KESKAEG Haridus ja kultuur Marii Rikken Katoliku hariduselu · Keskaegne kool oli lahutamatult seotud kirikuga. · Koolitamine algas seoses vallutustega · Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Toomkool Ülikooli Kõrgem Kloostri- Linna- id XII saj. d XV ladinakoo koolid koolid saj. l XVI saj. Ilmalikke *Õppetöö *Täpsemalt teadmisi - toimus kõigi teatakse ainult algteadmisi *Õpiti majandusest. toomkapiitlite *Taheti Tallinna peamiselt juures - Tartus, asutada, et ka dominiiklaste Saksamaa *Linnakirikute Vana-Pärnus ja ...
Mesopotaamia riigid vanaajal §7-8 1. Täida järgnev tabel Mesopotaamia riikide kohta. Sumer Akad Vana-Babüloonia Assüüria Uus-Babüloonia Aeg u 3000-2340 a eKr 2340-2160 a eKr 1792-1595 a eKr 934-609 a 626-539 a eKr eKr Iseloomulikud Linnriigid - ühtset Valitseja Kuningas 2 pealinna Babüloonia alistas jooned, riiki ei tekkinud, Saragon vallutas Hammurapi Assur ja Assüüria, Ninive tuntumad seega ei olnud ka linnriigid ja rajas (1792-1750 eKr) Ninive; hävitati; valitsejad tuntud valitsejaid suurriigi; nii vallutas kogu pikka a...
JADAD Aritmeetiline jada Olgu antud lineaarfunktsioon y=f(x)=ax+b Aritmeetilised jadad on näiteks: 1,3,5,7...2n-1 Selle aritmeetilise jada üldvalem 7,11,13,15,19...4n+3 Selle aritmeetilise jada üldvalem d=3-1=5-3=7-5=...=2 d-aritmeetilise jada vahe 1+5 3+ 7 Omadus: =3 ; =5 2 2 d=11-7=15-11=19-15=...-4 7 +15 11 +19 Omadus: =11 ; =15 2 2 Üldiselt avaldub aritmeetiline jada: a1 , a2, a3 … an −1, a n , a n+1 , … Üldliige avaldub valemiga: an =a1 + ( n−1 ) × d Avaldan sellest valmist: a1 , d ,n 1=¿ a n−( n−1 ) × d a¿ a n−a d= 1 n−1 a n−a n= 1 +1 d Aritmeetilise jada esimese n liikme summa 1. 1,3,5,7 Arvutan ...
Sinu Nimi AUDI A6 JÕUÜLEKANNE REFERAAT Õppeaines: JÕUÜLEKANNE Transporditeaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Sven Andresen Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 SISUKORD Sisukord...............................................................................................................................................2 1. TÖÖJUHEND JA SISSEJUHATUS................................................................................................3 2. SÕIDUKI JA MOOTORINÄITAJAD.............................................................................................4 3. KÄIGUKAST JA SIDUR.................................................................................................................5 3.1 Käigukast....
aastal on toimunud taas suurem tõus. Tabeli põhjal on näha, et SKP elaniku kohta on Eestis viimaste aastate jooksul järjest kasvamas. Tabel 2 põhjal saab öelda, et Belgias on SKP elaniku kohta väga ebastabiilne, kuna on näha pidevaid tõuse ning languseid, kuid SKP elaniku kohta on vaadeldavate aastate jooksul siiski tõusnud 2431 võrra. Tabelist vaadatuna saab öelda, et 2009. aastal on Belgias olnud majanduslangus. 2013. aasta lõpuks elas Belgias 11 195 138 inimest Võrreldes Eesti ja Belgia SKP-d elaniku kohta, saab öelda, et Belgias majandus palju paremal järjel kui Eestis. Teades, et Eesti on pindala poolest Belgiast suurem ning Eesti rahvaarv on kordades väiksem, saab öelda, et Belgia on majanduslikult väga arenenud riik. Samuti tabas mõlemaid riike 2009. aastal majanduslangus, mis 2010. aastaks seisma ning 2011. aastal taas tõusvas joones arenema saadi. SKP muutus %
Ülesanne variant arvutada valemi järgi =MOD(XX; 20), kus XX - kaks viimast kasutajanime numbrit Risttabelid e. liigendtabelid Arendatud filter (tulemused esitada 15 (paigutada töölehele töölehtedel Filter_1 ja Filter_2) Risttabel+Diagramm) Koostada risttabel inimeste hobide 0 Väljastada töölehele Filter_1 nende töötajate esinemissageduste analüüsimiseks ees- ja perenimed, kelle palk on suurem kui linnade ja vanusegruppide lõikes. 10000. Vanusegrupid koostada 15 aasta kaupa. Väljastada töölehele Filter_2 nende inimeste Risttabeli...
