kreekas. Bacchus (mitte kunagi Dionysos) oli veinijumal, tal oli ka ladina nimi - Liber.
osaks. NÄITLEJAD KANDISID MASKE. NÄITLEJAD KANDISID MASKE. 17. Miks võib väita, et Rooma varajane usk oli animistlik? TV 142 Arvati, et iga looduses esinev asi olgu see siis kivi, taim, vesi või muu on elus ehk hinges. 18. Oska leida vaste Rooma tähtsamatele jumalatele Kreeka jumalate seast. Teada, milliseid valdkondi nad kaitsesid. Vihik, TV 144 KREEKA JUMAL ROOMA JUMAL kaitsealune valdkond Zeus Jupiter Peajumal, taevajumal, äikesejumal Hera Juno Abielunaise kaitsja , abielu kaitsja Athena Minerba Tarkusejumal, sõjajumalanna
kuulsat Ramses II ajal 13. Saj e.m.a. kaldakaljusse raiutud templit. Suurem tempel on pühendatud Ramses II-le ning Egiptuse peajumalatele. Väiksem jumalanna Hathorile. Kummagi fassaadi ehivad kolossaalsed figuurid, neist eriti silmapaistvad on neli 20 m kõrgust istuva vaarao kuju (nn Ramsese kolossid) suurema templi ees. 1965-1966 tõsteti Abu Simbeli ehitised osade kaupa uuele kohale Assuani kõrgpaisu vete eest. 6) Zeus rooma Jupiter, vanakreeka pea- ja taevajumal, Kronose ja Rhea poeg, oma õe Hera mees, paljude jumalate ja heeroste isa. Valitses Olümposel, saatis pilvi, sadu ja äikest. Teda on kujutatud välgunoolt käes hoidmas. Zeus oli ka külalislahkuse kaitsja. Tema püha lind oli kotkas ja püha puu tamm. 7) Kapitoolium- ladina keeles Capitolium, Capitolinus mons; Üks Rooma 7 künkast, mille põhjatipul paiknes muistse Rooma linna kindlus (Arx) ja lõunatipul Jupiteri tempel
Olümposel valitsesid Zeus ja tema abikaasa Hera. Koos nendega elas Zeusi vend Poseidon ning õed Demeter ja Hestia. Hades, Zeusi vend ja allilma valitseja,külastas Olümpost haruharva ning seetõttu ei peetud teda olümplaseks. Need koos kuue Zeusi lapsega olidki kaksteist Olümpose jumalat. Zeus on vanakreekas mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Atribuut või sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter. Antiikaja sünkretistlikus ettekujutuses seostati teda mitmete teiste jumalustega (Ammon vanaegiptuse mütoloogias, Tinia etruski mütoloogias ja võib-olla isegi Dyaus Pitar hinduismis).Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles
1.Muistne itaalia: Itaalia asub Apenniini ps. Põlluharimiseks sobivaid piirkondi rohkem kui Kreekas, meresõiduga vähem. Latiinid- Latiumi elanikud, kõnelesid ladina keelt. Itaalias räägiti ladina keelt, tähestiku kujutati Kreeka Alphabeedi eeskujul. Etruskid: Etruskid elasid Apenniini ps kesk-ja põhjaosas, Etruuria maakonnas. Nad olid väga head meresõitjad, metallitööd, ehituskunst, ennustuskunst olid nende peamised tegevusalad. Nad ennustasid ohverdatud loomade siseelundite järgi, linnude lennu järgi. Nende päritolu ei ole teada. Nad olid Itaalia võimsaim rahvas 7-6 saj. eKr. Nende hiilgeaeg langeb 6 saj lõpus, kuna etruski valitseja aeti roomast minema. Rooma linn: Tekkis Kesk- Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Kapitoolium- küngas, kuhu rajati kindlusehitis, Kreeka akropol. Ostia sadam- Rooma sadamalinn Ostia, seal oli palju odavaid puust, kivist tehtud üürimajad vaesemate majutamiseks. Foorum- turuplats 2.Rooma linna...
