tunnistavad romaanid "Karge meri" (1938; film 1981), "Ekke Moor" (1941) ja "Leegitsev süda" (Vadstena 1945). Romaanis "Üle rahutu vee" (Göteborg 1951) ja mitut proosazanri ühendavas teoses "Kas mäletad, mu arm?" (3 köidet; Lund 19511959) kajastub kodumaa kaotamise traagika. Teosed: · "Kui päike läheb looja" (jutustus), 1910 · Saatana karussell" (novellikogu), 1917 · "Muinasmaa" (romaan), 1918 · "Klounid ja faunid" (följetonid), 1919 · "Rändavad rüütlid" (novellikogu), 1919 · "August Gailiti surm" (novellikogu), 1919 · "Purpurne surm" (romaan), 1924 · "Idioot" (novellikogu), 1924 · "Vastu hommikut" (novellikogu), 1926 · "Aja grimassid" (följetonid), 1926 · "Ristisõitjad" (novellikogu), 1927 · "Toomas Nipernaadi" (romaan novellides), 1928 · "Isade maa" (romaan), 1935 · "Karge meri" (romaan), 1938 · "Ekke Moor" (romaan), 1941 · "Leegitsev süda" (romaan), 1945
Börs- väärtpaberite hulgituru United Cigar- suurim firma tollel ajal Börsikrahh- börsi must päev, mis toimus 24.10.1929 a. New Yorgis Krahh-kokkuvarisemine Suur depressioon-börsikrahhile järgnenud võimas majanduskriis 1929. a. 2. 1914-pandi tööle esimene konveier 1917 sügis-võimule tulid enamlased ehk kommunistid 1917 sügis- Venemaal kehtestati Nõukogude võim 11.nov 1918 - Sõlmisid sõdivad pooled Compiegne`i vaherahu. 18.jan 1919 - Pariisi konverentsi avamispäev. Samal päeval 48 aastat tagasi kuulutati välja Saksa keisririik. 28. juuni 1919 - Sõlmiti Versaille`s rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel. 1920- Türgi ja Antandi riigid sõlmisid rahulepingu 1918-1920- Venemaa kodusõda, mille võitsid punased 1922-sõlmiti Nõukogude Venemaa ja Saksamaa vahel majanduleping 1928-1929- kiire majanduslik tõus USA-s 1929 - Sel aastal puhkes ülemaailmne majanduskriis, mis kestis mitu aastat . 24.10
Eesti Vabadussõjas on suuri teeneid eesti rahva vabastamisel ja iseseisva Eesti Demokraatliku Vabariigi loomisel. d) J.Kuperjanov- tema suurimad teod Eesti Vabariigi heaks on Tartu linna enamlastelt ülevõtmise juhtimine 1918. aastal, Lõuna-Eesti põrandaaluse Omakaitse organiseerimine Saksa okupatsiooni ajal, üle-eestilise mobilisatsiooni kava väljatöötamine 1918. aasta juuliks, oma partisanide pataljoni moodustamine ja Tartu vabastamine 14. jaanuaril 1919, kus kasutati soomusrongide abi. 7. Mille poolest erinesid Vabadussõjas aastad 1918 ja 1919? Sõnasta 2 erinevust. 1) 1918-Eestil oli raske aeg- Punaarmee rünnak tabas Eestit äärmiselt rasketes tingimustes. Eesti Vabariigi riigiaparaat ja sõjavägi olid alles loomise algjärgus, olles Saksa okupatsiooni lõppedes jõudnud tegutseda vaid loetud päevi. Sõjavägi tundis puudust relvadest ja varustusest. Toitlustusolud olid rasked, linnasid ähvardas nälg, riik vaevles rahapuuduses
1920) hakati kutsuma fasistideks. Sellest rühmistusest kujunes Rahvuslik Fasistlik partei, mida juhtis Mussolini. Mustsärklased- relvastatud fasistide salgud . 1921 parlamendis saavutas Mussolini võidu. 1922 määrati Mussolini peaministriks. 1925 kehtestati ühepartei süsteem. Duce- Itaalia rahva juht. Välispoliitika eesmärk: muuta Vahemeri Itaalia sisemereks. Ülisatati Vana-Roomat. Vallutati; Abessiinia, Albaania. Tast sai Saksamaa liitlane 1930. SAKSAMAA Punane katk- kommunism. 1919 loodi Saksamaa Kommunistlik Partei ja vastane Saksa Töölispartei, mis 1920 nim. Natsionaalsotsialitlikuks Saksa Töölispartei, erakonna esimees Htler.. Pruunsärklased- relvatatud rünnakrühmad. 1923 hitler korraldas Münchenis mässukatse ja läheb vangi. 1933 sai Hitler riigikantsleriks. Kolmas riik- natsliku saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870 a ühendatud Saksa Keisririik ja kolmas Hitleri juhitav Suur-Saksamaa.