· kriitiline koormus (eelmisest suurem) indiferentne seisund; · suur koormus (üle kriitilise) labiilne seisund. Kriitiline jõud = suurim telgkoormus FCR, mille korral varras püsib (indiferentses) tasakaalus (koormus, mille tühisel ületamisel varras kaotab tasakaalu) Priit Põdra, 2004 195 Tugevusanalüüsi alused 13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS Stabiilsus = koormatud konstruktsiooni Nõtke (nähtus) = varda (lubamatult) võime vabaneda juhuslikest (väikestest) suur läbipaine kriitilisest suurema tasakaaluasendi hälvetest telgkoormuse F3 > FCR toimel kus: [S]N ülesandes nõtke nõutav
lõikes(allikas: statistikaamet.ee) 0-14 15-24 25-39 40-54 55-64 65+ Kokku 133999 Eesti 202774 188110 288008 273197 159151 228753 3 Põlvama a 4503 5040 5543 6448 3560 5793 30887 5 Värska 183 242 195 313 131 261 1325 Joonis 4 Rahvastiku jagunemine vanusrühmade ja võrdluspiirkondade vahel Värska vallas Joonis 5 Värska valla rahvastik 1-aastaste vanusrühmade lõikes Värska valla rahvastiku sisse-ja väljaränne ning rändesaldo aastatel 2000-2009 on toodud tabelis 3. 6 Tabel 3 Värska valla rahavastiku sisse- ja väljaränne ning rändesaldo aastatel 2000-
kahju kolmandatele osapooltele, tervise ebavõrdsuse ning vähendab Euroopa produktiivsust (Eesti Karskusliit). Sellega seonduvad mitmed riskid (Health & Consumer Protection 2006, WHO).: · terviserisk (hinnatakse, et 55 miljonit täiskasvanut tarvitab liigselt alkoholi, s.o. mehed üle 40 g alkoholi päevas ja naised üle 20 g päevas); · alkoholi liigtarbimine põhjustab aastas ca 195 000 inimese surma läbi õnnetusjuhtumite, maksahaiguste, vähi jne; · alkoholi liigtarbimine on enneaegse surma põhjuste seas kolmandal kohal peale suitsetamise ja vererõhuhaiguste; · rohkem kui iga neljas liiklusõnnetus (ca 10 000) on põhjustatud purjus autojuhtide süül; · enam kui veerand noorte meeste (vanuses 15-29 aastat) surmadest on seotud alkoholi tarbimisega (liiklusõnnetused, mõrvad, vägivald jne);
Tallinna 21.Kool Liisa Aavik 11C Raamatu ,,Nero" analüüs Õpetaja: Tiina Meeri Tallinn 2012 2 Kokkuvõtted kahe peatüki kaupa Esimene raamat Ptk I-II Artemidoruse ,,õde" Acte palub Nerolt venna eest armu ning seda Artemidorus ka saab. Keiser räägib emale oma tunnetest Acte vastu. Tema ema saab pahaseks, kuna ta tahab et Nero rohkem oma tulevasest talle määratud naisest Octaviast hooliks. Ptk III-IV Nero läheb ühes oma õpetaja Tigellinusega linna peale, kus, kohtab Actet ning avaldab talle austust. Acte tunneb endas tundeid tärkavat, kuid ristiusk käsib teda Nerost eemale hoida. Ta põgeneb ja kaob jäljetult Nero ja Nicodemuse eest, kes teda patule tahaksid õhutada. Ptk V-VI Nero vestleb Senecaga oma tundemaailmast ning abiellub külma Octaviaga, keda ta ei armasta. Ptk VII-VIII Octavia ja Nero peavad suurt pidu. Üles tõusevad mitmed keerulised armulood ning võimuprobleemid...
Sissejuhatus Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastavamaid spordialasi. Kergejõustik hõlmab jookse, sportliku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail. Sõna STAADION tuleneb kreekakeelsest sõnast STADIONIS, vana Kreeka pikkusmõõdust, mis kõikus160 195 m vahel. Vana Kreekas koht jooksudeks; suur tribüünide, mitmesuguste väljakute ja võistluspaikadega ehitisspordivõistlusteks ja kehakultuuripidustusteks. Sportlikud saavutused on hoolika töö tulemus, et see on elustiil. Kõik peab aga millestki algama. Eestile oli 2009 aasta suvi oluliseks verstapostiks kergejõustikus. Eesti kergejõustik sai 100 aastaseks. 1. Kergejõustikualad Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed
14 saj-18 saj eristatakse III etappi: I Rensesansiperiood (14-16 saj)- lähtudest humanistlikest ideaalidest, seades esiplaanile inimese ja tema mais eelu, taotles inimloomuse mitmekülgset arendamist, austas individuaalsust. II Klassitsisimiperiood (17-18)- Taotles kuntstis rangeid reegleid, matkis antiikkunsti. Esines antiigi vägivaldset tõlgendamist. III Suur Prantsuse revolutsioon (18 saj 2.p)- huvitus eeskätt antiigi poliitilisest sisust, tõstes päevakorrale vabariiklikud ideaalid ja kodanikuvoorused. ANTIIKKIRJANDUS (8 SAJ EKR- 5 SAJ PKR) Vanakreeka ja vanarooma kirjandus, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused ning on suurel määral mõjutanud ka hilisema Euroopa ning tänapäeva seisukohast kogu maailma kirjanduse kujunemist. Väljendab taevast olukorda. VANAKREEKA KIRJANDUS - ARHAILINE AJAJÄRK (-5 SAJ EKR) Eepos- lugulaul, enamasti värsivormiline teos maailam loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, saatuslikest võistlustest,...
KREEKA KIRJANDUS Antiikaja kirjandus on alates 8. saj. kuni 5. saj. Kreeka kirjanduse aluseks on põhiliselt müüdid. Rituaalsed laulud: pilkavad laulud ehk jambid, pulmalaulud ehk hümenaiosed, nutulaulud ehk treenid, kultuslauludega pöörduti jumalate poole. Aoidid olid laulude loojad ja rapsoodid laulude esitajad. Homeros oli pime laulik (laulikud?) kes tegi kaks kõige kuulsamat eepost: "Iilias"(algab Trooja sõja kümnendast aastast pihta, räägib Achilleuse vihast) ja "Odüsseia"(räägib Odysseuse eksirännakutest, hakkab keskelt pihta, räägib ka ta naise Penelope püüetest kosilasi eemal hoida). Sappho oli esimene naisluuletaja, kes elas Lesbose saarel, asutas tütarlastekooli. Atika ajajärk oli 5. saj kuni 4. saj. Tekkis teater. Saatürid olid Dionysose kaaslased kes laulsid jumalatele ülistuslaule ditürambe. Sealt tekkiski sõna tragöödia (tragos(kits) + ode(laul)). Pidustustel etendati näidendeid. Kolm autorit osales ka dionüüsuse pidustus...
