Eksamiks kordamine füüsika 8. klass (0)

5 VÄGA HEA

Füüsika 8.kl

Päikeses  muundub  vesinik   heeliumiks , ta on üks tähtedest. Planeedid alates
päikesest  on  Merkuur,  Veenus,  Maa,  Marss,  Jupiter,   Saturn ,  Uraan,   Neptuun .
Päikesesüsteemia  kehade  tõmbejõud  tagab  süsteemi  terviklikkuse.  Maa   atmosfäär
muutub  kõrgemal  hõredamaks.   Aastaajad vahelduvad, sest Maa pöörlemistelg pole
tiirlemisasendiga risti.
Võnkumiseks  nim  liikumist,  mis  kordub  teatud  ajavahemiku  järel,  keha  läbib
sama  tee  edasi-tagasi.   amplituudasend   on  pendli  asukoht,  kus  liikumise  suund
muutub  ja  pendel  hakkab  tagasi  liikuma.  Võnkeperiood  (T)- ajavahemik ,  mis  kulub
ühe  täisvõnke  tegemiseks  (s).  T=t/n  t-aeg  n-  võngete  arv   Võnkesagedus   (V)-  mitu
täisvõnget teeb keha ühes ajaühikus (Hz). V=1/T  amplituud on

keha

suurim

kaugus

taskaaluasendist. periood on ühe

täisvõnke

kestvus.

sagedus

näitab,

kui

mitu

võnget

tehakse  sekundis.  sagedus  on  võrdne  võnkeperioodi pöördväärtusega. f=1/T  ühik
on  Hz,  üks   herts   on  kui  keha  sooritab  ühe  täisvõnke  sekundis.  Laineks  nim
võnkumise  levimist  keskkonnas.  Laineharja  kõrgus  lainepõhjast  on  võrdne
kahekordse  laine  amplituudiga.   Lainepikkus   on  kahe  kõrvutise  laineharja  vaheline
kaugus.  Ühik:  m,  tähis:   lambada λ
  .  Laine  levimiskiirus:  v=s/t  või  v= π /t.  Laine
kiiruseks  nim  laine  mingit  punkti,  nt  laineharja  levimise  kiirust.  Ristlaines  võnguvad
keskkonna  osakesed  laine  levimise  suunaga  risti.  Pikilaines  võnguvad  keskkonna
osakesed laine levimise suuna sihiliselt. Heli tekitavad

heliallikad

e
  võnkuvad

kehad.

Heli  on  keskkonnas  leviv   võnkumine ,  mida  organismid  tajuvad.  Õhus  levib  heli
pikilainena.  Stetoskoobid  on  arstidel  kaelas.  Ühtlases  keskkonnas  levib  heli
sirgjooneliselt.  Heli  kiirus  õhus  on  u  330  m/s.  Helihargi  sagedus  on  440Hz  ehk  1
oktavi   la.  Heli  tugevus  sõltub  võnkeamplituudist,  mida  suurem  amplituud,  seda
kõvem  heli. Me kuuleme helisid 16-20 000Hz. Nendest alumised helid on infrahelid,
kõrgemad  ultrahelid,  nende  piires  kuuldavad  helid.  Heli  valjudust  mõõdetakse
detsibellides  (dB).  Ruumides tekib heli peegeldumise tõttu järelkõla. Kaja on tõkkelt
peegeldunud  heli,  mis  on   kuuldav   alghelist  lahus,  vahe  vähemalt  0.1s.  Liithelides
esinevate  helide  sageduse  ja  tugevuse  jaotust  nim  helispektriks.  Tämbriks  e
kõlavärvinguks  nimet  heli  erilist  kõla,  mis  sõltub  ülemtoonide  arvust  ja  tugevusest.
Müra on korrapäratu võnkumise tulemusena tekkiv heli.
Valgusel  on  võime  kehi  soojendada,  kutsuda  esile  keemilisi  reaktsioone  või
elektrivoolu.  Valgus  kannab  energiat.   Valgusallikad   vajavad  valguse  kiirgamiseks
energiat.  Valgusallikad  jagunevad  soojuslikeks  ja  külmadeks.  Külmad  on
energiasäästlikumad. Soojuslikud valgusallikad saavad kiirgamiseks vajaliku