Talle olid pühendatud päeva algus, esimene kuupäev ja temalt sai nime jaanuarikuu. 3. Enamik rooma jumalaid oma iseloomulike tunnustega on kujunenud etruski ja kreeka eeskujudel, eriti pärast Itaalia vallutamist roomlaste poolt. Kreeklaste mõjul hakati jumalaid kujutama inimesesarnastena, tekivad müüdid jumalatest ja kangelastest. Enamik rooma jumalusi samastati kreeka omadega ja neile anti lihtsalt rooma nimed. · Rooma peajumal Jupiter vastas kreeka Zeusile. Tema peatempel asus Kapitooliumil, kus koos temaga austati kahte jumalannat. Need olid Juno (kreeka Hera) ja Minerva (Athena). Kui nende tunnused olid kreeka päritolu, siis komme seada üks jumal kokku kahe jumalannaga on etruski päritolu. · Otsesed "tõlked" kreeka usundist olid ka muusika ja luule kaitsja Apollo, ilu- ja
Vanaaeg eksam 2020/2021 1) Vanaaja ajaloo allikad – üldiseloomustus 1. Idamaase allikad: Vana Testament, kreeka allikad (Herodotos) ja originaaltekstid: originaaltekstide avastamine ja dešifreerimine: Champollion, Rawlinson. 2. Klassikaline antiik: antiiktekstide säilimine läbi kesk- ja uusaja; raidkirjad, papüüruseleiud. 2) Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal 1. Geograafilised ja looduslikud olud. 2. Tsivilisatsiooni kujunemine: Uruk. 3. Sumeri linnriigid varadünastilisele perioodil: sumeri küsimus; kiilkiri; tähtsamad linnriigid (Uruk, Ur, Kiš, Eridu, Lagaš); linnriikide sotsiaalne ja poliitiline korraldus. 4. Akadi riik: Sargon ja Naram-Sin; Akadi langus. 5. Uri III dünastia: riigi administratiivne ja majanduslik ülesehitus; riigi langus. 6. Etnilised ja sotsiaalsed muutused 2. aastatuhandel eKr. Amoriidid. Suurriikide uus esiletõus: Mari; Assur. 7. Vana-Babüloonia impeerium: Hammurabi (vallutused ja seadusandlus); Vana-Babülo...
6) Ptolemaios – astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf. Lõi geotsentrilise (maa-keskse) maailmapildi. Universumi keskpunktis oli kerakujuline Maa, kõik teavad kehad keerlesid selle ümber. 7. Usk Rooma riigis: 1) Nuumen – iga looduse asi või elusolend oli hingestatud ja sisaldas jõudu. Kividel, puudel jne olid nuumenid. 2) Laarid – kehastasid esivanemate hingi. 3) Janus – antropomorfne jumal, uste, piiride ning lõpu ja alguse jumal. Kahe näoga kujutati. 4) Jupiter – taeva, pikse ja tormi jumal. 5) Juno – Hera (abielukaitseja) 6) Neptunus – Poseidon (merejumal) 7) Venus – Aphrodite (armastusjumalanna) 8) Diana – Artemis 9) Mars – Ares 10) Vesta – kodukoldejumalanna 11) Pontifexid – „sillaehitajad“ või „teeehitajad“ Kandsid hoolt üleriigiliste pidustuste eest, hoidsid korrast kalendrit ja pidid arvestust riiklike tähtpäevade üle. 12) Pontifex maxiums – riigi ülempreester.