metalliläige. Hõbe: ...on keemiline element järjenumbriga 47, metall. Stabiilseid isotoope on hõbedal kaks, nende massiarvud on 107 ja 109.Hõbe on väärismetall. Ta on tavatingimustes suhteliselt pehme metall, mis peegeldab hästi valgust. Tihedus on 10,5 g/cm³. Hõbe sulab temperatuuril 960°C. Plaatina: ... on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka. Ta esineb 6 isotoobina, massiarvudega 190, 192, 194, 195, 196 ja 198. Plaatinat leidub looduses ehedalt ja mineraalidena. Viimaseid on teada üle saja. Tähtsamad plaatina mineraalid on sperrüliit, kuperiit, bregiit, heversiit. Eheda plaatina mineraalid on ferroplaatina (ja polükseen), mis peale raua sisaldavad ka teisi plaatinametalle ning vaske ja niklit. Nimi: Plaatina Sümbol: Pt Aatomi number: 78 Aatomi mass: 195.078 amü Sulamistemperatuur: 1770.0 °C (2045.15 °K, 3221.6 °F) Keemistemperatuur.: 3827.0 °C (4100.15 °K, 6920.6 °F)
- Riigi Teataja, mida saab osta poodidest, lugeda brosüüridest ja jälgida internetist Mis on Riigi Teataja? - Väljaanne, kus avaldatakse kõik Eesti Vabariigis vastu võetud seadused, valitsuse määrused ja otsused. Seda annab välja Riigikantselei Kuidas on võimalik Riigi Teataja materjale kätte saada? - Ajakirjana, aga sellest tehakse ka brosüüre - Raamatukogud - Internet Kui palju on maailmas riike? ~ 195 Riigi kolm põhitunnust: territoorium, rahvas, iseseisev avalik võim Riigi territoorium: · maa-alast, mis on piiritletud riigipiiriga ja rahvusvaheliste kokkulepetega. Eestil on piirileping Lätiga, Venemaaga puudub. · Piiri ületamiseks on vaja luba ehk viisat · Territoriaalvesi juhul kui riik asub mõne mere või ookeani ääres. Riigile kuulub sel juhul 12 meremiili vett ehk ~20km) · Maapõu maa-ala ja territoriaalvee all olev ala
Lahemaa metsadest on leitud ka lendoravaid. Lisaks liigirikkale metsalinnustikule on Lahemaa peatuskoht paljudele läbirändavatele veelindudele, näiteks aulidele, vaerastele ja kauridele. MÕNEDE IMETAJATE ARVUKUS, ÜMARDATUD Aasta 1976 1980 1985 1990 1995 2000 2005 2009 2010 Põder 900 650 370 350 150 170 270 180 195 Metskits 1600 310 340 340 400 100 350 590 610 Metssiga 400 500 250 250 260 115 230 250 210 Karu 510 510 10 10 10 15 15 510 1015 Hunt 15 510 15 15 510 15 lk lk Lk
10.4.1 Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk 195 ... 197 Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tuleb sõna pank?............................................................................ 2. Miks hoiustati kulda kullassepa juures?......................................................................................... 3. Kuidas tekkis paberraha?............................................................................................................... 4. Kuidas hakkas ringlema raha, mis polnud kullaga kaetud?........................................................... 5. Kuidas nägi välja pankrot renessansiaegses Itaalias?.................................................................... 10.4.2 Panga tegevuse alused Panku iseloomustab: 1. Võõrvara....................................................................................................................................
Malmid - toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega(kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega). Kõrgahjus: toormalm – terase sulatamiseks; valuvalm; ferrosulam – suure Mn/Si sisaldusega rauasulam. Valgemalmis on süsinik rauaga seotud olekus tsementiidi kujul. Hall malmis on süsinik vabas olekus grafiidina. Liblegrafiitmalmil (hallmalm) on libleja kujuga grafiidi osakesed. Keragrafiitmalmil on kerajad grafiidi osakesed. Tempermalmil on helbekujulised grafiidi osakesed. Toodetakse lõõmutamise teel: a) must tempermalm – feriitstruktuuriga, saadakse neutraalses keskkonnas lõõmutamisega (plastsem aga nõrgem); b) valge tempermalm – perliitstruktuuriga, saadakse oksüdeerivas keskkonnas (nt rauamaagiga)(tugevam, aga vähem plastsem) Terased – raua sulamid, mis sisaldavad süsinikku 0,05...2,14%. Terasesulatuse meetodid: Konvertermeetod – sulatus teraskesta ja tulekindlast materjalist voodriga lahtises ahjus vedelast t...
JAHINDUS OHUTUSTEHNIKA JAHIL Käsitse relva alati nii nagu see oleks laetud. Kedagi ei tohi panna sellisesse ebameeldivasse ja ohtlikku olukorda, kus ta märkab endale suunatud püssitoru. Relva kontrollimine: • puhkepausidel • vahetult peale lasku, kui paned relva käest • kui vahetad asukohta (autoga, jalgsi) • kui kohtad teisi inimesi • kui lahkud kütiliinilt • jahi lõppedes Relva hoidmine: • ühe relva puhul ei ole nõutav spetsiaalne kapp • kahe või enama jahirelva korral peab olema nõuetele vastav relvakapp Relva peab käsitlema hoolikalt! Relva ei tohi suunata inimese poole! Relv laadida alles siis, kui olla laskekohas! (kütiliinil, lasketiirul) Kaitseriiv eemaldada alles vahetult enne lasku! 1. Enne lasku veenduda, et laskeobjekt on ära tuntud 2. Tuleb veenduda, et sihtmärgi taust on ohutu. Haavlipüssi laskeul...