energia

soojuliikumise  energiast.  kiiratud  valguse  värvus  sõltub  valgusallika  temperatuurist.
Valguslainet  nim  elektromagnetlaineks.  Valgus  levib  ka  õhuta  ruumis,  kuid  läbi
läbipaistvate  kehade.  Valgus  on  ristlaine.  Valgus,  mida  inimene  tajub  on  nähtav
valgus,  lainepikkuste  vahemik  on  400nm-760nm.  On  ka  nähtamatu  valgus,  mida
inimene  ei  taju.  Lihtvalgus  koosneb  ühest  värvilisest  valgusest,   liitvalgus   koosneb
mitmest.  Päikese  valgus  on  valge  valgus.  Ultravalgus  (UV)  e  ultravioletkiirgus.
Infravalgus (IV) e
   infrapunakiirgus .Valgusfilter

laseb

läbi

iseenda

värvi

valgust,

teised

värvid  neelduvad.  Värviline  pind  peegeldab  vaid  iseenda  värvi  valgust,  ülejäänud
neelduvad.  Silmaava  ehk   pupilli   abil  reguleerib  organism  silma  sattuva  valguse
hulka. Kepikesed näevad valgust, kolvikesed värve.
Kolvikesi  on  kolme  liiki:  sinised,  rohelised  ja  punased.  Ühtlases  keskkonnas  levib
valgus sirgjooneliselt, mitteühtlases kõverjooneliselt. Valguse kiirus õhus

ja
  ka

õhuta

ruumis  on  300  000km/s.  Valgusaasta  on   vahemaa ,  mille  läbib  valgus  ühe  aasta
jooksul. Vari on ruumipiirkond , mida valgusallikas ei
  valgusta.

Esemetel

on

vari,

sest

valgus levib sirgjoonelisel ja seetõttu ei levi ta keha taha. Vari

jaguneb

täisvarjuks

ja

poolvarjuks.
Valguse  peegeldumine  on  nähtus,  kus  valgus  langeb  mingile  pinnale  ja
pöördub  tagasi   samasse   keskkonda,  kust  see  tuli.  Valguskiire   langemisnurk   on
võrdne  peegeldumisnurgaga.  a=B  Omavahel  risti  olevad  tasapeeglid  suunavad
valguse  samas  sihis  tagasi.   Nõguspeegel   koondab,  kumerpeegel  hajutab.
Peegeldumist  peegelpinnalt  nim   otseseks   peegeldumiseks.  Mattpinnalt  peegeldub
valgus  kõikvõimalikes  suundades,  sellist  peegeldumist  nim  hajuks  e  difuusseks
peegeldumiseks.  Mattpinnalt  peegeldunud  valgust  nim  hajusaks  valguseks.
Peegelpind   on  täiesti  sile.  Sogases  keskkonnas  valgus  nõrgeneb,  sest  ta  hajub
väikestelt  osakestelt. Kuu nähtavat kuju nim kuu faasiks. Kuusirp on näha kui päike
valgustab  kuu  tagumist  poolt  rohkem  kui   eesmist .  Valguse   murdumine   on  valguse
levimissuuna  muutumist  valguse  üleminekul  ühest  keskkonnast  teise.  Valguse
murdumise  põhjuseks  on  valguse  levimise  kiiruse  erinevus  eri  ainetes.
Murdumisnurka  tähistatakse  gammaga  γ .  Langemisnurk  on  endiselt  a.  Valguse
üleminekul tihedamasse keskkonda e kus valguse kiirus