suured kaljukamakad, hulk gaasi ja tolmu.Päikesesüsteemi kuulub 9 planeeti. 7.Millised on Maa rühma planeedid?Millised on selle rühma tunnused? Päikesele lähimad ehk maaplaneedid on 4 planeeti, mis on siseplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa ja Marss.Need on suhteliselt väikesed kivised taevakehad.Peamine tunnus on see, et koosnevad kivist. 8.Millised on hiidplaneedid ja selle rühma tunnused? Marsist kaugemaid planeete nimetatatakse välisplaneetideks.Need on Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto.Neid kutsutakse ka hiidplaneetideks, sest peale Pluuto on nad kõik siseplaneetidest suuremad.Tunnuseks: koosnevad peamiselt gaasist , sisemus ka külmunud ja vedeldunud gaasidest. 9.Kirjelda igat planeeti 3-4 lausega. Merkuur on Päikesele lähim planeet tiirleb vaid 60 miljoni kilomeetri kaugusel Päikesest.Võrreldes teiste planeetidega on Merkuur väike.Tema läbimõõt on 4878km ligi kolm korda väiksem maa läbimõõdust
Leemurid järglasteta surnud hingest saanud kuri vaim Geeniused inimestegeeniused Genius loci kohtade kaitsevaim Dii indigetes vanad kodumaised jumalad Dii novensiles laenatud jumalad (nende auks ei tohtinud tuua veriseid inimohvreid) (Viirukipalmide põletamine....?) Dii maiores suured jumalad Dii minores 1) Jupiter(äikese- ja peajumal) Mars(sõjajumal) Quirinus(kaitsejumal) 6. Saj see kolmik muutus 2) Jupiter Juno Minerva (käsitööjumalanna) Mercurius kaubanduse-, äri jumal Vulcanus - tulejumal Bacchus veinijumalus Neptunus Nefluns Nike(kreeklastel) võidujumalanna (roomlastel Victoria) Minerva-Poseidon (merejumal) Pluto Hades surnute riigi valitseja Vulcanus Hephaistos - tulejumal
Sissejuhatus Kreeklased ei uskunud, et jumalad lõid maailma. Nemad väitsid vastupidist: maailm lõi jumalad. Enne kui olid jumalad, loodi taevas ja maa. Need olid esimesed vanemad. Titaanid olid nende lapsed ja jumalad nende lapselapsed. Kaksteist suurt olümplast olid kõige tähtsamad titaanidele järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks seepärast, te Olümpos oli nende kodu. Kuid mis oli Olümpos, seda polegi nii hõlbus seletada. Kahtlemata peeti seda esialgu mäetipuks ja identifitseeriti Kreeka kõrgeima mäe Olymposega Tessaalias, maa kirdeosas. Ent juba varasemas kreeka poeemis "Ilias" on see arvamus andmas maad seletusele, et Olümpos tähendab mingit salapärast paika, mis asub kõrgemal kõigest maailma mägedest. "Iliases" mainitakse, et Zeus räägib jumalatega paljuharjalise Olümpose kõige kõrgemalt tipult, seega mäelt. Kuid pisut edasi ütleb Zeus, et kui ta...
lahendada erakordse meisterlikkusega. Ta ühendas ehtsa ajaloolise maali elemendid kõikvõimalike mütoloogiliste ja allegooriliste figuuridega, mõistukõnega. Stseenis, kus Henrile antakse Maria portree, hoiavad kaks stiliseeritud geeniust, kes sümboliseerivad abielu ja armastust, kuninga silmade ees printsessi idealiseeritud kujutist. Kõrval seisev naine Prantsusmaa allegooriline kujutis soovitab kuningal järgida südame kutset. Toimuvat jälgivad ülaltpoolt Jupiter ja Juno. Monumentaalne kompositsioon, efektne arhitektuurne või maastikuline taust ja rikkalik koloriit moodustavad maalide kordumatu dekoratiivse väärtuse. Viimased kirikumaalid on 1632. aastal valminud Ildefonso altaril Viinis, mille kesksel pildil kujutatakse, kuidas neitsi Maarja kingib Püha Ildefonsole missarüü, tiibadel aga on pildi tellijad ertshertsog Albert ja ta bikaasa Isabella koos patroonidega. Teine, eelmisega
Saturn Meie Universum on sündinud plahvatusest-Suurest Paugust. Enne seda oli täielik tühjus. Suur Pauk toimus 15 miljardi aasta eest. Mõne sekundi murdosa jooksul sai energiast ennekuulmatu tihedusega mateeria: Kogu meie universum mahtus sõrmkübarasse. Planeedid ei sära iseenese valgusest nagu seda teevad tähed, vaid peegeldavad päikese valgust. Füüsikalise ehituse poolest jagunevad nad kahte gruppi. Päikese lähedal asuvad Merkuur, Veenus ja Marss sarnanevad Maaga. Kaugemal planeedid Saturn, Uraan, Neptuun sarnanevad Jupiteriga. Nad on suured ja nende tihedus on väike ning atmosfäär tüse. Ümber oma telje pöörlevad nad kiiresti ning kaaslasi on neil palju. Saturn on suuruselt teine Päikesesüsteemi planeet. Heledus on tal keskmine. Päikesest asetseb ta 9,45 astronoomilise ühiku kaugusel. Saturn tiirlemisperiood on 29,46 aastat. Läbimõõt ekvaatori kohal on Saturnil 120 670 km ning ta on Päik...