Plaatina Cathreen Selgis MO12 Plaatina o on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka. Ta esineb 6 isotoobina, massiarvudega 190, 192, 194, 195, 196 ja 198. o leidub looduses ehedalt ja mineraalidena. Viimaseid on teada üle saja. Tähtsamad plaatina mineraalid on sperrüliit, kuperiit, bregiit, heversiit. Eheda plaatina mineraalid on ferroplaatina (ja polükseen), mis peale raua sisaldavad ka teisi plaatinametalle ning vaske ja niklit. o Nimi: Plaatina o Sümbol: Pt o Aatomi number: 78 o Aatomi mass: 195.078 amü o Sulamistemperatuur: 1770.0 °C (2045.15 °K, 3221.6 °F) o
HAMMURAPI SEADUSED 1) Kui keegi mees süüdistab teist, ja kahtlustades teda tapmises ei suuda seda tõestada, siis peab see, kes süüdistab, surema.1 2) Kui keegi kahtlustab teist nõiduses, ei tõesta aga seda, peab see, keda nõiduses süüdistatakse, minema püha jõe (Eufrati) juurde ja laskuma vette. Kui jõgi ta haarab, saab see, kes süüdistas, ta maja omale; kui aga jõgi tunnistab selle inimese süütuks ja tema jääb vee peale, siis peab see, kes ta peale nõiduse kahtluse heitis, surema; jõkkelaskuja aga omandab süüdistaja maja. 2 21) Kui keegi teeb majja augu, siis surmatakse ta seal augu juures ja maetakse maha. 22) Kui keegi röövimisel tabatakse, peab ta surema. 53) Kui keegi laisk on ja oma tammi korras ei hoia, tammis lõhe tekib ja vesi põllu üle ujutab, peab see, kelle tammis lõhe tekkis, hävitatud vilja tasuma. 128) Kui keegi võtab omale naise, kuid ei tee lepingut, siis pole see ...
LABORATOORNE TÖÖ 6 Keerme keskläbimõõdu mõõtmine keermekruvikuga See mõõtemeetod on laialt levinud ja kasutatakse just detailidele lõigatud keermete keskläbimõõdu mõõtmiseks. Keermekruviku varrastesse on puuritud avad, kuhu asetatakse vahetatavad mõõtotsakud vastavalt keerme sammule. Prismaotsak tuleb seada alati liikumatusse vardasse (kruviku kanna poole) ja koonusotsak kruviku pöörlevasse vardasse. Sageli eksitakse selle nõude vastu ja tulemuseks võib olla prismaotsaku purunemine. See maksab aga mitusada krooni. Vahetatavad mõõtotsakud on nummerdatud, kuid see number ei näita mitte keerme sammu, vaid otsaku järje-korranumbrit kruviku karbi pesades. Pesade juurde on kirjutatud keermesammud, millele vastavad otsakud sobivad. Vahel kirjutatakse otsakutele siiski keerme sammud, millele need sobivad. Töö käik 1. Val...
Põltsamaa Ametikool Juhtimisseadmed & Vedrustus A2 Alvar Müür Kaarlimõisa 2009 1.Vedrustus 1.1 Vedrustuste tüübid vastavalt vedrustuse töötamisele Passiivne ehk tavavedrustus - Passiivseks võime nimetada kõiki tavalisi või traditsioonilisi vedrustussüsteeme. Nende süsteemide põhiomaduseks on see, et kui nad on sõidukile paigaldatud, ei saa nende parameetreid (jäikust, kõrgust) enam muuta. Kõiki traditsioonilisi vedrusid ja amortisaatoreid loetakse passiivseks vedrustuseks. Reaktiivvedrustus - Siinsesse gruppi võib paigutada ka reaktiivsed vedrustused. Kui sõiduki rattad veerevad üle muhu või augu, põhjustab ratta asendi muutumine vedrude kokkutõmbumise või pikenemise. Kurvi võtmine, pidurdamine ja kiirendamine põhjustavad samuti vedrustuse liikumist, mis omakorda põhjustab kere õõtsumist, noogutust või esiosa tõusu. Reaktiivvedrustuse gruppi kuuluvad kõik...
Turustuskanalid (kirjeldus ja prognoositavad kulud): Kohvik 4.3.2. Müügitoetus, reklaam (kirjeldus ja prognoositavad kulud): Kulu liik Ühiku Kogus Summa maksumus Facebook - - - Roll-up kohvikute juures 65 3 195 4.4. TOOTMINE/TEENUSTE OSUTAMINE JA RESSURSID 4.4.1. Ettevõtte asukoha valiku põhjendus (vajalike transpordisõlmede, hankijate, turgude (tarbijate) lähedus; insenerivõrgud jm) Potentsiaalkliendid on TTÜ kohvikute kliendid 4.4.2. Tootmishoonete omandamine - 4.4.3. Tootmis/teenindusprotsessi kirjeldus ja tehnoloogiline skeem (soovitatav lisada jooniseid, skeeme) Klient ostab NFC kaardi ning edastab meile enda andmed, telefoni kaudu laeb kaardile raha. Toidu
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Huvijuht multikultuurses keskkonnas Kersti Kruus Eestlaste juurdepääs haridusele ja koolivõrgu kujunemine maapiirkondades alates rootsiajast kuni 18.sajandi lõpuni. Referaat Juhendaja: õppejõud Tiiu Männiste Viljandi 2011 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1. Rootsiaeg- 17 saj..............................................................................................................4 1.1. Religiooni roll rootsiaegse haridu...
Teda peetakse esimeseks päikesemaalijaks. Claude Lorrain suri 23. XI 1682 Roomas. Tema kunst on mõjutanud hollandi, prantsuse ja eriti inglise maastiku- ja meremaalijaid. Prantslased peavad Lorraini impressionistliku maalikunsti kaugeks esiisaks. Lorrain oli omal ajal kuulus kunstnik. Tema maale tellisid mitmed mõjukad tegelased, teiste seas ka paavst. Looming Umbes 1635 hakkas Lorrain koostama oma joonistuste ja skitside kogu "Liber Veritatis" ("Tõe raamat"). Selles on 195 maali, visandid ja joonistused. Ta märkis juurde töö valmimise aja ja tellija nime, püüdes sellega vältida maalide võimalikke võltsinguid. Lorrain maalis palju veduute ehk väga täpseid maastikupilte, nagu näiteks "Genova sadam" (1634). Romantiline valguse mäng taevas, merepinnal ning väga peenelt maalitud arhitektuuril on maalides "Kleopatra randumine Tarsoses" (1642), "Seeba kuninganna asumine laevale" (1648), "Odüsseus loovutab Chryseise tema isale" (1644).
