LÜHILAINE LEVI SISSEJUHATUS Lühilained (High Frequencies, HF) on raadiolainete piirkond, kus lainepikkus on umbes 10 - 100 meetrit ja sagedusvahemik 3 - 30 MHz. Lühilained levivad ruumilaineina, mis peegelduvad ionosfäärilt ja maapinnalt üks või mitu korda ning võimaldavad seepärast raadiosidet kümnete tuhandete kilomeetrite kauguselt. Lühilainet rakendatakse peamiselt raadiosides ja ringhäälingus, samuti meditsiinis näiteks elekterravi korral. Antud referaadis antakse ülevaade raadiolainetest, raadiolainete levimisest; lühilainest, selle levimisest ning levimise iseärasustest. RAADIOLAINED Kõik elektromagnetlained levivad valguse kiirusel ehk c = 300 000 km/s. Ümber maakera tiiru tegemiseks (Maa ümbermõõt ekvaatoril on 40 000 km) kulub neil vähem kui 0,2 sekundit. Elektromagnetlainete omadused sõltuvad nende lainepikkusest. Lainepikkuseks nimetatakse vahemaad kahe laineharja vahel. Raadiolained on elektromagnetlainetest kõige suurema lainepikkusega: see v
töötab? Kvartsi põhiomadus-pieso ja vastupieso efekt-mehaanilised deformatsioonid põhjustavad laengute liikumist. Vastasnimelised laengud kogunevad kristalli vastandkülgedel. Vahelduvas elektriväljas hakkab kristallplaat võnkuma. Paaritud harmoonilised.tänu nende kasutamisele saab genereerida kuni 2000MHz. 51. Selgitada, kuidas töötab saatja sageduskordisti. Sageduskordisti on tavaliselt kasutatud raadio vastuvõtjas või saatjas et kordistada ossilaatori baassagedust eelsätestatud kordade võrra. Kordistatud sagedus siis võimendatakse ja saadetakse modulaatorisse ning antenni ühendavasse vooluringi, et transportida saatvasse antenni. Eeliseks on suure stabiilsusega resonaator, näiteks kvarts resonaator, mida on ebapraktiline toota kõrgemate sageduste jaoks. Sageduskordisti kasutab sissetuleva sagedusega harmooniasse viidud vooluringi. Mittelineaarsed elemente, nagu näiteks
Interneti ühendust mingile kontorite jaoks mõeldud majale, kus igal korrusel on erinev firma oma kohtvõrguga, siis võib terve maja võrku lülitamiseks panna vastasmaja külge antenn, mis on ühendatud ühe CUga. Igal firmal tuleb sel juhul hankida endale raadio moodul, mis juba ühendatakse kohtvõrgu HUBiga. Sellisel juhul vähenevad iga firma kulutused seadmete ostmiseks, sest neil piisab seadmesse integreeritud antennist, et saada signaali vajaliku võimsusega. Raadio moodul on tavaliselt 8 varustatud väikese radiaalantenniga nii, et lisakulutusi kaabli ja antenni soetamiseks pole vaja teha. Tavalise traadita kohtvõrgu rajamine ühe maja ulatuses toimub juba nimetatud AP serverite abil. Laiema võrgu saamiseks võib neid asetada mitu. Samas on tootmises ka WLAN võrgu laiendajad. Need on radiaalantennid, mis ühendatakse PC kaardiga ja
kaabliga võrgu rajamine ei ole võimalik. Mobiilsed raadiolahendusega juurdepääsuühendused, ehk mobiilsidevõrgud on mõeldud peamiselt kaasaskantavate seadmete (mobiiltelefonid, tahvelarvutid, jne) ühendamiseks internetiga. (Raadiolahendusega juurdepääsuvõrgud ei ole majasisesed WiFi või Li-Fi võrgud, bluetooth võrgud. Mugav, odav (pole vaja ehitada iga lõpptarbijani taristut). Halvem läbilaskevõime, kõrged opereerimiskulud jne.) 8.Juhtmevaba juurdepääsu tagamine, raadio kohtvõrkude (WLAN) ülesehitus. Juhtmevaba juurdepääsu tagamine: Personaalvõrk (WPAN), Kohtvõrk (WLAN), Piirkonnavõrk (WMAN) Ulatus: 10 m (WPAN), kuni 10 km (WMAN) Bitikiirus: 1 Mbit/s (WPAN) kuni 25 (54 … 155… 1000) Mbit/s Raadiokohtvõrk (WLAN) on selline kohtvõrk, mille puhul peetakse ühendust kahe või enama arvuti vahel raadiokanali kaudu. Tavaliselt moodustatakse ühendus kasutaja arvutis paikneva seadme – traadita side võrgu kaardi