Demokraatia laienemine peale I maailmasõda: · lagunesid suured monarhiad Venemaa, Austria-Ungari, Saksamaa · uute riikide hulgas rohkem Vabariike kui monarhiaid · laienes sisemine demokraatia- laienes valimisõigus naistele Uus-Meremaa 1893, Austraalia 1902, Soome 1906, Eesti 1919 Demokraatia kriisi põhjused: · demokraatlike traditsioonide nõrkus · liiga palju väikseid erakondi parlamendis · majanduskriisid · teatud juhtide populaarsus Demokraatlikud parempoolsed: · liberaalid igasugused vabadused, reformid · konservatiivid traditsioonid, vanad väärtused, olid suutelised muutuma vasakpoolsed:
· Kohalikud kommunistid kukutasid Venemaa toetusel 1918. aasta algul seadusliku valitsuse. · Kindral Carl Gustav Mannerheim-pani punaväe edasitungi seisma KODUSÕDA · Aprillis saabusid keiserliku Saksamaa väed · Lõppes mais kommunistide lüüasaamisega. · Lahingute jätkumine Karjala rindel veel mitu aastat. PÄRAST KODUSÕDA · Carl Gustav Mannerheim - riigihoidja · Soome hakkas uuesti otsima poliitilisi kontakte lääneriikidega. · 1919.aastal - vabariik · 17. juulil 1919 kinnitati põhiseadus · Soome suhted välisriikidega hakkasid normaliseeruma PÄRAST ISESEISVUMIST · Majanduslikud raskused · Suhteliselt madal elatustase · Sportlaste menu · Arenev kirjandus · Diplomaatilised kontaktid · Riigipeade külaskäigud · Rahvasteliit · Rahvusvaheline majanduskriis CARL GUSTAV MANNERHEIM (1867-1951) · Soome sõjaväelane ja riigimees · Soome armee ülemjuhataja, lahkus ametist
VABADUSSÕDA Andre Erik 9.Klass 2014 VABADUSSÕJA ALGUS Vabadussõda algas 1918. aasta 28. novembril, kui Punaarmee ründas Narvat. Punaarmee ründab edasi ning kiirelt vallutab Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga ja Tartu. VASTUPEALETUNG 7. jaanuar aastal 1919 läks 1. veebruar Rahvavägi üle vastutungile. Lisavägede Vabastati: abil sai Eesti Tapa pind Kunda vaenuvägedest Rakvere puhastatud Jõhvi Appi tulid Soome vabatahtlikud, soomusrongid ja Julius
aastal. Järgmisel päeval jõudsin saksa väed Tallinnasse ning algas Saksa okupatsioon. Pärast saksamaa lüüa saamist tahtis NSV taastada Vene impeeriumi. 1918. aasta novembris koondas Punaarmee Eesti piirile suured jõud. Esimesena võttis Punaarmee enda kätte Narva. Eestile algas sõda halvasti, sest tol ajal ei suutnud Eesti enda kaitseks koondada piisavalt sõjalist jõudu ning puudus oli relvadest ja muust sõjavarustusest. Mõne ajapärast hakkas Eesti sõjaline edu tõusma. 1919. aastal tuli Eestile appi mujalt riikidest välisabi ning suurenes vabatahtlike sõjaväega liitumine. Välisabi tuli Inglismaalt, Soomest, Rootsist ja Taanist. Kevadeks oli vaenlane Eestist välja aetud. 1919.aasta lõpul Tartus algasid Eesti ja Nõukogude Venemaaga rahuläbirääkimised. Rahulepingule kirjutati alla 2.veebruaril 1920. Tartu rahulepingu sõlmimine tähendas Eesti iseseisvumisprotsessi lõppu. Eesti iseseisvumine ei olnud ime, vaid see oli sõjategevuse loomulik kulgemine
● Lepingu ratifitseerimiskirjad vahetati Moskvas 30. märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima. ● Jaan Poska: "Tänane päev on Eestile tema ajaloos 700 aasta kestel kõige tähtsam, sest täna esimest korda määrab Eesti ise lõplikult oma tulevase saatuse. Protsess ● Esimese ettepaneku Eesti ja Nõukogude Venemaa vahelise vaherahu sõlmimiseks esitas Nõukogude Venemaa 25. juulil 1919. ● Eesti ja Venemaa rahusaatkonnad saabusid Tartusse 4. detsembril 1919, Eesti rahusaatkonna esimeheks oli määratud Jaan Poska, Nõukogude Venemaad esindas rahusaatkonna esimehena Leonid Krassin. ● Kuna läbirääkimiste osapoolte nõudmised olid väga erinevad, kujunesid läbirääkimised raskeks, ähvardades isegi katkeda. Samal ajal alustasid Nõukogude Venemaa Punaarmee väed Narva all uuesti pealetungi, et sundida Venemaa diplomaatilise
Lähte Ühisgümnaasium Versailles' rahuleping referaat koostaja: Anna-Maria Joor juhendaja: Viivi Rohtla Lähte 2009 Sissejuhatus Versailles' rahukonverents sündmus, mis määras XX sajandi näo. 18. jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents. See oli ulatuslikem rahvusvaheline foorum pärast Viini kongressi 1815. Delegatsioonid olid jaotatud tähtsuse järgi: võitjad riigid, kaasasõdinud riigid, neutraalsed riigid, uued riigid. Kuid erinevalt Viini kongressist ei kutsutud läbirääkimistele kaotajariike, Saksamaad ja tema liitlasi. Saksamaa esindajad pääsesid Pariisi alles aprilli lõpul, et võtta vastu rahutingimused, mis esitati kõigi võitjate nimel ühiselt
Eestlaste ebaedu põhjusteks oli vaenlase ülekaal ning rahva sõjatüdimus ja kartus hiiglasliku Venemaa ees. Tasapisi Punaarmee edasitung aeglustus, Eesti väeosad tegid edukaid vasturünnakuid, suurenes sõdurite arv ning paranesid relvastus ja varustus (Omakaitse, vabatahtlikud Soomest, Rootsist ja Taanist, vabatahtlike pataljonid, Eesti kaitsevägi, Inglise laevastiku abi, soomusrongid). Sõjaväe ülemjuhatajaks määrati kindral Johan Laidoner. Jaanuaris 1919 alanud vastupealetungiga puhastati Eesti Punaarmeest ning lahingud kandusid Läti ja Vene aladele. Kuid Punaarmee juhatus koondas uusi jõude ning veebruaris algasid Lõuna- Eestis ägedad kaitselahingud ülekaalus olevate enamlaste vastu. Mitmed asulad käisid korduvalt käest kätte, kuid suurte ohvrite hinnaga suudeti siiski kõik rünnakud tagasi tõrjuda. Lõunarindel toimunud kaitselahingute ajal mõtlesid poliitikud Eesti riikluse kindlustamisele.
