22.10.1865-19.05.1943 Kunstnik 1919-1923 töötas välja esimese Eesti muinsuskaitseseaduse 1913-1943 Kalevipoja illustreerimine Eesti kahekümne viie kroonine Anton Hansen Tammsaare 30.01.1878 01.03.1940 Kirjanik 1917 ,,Varjundid", ,,Kärbes" 1919 ,,Sõjamõtted" 1921 ,,Juudit" Eesti viiekümne kroonine Rudolf Tobias 29.05.1873-29.10.1918 Eesti helilooja,organist ja koorijuht Alates 1914 töötas Berliini Kuninglikus Muusikakooris
28. nov 1918 enamlased vallutasid Narva >kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (Jaan Anvelt) - ebasoodsad tingimused - mobilisatsioon ebaõnnestus (100 000 ju ilmasõtta võetud!) - poolehoid enamlaste suhtes (vähenes sõja käigus pidevalt) - abi: vabatahtlikud (Kaitseliit, koolipoisid, välisriigid) detsember 1918 vene vägede edasitung >jaanuari alguseks 2/3 Eestist, ca 35 km Tallinnast, enamlaste poolt mässule õhutamise katsed, punane terror ja valge terror jaanuar 1919 Eesti vastupealetung 31. jaan Paju lahing Valga lähistel (Kuperjanov sai haavata) > veebr alguseks Eesti vaba1 kuni suveni lahingud (aprill kõige ohvriterohkem kuu) aprill 1919 Eesti Asutava Kogu valimised (vasakpoolne) (saavutused: 10.10.1919 maaseadus, 15. 06.1920 EV põhiseadus) mai 1919 pealetung, väed juba Vene aladele juuni 1919 Landeswehri sõda = appi Lätile, tegelikult arveteõiendamine sakslastega 23.06 Võnnu (Cesis) lahing
Kuid sellega polnud Eesti piinad lõppenud. 13. november 1918 ütles Nõukogude Venemaa üles kõik Saksamaaga sõlmitud lepingud ja nii algas Eestis Vanadussõda kus nüüd tuli tagasi lüüa Punaarmee. Esialgu oli Punaarmeel suur edu, kuid siis saabus murrang. Murrangu põhjuseid oli mitu. Neist peamine oli sõjavägede ülemjuhatajaks määratud kindral J. Laidoner, kes suutis rahvale näidata, et nad suudavad edukalt Venemaaga sõdida. 9. jaanuaril saadi tagasi Tapa, 14.jaanuar 1919 aga Tartu. Tänu sellele päästeti sadade süütute elu, keda Tartus lihtsalt suurest vihast maha lasti. Ning põhjendamatu vägivald ja mitmed poliitilised vead võõrutasid nõukogude võimu pooldajaid sellest ning võib öelda, et 1919. aasta jaanuaris saavutas Eesti Ajutine Valitsus kogu eesti rahva poolehoiu. Sõjaväest kürvalehoidmine ja väejooks lakkasid. 1. veebruaril hõivasid Eesti väed Valga ja Võru, 4. veebruaril Petseri. Eesti oli vaenlasest vaba, kuid kauaks?