on

väiksem,

murdub

valgus

pinna   ristsirge   poole  ja  vastupidi.  Valguse  levimise  pööratavus:  valguse  levimise
suuna  muutmisel  vastupidiseks  jääb  valguskiire  tee  samaks.  Valguse  täielik
peegeldumine  on  kui  valgus  liigub  tihedamast  keskkonnast  hõredamasse  ja
peegeldub  nende  piirpinnal  tagasi  keskkonda  kust ta tuli. Keha asukohta , kus keha
meile paistab, kuid tegelikult ei asu nim näivaks asukohaks.
Lääts  on  kõverpindadega  piiratud  läbipaistev  keha,  mis  on  ette  nähtud
valguse  koondamiseks  või  hajutamiseks.  Kumerläätsed  on  keskelt  paksemad,
äärtest õhemad, nõgusläätsedel

on

vastupidiselt.

Läätse

keskele

märgitakse

punkt

O

ja  see  tähistab  läätse   optilist    keskpunkti .  Läätse  optilist  keskpunkti  läbivat  joont
nimetatakse  läätse  optiliseks  peateljeks.  Punkti  kus  koondub  kumerläätse  läbinud
optilise  peateljega  paralleelne   valgusvihk   nim  läätse  fookuseks.  Paralleelsed
valguskiired  lõikuvad  alati  fokaaltasandil.  Nõgusläätse  fookust  nimetatakse  ka
ebafookuseks.   Fookuskaugus   on  läätse  keskpunkti  ja   fookuse   vaheline  kaugus.
Optiliseks  tugevuseks  nim  fookuskauguse  pöördväärtust  e D=1/f D-optiline tugevus
(dioptria,  dpt)  f-fookuskaugus  (m)  Liitläätse  D=D1+D2…  Läätse  tugevus  on  1
dioptria,  kui  läätse  fookuskaugus  on  1m.  Kujutis  on  optikaseadmega  saadav
esemesarnane  pilt.  Teravikustamine  ehk  fookustamine  tähendab  ekraani  ja  läätse
sellise vastastikuse asendi

leidmist,

kus

kujutise

detailid

on

võimalikult

selgepiirilised.

Kujutist,  mida  saab  tekitada   ekraanile   nim  tõeliseks  kujutiseks.  Kujutist,  mida
ekraanile  tekitada  ei  saa,  kuid  silmaga  vaadelda  saab,  nim  näivaks  kujutiseks.
Suumimisel muudetakse objektiivi

fookuskaugust

ja
  sellega

kujutise

suurust

ekraanil.

Normaalnägija  on  inimene,  kes  ei  vaja   prille ,  ta  näeb  nii  lähedale  kui  ka  kaugele.
Lühinägija näeb teravalt vaid lähedal asuvaid esemeid, inimese

lääts

on

liiga

kumer,

kasutatakse  nõgusläätsedega  prille.  Kujutis  tekib  võrkkesta  ette.  Kaugnägijad
näevad  selgelt kaugele, tal on nõgusad silmaläätsed, kasutatakse kumerläätsedega
prille, kujutis võrkkesta taga.
Mehaaniline   liikumine  on  nähtus.  Trajektoor  on  joon,  mille  kujundab  liikuva
keha  mingi  punkt.  Teepikkus  näitab  kui  pika  vahemaa  läbib  keha  vaatluse jooksul.
Aeg  näitab  vaatluse  kestust.  Ühtlase liikumise kiiruseks nim füüsikalist suurust, mis
võrdub  läbitud  teepikkuse ja selle läbimiseks kulunud ajavahemiku jagatisega. v=s/t
kiiruse  ühik  on  1m/s,  mõõteriist  spidomeeter.  Keskmisel  kiirus   jagame   kogu
teepikkuse kogu ajaga . Kõik kehad on inertsed, ühtegi liikuvad keha ei saa peatada