Kas Versailles` rahutingimuste pealesurumine Saksamaale oli m õistlik tegu? Jaanuarist 1919 kuni jaanuarini 1920 toimus Pariisis rahvusvaheline konverents. Selle kutsusid kokku Esimese maailmasõja võitnud Antanti riigid, et sõlmida kaotajatega rahulepingud. Saksamaa ja tema liitlased kutsuti kohale siis, kui lepingutekstid olid valmis. Nõukogude Venemaad Antant ei tunnustanud, teda osalema ei kutsutud. Põhiküsimused konverentsil otsustasid Inglismaa, Prantsusmaa ja USA. Kaotajariikidega sõlmiti 5 lepingut (Austria-Ungari jagunes kaheks)
põhiülesandeid: osaleb riigi majanduspoliitikas, hoolitseb finantsstabiilsuse eest Eestis, korraldab sularaharinglust Eestis, valmistub saama üheks Euroopa kooskõlastatud majanduspoliitika ja ühtse rahapoliitika võrdväärseks kujundajaks teiste euroala keskpankade seas. 3 Eesti Pank Eesti pank asutati Ajutise Valitsuse otsusega 24. veebruaril 1919. aastal. 19.juunil 1992 kell 21.00 kuulutati välja rahareform. Päev hiljem hakkas kehtima valuuta seadus, rahaseadus ja seadus Eesti krooni tagamise kohta. Eesti Vabariigi ainukeseks kehtivaks maksevahendiks sai Eesti kroon. Eesti Panga presidendid läbi aegade: · märts 1919 august 1919 oli panga president Mihkel Pung · oktoober 1920 oktoober 1925 oli panga president Eduard Aule · oktoober 1925 november 1926 oli panga president Artur Uibopuu
Eriti silmapaistvalt tegutsesid Tallinn-Narva raudteel soomusrongid ja J. Pitka juhitud meredessandid. Mobiliseeritute kõrvale hakati moodustama vabatahtlike väeosi, mis andsid vasturünnakuteks veelgi indu juurde. Kui siiani oli iga väeosa ülem tegutsenud oma äranägemise järgi, siis nüüd allutati nad sõjavägede ülemjuhatajale, kelleks määrati Johan Laidoner. Paranes sõjaväeline varustus ja kasvas võitlusmoraal. 6. jaanuaril 1919. aastal algas Eesti vägede vastupealetung. Vabastati Narva ja Tartu, hiljem veel Valga, Võru ja Petseri. Eesti pind oli Vene vägedest puhas. Punaarmee asus aga uuesti pealetungile ja seda suuremate vägedega kui esialgu. Vastseliina-Orava ja Rõuge-Haanja all murti Punaarmee rünnakuhoog. Esmatähtsaks sai Eesti majandusliku olukorra tervendamine. Paluti abi välisriikidelt, kes seda ka osutasid. Väikeseks tagasilöögiks sai Saaremaa mäss, kuid see suruti maha.
hot.ee/etsiam/iseseisvumine.html) Vabadussõda Pärast Saksamaa kaotust I maailmasõjas, soovis Venemaa taastada oma endised impeeriumi piirid. 1918. aasta novembris koondas Punaarmee Eesti piiridele suured väed. Samal ajal ei suutnud alles loodud Eesti Vabariik vastupanuks kokku ajada märkimisväärset sõjajõudu. Eesti Vabadussõda algas 28.novembril 1918. Sõja algus ei olnud eestlastele edukas. Puudus oli relvadest, muust sõjavarustusest ja ka moraalist. Murrang toimus 1919. aasta algul, kui saabus välisabi. Sõjaväe eesotsa astus Johan Laidoner, suurenes vabatahtlike liitumine sõjaväega. Kevadeks oli vaenlane maalt välja aetud. Juunis 1919 toimus Landeswehri sõda, kus Eesti rahvaväel tuli sõdida lõunast lähenevate balti- ja riigisakslastest koosnevate vägedega. Suurem võit Landeswehri üle saavutati 23.juunil 1919 Võnnu lahingus. 1919.a. lõpul algasid Tartus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel rahuläbirääkimised. Eesti
Ajaloo kontrolltöö Õp lk 64-87. 1. Mõisted. 1) Vabadussõda Eesti võitlus Venemaa ja Landeswehri vastu aastatel 1918-1920. 2) Landeswehri sõda Eesti võitlus baltisakslaste vastu aastal 1919. 3) Riigivanem isik, kes juhtis riigikogu poolt ametisse määratud valitsuse tegevust. Tegeles nii peaministri kui ka presidendina. 4) Eesti Vabadussõjalaste Keskliit suurim poliitiline liikumine Eestis, mis algselt koondas Vabadussõja veterane. Nõudis põhiseaduse muutmist. 5) Vaikiv ajastu ajastu, mil Riigikogu oli vaikivas olekus(autoritaarne riigikord). Tööl ei käidud, palka saadi. Algas 12 märts
1917veebruarirevolutsioon (1917), autonoomiaseadus (Poska), rahvusväeosade koondamine, oktoobrirevolutsioon, kaksikvõim, Maanõukogu otsus (15.11. 1917 Asuta kogu), 1918 Päästekomitee (23.02 1918 iseseisvusmanifest), vabadussõda (28.11.18-02.02.20 Tartu rahu) 1918 (ebaedu, taganemine), 1919 (vastupealetung, Landeswehri sõda, edu, vaherahu), 1919 maareform 1920 1920 (kurss rahule), 1920 põhiseadus Asutav kogu, 1923 majanduskriis (strumani uus poliitika), 1928 rahareform, 1929-1933 majandus- ja poliitilinekriis, 30ndad 1932 mittekallaletungileping N-L, 1933 põhiseaduseelnõu (vapsid), 12.03.1934 riigipööre (Päts ja Laidoner- kaitseseisukord) 1934 Balti Antant, 1937 uus põhiseadus (Päts presidendiks), 28.09.1939 E-N-Liidu vastastikuse abistamise pakt (baaside leping), 17. juuni „Narva diktaat“, 21
akadeemiline koor "Latvija"(1942), kammerkoor "Ave Sol" (1969), ning televisiooni ja raadio segakoor (1940) ja ka estraadiorkester (1966) Ajalugu Kunstmuusikat hakati looma 1860. aastal. Oluline osa muusikakultuuri arengus kuulub laulukooridele. Laulupidusid korraldatakse 1870.a.-ist, esimene üldlaulupidu peeti 1873 Riias. Tolle aja tähtsad muusikategelased olid J.Cimze, K. Baumanu ja E.Vigners Esimene läti ooperiteater asutati 1913, Rahvuslik Ooperiteater aga 1919 Riias. Tuntumad dirigendid T.Reiters (1884-1956) L.Vigners A.Jansons E.Tons (1917-67) Läti rahvamuusika Rahvalaulud on põhiliselt ühehäälsed (on ka burdoonset mitmehäälsust) Põhilaadilt lüürilised Valdavalt olustiku-, töö- ja tavandilaulud (sh. pulma- ja liigolaulud) Tuntuimad rahvapillid on kandletaoline kokle, poognaga mängitav giga, mitmesugused viled ja sarved, torupill ja viiul Läti ja eurovisioon
Esimene maailmasõda 28.juuli 1914 11.november 1918. Inimkonna senise ajaloo suurim relvastatud konflikt. Riigivanem valitsuse tegevuse juht, kes lisaks peaministri kohustusele täitis ka mõningaid riipeale kuuluvaid esindusülesandeid(riigivisiidid jms) Rahvasteliit organisatsioon, mis lubas kaitsta oma liikmete turvalisust ning kaitsta neid välisrünnakute eest. Asundustalu talud, mida jaotati sõjas võidelnutele ja nende omaksetele. Võnnu lahing 23. juuni, 1919. Landeswehr`i sõja teine etapp. Algas sakslaste pealetungiga. Eestlased ja sakslased oleksid pidanud koos itta taanduvaid enamlasi jälitama, kuid omavaheline vihavaen osutus tugevamaks. Neli päeva kestnud, rohkem sakslastele edu toonud, lahingute järel sõlmitud vaheaja järel, marssisid saksa üksused lahinguteta sisse Võnnu linna. Siis põgenesid paljud väeosad sakslaste peale oma sajandite pikkust vihavaenu välja elama
trükk Luunja 1991) · "Ad astra" (Geislingen 1947) · "Periheel. Ingi raamat" (Geislingen 1947) · "Mare Balticum" (Geislingen 1948) · "Linnutee" (New York 1950) Muud teosed · "Vanad ja vastsed poeedid" (esseistlike artiklite kogumik, Tartu 1921) · "Jehoova surm" (poeem, Tartu 1927) · "Parsilai" (poeem, Tartu 1927) 6 Luuletus "Ärge tapke inimest" 1919 Mul on valus ja häbi. Ajal, millal magasin, tapeti inimest, millal katsin end vaibaga, poodi inimest, süda pisteti läbi. Teotus teile ja häbi! Kuidas olen alandet, kui te tapate, kuidas olen veel teiega, kui te tapate, südame torkate läbi? Hirmsa pettuse läbi olete meelitet tapma inimest. Tean ühte vaid, ärge tapke inimest! Mul on valus ja häbi. Lauliku prohvetisuu läbi tahan hüüda: ärge tapke inimest! Järeljätmata hüüda: kaitske inimest! Mul on valus ja häbi.