jõuab see -0,5-ni. 4. Sündimus: 10,04/1000 in. kohta (10,04) Suremus: 10,05/1000 in. kohta (10,05) Iive: 10,04 10,05 = -0,01 Rändesaldo: -0,47 migranti/1000 in. kohta Nendest andmetest saan järeldada,et riigi rahvaarv peaks kasvama sündimuse ja migrantide arvu suurenemisel. Kuna Poola ei tule palju migrante ja sündimuse arv ei ole suur, siis selle riigi rahvaarv üldiselt eriti ei kasva. 5. Vaadates Poola sündimust saab kohe aru, et see on madal ja seda tõestab ka 195. koht maailmas. Maailma keskmine sündimus on 19,95 ja see on palju suurem Poola omast. Arvan, et see on väike sellepärast, et seal on suur kirjaoskus 99,7% ja inimesed tahavad raisata rohkem aega enda peale ning suur laste arv takistab seda. Veel üheks põhjuseks võib olla meditsiini areng. Nimelt suur osa naisi rasestudes mõtlevad lapse saamise küsimuse ümber ning teevad abordi. Teisest küljest, Poola suremus on väike ning ta on 63. kohal maailmas ja sellest järeldame, et
HINGEDE ÖÖ Karl Ristikivi TSITAADID ,,Inimesed ja linnadki on ju nii erinevad, ja mis ühe juures ainult kergelt tuju tõstab, võib teise hoopis jalust lüüa" (lk. 8) ,,Kui palju lubadusi jääb täitmata miks siis mitte täita mõnikord lubadust, mida pole antud?" (lk 29) ,,Aga see oli nii tüüpiliselt naiselik valada oma rahulolematus etteheideteks konkreetsele inimesele, kelle uskumisest või mitteuskumisest midagi ei olenenud." (lk 46) ,,Alati on lootus, et kohtad mõnd uut inimest, kel on uued arvamused. Ja alati sama pettumus!" (lk 47) ,,Ka elava inimese käsi võib teinekord olla külm, palju külmem kui surnu käsi" (lk 49) ,,Arstil ei ole õigust valida oma patsiente, müüjal ei ole võimalust valida, kellele ta tahab müüa. Meil on sama vähe õigust valida neid, kellele kinkida oma armastust" (lk 57-58) ,,Ükskõik kus see ongi siin" (lk 62) ,,Masinavärk, mis kor...
pärismodellide põhjal. Barokk Maalikunst Maalikunst Itaalias Michelangelo Merisi da Caravaggio Click to edit Master text styles (15711610) Juudit ja Olovernes Second level 1599 Third level Fourth level 145 x 195 cm Fifth level Õli lõuendil Rooma: Palazzo Barberini Caravaggio tõlgenduses rõhutatakse pigem päriselu dramaatilisust ja sokeeritust kui hea sümboolset võitu kurja üle Barokk Maalikunst Maalikunst Hispaanias El Greco Viienda Pitseri Avamine Click to edit Master text styles
novembril. Eesti NSV võimustruktuur oli analoogiline NSV Liidu omaga, kus juhtiv koht oli Eestimaa Kommunistlikul Parteil. Aastal 1945 kuulus EKP rahvuslikku koosseisu 2409 liiget, kellest 40% olid eestlased ja 60% venelased. Aastal 1955 oli EKP-s liikmeid 21 511, kellest 44% olid eestlased. Kuldsed 60-ndad tõid kaasa EKP eestistuse ehk aastal 1965 oli liikmeid 54 836, kellest eestlased olid 52%. Aastaks 1980 oli eestlasi parteis aga 51% ja liikmeid kokku 70 195. 50-ndate alguses iseloomustas EKP liikmeskonda madal haridustase: ligi 2/3 parteilastest olid alg- või mittetäieliku keskharidusega. Edaspidi haridustase kasvas ja 1980. aastate teisel poolel olid keskharidusega juba 4/5 partei liikmetest. Kommunistliku partei ja keskvõimu tahet täitev ENSV valitsus koosnes kuni 1946. aastani rahvakomissariaatidest ning edasipidi ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. Toimusid ’’demokraatlikud’’ valimised. 1947
rahvuslike komisjonide võrgustiku poolest. UNESCO panustab rahu tagamisse ja inimarengusse globaliseeruvas maailmas hariduse, teaduse, kultuuri ja kommunikatsiooni vahendite abil. UNESCO põhikiri kirjutati 37 riigi poolt alla Londonis 16. novembril 1945 ning jõustus pärast selle ratifitseerimist 20 riigis 4. novembril 1946. Esimeseks peadirektoriks sai Julian Huxley (Inglismaa), praegu on selleks Irina Bokova (Bulgaaria). 1 Praeguseks koosneb UNESCO 195 liikmesriigist ja 8 assotsieerunud liikmest. UNESCO peakorter asub Pariisis. Organisatsioon keskendub eelkõige kahele globaalsele prioriteedile, milleks on Aafrika ja sooline võrdõiguslikkus. Veel on põhieesmärkideks anda kõigile võimalus kvaliteetseks hariduseks ja elukestvaks õppeks; mobiliseerida teadusi ja säästva arengu poliitikad; lahendada tekkivaid sotsiaalseid ja eetilisi väljakutseid; edendada kultuurilist mitmekesisust, kultuuridevahelist dialoogi ja
KANNASTIKU VIRU-JAAGUPI Viru-Jaagupi sõjaohvrite mälestussamba loomise algatajaks oli kirikunõukogu eesotsas selle esimehe Eduard Kello ja praost Hoffmanniga. Töö organiseeriti koos teiste kohalike seltskonnategelastega. Mälestussammast valmistati E. Kello kavandi järgi J. Johannsoni kivitööstuses Tartus ja see püstitati surnuaiale. Mustast graniidist 3,66 meetri kõrgune monument kujutas kaheastmelisel alusel seisvat kolmeosalist obeliski. Mälestussamba valmistamine maksis 195 000 marka: Pidulik avamine toimus 24. juunil 1923.a. 1926.a. ehitati mälestussamba ümber ringikujuline raudaed (maksumus 32 000 marka). Samba ja selle ümbruse heakorra eest hoolitses kirikunõukogu. Oktoobris 1940 puurisid Viru-Jaagupi ümbruskonna kommunistid monumendi sisse augud. Eesmärk oli see lähiajal õhku lasta. Küti valla juba suletud Maanoorte ringi kuus liiget eesotsas Pajustist pärit Lembit Hiiemäega otsustasid mälestussamba päästa. Ööl vastu 28
Tartu Kutsehariduskeskus EV213 Nimi Saematerjalide valmistamine Ehitusmaterjalid- ja konstruktsioonid Juhendaja : Agu Rukki Tartu 2013 Sisukord 1. Tugevussorteeritud ehituspuit......................................................1 1.1.Masinsorteerimine.....................................................................1 2. Immutatud saematerjal................................................................3 3. Saematerjalid siseviimistluses (sisevooder)................................4 1. Tugevussorteeritud ehituspuit Puidu kasutamine ehituses on tänu tema omadustele väga levinud, seda nii viimistlus- kui konstruktsioonimaterjalina. Arusaada...