hetkeliselt.   Inertsus   seisneb  selles,  et  keha  püüab  säilitada  oma  liikumise  või
paigalseisu .  m1*v1=m2*v2  Massi  mõiste  on  võetud  kasutusele  keha  inertsuse
arvuliseks  iseloomustamiseks.  Kehakaal  on  jõud,  millega  keha  Maa külgetõmbejõu
mõjul rõhub alusele või pingutab riputusvahendit. Mida suurem on keha mass, seda

rohkem  aega  kulub  keha  kiiruse  muutmiseks  sama  jõu  ja  sama  kiiruse  muutumise
korral.  Massi ühik on kg, mõõdetakse kaalumisega. Liikuva keha peatamiseks peab
sellele  mõjuma mingi teine keha. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe
keha  mõju  teisele.  Valem:  F=mg.  Mõõteriist:  dünamomeeter.  Ühik:  N.  Kehale
massiga  100g  mõjub  1N  suurune   raskusjõud .  Kehade   vastastikmõjus   avaldab  üks
keha  teisele  sama  suurt  jõudu  kui  teine  esimesele  e  F1=F2.  Kehale  mõjuvat
kogujõudu  nim  resultantjõuks.  Keha  püsib  paigal  kui  talle  mõjuv  kogujõud  on  0.
Kehade  vastastikuse  tõmbumise  nähtust  nim  gravitatsiooniks.  Raskusjõuks  nim
gravitatsioonijõudu, millega Maa või mõni teine taevakeha tõmbab mingit teist keha,

mis  asub  taevakeha  pinna  lähedal.   Hõõrdejõud   on  jõud,  mis  takistab  kokkupuutes
olevate  kehade  liikumist  teineteise  suhtes.  Mida  karedam  on  pind,  seda  suurem
hõõrdejõud. Rõhumisjõud on jõud, millega kehi teineteise vastu surutakse. Seisvate
kehade  liuguma  hakkamist   takistav   jõud on seisuhõõrdejõud . Vastastikku libisevate
pindade  korral  esinev  hõõrdejõud  on  liugehõõrdejõud  (jaguneb  omakorda
kuivhõõrdumine  ja  vedelikhõõrdumine). Veerevate pindade vaheline hõõrdumine on
veerehõõrdumine.  Deformatsioon  on  keha kuju muutumine. Ekastse deformatsiooni
korral keha algne kuju taastub, plastse korral mitte. Deformeerimisel kehas

tekkinud

jõudu  nim  elstsusjõuks.  See  on  arvuliselt  võrdne  keha  deformeeriva  jõuga, suunalt
aga vastupidine sellega.
Kehade  rõhumine on nähtus, mille tulemuseks on keha pinna deformatsioon.
Kehade surve mõõduks on rõhk. Rõhuks nim füüsikalist suurust,

mis

võrdub

pinnale

mõjuva rõhumisjõu ja kehade puutepinna pindala jagatisega. p=F/S. Ühik: Pa.

Rõhk

on  1Pa,  kui  1N  mõjub  1m2  pinnale.  Mõõteriist:   manomeeter , õhurõhul baromeeter .
Tihedus  on  füüsikaline  suurus,  mis  võrdub  ainekoguse  massi  ja  selle  ruumala
jagatisega.  J=m/V.  Ühik:  kg/m3.  Mõõteriist:   areomeeter .  p=Jgh.   Pascali   seadus:
vedelikes ja gaasides kandub rühk edasi kõikides suundades

ühteviisi.

Normaalrõhk

(õhus) on 101 325Pa või 760 mmHg.
Kehale   vedelikus   või  gaasis  mõjub   üleslükkejõud .  Keha  poolt  väljatõrjutud
vedeliku mass ja ruumala on võrdne keha massi ja
  ruumalaga.

Üleslükkejõud

sõltub

keha poolt välatõrjutud

vedelikule

või

gaasile

mõjuvast

raskusjõust.

Fü=JgV.