a. töötas ta samas stipendiaadina Rooma ja tsiviilõiguse alal. Ülikooli lõpetas J.Uluots 1915. aastal, omandades vastava tööga I järgu diplomi. 1919. aasta 1.detsembril avati pidulikult Eesti Vabariigi Tartu Ülikool. J. Uluots oli sellest sündmusest osa võtmas Asutava Kogu esindajana. Jüri Uluotsa töö ülikoolis algas dotsendina. Paralleelselt tegevusega Tartu ülikoolis võttis J. Uluots aktiivselt osa Riigikogu tööst. Suurde poliitikasse tuli J. Uluots juba 1919. aastal, mil ta valiti Maarahva Liidu esindajana Asutava Kogu liikmeks ja nii algas tema pikk ja teenekas töö Eesti Põhiseaduse kujundamisel. 1924. aasta II poolaastast valiti J. Uluots Eestimaa õiguse erakorraliseks professoriks. Otsese õppetegevuse kõrval on professor J. Uluots Tartu ülikoolis pikki aastaid tegutsenud administraatorina. Juba 1921. aastal võttis ta enda kanda õigusteaduskonna sekretäri ülesanded, 1925. aastal aga dekaani vastutusrikka koha (sellel kohal kuni 1931
PIERRE AUGUSTE RENOIR 1841 1919 1870ndatel aastatel arenes Prantsusmaal välja uus kunstivool impressionism. Selle voolu nimetus pärineb sõnast "impressioon", mis tähendab muljet impressionistid püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mis nad said ümbritsevast elust ja loodusest. Nad väitsid, et enne neid polnud veel keegi kujutanud looduses nähtut päris õigesti. Ikka anti kogu pildi pind ühetaolise täpsusega. Tegelikkuses suudab aga inimese silm selgesti näha ainult
vastu ning ristis seepärast oma väeosa partisanide pataljoniks ja alustas vastavalt oma salga nimetusele sõda punastega. Kuperjanovi pataljoni võitlejate hulk kasvas koos väeosa populaarsusega kiiresti. Lühikese ajaga suurenes liikmete hulk 600-ni ja pataljonist kujunes üks Vabadussõja vapramaid ja suuremaid väeosi. Oma jõudu tunnetades vabastati Tartu ja jätkati liikumist Valga suunas, eesmärgiga ka see linn vabastada. Jõudes 30. jaanuaril 1919 Paju mõisa alla, kohtas pataljon seal tõsist vastupanu ning oli sunnitud peatuma. Kuperjanov ei tahtnud sellega leppida ja viis järgmisel hommikul pataljoni pealetungile. Selles lahingus saadud haavadesse suri Julius Kuperjanov 2. veebruaril 1919. A Tartus ja on maetud Raadi kalmistule. Näitamaks tänu Julius Kuperjanovile tema teenete eest Eesti riigile, avas 30. jaanuaril 1994, Paju lahingu 75. aastapäeva eel Eesti Vabariigi president Lennart Meri mälestussamba. Pärast J
Tallinnas. Laiemat vastukaja leidis Konrad Mägi esinemine III eesti kunstinäitusel 1910. aasta oktoobris. Näituselt tehti mitu ostu, millest saadud tulud võimaldasid kunstnikul Norrast tagasi Pariisi pöörduda. 1911. aasta suve veetis Normandias Dieppe'is. Naasis 1912 Saksamaa kaudu kodumaale, Tartusse. Ta töötas joonistusõpetajana 1913 Tartu linnakoolis, 1914 kutsehariduse Seltsi õhtukoolis, aastast 1914, püsivamalt 1916-1919, pidas ateljeestuudiot. Tegutses 1919 Eesti Töörahva Kommuuni ja Lõuna-Eesti kunstikaitsetoimkonnas. Looming Konrad Mägi oli 20. sajandi alguskümnendite värvitundlikumaid eesti maalijaid, kes kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi tõlgendades. Tema lemmikvärv oli kaadmiumpunane. Looduse kujutajana oli ta suuresti mõjutatav motiivist, uued loodusmuljed põhjustasid stiili muutumise ja panid aluse uuele loomejärgule
Rahvavägi tahtis Punaarmee tõrjuda võimalikult kaugele Eesti piiridest. Punaarmee välja tõrjumiseks pöördus Läti valitsus Saksa väejuhatuse poole. Saksamaalt saadeti üksus Lätile appi(Rauddiviis). Baltisakslastest moodustati Landeswehr(maakaitse). Saksa väed ajasid Punaarmee Läti piiridest välja. Läti valitsus pöördus Eesti poole abiga. Võnnu all kohtusid Eesti ja Saksa väed. Lõpuks puhkes relvakonflikt. Põhilised lahingud käisid Võnnu(Cesis) pärast. 23 juuni 1919 löödi saksa väed lõplikult puruks. 1919 üritasid Punaarmee uuesti Eestisse tungida. Oktoobris algasid juba rahuläbirääkimised. Rasked vaidlused peeti piiride pärast. Venemaa lubas tunnustada Eesti iseseisvust igavesti.