Ühtlasi korraldati ümber vägede juhtimine. Sõjavägede ülemjuhatajaks määrati Johan Laidoner ning abiks tulid ka välisriigid. Detsembri keskel saabus Tallinna Briti laevastikueskaader, aastavahetusel jõudsid rindele vabatahtlikud Soomest, mõnevõrra hiljem ka Taanist ja Rootsist. Välisabi saabumine tõstis rahva meeleolu, sest nüüd oli selge, et väike Eesti ei seisa hiiglasliku Venemaa vastu üksi. Kõik see hakkas vilja kandma ning 1919 aasta esimestel päevadel suudeti Punaarmee Eestist välja peksta. Johan Laidoner Punaarmee sissemarss Vastupealetung: 1919. aasta jaanurikuu esimesel nädalal olid Eesti väeosad saavutanud taandumise tipu. Pideva taandumise käigus olid väeosadest lahkunud ebakindlad lahingulased ja järele 2010 olid jäänud kõrge moraaliga ja võitlustahtelised sõdurid. Kuigi väeosade koosseisud olid
Maailm kahe maailmasõja vahelisel ajal. Kahe maailmasõja vaheline periood algas Pariisi rahukonverentsiga. Pariisi rahukonverents kutsuti kokku pärast I maailmasõda ja ta töötas 18. jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes. Istungeid peeti Versailles' lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi vahel ka Versailles' rahukonverentsiks. Versailles rahu sõlmiti 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi Peeglisaalis. Rahulepingu allkirjastati päeval, mil möödus viis aastat I maailmasõja ajendiks olnud Franz Ferdinandile suunatud atendaadist. 10. jaanuaril 1920. aastal jõustunud rahuleping lõpetas ametlikult I maailmasõja. Kõige raskemate tingimustega Versailles' rahulepingus pidi nõustuma Saksamaa, kuna ta kuulutati sõjasüüdlaseks. Rahulepingu tingimused valmistati
Eesti sisepoliitika • I põhiseadus 15.juuni 1920 Asutava Kogu poolt • Eesti – parlamentaarne demokraatia – Riigikogu 100 liiget 3 aastaks, hääleõiguslikud 20.-eluaastast nii mehed kui naised • Presidendi ametikoht puudus, oli riigivanem, kel ka peaministri ülesanded • Erakondade paljususega kaasnesid sagedased valitsuste vahetused 1919-1933 • 1925.a. Kultuurautonoomia vähemusrahvastele • 1919.a. Maaseadus – asundustalud, riigi kätte võeti aadlikele kuulunud maad, mõisad ka kroonumaad • 1.dets.1924.a. riigipöördekatse, kus kommunistid üritasid võimu enda kätte haarata, ei õnnestunud, V. Kingissepa tegevus – hukati kohtu otsusel • Kaitseliidu tähenduse ja tähtsuse tõus • 1929.a. tekkis Eesti Vabadussõjalaste Keskliit ehk vapsid, kes tulid välja oma põhiseaduse projektiga, mis rahvale meelepärane • 1932.a
Riigil ebaõnnestus mobiliseerimine, rahval oli sõjatüdimus, ning keegi ei tahtnud sõdida, kuna nad olid alles sõjast tulnud. Eestlastel puudus usk enda riiki ja võitu. Eestlaste tuju hakkas tõusma, kui välismaalt hakkas abivägesid tulema. Neil oli hea teada, et sellised suured riigid nagu Inglismaa ja Soome toetavad neid. Novembris 1918-1919 a. Jaanuar toimus Punaarmee pealetung Narvale, mis sundis Eesti Rahvaväge taanduma. Eestlaste vastupealetung toimus 1919 a. jaanuarist juunini. Selles vahemikus toimus ka Paju lahing, mis oli Valga vabastamiseks. Lahing leidis aset Paju mõisa all. 1919 a. juunis toimus Landeswehri lahing. Sõja algetapil vallutasid sakslased Võnnu linna ja peale seda sõlmiti lääneriikide vahel relvarahu. Relvarahu leping jooksis ummikusse ja sakslased alustasid uut pealetungi. Otsustav oli Võnnu lahing, ms toimus 23.06.1919. Eestlased võitsid Võnnu lahingu. Tänapäevani
Ruche (Mesipuu), õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias (Académie Colarossi) ja Académie de la Grande Chaumière'is joonistamist ning külastas kunstinäitusi ja muuseume. 19081910 elas Norras. 1911. aasta suve veetis Normandias Dieppe'is. Naasis 1912 Saksamaa kaudu kodumaale, Tartusse. Ta töötas joonistusõpetajana 1913 Tartu linnakoolis, 1914 kutsehariduse Seltsi õhtukoolis, aastast 1914, püsivamalt 1916-1919, pidas ateljeestuudiot. Tegutses 1919 Eesti Töörahva Kommuuni ja Lõuna-Eesti kunstikaitsetoimkonnas. Looming Konrad Mägi oli 20. sajandi alguskümnendite värvitundlikumaid eesti maalijaid, kes kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi tõlgendades. Tema lemmikvärv oli kaadmiumpunane. Looduse kujutajana oli ta suuresti mõjutatav motiivist, uued loodusmuljed põhjustasid stiili muutumise ja panid aluse uuele loomejärgule. Alati pani Mägi maalidele ka taevast
o Pirmastu vallakoolis (1890–1893), o Paistu kihelkonnakoolis (1893–1897) o Viljandi linnakoolis (1897–1901). Pärast seda läks Peterburi, kus lõpetas Peterburi Konservatooriumi trompeti erialal 1907. ja kompositsiooni erialal 1911. aastal. Tartu 1911–1923 oli ta Tartu Vanemuise Teatri sümfooniaorkestri dirigent. 1911–1925 segakoori dirigent. 1911–1918 õpetas ta muusikat Tartu koolides. 1919. aastal oli ta Vabadussõjas vabatahtlik, Tartu kaitsepataljoni ja 8. jalaväepolgu kapellmeister. 1922–1925 juhatas ta Tartu Üliõpilassegakoori. Aastatel 1919–1925 oli ta Tartu Kõrgema Muusikakooli direktor. Alates 1919. aastast oli ta ühtlasi Tartu Õpetajate Seminari muusikaõpetaja ja Eesti Helikunsti Seltsi esimees. Tallinn Aastast 1925 elas ja töötas Tallinnas, olles muusikaelu juhtfiguure.