Ujumise

korral Fr=Fü, keha tihedus väiksem keskkonna tihedusest.
Mehaanilist  tööd  tehakse  siis,  kui  keha  liigub  mingi  jõu  mõjul.  Töö  on
füüsikaline suurus,

mis

võrdub

jõu

ja
  selle

mõjul

läbitud

teepikkuse

korrutisega.

A=Fs

Töö  ühik  on  1J  (dzaul)=1N*1m.  Energia  (E)  on  füüsikaline suurus, ta iseloomustab
keha(de)  võimet  teha  tööd.  Energiat  mõõdetakse  töö  kaudu:  energia  on  võrdne
suurima  tööga,  mida  kehad  on  võimelised  tegema.  Ühik:  J. Vastastikmõjus olevate
kehade  asendist  sõltuv  energia  on  potensiaalne  energia.  Ep=mgh.  Liikuva  keha
energia  on  kineetiline energia. Ek=mv2:2. Ek+Ep=koguenergia. Mehaanilise energia
jäävuse  seadus:  hõõrdumise  puudumisel  mehaaniline  energia  ei  teki ega kao, vaid
muundub  ühest  liigist  teise.  Elastselt  deformeerunud  kehad  omavad  potensiaalset
energiat.  E
Δ = A Kang on paindumatu

varras.

Kang

pöörleb

ümber

oma

toetuspunkti

O.  Jõu  mõjupunkt  on  rakenduspunkt.  Jõu  rakenduspunkti  ja  kangi  toetuspunkti
vaheline  kaugus  on   jõuõlg   või  kangi  õlg.  Jõu  pöörava  jõu  ühikuks  on  1N*m  (üks
njuutonmeeter). Kangi tasakaalu reegel: F1*d1=F2*d2. Plokk

on

üks

või

mitu

ühisele

teljele  asetatud   kettad .  Tali  koosneb  kahest   plokist .  On  liikumatu  ja  liikuv  plokk.
Liikumatut  plokki  kasutatakse  jõu  suuna  muutmiseks,  liikuvat  jõu  suuruse
muutmiseks.  Nii  liikumatu  kui ka liikuv plokk on lihtmehanismid. Lihtmehanismidega
töös  ei  võida, nii palju kui võidame jõus, kaotame teepikkuses. Pööra moodustavad
vänt   ja  võll.  Vända  raadius  on  võlli  omast  suurem.  Hammasratasülekannet
kasutatakse  kellades,  kettülekannet  jalgratastes.  Kaldpinda  kasutades  võidetakse
jõus nii mitu korda, kui mitu korda on

kaldpinna

pikkus

suurem

kõrgusest.

Serpentiin

ja  kruvi  on  kaldpinna  erijuhtumid.  Lihtmehhanismideks  on:  kang,  plokk,  pöör,
kaldpind ,  kruvi,   hüdrauline   mehhanism.Võimsuseks  nim  füüsikalist  suurust,  mis
võrdub tehtud töö

ja
  selle

tegemiseks

kulunud

ajavahemiku

jagatisega.

Valem:N=A/t.

Ühik:   vatt   (1W). Võimsus on 1W, kui töö 1J tehakse 1 sekundi jooksul. Töö ühik on
ka  xkWh=x*1000* 3600 ,  sest  N=F*v. 1hobujõud=1hj=735W. Kasuliku töö ja kogutöö
suhet  nimetatakse  kasuteguriks.  η =A:A*100%  Kasutegur  on  ühikuta  füüsikaline
suurus,  enamjaolt  protsentides  väljendatult.  Energia  iseloomustab  mistahes
loodusnähust.  Energia  muundumist  mõõdetakse  töö  abil.  Energia  jaguneb:
mehaaniline, keemilise sideme, valgus, elektri, soojus ja siseenergia . Energia ei
  teki

ega kao vaid muundub ühest liigist teise.
NB!!!
keha  kaalub  N,  mass  on  kg.   ruudul   on  alati  näiline  kujutis.  Kaugemal  kui  2F  on
kujutis  alati  vähendatud  ja  ümerpööratud.  Punkt  fookuses-  kujutist  ei  teki. Peeglitel
pinna ristsirgeks fookusest tulev raadius.