sündmustele. Rahutused kasvasid üle poliitiliseks üldstreigiks ning need suruti jõuga maga: sõjaväe üksused läksid rahva poolele üle, rahvast hakati relvastama. 27. 02 õhtuks oli pealinn ülestõsunud tööliste ja sõdurite käes. 6. Woodrow Wilson - USA president, kes tegi ettepaneku õiglase rahu sõlmimiseks, mis lükati sõdivate poolte poolt tagasi (töötas väljas 14 punkti). Ferdinand Foch - Prantsusmaa marssal 1918, Briti leidmarssal 1919, Poola marsall 1923. Tema koondas liitlasvägede jõud otsustavaks vastulöögiks (sakslaste vastu), kasutades selleks järjest suuremas ulatuses rindele saabuvaid ameerika üksusi. Paisati sakslased tagasi. Andis ka tabava hinnangu Versailles’ rahulepingule. Wilhelm II - Saksa keiser. 8. oktoober vaherahukõnelused Compiegne’is, millega lõpetati sõjategevused I MS-s. 7. 18. jaanuar 1919 avati Pariisis rahukonverents - 27 saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või
EESTI VABARIIGI VÄLJA KUULUTAMINE 1918 26 VEEBRUAR 11 november saksa okupatsioon (sõjaveevõim) VABADUSSÕDA 28 NOVEMBER 1´18 2 VEEBRUAR 1920 Jõude vahekord eesti 2500 venemaal 80000 Sõdivad pooled eesti ja venemaa Sõja käik 28 november punaarmee vallutas narva siin kuulutatakse välja eesti töörahva kommun(nn naljariik) seda oli vaja,et eesti kehtesdada nõukogude võim ** 1jaanuaiks 1919 punaarmee on valutanud 1/2eestist eestlaste taandumise põhjused 1.neil oli vähem mehi ja viletsamad relvad 2.puudus ülemjuhataja 3.puudusid liitlased mida võeti ette? 1.ülemjuhatajaks määrati johan laidoner 2.jnglaste kaks sõjalaeva tulid tallinna reidile 3.hakati ehitama soomus ronge ¤soomusrongid johann pitka ¤ väiksed grupid vabatahtlike tulid appi soomest,rootsist,taanist ¤eestlased hakkasid sõjaväkketulema, kui oli saanud mobilisesooni (kutse sjaväkke)
Ajutine Valitsus (AV) kohalikud omavalitsused (valitud 1917 suvel, koosseisud osaliselt muudetud) AV emissarid kohalike omavalitsuste juures (suurte volitustega) Sõjaväevõim – diviiside piirkonnad: Lõuna-Eesti (2. diviis) Kirde-Eesti (1. diviis) Järvamaa, Saaremaa, Harjumaa, Läänemaa – sisekaitse ülem (Põdder) sõjaväelised komandandid linnades ja kihelkondades Kaitseliit (16–60 aastastele sunduslik) IV 1919 – komandantide ja sisekaitse ülema kohad kaotatakse Kommunismi oht – olulisimaid siseriiklikke küsimusi kuni 1924/25 Viktor Kingissepp (saabus Eestisse XI 1918) ja Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu (legaalne katusorganisatsioon): eesmärk AV kukutamine terroriaktid streigid (17. XII 1918 – üldstreigi kavandatav algus) 16.–21. II 1919 – Saaremaa mäss; põhjused: enamlik ja baltisaksa propaganda
Paanikat tekitasid Johan Pitka juhitud meredessandid Soome lahe rannikul. Moodustati vabatahtlikke väeosi. Korraldati ümber vägede juhtimine. Kõik väed allutati sõjavägede ülemjuhatajale, kelleks sai Johan Laidoner. Paranes sõjaväe varustatus. Võitlusmoraal tugevnes. Vabatahtlikke saabus Soomest, Taanist ja Rootsist. Samal ajal halvenes Punaarmee olukord: varustamine muutus raskemaks, väeosad väsisid, suurenes sõjatüdimus. Eesti vabastamine 6. jaanuaril 1919 algas Eesti vägede vastupealetung. 19. jaanuaril vabastati Narva. Soomusrongid pöördusid lõunasse ning vabastasid 14. jaanuaril Tartu. 1. veebruaril vabastati Valga ja Võru ning 3 päeva hiljem Petseri. 3 Kevadtalvised kaitselahingud lõunarindel Veebruaris alanud lahingute põhiraskus kandus lõunarindele. Ajutiselt õnnestus enamlastel vallutada Petseri, Vastseliina, Räpina. Võitlustes Vastseliina-Orava ja
SÜRREALISM • Tekkis 1919 Prantsusmaal • Veristlik sürrealism – kõigi looduslike materjalide ja esemete üksikosi kujutasid nad realistlikult. Esemed ja eriti nendevahelised suhted olid aga enamasti äärmiselt moonutatud ja mõistusevastaseks muudetud • Arendati unenägude või hallutsinatsioonide seletamiseks kasutatud sümbolitest või laste ja vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid abstraktseteks märkideks • Mõnikord kombineeriti materjal teadlikult võimalikult mõistusevastaseks • Sürrealism väljendab mõtte tõelisi käike, ilma mõistuse kontrollita ja arvestamata eetilisi, religioosseid, esteetilisi või muid selletaolisi kaalutlusi • Eesmärk on elu ja kunsti piiri kahtlaseks muutmine või kaotamine Joan Miro 1893-1983 • Hispaania • Alustas maalimist 1924. aastal • Vabastas oma teostes automatismiga joone ja värvi • Kõrvutatud on abstraktsete vormidega ja täiesti ära tuntavad esemed Mai. 1924 Arlekiini ...
August Gailit 1891-1960 Anete Oja ja Getriin Meister 9.A Võru Kesklinna Kool Elulugu · Sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal · Isa lätlane, ema saksastunud eestlane · Üles kasvas Laatre mõisas · Peres viis last · 1899 Valga läti kihelkonna- ja linnakool · 19051907 Tartu linnakool · 19111914 töötas ajakirjanikuna Lätis · 1916 Tallinna Teataja toimetuses Elulugu · 19171918 Postimehe toimetuses · Võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana · 19221924 elas Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias · Seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas · 19321934 oli Vanemuise direktor · Kuulus kirjanike rühmitusse Siuru · Tallinna Kirjanike Ühingu juhatuse liige · 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi August Gailit ja Henrik Visnapuu Henrik Visnapuu, August Gailit, Marie Under, Friedebert Tuglas, Art...