1. Horisont ja taevavõlv. Kui me teame 1 tähe kõrgust ja asimuuti , siis me oleme üheselt ära määranud tema asukoha taevasfääril. Sellised andmed pannakse kirja tähtede kohta tähe atlastesse. Tähtede omavaheline asend muutub suhteliselt vähe meie jaoks, sest nad asuvad meist väga kaugel. Meie Päikesesüsteemid asuvad tunduvalt ligemal ning nende omaliikumist on võimalik jälgida. Peale Päikese kõige lähem täht asub meist 4 valgusaasta kaugusel. Kõige lähem planeet tuleb meile 50 mlj km kauguselt- Marss. 2. Taevakehade näiv ja tegelik liikumine. Maa pealt vaadates tundub, et tähed teevad ööpäeva jooksul ringi ümber Maa. Selle tegelik põhjus on aga Maa pöörlemine ümber oma telje. Maa pealt nähtav pilt aasta jooksul mõnevõrra muutub, sest Maa teeb selle aja jooksul ringi ümber Päikese. Üheks põhjuseks on seejuures asjaolu, et maakera pöörlemistelg on vertikaalist 23,5 kr võrra kõrvale kallutatud. 3. Miks tekivad aastaajad, öö ja pä...
Vabaks laskmine ei olnud harv juhus, seda võis teha tasu eest, kuid ka heast südamest. Jumalad Roomlased võtsid üle kreeklaste jumalate panteoni, andes neile oma nimed. Kui kreeklastel olid kõige tähtsamad ja armastatumad jumalad Zeus, Athena, Appollon ja Demeter, siis Roomlased hindasid Jupiteri kõrval hoopis Marsi, Vestat ja Saturnust. Kreeka nimetus Rooma nimetus Zeus Jupiter Hera Juno Athena Minerva Demeter Ceres Aphrodite Venus Hestia (kodukoldejumalanna) Vesta 3 Rooma ajalugu konspekt nr. 1
Füüsika 8.kl Päikeses muundub vesinik heeliumiks, ta on üks tähtedest. Planeedid alates päikesest on Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Päikesesüsteemia kehade tõmbejõud tagab süsteemi terviklikkuse. Maa atmosfäär muutub kõrgemal hõredamaks. Aastaajad vahelduvad, sest Maa pöörlemistelg pole tiirlemisasendiga risti. Võnkumiseks nim liikumist, mis kordub teatud ajavahemiku järel, keha läbib sama tee edasi-tagasi. amplituudasend on pendli asukoht, kus liikumise suund muutub ja pendel hakkab tagasi liikuma. Võnkeperiood (T)-ajavahemik, mis kulub ühe täisvõnke tegemiseks (s)
Kunstiajalugu Sandra Piir Esimene kunst 3 milj. aastat tagasi - inimeselaadsed jäänused 1milj. aastat tagasi - inimene kahel jalal 40 000 a. tagasi - vanimad kunstipärased esemed 25 000 a. tagasi - Willendorfi Veenus 16 000 eKr - kaunimad koopamaalingud (Lascaux Prantsusmaal ja Altamira Hispaanias) III - II at eKr - vanimad ehitised (megaliitilised) nt. Menhir, Dolmeh, Kromlehh, Stonehenge III - I at eKr - püramiidid III at - sfinksid (lõvi keha ja inimese peaga) Willendrofi Veenus Egiptuse sfinks Lascaux koopamaalingud Menhiri obelisk Vanimad kõrgkultuurid Mesopotaamia Asukoht: Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ning alamjooks Sumerid leiutasid ratta, potikedra, kiilkirja savitahvlitel ning savitellised Sumerite linnriikides olid igal linnal oma kaitsejumal, kellele oli pühendatud astmiktempel e. tsikuraat. Egiptus Asukoht: Niiluse delta ja ülemjooks (Sinine ja Valge Niilus) Võtsid kasutusele ...