.PDF Laadi alla originaalfail 4 lk · .pdf · 38 allalaadimist

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-04-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

38 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Aksk Õppematerjali autor

laine hõõrdejõud plokk fookuskaugus amplituud hõõrdumine mehaaniline valgusallikad vaheline kaugus

Sarnased õppematerjalid

doc

Füüsika kordamine 8.klass

KORDAMISKÜSIMUSED FÜÜSIKA 8. klass 1. Mida uurib füüsika? FÜÜSIKA loodusteadus, mis uurib füüsikalisi nähtusi ja füüsikalisi omadusi 2. Mis on keha? KEHA mistahes uuritav objekt. Näiteks: maakera, pall jne. 3. Mis on nähtus? NÄHTUS igasugune muutus looduses (protsess). Füüsikaliste nähtuste korral ei toimu aine muundumist. Näiteks: liikumine, sulamine, jäätumine 4. Milleks kasutatakse füüsikalisi suurusi? FÜÜSIKALINE SUURUS võetakse kasutusele nähtuse või keha omaduste täpseks

Füüsika

odt

Optika ja Mehaanika

1. Valgusõpetus § Valguse levimine. Vari o Valgusallikas keha, mis kiirgab valgust. o Valguskiir kujutatakse joone abil, millel olev nool näitab valguse levimise suunda. o Täisvari ruumipiirkond, mida valgusallikas ei valgusta. o Poolvari piirkond, mida valgusallikas valgustab osaliselt. o Optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. o § Valguse peegeldumine o Langemisnurk nurk langeva kiire ja pinna ristsirge vahel (tähistatakse: ). o Peegeldumisnurk nurk peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vahel (tähistatakse: ). o Mattpind pind, mis peegeldab valgust hajusalt. o Tasapeegel: peegeldumisel tasapeeglilt vahetub parem-vasak pool, valgusvihk jääb aga endisel

Füüsika

docx

Füüsika 8. klass

Päikesesüsteem Päike  Päike on üks tähtedest.  Päikesel muundub vesinik heeliumiks.  Vesiniku muundumisel heeliumiks eraldub energiat, mille arvelt Päike kiirgab soojust ja valgust. Päikesesüsteem  Päikesesüsteemi moodustavad Päike ja 8 planeeti ning väga palju väikekehi.  Planeedid alates Päikesest on: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun.  Planeedid tiirlevad ligikaudu ühes tasapinnas.  Päike, planeedid ja palju väikekehad moodustavad terviku ja sellepärast nimetatakse seda Päikesesüsteemiks. Kõiki kehi seob külgetõmbejõud. Maa  Maa atmosfäär muutub kõrgemal hõredamaks.  Atmosfääril puudub kindel ülapiir.  Maa pöörleb ja kujutledava pöörlemistelje asend Põhjanaela suhtes ei muutu.  Maa tiirleb ümber Päikese.  Aastaajad vahelduvad, sest Maa pöörlemistelg pole tiirlemis

Füüsika

docx

Füüsika kordamine 7-9. klass

Keha näeme värviliselt kuna kehale langeva liitvalguse korral peegeldub tagasi see spektri värv mis värvi keha on. (Teised spektri värvid neelduvad kehas) Inimene tajub ainult kolme värvi. Valgusfilter laseb läbi ainult seda värvi valgust, mis värvi ta ise on. (Ülejäänud spektri värvid valgusfiltris neelduvad) Valgusfilter on värviline läbipaistvast materjalist keha. Mehaanika Mehaanika on füüsika osa, mis tegeleb kehade liikumise ja vastandik mõjuga. Otsene mõõtmine - Mõõteriistaga mõõdetakse otsitavat suurust. Kaudne mõõtmine Ei mõõdeta otsest suurust. Arvutatakse välja otsitav suurus. Tihedus Tihedus on füüsikaline suurus mis näitab ühikulise ruumalaga aine massi. =m/V - Tihedus m- Mass V- Ruumala Liikumine Liikumiseks nim