Kahe maailmasõja vaheline kirjandus Franz Kafka Jaana, Reelia, Lota XIa klass Franz Kafka • Franz Kafka (3. juuli 1883 Praha – 3. juuni 1924 Kierling, praegu Klosterneuburgi linnaosa) oli juudi päritolu saksakeelne kirjanik, üks 20. sajandi silmapaistvamaid ja tähendusrikkamaid kirjanikke. • Oma eluajal avaldas Kafka vaid üksikuid novelle ja esseid. Suurem kuulsus saabus pärast surma, kui tema sõber Max Brod avaldas Kafka käsikirjalise pärandi, mille autor ise oli määranud põletamisele. Elukäik • Franz Kafka sündis Prahas juudi kaupmehe pojana. • 1901. aastal lõpetas ta Praha saksa gümnaasiumi. • Ta oleks tahtnud õppida Müncheni ülikoolis germanistikat. Kuid ta astus siiski Praha ülikooli. Ülikooli lõpetas Kafka 1906. aastal. • Ta töötas aastatel 1907–1908 juristina kindlustusfirmas Assicurazioni Generali • Franz Kafka oli kolm k...
Pariisi rahukonverentsid – nende sarnasused ja erinevused Pärast Esimest maailmasõda, 1919.a jaanuarist kuni 1920.a 21 jaanuarini toimus esimene Pariisi rahukonverents, kuhu kutsuti kokku 27 erinevat riiki. Teine konverents leidis aset aastal 1945-1946 pärast Teise maailmasõja tegevuse lõppemist, kus osalesid enamik võitjariike ja Saksamaa liitlasi. Peamised konverentsi sarnasused: Mõlemal korral oli sõja põhisüüdlane Saksamaa. Mõlemal korral nõuti Saksamaalt reparatsioone ehk pidi hüvitama sõjakahjud võitjariikidele.
1. PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920). RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920. AASTAIL Pariisi rahukonverents algas 18. I 1919. a. Konverentsi tähtsaim dokument oli Versailles' rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga ja millele kirjutati alla 28. VI 1919. a. Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles' rahulepingu kohaselt pidi Saksamaa 1) andma Prantsusmaale tagasi Elsass-Lotringi ja loovutama alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale (Saksamaa kaotas nende lõigete läbi 1/8 oma pindalast); 2) keelati sõjaväeteenistuskohustus ja saadeti laiali kindralstaap; 3) Saksamaa ei tohtinud omada lennuväge ega allveelaevu, kusjuures kitsendavad piirangud kehtisid ka muu
disainerid olid universaalsed. · Katsetati uute materjalide ja uute vormidega, sõnastati uusi teoreetilisi tõekspidamisi. · 1914.a. toimus Werkbundi näitus Kölnis, kus esinesid oma töödega arhitektid V. Gropius, A.Meyer, B.Taut, L.Mies van der Rohe, jt., kelle tööd kuulusid juba uude, modernismi ajastusse. · Werkbundi näitused toimusid veel ka 1924, 1927, 1929.a. · Werkbundi initsiatiivil asutati 1919.a disaini- ja arhitektuurikool Bauhaus. Bruno Taut oli arhitekt, linnaplaneerija, maalija. Uue vormi otsingul vaimustus klaasist ja metallist. 1910 avas oma arhitektuuribüroo, vaimustus inglaste mõjul aedlinna ideest. 1914 kavandas Werkbundi näitusele klaaspaviljoni, millega tekitas suure sensatsiooni. Paviljoni katedraali kuplit meenutav klaaskatus oli lahendatud polügonaalses süsteemis ja erinevates värvides. Tauti looming oli ekspressionistliku arhitektuuri näide
Enamlased suutsid muuta Punaarmee võitlusvõimeliseks sõjaväeks.-Lev Trotski saavutus.Enamlased rakendasid sõjakommunismiks nim majanduspoliitika: kogu majandus allutati riigi kontrollile, kaotati palgad, ja ka tasu suure hulga teenuste eest.Toiduaineid ja esmatarbekaupu jaotati tsentraliseeritud korras, toiduainete kokkuostu asemel hakati neid konfiskeerima. 16.EESTI VABADUSSÕDA Punaarmee rünnakuga Narvale 28.nov 1918 algas Eesti Vabadussõda. 1919.a. jaan. Vallutas Punaarmee suure osa Eestist.Paljud ei uskunud, et Eesti suudab vastu seista, rindele läksid vabatahtlikud, nende seal koolinoored.1919.a.algul Eesti vägesid julgestas merelt Inglise laevastik, Soomest saabusid vabatahtlikud. Johann Laidoneri juhtimisel läksid eestlased vastupealetungile paisates punaväed eestist.1919.a. kevadel alanud uue pealetungiga vallutas Eesti üksused Pihkva ja Põhja-Läti.1919.a. juunis sattusid Eesti-Läti väed Landeswehr´i sõjas
Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel 1914 1918 I maailmasõda. 1919 28. juuni Versailles rahu. 1919 Loodi Rahvasteliit (rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks oli riikidevaheliste tülide rahumeelne lahendamine ja majandusliku ning kultuurilise koostöö korraldamine rahvaste vahel, Idee USA president Wilsonilt. Dokumendile kirjutas alla 44 riiki, alguses jäeti välja Venemaa, Saksamaa liitlastega ja USA (senat ei ratifitseerinud Versailles' rahulepingut, mis sisaldas Rahvasteliidu põhikirja). Selles liidus piisas ühest vastuhäälest, et otsus jääks langetamata, seega ei suudetud ära hoida konflikte ja sõdu); Loodi Komintern (ehk kommunistlik internatsionaal, rahvusvaheline kommunistlik organ...
õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias joonistamist ning külastas kunstinäitusi ja muuseume. Aastatel 1908-1910 elas Norras. 1911. aasta suve veetis Normandias, 1912. aastal käis Saksamaal, külastas Itaaliat ja naases tagasi Tartusse. Konrad Mägi töötas aastal 1913 Tartu linnakoolis joonistusõpetajana, 1914. aastal kutsehariduse Seltsi õhtukoolis. Püsivamalt pidas aastatel 1916-1919 ateljeestuudiot. Aastal 1919 tegutses kunstnik Eesti Töörahva Kommuuni ja Lõuna-Eesti kunstikaitsetoimkonnas. 1915. aastal sureb Tartu Ülikooli närvikliinikus. Konrad Mägi maeti Tartu Peetri kalmistule. 4 Looming Konrad Mägi oli 20. sajandi alguskümnendite värvitundlikumaid eesti maalijaid, kes kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi tõlgendades. Tema
Mehi oli vähe. - Sõjavarustuse ja relvastuse puudumine - Juhtimis süsteemi puudumine Edu põhjused: - Eesti Rahvavägi, mis koosnes vabatahtlikest, malevatest, kuperjanovlastest, koolipistest ja partisanid - Soomusrongid - Sõjavägedele leiti juht Johan Laidoner - Välisriikide abi Landeswehr ja selle võitmine: LANDESWHR-vaenlane, mis koosnes Saksa vabatahtlikest ja Balti-Saksa maakaitse väest - 23. Juuni 1919 toimus otsustav lahing - Võnnu (Cesis) lahing - Rahvavägi ja Läti väed võidavad. Vabastatakse Võnnu – VÕIDUPÜHA Tartu rahu ja selle tingimused: - Algab 5.dets 1919 Tartus - 5 liikmeline delegatsioon, eesotsas Jaan Poska - 2.veebruar 1920 kirj. alla Tartu Rahulepingule 1. 15 milj. kuld rubla reparatsioone 2. Lepiti kokku diplomaatiliseks ja majanduslikuks koostööks 3. Soodne idapiir – setumaa, Petseri linn, Narva ida kallas 4
varasematel „keh.kasv. ja sport Eestis), meie kursusel Kaasaegse spordi teke Inglismaal.Rahv Olümpiakomitee 1.Enne 19.sajandit (16-17 saj) tegelesid spordiga Inglismaal põhiliselt Aristokraadid Elukutselised sportlased Üliõpilased 2.Oxfordi ja Cambridge´i ülikoolide sõudmisvõistlus peeti esmakordselt: 1755 1812 1829 3.1864.aastal kehtestatud „gentleman” paragrahvide eemsärgiks oli: Piirata lihtrahva osavõttu spordist Populariseerida sporti aristokraatide seas Kasvatada noorsugu ausa mängu vaimus 4.Wimbledoni tenniseturniir toimus esmakordselt aastat: 1867 1877 1887 5.Euroopa võimlemisliitude koondis praegu Ravhusvaheline Võimlemisföderatsioon FIG loodi: 1868 1881 1894 6.Kaasaegse olümpia liikumise algataja Pierre de Coubertini eluaastad olid: 1837-1863 1863-1937 1883-1937 7.Rahvusvaheline olümpiakomitee loodi: 1892 1894 1896 8.R...
lahendamise juurde tagasi. Pärisorjus kaotati Eestimaal 1816., Liivimaal 1819. ja kuramaal 1817. aastal. Talupojad vabastati ilma maata ning nad olid sunnitud sõlmima endise isandaga rendilepingu, mille tingimused olid kohati varasematest mõisakoormistest isegi raskemad. Renti tasuti teotööga, nii pärisorjus kaotati, aga teoorjus siiski säilis. 2) Versailles'e rahu ja Versailles'e süsteem 18. jaanuar 1919 18. jaanuar 1919 algas Pariisis Versaille rahukonverents, mille eesmärk oli teha kokkuvõtted I MS-st ja määrata kindlaks maailma sõjajärgne korraldus. Selles osalesid 26 riigi esindajad. Otsustavad hääled kuulusid neljale riigile - Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja Itaalia. Kahel viimasel sõjaaastal suuremad raskused sõjas. "Suur kolmik" USA president Woodrow Wilson, Prantsusmaa peaminister Georges Clemencean, Inglismaa peaminister David Lloyd George. Itaaliat hakati nim
Kasvav välis- ja sisepoliitiline stabiilsus suurendas riikides tarbimist ja tootmist. Sõjavrk: Venemaast eraldusid: Poola, Eesti, Läti, Leedu, Soome. Türgi- kaotas valdused Lähis-Idas, uutused koloniaalvaldustes- Saksamaa kaotas juba I MS alguses oma meretagused kolooniad Aafrikas. Vabadussõda oli Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 1918. aasta 28. novembrist 1920. aasta 3. jaanuarini Nõukogude Venemaaga ning 1919. aasta juunis ja juulis Landeswehri vastu peetud sõda. Veebruarirevolutsioon- Moodustati vene ajutine valitsus. autonoomia,- osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näit. ühele rahvusele.Asutav Kogu oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920.Landeswehr-Balti maakaitse Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920
KONSTANTIN PÄTS * 23.02.1874 Tahkurannas 18.01.1956 Burasevos, Kalinini oblastis Venemaal Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Eesti Vabariigi esimene president. Elulugu Iseseisva Eesti esimene peaminister ja president Konstantin Päts sündis 23. veebruar 1874 ehitusmeistrist taluniku perekonnas, õppis Tahkuranna õigeusu kihelkonnakoolis, 1887-1893 Riia vaimulikus seminaris, 1893-1894 Pärnu gümnaasiumis. Lõpetas Pärnu gümnaasiumi, õppis 1894-1898 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, õigusteaduste kandidaat. Lõpetas 1898 Tartu ülikooli õigusteaduskonna cand. jur. kraadiga. 1898-1899 teenis Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus ja ülendati lipnikuks. Loobunud teaduslikust karjäärist Tartu ülikoolis, siirdus Konstantin Päts Tallinna. 1900-1901 töötas vandeadvokaat J. Poska abina. Andis 19011905 välja ja toimetas rahvusliku meelsusega ajalehte "Teataja". 1904-1905 töötas Tallinna linnanõunikuna, 1905 sai Tallinna linnapea abiks. Kui 1906 k...