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Üliõpilane WIFI SIGNAALI MÕJUTAVAID TEGUREID Kursuseprojekt õppeaines ,,Inseneriinformaatika" TE.0556 Tehnotroonika eriala Üliõpilane: ,,....." ............... 2013. a ............................... Üliõpilane Juhendaja ,,....." ............... 2013. a ............................... dots. ******* Tartu 2013 ABSTRACT Õpilane, Ü. WiFi signal strength of router Thomson TG784 and its impact on connetion. Course work Tartu: EMÜ, 2012. 17 pages, 8 figures, 3 tables, format A4. In Estonian language. The aim of
Seega võib mõõtmismeetodid tinglikult jagada järgmiselt: 1) vastuvõtjate arvu järgi absoluutne asukohamääramine - üks vastuvõtja diferentsiaalne asukohamääramine - kaks või enam vastuvõtjat 2) vastuvõtja asukoha järgi vastuvõtjad on paiksed- staatiline meetod vastuvõtjad liikuvad - kinemaatiline meetod 3) Mõõdetav suurus koodi levikukiirus koodkohamäärang põhilainepikkuste vahe - interferomeetriline mõõtmine Absoluutne asukohamääramine GPS tööpõhimõtted on üsnagi lihtsad, olgugi et kasutatakse tänapäeva tehnoloogia viimaseid saavutusi. Absoluutne asukohamääramine 5 põhinebvastuvõtja ja satelliitide vahelise kauguse mõõtmisel. Oletame, et kaugus satelliidini ja satelliidi asukoht orbiidil on teada. Teades näiteks, et kaugus satelliidini A on 20000 km, võimeväita, et asume sfääril A raadiusega 20220 km
ühe teenindaja väljundvoogu. Telefonikeskjaam teenindab N abonenti. Telefonikeskjaamal on L välisliini linna. Vaadeldava ühe tunni jooksul kõik abonendid räägivad ühepalju sageli ja teevad linna keskmiselt n kõnet igaüks. Ühe kõne keskmine kestvus on t. Üks abonentidest soovis helistada linna. Milline on sellise sündmuse tõenäosus, et kõik välisliinid on hõivatud? 14 16. Ethernet, ajalugu ja levinumad standardid: 10BASE5, 10BASE2, 10BASE-T, 100BASE-TX, 1000BASE-T. Ethernet – standardite kogu – IEEE (rahvusvaheline elektriinseneride liit) 802.3 standard. Ethernet on tulnud sõnast „eeter“ – meedium, mis kannab informatsiooni üle. Kasutab juhuslikku pöördumisviisi CDMA/CD (multipöördussüsteem põrketuvastusega). Ethernet võimaldab andmevahetust kaadrite kujul kõikide kohtvõrku ühendatud seadmete vahel.
Eksamiküsimused 1. Mida tähendab mitmekiireline levi 2. Mida tähendab alla- ja üleslüli ning dupleks kaugus mobiilsides 3. Tihendamise meetodid, millised on sides kasutusel 4. Kärjed ja kärgede klastrid 5. Sageduste taaskasutuse kaugus ja taaskasutustegur 6. Kärjevahetus ja kärjevahetuse erinevad liigid 7. Signaali mõiste ja parameetrid, analoog- ja digitaalsignaal 8. Harmooniline signaal ja selle parameetrid 9. Signaali spekter ja ribalaius 10. Logaritmilised mõõtühikud, detsibell 11. Signaali kvaliteet, signaali ja müra suhe 12. Timing Advance (TA) ja miks seda vaja on 13. Liiklus ja Erlang (E) ühik 14. Mida näitab Erlangi B valem 15. Hajaspekter, selgita põhimõtet 3G WCDMA näitel 16. Miks on kiire võimsuse kontroll CDMA võrgus oluline 17. Selgita paari lausega HARQ (Hybrid Automatic Repeat Request) tööpõhimõtet. 18. Miks on oluline CQI (Channel Quality Index) raporteerimine kiires andmeside ühenduses 19. Selgita millest koosneb 4G LTE ress
Kõik kommentaarid