Füüsika

odt

Füüsika teemad (7-9 klass)

Füüsika

pdf

Füüsika

1. VALGUSÕPETUS Valguse peegeldumine valguse mõiste- valgus on nähtus, kus valgus langeb mingile pinnale ja pöördub sealt samasse keskkonda tagasi Peegelpinna ristsirge - valguskiire langemispunktist pinnaga risti tõmmatud sirgjoon Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Kui asetada valguskiire teele mingi valgust mitteläbilaskev keha-paberleht,peegel-, siis valguskiire suund muutub ja valguskiir pöördub samasse keskkonda tagasi. Pinna ristsirge ehk pinnanormaal joonestatakse punktist, kuhu kiir peeglil langeb. Valguse langemisnurgaks loetakse nurka langeva kiire ja pinna ristsirge vahel. Valguse peegeldumisnurgaks loetakse nurka peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Peegeldumisel on kiirte käik pööratav. Valguse peegeldumisnurk on võrdne valguse langemisnurgaga (β = α). Katse: Suuname laserikiire peeglile. Valgus langeb peeglile ja peegeldub sellelt. Näeme, et peegeldunud kiir levib mingis teises suunas. Muutes valguse langemisnurka, muudab k

Aineehitus

docx

Füüsika katseteks

OPTIKA Valgusallikas valgust kiirgav keha. Valguse levimine valguse kandumine ruumi. VALGUS LEVIB SIRGJOONELISELT. Hajuv valgusvihk - teineteisest eemalduvad valguskiired Paralleelne valgusvihk paralleelsed valguskiired Koonduv valgusvihk teineteisele lähenevad valguskiired Langemisnurk on nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . VÕRDSED Kumerpeegel hajutab valgust. Nõguspeegel koondab valgust (koondumispunkti nimetatakse peegli fookuseks). Hajus valgus valgus, millel puudub kindel suund. Hajus peegeldumine valguse peegeldumine, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades. Mida tumedam on keha pind, seda rohke valgust kehas neeldub ja vähem peegeldub. Nägemiseks on vaja valgust. Silmapõhjas on valgustundlikud rakud, nendes valgus neeldub. Rakkudes aine laguneb ning selle tulemusena tekib rakkudes erutus, mis kandub ajju. Seda tajume valgusena. Vari piirkond, kuh

Füüsika

doc

Mõisted

48.Sõnasta kangi tasakaalutingimus. Kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. 49.Sõnasta mehaanika kuldreegel. Ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös. Nii mitu korda, kui võidakse jõus, Kaotatakse teepikkuses. Mehaanika kuldreegel väljendab lihtmehhanismide korral Energia jäävuse seadust. 50.Mida näitab kasutegur? Kasutegur näitab, millise osa kogutööst moodustab kasulik töö. 51.Mis on akustika? Akustika on füüsika osa, kus uuritakse helinähtusi. 52.Mis on heli? Heliks nimetatakse keskkonnas levivat võnkumist. 53.Missugused kehad on heliallikateks? Heliallikateks nimetatakse võnkuvaid kehasid. 54.Millist liikumist nimetatakse võnkliikumiseks? Võnkliikumiseks ehk võnkumiseks nimetatakse liikumist, mis kordub kindla Ajavahemiku järel. 55.Mis on võnkeamplituud? Ühik. Võnkeamplituud on suurim kaugus tasakaaluasendist. Ühik: 56.Mis on võnkeperiood? Ühik.

Füüsika

Rohkem sarnaseid