Tartus, hiljem Tallinnas. -Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor. -Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898-1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. -Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. -Gailit suri 1960. aastal 5. novembril ning ta maeti Örebro Põhjakalmistule. Gailiti looming Lühiproosas 2 viljakat perioodi: I "Siuru"-aastad Novellikogud "Saatana karussell" 1917 "Rändavad rüütlid" 1919 Jutustus "August Gailiti surm" 1919 II 1920. aastatel "Idioot" 1924 "Vastu hommikut" 1926 "Ristisõitjad" 1927 Gailiti lühiproosa sarnaneb Tuglase loominguga. Tegevuskohtadeks on ebamaised saared, mered või tundmatud maakohad. Tegelased on iseäralikud, ebamaised. Novellid on täis õudu, kuritegusid, tõbesid. Hilisemates novellides fantastilisus väheneb. Gailit läheneb realistlikule kujutluslaadile. Ülevaate Gailitist novellistina annab "Kogutud novellid" I III ( 1940 1942)
4 Konstantin Päts, kellele allusid Peastaap (ülem kindralmajor Andres Larka), operatiivstaap (polkovnik Johan Laidoner) ja sisekaitse ülem (kindralmajor Ernst Põdder). 23. detsembril 1918 määras Ajutine Valitsus ametisse Sõjavägede Ülemjuhataja Johan Laidoneri, kes oli kõigi Eesti relvajõududejuht. Vabadussõja alguses ei suutnud organiseerimise faasis olev Eesti sõjavägi Punaarmeele vastu panna. 2. jaanuariks 1919 oli vallutatud suur osa Ida-, Kagu- ja Edela-Eestist. (Eesti Sõjamuuseum, 2014) Valitsus kuulutas välja üldmobilisatsiooni, kuid see ei andnud loodetud tulemusi, vaenlasega võitlesid põhiliselt ohvitserid ja koolipoisid. Täiendavat jõudu kujundas endas kaitseliit, mis allutati sõjaväejuhtkonnale. Eestlaste probleemiks oli kiiruga koostatud väeosade ebapiisav väljaõpe, nõrk võitlusmoraal ja relvade puudus. Pööre sõjas tuli 7. jaanuaril, kui Eesti väed läksid vastupealetungile
1899. aasta 16. detsembril sündis Tartumaal Tähtvere vallas Kure metsavahi talus ehitustöölise pojana Juhan Sütiste 1936. aastani kandis ta nime Johannes Schütz Luuletaja, näitekirjanik ja teatrikriitik 1909-1912 õppis Tartu Peetri koguduse kirikus 1913-1919 töötas kellassepa õpipoisi ja sellina, jätkas haridusteed õhtustel joonistamiskursustel 1918-1922 õppis Tartu õhtugümnaasiumis 1919-1920 kuulus Tartu kooliõpilaste reservpataljoni ja võttis Vabadussõjas osa lahingutegevusest Pihkva all, pärast seda töötas kellassepa juures 1923-1931 õppis Tartu ülikooli filosoofia- ja õigusteaduskonnas, stuudiumi lõpetamata, kuulas peamiselt kirjanduse, rahvaluule ja ajaloo loenguid Noorpõlves harrastas sporti 1927 võitis Roomas üliõpilasolümpiaadi odaviskes esikoha 1936 viibis vaatlejana Berliini olümpiamängudel 1933 käis PEN-klubide kongressil Jugoslaavias ja tegi reise ka muudesse Euroopa maadesse ning Lään...
Landeswehr, lihtsas eesti keeles `maakaitse' ning Balti Maavägi, oli Balti Hertsogiriigi sõjavägi. Landeswehr loodi Saksa okupatsioonivägede nõusolekul ja toetusel kaitseks Venemaa enamlaste vastu, kuigi algselt oli selle loomise eesmärgiks Balti Hertsogiriigi rajamine. Landeswehr'i formeerimine algas Läti baltisakslaste algatusel. Selle loomisel ei lähtutud rahvusprintsiibist ning sinna võis astuda iga baltisakslastele lojaalne isik. 1919. aasta maikuuks kuulus sõjaväe ridadesse üle kuue tuhande mehe, kellest kolm ja pool tuhat olid baltisakslased, ülejäänud lätlased. Balti Landeswehr kehastas seega baltisaksa aadelkonda, kes oli eestlasi 13. sajandist peale valitsenud, mistõttu teda käsitati "ajaloolise vaenlasena". Pärast esialgset halvavat hirmu ülivõimsa vastase ees, mis peegeldub tolleaegsete sõdurite kirjades, vallandas võit eufoorilise sõjavaimustuse, mis tipnes
Oktoobrirevolutsioon laiemas mõttes hõlmab bolsevike võimu kehtestamise kogu Venemaal. Sellest sündmusest sai alguse Nõukogude Venemaa ning hilisem Nõukogude Liit. Alates 1927 hakati kasutama nimetust Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon. Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva tähistati Nõukogude Liidus 7. novembril riigipühana. Eesti Töörahva Kommuun (Eesti Töörahwa Kommuuna), ETK, oli Narvas 29. novembril 1918 väljakuulutatud ja kuni 18. jaanuarini 1919. aastal, st. 52 päeva eksisteerinud nõukogude vabariik. Eesti Töörahva Kommuuni juhiks oli Jaan Anvelt ning sõjalise jõuna toetasid valitsust Eesti kütiväed. 30. novembril 1918 kuulutas Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu Eesti iseseisvaks nõukogude vabariigiks. Eesti Töörahva Kommuun jätkas Nõukogude Venemaalt Eestisse tulnud bolsevike poliitikat: · tööstusettevõtted natsionaliseeriti · mõisatest tehti ühismajandid ehk kommuunid · valitses punane terror
Põhitegijad- Antanti osalised. Inglismaalt: D. Lloyd Georg, Prantsusmaalt- G. Clemensau, Usa president- W. Wilson. 1922 a- Mussolini marsib Rooma.- Itaalia muutub totalitaarseks riigiks. W.Wilson teeb ettepaneku sõlmida rahulepingud kontrebutsioonide ja allektsioonideta. (kahjutasu, mutumatud piirid). Sellega ei nõustu ei Prantsusmaa ega Inglismaa. Wilson töötab välja rahvasteliidu põhikirja (RL). Juuni 1919.- Versailles rahuleping. Versaille lossi peeglisaalis. Saksamaa kaotab 1/8 oma territooriumist. Ida-Preisimaa jääb iseseisvaks. Rahvasteliidu mandaatsüsteem- luuakse selleks, et hallata(valitseda) kaotatud riikidelt äravõetud kolooniaid. 1 Ms tagajärjel laguneb 4 impeeriumit- Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite impeerium ja Venemaa. Koloniaalsüsteem veel säilib.
Kuus kirjanikku president Marie Under sekretär, paljus aga tegelik juht Friedebert Tuglas laekur Artur Adson kolm ülejäänut olid August Gailit, Henrik Visnapuu ja Johannes Semper [Kaastööd teevad ka teised kirjanikud (nt: Suits, Ridola, Aavik) ning kunstnikest Triik, Mägi ja Vabbe] Isiksustena olid nad kõik väga erinevad; sidus uusromantiline hoiak ja sõpruskondlik läbikäimine. Aastal 1919 lahkuvad tekkinud konfliktide tõttu A.Gailit ja H.Visnapuu, asemele tulevad mõneks ajaks Alle ja Barbarus, ent see ei päästnud siurut kokkuvarimisest. Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid. Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