ÜRO merõiguste konventsioon On raamkonvektsioon mis reguleerib mere kasutamist, merekeskkonnaga seotud tegevusi ning mere kaitset, osaleb 164 riiki, Eesti ühines 2005. Merega seotud konvektsioone on kolme rühma: 1, rühm mereohutusega seotud konvektsioonid, 2. Rühm merereostuse ennetamisega seotud konvektsioonid, 3. Rühm merekeskonna reostuse korral vastutust ja kahju hüvitamist reguleerivad konvektsioonid ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon Sõlmiti 1992 New Yorgis.Hetkel 195 osalist. Ülesandeks on globaalse koostöö arendamine kliimamuutusi põhjustavate kasvuhoonegaaside emitteerimise vähendamiseks. Eesmärgiks on viia gaaside tootmine nii madalale et hoida ära inimsekkumine kliima muutustesse. Koosneb kahest lisast 1. Lisas on arenenud ja üleminekumajandusega riigid , 2 lisas on majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni riigid. Ja siis on ülejäänud ehk arengumaad. Kyoto protokoll
isikukoodid. Väljastada töölehele Filter_2 nende inimeste isikukoodid, kelle perenimi lõpeb K-tähega. Moodustada töölehele Filter_1 nimekiri linnadest, kus elab abielus naisi, kellel on koer (ainult unikaalsed väärtused). Väljastada töölehele Filter_2 nende inimeste isikukoodid, kelle eesnimi algab K-tähega. Väljastada töölehele Filter_1 leskmeeste palgad. Väljastada töölehele Filter_2 nende inimeste ees-ja perenimed, kes on sündinud 60-ndatel (sünniaasta 195...). Moodustada töölehele Filter_1 nimekiri nende inimeste koduloomaliikidest, kes elavad väljaspool Tallinna ja huvituvad käsitööst (ainult unikaalsed väärtused). Väljastada töölehele Filter_2 nende inimeste ees-ja perenimed, kes on sündinud etteantud kuus. Kriteeriumipiirkonnas peab kuu nime lahtrile olema määratud valideerimine loeteluga. Väljastada töölehele Filter_1 nende naiste osakond ja hobid, kellel pole koduloomi (ainult unikaalsed kirjed).
Pooled võivad sõlmida ka lepinguid, mis ei ole seaduses nimetatud, kuid need ei või olla seaduse sisu ja mõttega vastuolus. 2. Kestusvõlasuhted. Lepingulised võlasuhted võivad olla suunatud soorituste tegemisele või vahetamisele ühekordse toiminguna või lühiajalise protsessina. Leping võib pooli kohustada ka pikemaks ajaks. Lepingud, mis on suunatud püsivatele kohustustele või korduvate kohustuste täitmisele, nim kestuslepinguteks (VÕS § 195 lg3). Kestuslepingud on näiteks töö-, üüri-, rendi- ja kindlustuslepingud. Teatud juhtudel võivad kestuslepingud olla ka müügilepingud, millega kohustatakse tarnima kaupu pikema aja jooksul, ning tööettevõtelepingud, kui teenuseid osutatakse korduvalt teatud aja jooksul. Kestuslepinguks on tavaliselt näiteks käsundusleping. Kestuslepingu kohustuste maht sõltub sellest, kui pikaks ajaks on leping sõlmitud.