Natslik Saksamaa 1933-1945 Natside võimuletulek 1919-1933 Weimari vabariik üldine rahulolematus - rahvuslik alandus - majanduskriis - antisemitismi kasv NSDAP asutati 1919, Hitler 1922 füüreriks 1919 parteis 25 liiget, 1933 2,5 miljonit! 1923 Müncheni õllekeldriputs ebaõnnestub Hitler vangis, kirjutab "Mein Kampf"'i 1933 NSDAP võidab valimised, Hitler riigikantsleriks Weimari vabariigi lõpp Saksamaa Kolmas Reich Adolf Hitler riigikantsler ja füürer NSDAP ainupartei Mitteaarialaste vallandamine riigiametitest Politseiriigi kujundamine - Gestapo (riiklik salapolitsei) - koonduslaagrite võrk (50 laagrit)
Eesti Vabadussõda 1918 1920 Vabadussõja eel Eestimaa Päästmise Komitee tegevusse astumine Eesti iseseisvuse manifest Saksa okupatsioon Bresti rahuleping ja Compiegne'i vaherahu Eesti rahvavägi Vabadussõja algus Algas 28. novembril 1918 Punaarmee laialdased vallutused Sõjaseisukorra väljakuulutamine ja sundmobilisatisoon Abi väljaspoolt Soomusrongid U ue hooga rünnakule Jaanuaris 1919 taandumiste maksimum Väeosade koosseisud kõvasti kahanenud Rünnakute tagasilöömine Vastupealetung Rasked ja verised lahingud lõunapiiri ääres M äss Saaremaal veebruaris Sõjategevus väljaspool Eesti piire Kevadeks oli sõjategevus väljunud Eesti piiridest Pealetung Läti suunas Landeswehr'i sõda algas 5. juunil 1919 Läti N õukogude Vabariik lakkas olemast 23. juunil tähistatakse võidupühana. Rahukõnelused Venemaa esimene ettepanek
CURRICULUM VITAE Nimi: Gustav Suits Aadress: Stockholm Telefon: - Sünniaeg: 30.11.1883 Perekonna seis: abielu Aino Thauvoniga Haridus: 1905-1910 Helsingi Ülikool kaasaegne kirjandus ja esteetika 1904-1905 Tartu Ülikool keeleteaduskond 1896-1904 Tartu Aleksandri Gümnaasium (lõpetas kuldmedaliga) Töökogemus: 1944 Stockholmi Nobeli Instituut 1919-1944 kirjanduse professor Tartu Ülikool 1917 Helsingi Vene Gümnaasium soome keele õpetaja 1911-1913 Helsingi Ülikooli raamatukogu Saavutused: 1905 esseekogu ,,Sihid ja vaated" 1913 luulekogu ,,Tuulemaa" 1922 luulekogu ,,Kõik on kokku unenägu" 1931 esseekogu ,,Noor-Eesti nõlvakut" 1950 luulekogu ,,Tuli ja tuul" Oskused: Keeled eesti k...