Oli ka olulisemaid olendeid, keda saab tuua kahte gruppi: laarid ja leemurid. Laarid on kaitsejumalad, kaitsevad maju, perekondi ning nende kujusid hoiti majades sees spetsiaalsetes kapikestes. Leemurid on halvad olendid, surnute hinged, kellest arvatakse et neil on mingi põhjus tulla elavaid kiusama, nende tõrjumiseks või lepitamiseks peeti lemuria püha. Peale surnute hingede oli kurje vaime veel, üheks neist nt palaviku haldjas Febris. Rooma vanimateks peajumalateks on jumalate kolmik: Jupiter, Mars ja Quirinius. Jupiter oli algselt taeva ja valguse valitseja, tema pühad päevad olid täiskuupäevad iidid, Jupiter saatis vihma ja müristamist, aga oli ka võidutooja, kes kandis tiitlit Victor, Jupiter oli latiini hõimu kaitsja, teda samastati Zeusiga ning tema tunnusteks olid kotkas, välgunool ja valitsuskepp. Mars oli algselt viljakuse jumal ning vilja kaitsja. Quirinius oli seotud Kvirini külaga ning selle kogukonna kaitsja. Ca 500 eKr toimub peajumalustes
kasutavad astroloogilised süsteemid praegugi ennustuste - horoskoopide tegemisel planeetide asendit taevas. Rändavate tähtede keeruline ja raskesti ennustatav liikumine oli sajandite vältel suureks stiimuliks mitte üksnes astronoomia, vaid ka füüsika ja matemaatika arengule. Palja silmaga nähtavaid planeete on viis, lugedes Päikese poolt: Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter ja Saturn. Kõige heledam planeetidest on Veenus, järgmine on Jupiter. Ülejäänud vahetavad kohti edetabelis sõltuvalt asukohast Maa ja Päikese suhtes. Planeetide liikumine on erinev: Veenus ja Merkuur püsivad alati Päikese lähedal, olles vaadeldavad kas enne päikesetõusu (koidutäht) või pärast loojangut (ehatäht). Ülejäänud kolm rändavad Päikesest sõltumatult, muutes perioodiliselt oma liikumissuunda. Kui kanda planeedi tee taevakaardile, näeme, et see meenutab silmust.
Zeusi kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel ja kasutamas kõikvõimalikke võtteid, et oma truudusetust naise Hera eest varjata. Siiski, juba kõige varasemate müütides on Zeus õilis. Zeus nõudis inimestelt peale ohvrite ka õigeid tegusid. Kreeka vägedele Trooja all öeldakse, et isa Zeus ei abista kunagi valelikke, kes tõotust ei pea. Zeusi lind oli kotkas ning tema puu oli tamm. Rooma mütoloogias on Zeus Jupiter. Tema oli zeusi naine ja õde. Titaanid Okeanos ja Tethys kasvatasid ta üles. Ta oli abielu kaitsja ja abiellunaised olid tema erilise hoolitsuse all. Poeetide poolt loodud Hera portreel on vähe veetlevust. Ühes varasemas poeemis öeldakse aga tema kohta nõnda:
· varajasel ajal austasid loodusjõude ja vaime · igal asjal looduses on oma nuumen hing · tähtsaimad kaitsevaimud laarid kehastasid esivanemate hingi · maokujuline vaim geenius kaitses abielu ja edendas soojätkmaist Kreeka Rooma piiride ja lõpu ,alguse jumal Janus Zeus taeva-, pikse-, tormijumal Jupiter Hera taevajumalanna Juno Athena tarkusejumalanna Minetva Poseidon merejumal Neptunus Hephaistos tule-, sepatöö jumal Vulcanus Hermes sõnumitooja Mercurius Apollon jahijumalanna Apollo
mõjutustega Kreeka religioonist. Preestreid valiti nagu riigiametnikke, tähtsamad olid pontifeksid, kelle eesotsas seisis pontifex maximus-riigi ülempreester, keisririigi ajal oli ülempreester valitsejaga ühes isikus. Pontifeksid pidid hoolt kandma üleriigiliste pidustuste eest ning sellega seoses korras hoidma kalendrit ja pidama arvestust riiklike tähtpäevade üle. Jumalad: jumalad olid otsese eeskujuga Kreeka kultuurist. Jupiter vastas Zeusile, Juno Herale, Minerva Athenale. Lisaks veel Neptunud(poseidon), Vulcanus(Hephaistos), Mercurius(Hermes), Apollo(Apollon), Venus(Aphrodite) ja Diana(Artemis). Ristiusu sünd: Ristiusu eeskäija oli judaism, mis oli esimene monoteistlik usk. Samal ajal kui juudid ootasid Rooma võimu alt vabastamist, hakkas Juuda provintsis ringi käima jutlustaja nimega Jeesus, kelle õpetus levis kiiresti. Kuna Rooma impeeriumi idaosa oli tugevalt hellenistlik ja messiase kreekakeelne vaste oli
