tused sumeri keel ja api kõrge tase, Paabeli torn kultuur seaduko rajasid gu raiuti suuri losse kivisse 2. Muistse Mesopotaamia ühiskondlikke olusid aitab kõige paremini mõista Vana- Babüloonia valitseja Hammurapi seaduste lugemine. 1) Kui keegi mees süüdistab teist, ja kahtlustades teda tapmises ei suuda seda tõestada, siis peab see, kes süüdistab, surema.1 2) Kui keegi kahtlustab teist nõiduses, ei tõesta aga seda, peab see, keda nõiduses süüdistatakse, minema püha jõe (Eufrati) juurde ja laskuma vette. Kui jõgi ta haarab, saab see, kes süüdistas, ta maja omale; kui aga jõgi tunnistab selle inimese süütuks ja
Aeg u 3000-2340 a eKr 2340-2160 a eKr 1792-1595 a eKr 934-609 a 626-539 a eKr eKr Iseloomulikud Linnriigid - ühtset Valitseja Kuningas 2 pealinna Babüloonia alistas jooned, riiki ei tekkinud, Saragon vallutas Hammurapi Assur ja Assüüria, Ninive tuntumad seega ei olnud ka linnriigid ja rajas (1792-1750 eKr) Ninive; hävitati; valitsejad tuntud valitsejaid suurriigi; nii vallutas kogu pikka aega Kuningas rahvas kui Mesopotaamia ja võimu all ka Nebukadnetsar II
HEEBREALASED JA IISRAELI RIIK II aastatuhandel eKr elasid semiidi soost heebrealased Kaanani lõunaosas ja seda piiravatel poolkõrbe- ja kõrbealadel, rändkarjakasvatajad 19.-18. saj eKr – heebrelaste asumine Palestiinasse (u. 2000 a eKr rändas esiisa Aabraham Uri linnast Sumerist (Kaldeamaal) Kaananimaale 17.-16. saj eKr langes Palestiina Egiptuse ülemvõimu alla, osa heebrealasi rändas Egiptusesse. Algas nende Egiptuse vangipõlv u 1250 viis Mooses oma rahva Egiptusest välja (1250-1200 eKr iisraellaste väljarändamine Egiptusest. Sellest ajast pärineb käsuõpetus ehk toora (5 Moosese raamatut) 10. sajandi algul eKr ühendas iisraellaste kuningas Taavet (valitses 1000-962 eKr) kogu Kaananimaa oma võimu alla, tekkis Iisraeli riik Taaveti poeg Saalomon (962-922) rajas Jeruusalemma Jahve templi – kujunes usuliseks keskuseks, pärast Saalomoni surma lagunes riik: lõunapoolne Juuda ja põhjapoolne Iisrael.
lühieeposes "Gilgames ja Akka", kus Gilgames oma linna Kisi võimu alt vabastab · Hiljem kujunes Gilgamesist sumerite ja babüloonlaste müütiline kangelane, kelle seiklustest räägitakse mitmes eeposes ja müüdis Gilgamesi eepos · Maailma esimene eepos · On 12. savitahvlil · Räägib Gilgamesi( u 27. saj eKr), Sumeri poolmüütilise valitseja, kangelastegudest · Akkadi eepos( sumerid ja akkadi rahvas olid peaaegu üks ja seesama) Hammurapi seadused- talioon e. silm silma, hammas hamba vastu · Koosneb sissejuhatusest, 282 artiklist ning lõppsõnast · Seadused on temaatiliselt rühmitatud, valdavad on kriminaal- ja tsiviilõiguse küsimused · Paljud punktid puudutavad ka perekonda · Rohkesti on ette nähtud surma- või ihunuhtlust · Seadused on kiilkirjas raiutud 2,25 kõrgusse basaltsambasse, need lasti panna avalikkudesse kohtadesse · Seadused olid nii karmid seepärast, et inimesed neid ikka
katekismus, kus ka 10 käsku, selgeks õpetada. Noori ei tohtinud enne laulatada, kui nad olid omandanud usulised põhiteadmised. Samuti pidid oma teadmistest aru andma esimest korda armulauale tulijad. Kaks korda aastas tuli korraldada kodukülastusi, mille eesmärk oli samuti teadmisi kontrollida. Nii kujunes ja piirdus toona haridus suurema osa meie rahva jaoks katekismuse, seal hulgas 10-ne käsu, tundmisega. 10 käsku Pärinevad juutlusest. Piibli järgi sai Mooses (elas 13 sajandil e.Kr) need käsud kahel kivist tehtud laual Siinai mäel Jumalalt eneselt. Seega käsud on vastavalt sellele pärimusele Jumala enda kirjutatud. Sellega on rõhutatud mõte, et see seadus ja õigus ei ole inimese enda looming, vaid on jumalikku päritolu. See teadmine tõstab nende käskude autoriteetsust ja tähtsust. Kümne käsu kohta kasutatakse väljendit "dekaloog", mis on kokku pandud ladina ja kreeka sõnast (ladina deka "kümme", kreeka logos "sõna).
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse instituut Liisi Pajuste II kursus Codex Hammurapi Allika analüüs Võrdlev õigussüsteemide ajalugu Õppejõud: lekt Toomas Anepaio Tallinn 2009 Sisukord: Sissejuhatus lk 3 1. Allika analüüs lk 4 2. Ajalooline tagapõhi lk 6 3. Allika sisuline analüüs lk 6 4. Allika ajalooline tähtsus lk 8 5. Kokkuvõte lk 9 6. Kasutatud kirjandus lk 10 2 Sissejuhatus:
siis ühe mehe, kes ta juuksed ära lõikab. Ärgates on Simson jõutu ning vaenlased torkavad tal silmad välja ning teevad orjaks. Ühel päeval on vaenlasel suur püha ning nad toovad Simsoni välja, et tema üle nalja heita. Simsoni juuksed on aga uuesti pikaks kasvanud ning ta lükkab hoone kokku. Kõik 3000 kurja inimest saavad koos temaga surma. · Käsulauad Umbes kaks kuud peale Egiptusest lahkumist jõuavad iisraellased Siinai mäele. Mooses läheb rääkima Jumalaga ning jääb ära 40 päevaks ja 40 ööks. Jumalal on rahvale väga palju uusi seadusi, kuid 10 kõige tähtsamat annab ta Moosesele kahel kivilaual. Neile on Jumal ise kirjutanud 10 käsku. Nieid kivilaudu nimetataksegi käsulaudadeks. · Kuldvasika kummardamine Kui Mooses käis Jumalaga rääkimas tegi iisraeli rahvas endale uue Jumala. Nad kogusid kokku kõik ehted ning Moosese venna, Aaroni, juhtimisel valasid endale kullast vasika
4 suuremat raamatut, ja mida sisaldavad SEADUSERAAMAT- Loetletakse elu eri tahke puudutavaid seadusi ja juhtnööre. Osa seadusi puudutab käitumist ja kõlblust, osa riigi juhtimist ja ühiskonnaelu. Moosese raamatutes on kirjas ka perekonnaelu korraldavaid reegleid ja jumalateenistuse ja ohverdamisega seonduvaid sätteid. AJALOORAAMAT - Vanas Testamendis on palju ajalooraamatuid, nagu Saamueli ja Kuningate raamatud. Uues Testamendis leiame ajalugu evangeeliumides ja Apostlite tegude raamatus PROHVETIRAAMATt - Autoriteks on jumalike sõnumite kuulutajad – prohvetid: Aamos, Hoosea, Miika, Jesaja, Jeremija, Habakukk, Hesekiel, Sakarja, Joona, Taaniel jt
Kõik kommentaarid