aastal Riia Polütehnikumi esimese järgu õpetatud agronoomina. Ta viibis õpingute vaheajal aastatel 1910-1912 Soomes taime- ja karjakasvatuse praktikal ning 1913. ja 1914. aasta suvel uuris eesti maakarja Pärnu- ja Saaremaal. Aastatel 1914-1915 oli ta Vahi põllutöökooli juhataja ja 1915. aastal Pärnu maakonna agronoom. Sealt mobiliseeriti ta Vene sõjaväkke ning ta teenis keemikuna Põhjarindel. Aastail 1918-1919 oli Th. Pool Pärnu maavalitsuse esimees. 1919. aastal valiti ta Tööerakonna nimekirja järgi Asutava Kogu liikmeks. Biograafilised andmed On mõistetav, et laialdaste kogemustega silmapaistev agronoom Th. Pool valiti Eesti Vabariigi algaastatel I, II ja III Riigikogu liikmeks, ning et ta oli kutsutud põllutööministri kohale, kus ta töötas aastail 1919- 1921 vastavalt 0. Strandmanni, J. Tõnissoni ja A. Piibu valitsuse kabinetis. Th. Pooli ministriks oleku ajal võeti vastu maareformiseadus (25. okt. 1919.a
Polekd teid, ei liiguks kaup. Mööda neid teid liikus kaup Eesti siseselt kui ka suurtemasse linnadesse Eesti übruses. 1.3 Uute kaubandusorganisatsioonide loomine Pärast iseseisvumist toimus uute kaubandusorganisatsioonide loomine. Sisekaubanduses etendasid olulist osa kooperatiivettevõtted. Esimesed tarbijate ühistud asutati juba 1902. aastal Antslas ja Sindis. ETK kui keskühistu asutati Tarbijateühisuste Liiduna 1917. aastal. 1919 .a. sai organisatsioon endale uue nime - Eesti Tarvitajateühisuste Keskühistu ehk ETK. 1939. aasta alguseks oli Eestis 203 ühiskaubandusühistut 612 kaupluse ja 51 176 liikmega. 1.4 Kaubandusvõrgu killustumine Kaubandusvõrk oli killustunud - enamus oli toidu-, sega- ja pudukauplusi.. 1933.a. läbiviidud majandusloenduse andmeil oli ligi 10 tuhat hulgi- ja jaekaubanduse eraettevõtet, neist maal 5 1,9 tuhat
Vältimaks halvimat, moodustati 19. veebruaril 1918 erakorraliste volitustega Päästekomitee, kuhu kuulusid Päts, Konik, Vilms. 24. veebruaril kuulutati Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Eestimaa Päästekomitee moodustas 24. veebruaril 1918 13-liikmelise Ajutise Valitsuse eesotsas Konstantin Pätsiga. See oli oktoobris 1917 moodustatud Maavalitsuse järglane. Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 – 8. maini 1919. Valitsuses olid esindatud kodanlikud parteid, Tööerakond ja ESDTP (Ast, Rei), seega oli tegu koalitsioonivalitsusega. 2 25. veebruaril jõudsid Tallinna Saksa väeüksused. Kõrgem võim kuulus saksa sõjaväelastele. Saksamaa polnud tunnustanud Eesti iseseisvust. Eesti erakondade tegevus oli peatatud ning rahvusväeosad laiali saadetud. Esimene Ajutine Valitsus läks põranda alla ja ministrite nõukogu esimees Konstantin Päts viibis
punaarmee. See taganemine kestis veel järgmised kuu aega. ALANUD OLI EESTI VABADUSSÕDA. Sõja käik: Sõja esimesed kuu aega olid kurnavad ja Eesti sõjavägi oli sunnitud taanduma kuna maapäev ei kuulutanud mobilisatsiooni vaid kohustas ohvitseridel ühineda oma endiste pataljonidega ja loodeti vabatahtlikele. Loodetust 12 000 vabatahtlikust tuli vaid 2000 eesti vabatahtlikku . See tõi trumbid ligi 12 000 punaarmeelasele . Olukord oli kriitiline, sest rindejoon oli 1919. a jaanuari algul Tallinnast vaid 40 kilomeetri kaugusel. Otsustava muudatuse tõi Soomest naasnud Eesti väejuht Johan Laidoner, kes kuulutas välja mobilisatsiooni.Mobilisatsiooniga ühinesid ka vabatahtlikud koolipoisid, kellel võimaldati samal ajal ka õppida. peale mobilisatsiooni väljakuulutamist hakkas sõjavägi kiresti kasvama, kokku tuli 12000- 14000 meest ja ka soome 3500 vabatahtlikku ning mõnisada Rootsi ja Taani vabatahtlikku