jõudmiseks kulub 11 tundi, kusjuures signaal liigub valguse kiirusel! Raadiolained on kõikjal meie ümber mobiiltelefonid, traadita internet, televisioon, mikrolaineahjud kõik need ja paljud teised seadmed kiirgavad raadiolaineid. Kuid inimeste loodud seadmed pole ainsad raadiokiirguse allikad näiteks äikeselöök tekitab küll madalsagedusliku, kuid üsna võimsa impulsi, samuti tekitavad raadiolaineid ka kõik tähed ning isegi Jupiter kiirgab raadiosagedusi, umbes 20MHz peal. Taevakehade kiirgust uurib eraldi haru raadioastronoomia. Ning kuna raadiolained levivad valguse kiirusel ning sumbuvad vaakumis võrdlemisi vähe, on esimeste piisavalt võimsate raadioülekannete lained juba kaugel kosmoses, kümnete valgusaastate kaugusel ning jätkavad oma teekonda kuni neid pole enam võimalik kosmilisest mikrolaine taustkiirgusest enam eristada. Inimkonna poolt kosmosesse laiali
elektroonilise heli seriaalne kasutajaliides (serial interface) ja kommunikatsiooniprotokoll. Süntesaatorid Eestis Ilmselt kõige tuntumaks süntesaatoriks on Eestis "Normas" valmistatud lastesünt "Pille". Nõukogude perioodil oli kaubanduses saada ainult vene päritolu süntesaatoreid (nagu näiteksPolivoks, Aelita, Junost, Elektroonika jne), siiski liikus Eestis (mustal turul) üksikuid lääne süntesaatoreid. Muuhulgas oli Linnahalli stuudios Prophet 5 ja Roland Jupiter, mida võib kuulda mitmetel tol ajal väljaantud heliplaatidel. Tristen Vardja 8c
Astronoomia · Astronoomia ehk täheteadus tegeleb kosmiliste objektide ja universumi uuurimisega (tervikuna) · Geotsentriline maailmapilt-maailmasüsteem, mis paigutab Maa universumi keskpunkti ning Päike, Kuu ja tähed liiguvad ümber selle. (Platon, Eudox, Aristoteles, Ptolemaios) Heliotsentriline maailmapilt-maailmasüsteem, kus Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber maailma keskmes oleva Päikese. (M. Kopernik, G. Galilei, J. Kepler) · Observatoorium on teadusasutus, kus tegeletakse astronoomia mõne astronoomia haruga. Tihti nimetatakse observatooriumiks aga spetsiaalset hoonet, milles asub astronoomiliste objektide vaatlemiseks kasutatav aparatuur-teleskoop. Need rajatakse tänapäeval võimalikult kaugele õhu- ning valgusreostuse allikatest. Tüüpiliselt asuvad sobivad kohadmitme kilomeetri kõrgusel merepinnast. · (Optiline) teleskoop on vahend kaugete ob...
tütar, Klytaimestra ja Kaksikute (Disokuuride) õde; tema rohked kosilased, kelle hulka kuulus ka Odysseus, tõotasid viimase nõuandel, et tunnustavad ja kaitsevad seda, kelle Helena neist valib; Helena abiellus Menelaosega, kellest seetõttu saigi Sparta valitseja; Menelaose vend Agamemnon nais Helena õe Klytaimestra PEAMISTE KEEKA JUMALATE VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS Zeus (peajumal, taeva valitseja) Jupiter Hera (taevajumalanna, Zeusi õde ja abikaasa) Juno Aphrodite (armastusjumalanna) Venus Apollon (valguse- ja päikesejumal) Apollo Ares (sõjajumal) Mars Artemis (jahi- ja loodusejumalanna, Apolloni kaksikõde) Diana Athena e. Pallas Athena (pallas neiu, neitsi; tarkusejumalanna, teaduste kaitsja) Minerva Demeter (maa viljakuse jumalanna) Ceres Dionysos e. Bakchos (veinijumal) Bacchus Hades, hilisem Pluton (allmaailma valitseja) Pluto
Meie Päike kuulub hiigelsuurde tähesüsteemi, mida nimetatakse Galaktikaks e Linnuteeks. Päikesesüsteem taevakehade süsteem, mille moodustavad Päike, planeedid koos oma kaaslastega(kuudega), asteroidid, komeedid ja planeetidevaheline tolm ja gaas. Tekkis ~5 miljardit aastat tagasi iseenda raskuse mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest. 3. Päikesesüsteemi planeedid. Mille poolest erinevad ,,Maa tüüpi" planeedid ja nimeta need. -Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Strutn, Uraan, Neptuun. Maa-tüüpi planeedid e kiviplaneedid on need, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest. Jupiteri sarnased planeedid on need, mis koosnevad põhiliselt gaasidest, kuid mille keskmeks võib olla mineraalne tuum. Maa-tüüpi planeedid on:Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. 4. Päikesesüsteemi arvulisi karakteristikuid: * Maa kaugus Päikesest - ligikaudu 150 miljonit km (8 valgusminutit) e 1 astronoomiline ühik.