Jõuti Saksa piirile Venelases jõuavad Ida-Preisimaa PIIRINI SEPT Sooma-NSVL vaherahu Sept-okt vallutab NSVL eesti ja Lätit 1945 - NSVL vallutab Varssavi, tungib saksa aladele 1945 veb Jaltas konverents (Stalin, Churchill, Roosevelt) kooskõlastati, kuidas Saksat lõplikult purustaa. Määrati ka Ühinenud Rahvaste Org asutamiskonverentsi aeg ja koht (1945 apr-jun San Franciscos) kirjutati alla ÜRO põhikirjale ÜRO sünnipäev 24 okt 1945 7-8 mai 195 Berliini vallutamine (Hitler seks ajaks ennast tapnud) kirjutatakse alla Saksa kapitulerimis aktidele 9 mai purustab NSVL Tsehhis viimased Saksa üksused. sõjategevus euroopas lõppeb Potsdami konverents (1945 jul-aug) Saksamaa jagati SB, USA, PR, NSVL vahel neljaks oktson ja Berliin neljaks sektoriks (taheti anda sõjaroimarid rahvusvahelise sõjakohtu alla) Pärasy Saksa alistumist oli sõjatandriks Kaug-Ida
Surnu viimine hauaplatsile Viimased hüvastijätusõnad Surnu sängitamine mulda Visatakse kolm peotäit liiva Haua kinni ajamine Haua katmine pärgade ja küünaldega Sõit söömiskohta Peielaud (enamasti kaks tundi ) Kojuminek Kavandatud kulud Tegelikud kulud Vahe kokku kokku 19 290 19 095 195 Kavandatud kulud Tegelikud kulud Vahe Hauakivi 1500 1350 150 Lilleseadmed 1000 800 200 Kirst 2100 2100 0 Peielaud 10000 9870 130 Jutlustaja 500 575 -75 Matuseauto 1500 1800 -300
05.1947 võttis ÜKbP Keskkomitee vastu direktiivse otsuse kolhooside loomiseks ja samal sügisel loodi ENSVs esimesed 5 kolhoosi ja alustati nn kulakute(talupoeg, kellel oli põllutöömasinaid ja kes kasutas palgatööjõudu) väljaselgitamisega.Neile pandi peale kõrged maksud ja hiljem suurendati tunduval saagi riigile müümise norme.1948.a lõpuni hakkasid talupojad üksmeelselt kollektiviseerimisele vastu. 10.1948 oli Eestis 195 kolhoosi, kuhu kuulus 2,2% kõigist taludest. 1948 suurendati makse veelgi, valmistudes ette kulakluse likvideerimiseks. Märtsiküüditamise järel hakati hirmuga vabatahtlikult kolhoosidesse minema. 1951.a alguseks oli kolhoosides 92% taludest. Kõrgete maksude tagajärjel kadus inimestel tööind ja põllumajandus käis alla|06.1945 võeti vastu määrus, mille alusel hakati Virumaal põlevkivi kaevandama. selle kaevandusega pidi varustama nii Leningradi kui ka balti sõjalaevastikku
valmistatakse spoonide kokku liimimise teel. Spoonide kiudude orientatsiooni võib olla erinev. · Väikesem põhjus kui saematerjalil või lamellliimpuit. Püsib hästi mõõdus. Valmistatakse mitmesuguseid tala-, raam-, kaar-, ja sõrestikkonstruktsioone. Termotöödeldud puit · Termopuitu tuntakse ka nn suitsutatud või kuumatöödeldud puiduna. Termotöötlemine toimub auruga temperatuuril 195 kuni 230C. · Tavalise puiduga võrreldes on termopuit tumedam. · Kasutatakse ukse-ja aknamaterjalina, põranda- ja seinapaneelidena, mööbli valmistamisel jne. · Termotöötluse tulemused: · Paraneb ilmastiku ja mädanikukindlus · Suureneb vastupidavus seenkahjustuste suhtes · Paranevad soojaisolatsioon omadused · Vähenevad niiskusdeformatsioonid, seega mõõtmete stabiilsus suureneb. · Vähenevad deformatsioonid, keerduvus, kaardus
maisi kasvatuselt (39 miljonit tonni aastas), seitsmendal kohal nisu kasvatuselt ( 27 miljonit tonni aastas) ja kümnendal kohal suhrupeedi, soja, rapsiseemne ja odra kasvatuselt. Enamus taimekultuure kasvatatakse Lõuna-Ukrainas. Enimarenenud loomakasvatusharud on siga- 7.4 miljonit, veised- 4.4 miljonit, lambad - 1.1 miljonit, kitsed - 646 tuhat, hobused- 395 tuhat, eeslid 12, piimakarjakasvatus- 2500kg lehma kohta aastas, jänes. Kodulindude arv: kanad- 195 tuhat, pardid - 10.8 tuhat ja kalkun- 2 tuhat. Loomakasvatus on levinud Kesk-ja Lääne-Ukrainas. Ukraina on veiseliha tootmiselt maailmas 20. kohal ( 390 000kg) 4. Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse? Ukraina ekspordib teravilju- 40 miljonit tonni aastas ja maisi- 20 miljonit tonni aastas. Veel ekspordib Ukraina päevalille õli, rapsi seemneid, juustu ja lehma piima,
) nimekiri kaubamärgi liikidest - Õiguskaitse ulatuse määrab ära taotluses määratletud kaupade ja teenuste laad ja arv (loetelu). St et postiti kollane värv kaitstud ainult kleepepaberite kontekstis (kollane auto on nt lubatud). - Nizza klassifikatsiooni klassid määravad ära õiguskaitse ulatuse! Kokku 45 klassi (1-35 kaubad; 36-45 teenused) - Riigilõiv taotluse 145 EUR per klass. Pikendamine vist 195 EUR per aasta per klass. Vt EK kohtuasja C-307/10: IP Translator, p 37 Siseriiklik kaubamärk ja EL kaubamärk kooseksisteerimisena - Põhimõtteliselt võimalik küll - Direktiivid ei keela - Seletused pigem kinnitavad, et võimalik - ELi oma palju kallim 1 Tööstusomand Loeng-seminaride OIEO.03.012 konspekt
Brutokasum 90 864 95 822 5,46% 114 474 19,47% Mitmesugused tegevuskulud -46 468 -44 301 -4,66% -44 353 0,12% Tööjõukulud -39 247 -34 764 -11,42% -34 145 -1,78% Põhivara kulum ja väärtuse -26 748 -10 432 -60,99% -9 976 -4,37% langus Muud ärikulud -2 195 -840 -61,73% -347 -58,69% Ärikasum (-kahjum) -9 868 18 601 288,50% 26 073 40,17% Finantstulud ja -kulud -2 430 -1 505 -38,07% -1 500 -0,33% Kasum (kahjum) enne -12 298 17 096 239,02% 24 573 43,74% tulumaksustamist Tulumaks -277 -450 62,45% -3 035 574,44% Aruandeaasta puhaskasum
Põltsamaa Ametikool Juhtimisseadmed ja veermik A2 Margo Pukki Kaarlimõisa 2009 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 2 1.Vedrustus............................................................................................................ 3 1.1 Vedrustuste tüübid vastavalt vedrustuse töötamisele...................................3 1.2 Vedrustuste tüübid vastavalt vedrustussüsteemide ehitusele......................3 1.3 Vedrustuse ülesanded ja töötamine..............................................................4 2. Amotisaatorid..................................................................................................... 5 2.1 Amortisaator ja tööpõhimõte.........................................................................5 4. Rattad...................................