1950.a esitab sama idee ka Jan Oort, seetõttu nimetatakse seda Öpik-Oorti pilveks. · Lehitsedes Öpiku arvukaid tõid, torkab otsekohe silma teemade suur mitmekesisus. Pole vist ühtki makrokosmose objektide klassi, mida ta poleks uurinud: kõigepealt meie eluase - planeet Maa, tema paleoklimatoloogia, meteoriidikraatrite tekkimine. Maa tehiskaaslased, Maa atmosfääri uurimine nende abil, meteooride lend atmosfääris; edasi Kuu, planeedid Veenus, Marss, Jupiter, Neptuun -- nende atmosfäärid ja pinnavormid; päikesesüsteemi väikekehad - meteoorid, komeedid, asteroidid; lõpuks veel süsteemi kooshoidja Päike ise, millest ta noorpõlves kirjutas raamatu "Päike uuemate uurimuste valguses", mis ilmus nii eesti kui ka vene keeles; edasi uurimused tähtede kohta - tähtede siseehitus, tähtede atmosfäärid, muutlike tähtede klassifitseerimine; tööd tähesüsteemidest - kaksiktähed, tähtede absoluutsete heleduste jaotus,
Puhja Gümnaasium ASTEROIDID Referaat Koostaja andmed: Aljona Treffner 9a klass Juhendaja : Kerli Mikk 2007 SISSEJUHATUS 1.jaanuaril, 1801 aastal avastas astronoom Giuseppe Piazzi taevast objekti, mida ta midas komeediks. Kuid olles selle liikumist mõnda aega jälginud, sai talle selgeks,et tegu pole mitte koeedi, vaid pigem justkui tillukese planeediga. Piazzi nimetas selle Sitsiilia viljajumalanna järgi Cereseks. Järgnevatel aastatel avastati veel sarnaseid taevakehi (pallas, Vesta, and Juno), mis tiirlesid ümber Päikese Marsi ja Jupiteri vahelisel orbiidil. Neid pisitaevakehi nimetatakse asteroidideks. KUIDAS ASTEROIDID TEKKISID? Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umber 4,6 m...
poolsammastest. Eelistati pilastreid-poolsambataolisi, kuid õhukesi müüriribasi. 5. Milleks ehitati triumfikaari? Nimeta mõni kuulus triumfikaar. See oli väravataoline, kuigi polnud mõeldud väravaks, vaid monumendiks.Neid püstitati suurte sõjaliste võitude või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks.Keiser Constantinuse triumfikaar Roomas. 6. Ühenda numbritega sama jumala nimi Vana-Kreekas ja Roomas. Apollon = Apollo Athena = Minerva Aphrodite = Venus Zeus = Jupiter Ares = Mars Hera = Juno Demeter = Ceres Poseidon = Neptunus Hephaistos = Vulcanus Hermes = Mercurius Artemis = Diana 7. Milliseid mälestisi on endast Rooma linna jätnud keiser Augustus? Uhkeim neist oli Trajanuse forum.Suurhoone, raamatukoguna kasuatud Basilica Ulpia. Monumentaarne Rahu altas(Ara Pacis) 8. Mis on Panteon? Mille poolest oli ta omal ajal tähelepanuväärne? Panteon-üks täiuslikumaid kuppelehitisi maailmas.Kõigi planeedinimedega jumalate tempel. 9
korrapärasusele planeetide suurustes ja liikumises. * Planeedid tiirlevad ümber Päikses samas suunas Päikese pöörlemisega. * Orbiidi raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. * Planeetide orbiidid on ligiakudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. 11. Loetlege 8 suurt planeeti. Päikses gravitatsiooniväli hoiab planeete koos ja Päikses poolt kiiratud energia hoiab käigus enamus looduses toimuvatest protsessides. Jupiter, Saturn, Maa, Veenus, Uraan, Merkuur, Neptun, Marss. 12. Kuidas tekivad looded (tõus ja mõõn)? Maal on loodelistest nähtusetest tuntud- tõusud ja mõõnalained ookeanides, mille teket seostatakse Kuu külgetõmbega. Kui Maa ei pöörleks, omandaks ookean mingi tasakaalulisuse, Kuu suunas väljaveninud kuju. Pöörlemise tõttu aga ei jää venitus maapinna suhtes paigale, vaid liigub koos Kuuga. Seda liikumist takistavad vee raskus, merpõhja kuju, mandrid
Tallinna 21.Kool Liisa Aavik 11C Raamatu ,,Nero" analüüs Õpetaja: Tiina Meeri Tallinn 2012 2 Kokkuvõtted kahe peatüki kaupa Esimene raamat Ptk I-II Artemidoruse ,,õde" Acte palub Nerolt venna eest armu ning seda Artemidorus ka saab. Keiser räägib emale oma tunnetest Acte vastu. Tema ema saab pahaseks, kuna ta tahab et Nero rohkem oma tulevasest talle määratud naisest Octaviast hooliks. Ptk III-IV Nero läheb ühes oma õpetaja Tigellinusega linna peale, kus, kohtab Actet ning avaldab talle austust. Acte tunneb endas tundeid tärkavat, kuid ristiusk käsib teda Nerost eemale hoida. Ta põgeneb ja kaob jäljetult Nero ja Nicodemuse eest, kes teda patule tahaksid õhutada. Ptk V-VI Nero vestleb Senecaga oma tundemaailmast ning abiellub külma Octaviaga, keda ta ei armasta. Ptk VII-VIII Octavia ja Nero peavad suurt pidu. Üles tõusevad mitmed keerulised armulood ning võimuprobleemid...
Lubjamördi kasutuselevõtt kaarte, võlvide, kuplite ehitus. Välispind ja interjöör kaunistati sammaste ja poolsammastega. · Religioon: sarnane kreeklastele ja etruskitele. Iga asi oli hingestatud, migi jõud e nuumen. Igal majal olid kaitsevaimud, laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Igal perel oli maokujuline kaitsevaim geenius, kes tagas prekonna püsimise. Jumalad olid suuresti üle võetud kreeklastelt. Jupiter Zeus Mars Ares :erinevalt kreeklastest oli austatud jumal. Juno Hera Neptunus Poseidon Pluto Hades Ceres Demeter Prosepina Persephone Minerva Athena Apollo Apollon Diana Artemis Mercurius Hermes Venus Aphrodite Baccus Dionysus Saturnus Kronos Vesta Hestia Kodukolde jumalanna Vesta oli Rooma riigi koldetule kehastus, mis põles
saj pKr) - pilkas ühe esimesena kristlust. Teaduse alal palju paremad. Ptolemaios - geotsentrilisus. Kuulus arst Galenos. 6. Usk Rooma riigis Usundit mõj etruskid, kreeklased, eriti jumalaid. Varasel ajal vaimud, loodusjõud. Igal lood. asjal, elusolendil hing - nuumen. Majadel kaitsevaimud - laar - esivanemate hinged. Geenius - maokujuline abielu kaitsja, soojätku edendaja. Antropomorfsed jumalad. Janus - alguse, lõpu, uste, piiride lõpu, sõja jumal - jaanuar. · Jupiter - Zeus · Juno - Hera · Minerva - Athena · Neptunus - Poisedon · Vulcanus - Hephaistos · Venus - Aphrodite · Vesta - Hestia · Mercurius - Hermes · Diana - Artemis · Apollo - Apollon · Mars - Ares · Saturnus - Kronos Mars olulisem kui kreeka Ares, samuti Saturnus, Vesta. Saturnuse auks saturnaalid - pidustused, orjad tohtisid peremeestega kood pralletada. Riik ja religioon tihedalt seotud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