VEIDRAD NIMED 1. Aet Aksetaga 2. Age Ent 3. Age N. Tuur 4. Ahto Opede 5. Aili Bastusin 6. Ain Ulaadne 7. Airi Bidsees 8. Airis Tokiusab 9. Aita-Leida Kaotatud Koer 10. Aivar Hawaii (loe: aivaravai) 11. Aivo Shier 12. Alar Ahastatudment 13. Alar Meering 14. Allan Ormi 15. Amon Jaak 16. Ande Tusiga 17. Anna, Anti ja Saime Vastahambaid 18. Anna ja Anti Suhu 19. Anne-Tuss Kast 20. Ann Gerjas 21. Ann Õun 22. Ant Enn 23. Anti Biootikum 24. Anti Lakauplusviljandis 25. Anti Loop 26. Anu Leerima 27. Argen Tiina 28. Armin Ägu 29. Argo Llapolepatt 30. Armastank Anu 31. Aru Anne 32. Arul Age 33. Arvi Stusvihikus 34. Aspi Riin 35. Aster Oid 36. Assar Aisk 37. Ats Ihh 38. August Aar 39. August Situnkusen 40. Autor Alli 41. Bale Riin 42. Bill Ants 43. Billy Mees 44. Büroodis Ain 45. Cari Kakar 46. Dead James (loe: teadjamees) 47. Dea Positiiv 48. Deisi Päev 49. Deodor Ant 50. Doris Eja 51. Eda Sitagasi 52. Eedu Rivi 53. Eest Kostja 54. Eike ...
keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast. Gravitatsiooniseadus: Selle seaduse kohaselt kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga , mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. G on gravitatsioonikonstant, m1 on esimese keha mass, m2 on teise keha mass, r on kehadevaheline kaugus. 9 Kasutatud kirjandus: 1. D.Kidersley.Illustreeritud lasteentsüklopeedia. lk 116, 195, 463, 542. 2. Internetiportaal http://et.wikipedia.org/wiki/Isaac_Newton 3. Internetiportaal http://www.hot.ee/mecamoka/viies.html 10
3 3 440 leiame suhtarvu = = = 1,88 ja ülejäänud astmete takistused 1 × 366×0,198 1 1,2 2 0,64 2 = = 1,88 = 0,64 , 3 = = 1,88 = 0,34 1 366 Nüüd saame arvutada ka ümberlülitusvoolu 2 = = 1,88 = 195 - ülalpool esitatud tingimus on täidetud . Arvutame käivitusreostaadi sektsioonide takistused 1 = 1 - 2 = 1,2 - 0,64 = 0,56 2 = 2 - 3 = 0,64 - 0,34 = 0,34 3 = 3 - = 0,34 - 0,198 = 0,142 Pidurdustakisti suurus - - = - -, milles Ea-ankrumähise emj; Ia,p-algpidurdusvool = × = 3,88 × 104,7 = 406 Algpidurdusvoolule esitatud tingimus , 2 ... 2,5 × , 344 ... 430 , seega -440 - 406
[3] Plaatina Plaatina on väga haruldane väärismetall. Tänapäeval on plaatina väga nõutud metal, sest sellega raamitakse briljante ja teisi vääriskuve, seda peamiselt oma tugevuse ja vastupidavuse pärast. Juveelitööstus kulutab 40% maailma plaatinatoodangust. Ühe grammi plaatina saamiseks tuleb tihti töödelda vagunitäis maaki. [6] Plaatina järjekorranumbriks on 78. Plaatina võib esineda kuue isotoobina, millel on massiarvudeks 190, 192, 194, 195, 196 ja 198. Nagu teisigi väärismetalle, leidub ka plaatinat looduses ehedalt ja mineraalidena. Plaatina on hõbedase tooniga. Sellel on kõrge sulamis temperatuur ning see on üsna kõva metall, mistõttu ei teheta sellest ka kuigi palju ehteid, kuigi plaatina ehted on väga omapärase, valge läikega ning 2 korda tugevamad, kui 14 karaadisest kullast ehted. Plaatina ühendeid on teada üle saja. Neist tähtsamad on sperrüliit, kuperiit, bregiit, heversiit
KÜÜNTELE VAJALIKUD VITAMIINID JA MINERAALID Referaat Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................3 1. KÜÜNTELE VAJALIKUD MINERAALID............................................................4 2. KÜÜNTELE VAJALIKUD VITAMIINID...............................................................6 KOKKUVÕTE ................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS .........................................................................................8 SISSEJUHATUS Vitamiinid on eluks hädavajalikud ained, mis toetavad enamikke organismi funktsioone kasvamist, ener...
• VÕS § 115 lg-d 2 ja 3: võimalus anda täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks. Võlaõigus Eelduste kontroll: Järeldus: ÜLESÜTLEMINE Hüpotees: Nõude alus: VÕS § 116 lg 1 alusel vastavalt VÕS § 196 lg-le 1 Nõude eeldused: 1. Kehtiv kestvusleping. • VÕS § 9 lg 1: lepingu sõlmimine. 2. Mõjuv põhjus. • VÕS § 100: kohustuse rikkumine. 3. Avaldus. • VÕS § 195 lg 1: ülesütlemise avalduse tegemine teisele lepingupoolele. 4. Etteteatamistähtaeg. • VÕS § 196 lg 3: õigus üles öelda mõistliku aja jooksul pärast mõjuva põhjuse ilmnemist. Eelduste kontroll: Järeldus: Võlaõigus LEPPETRAHV Hüpotees: Nõude alus: VÕS § 108 lg 1 alusel arvestades VÕS § 158 lg-ga 1 Nõude eeldused: 1. Kehtiv leping. • VÕS § 9 lg 1: lepingu sõlmimine. 2