Kunstihariduse omandas 1911-12 Münchenis A.Azhbe kunstikoolis /H. Schwegerle juhendusel) ning 1912-13 Pariisis Academie Russe'is ja Academie de la Grande Chaumiere'is (S. Bulakvski ja E. A. Bourdelle'i juures), õppis seal joonistamist ja modelleerimist. Arreteeriti sügisel 1914 Dresdenis ja interneeriti Lõuna-Saksamaal Wehlenis. Töötas 1916-18 sõjavangina Ratheni ja Dresdeni kiviraiumistöökodades ning a- st 1917 ühtlasi Berliinis F. Metzneri ateljees. Naasis 1918 Eestisse, osales 1919 "Pallase" kunstikooli asutamises, oli 1919-40 selle õppejõud (a-st 1934 prof.; skulptuuriateljee juhataja), 1921-23 ka direktori kt. ja 1929-40 direktor; 1940-41 J. Koorti nim. Riigi Rakenduskunsti Kooli direktor; 1942.44 "Pallase" (1942-43 Kõrgemate Kujutava Kunsti Kursuste) ja 1944-50 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud (a-st 1947 prof.; skulptuurikateedri juhataja) ja 1945-48 ka direktor.Põgenes 1950 represseerimise kartuses Moskvasse, kus töötas S. Merkurovi ateljees
põhiväärtused. *Riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma kodanike ellu. *Ei suudetud lahendada ühtki suurt probleemi. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil. Lagunesid: Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa ja Osmanite impeerium. Tekkisid uued riigid: Vene impeeriumi lagunemisel Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Austria-Ungari impeeriumi lagunemisel Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia. Balkanil tekkis Jugoslaavia. Iirimaa iseseisvus. Rahvasteliit 1919. aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon. Eesmärk: hoida ära sõdu. Ebaõnnestumise põhjused: *Puudus oma sõjavägi. * Sinna ei kuulunud mitmed võimsad riigid nagu USA. *Otsustusprotsess oli aeglane. *Juhtivad riigid olid omakasupüüdlikumad. *Majandussanktsioonid ei toiminud. *Lepinguid, millele Rahvasteliik toetus, peeti ebaõiglasteks. Pariisi rahukonverents - 18. jaanuar 1919 algab Pariisi rahukonverents, osalesid võitjariigid. Juhtroll: G. Clemenceau prantsuse peaminister, W
§ 25 VABADUSSÕDA 28.NOV 1918-1920 SÕJA ALGUS enamlased vallutasid narva ja kuulutasid seal välja Eesti Töörahva Komuuni (piirkondlik oma valitsus, eesotsas moskva marionetid), eesotsas J.Anvelt. Sõda algas halvasti mobilisatsioon eesti rahvaväkke oli väga väike, kokkutulnud meeste võitlusmoraal oli madal. Vastase tohutu ülekaal tekitas lootusetusetunde. Sõja käigus vähenes enamlaste toetajate arv - aprillis 1919 määratles eesti rahvas end Asutavasse Kogusse. Dets 1918 tungis punaarmee eesti pinnal aeglaselt kuid pidevalt edasi. Eesti vastupanu kasvad iga päeva soomest saadi juurde relvi, ehitati kiiresti soomusronge, tuli pärispalju vabatahtlike soomest, hilejm ka rootsist ja taanist. ( moraalne mõju EI VÕEDALDA ÜKSI!) J.Laidoner eesti vägede ülemjuhataja 1919 oli punaarmee talvisest pealrtungist kurnatud ja kuna punaarmee pidas eestit nõrgaks ja
palvel. Jaanuari algul peatati punaarmee pealetung ja toimus murrang Vabadussõjas. 7. jaanuaril algas Rahvaväe vastupealetung, millega veebruari alguseks oli kogu Eesti Vabariigi territoorium vabastatud. Teada vabadussõja murrangu ja võidu põhjuseid: sisemised ja välised. 1919. aasta kevadel - suvel kaldus sõjategevusNõukogude Venemaa pinnale (Pihkvamaa okupeerimine, 2 pealetungi Petrogradile koos Judenitsi Loodearmeega). ?Landeswehri sõda 5. juuni - 3. juuli 1919 Landeswehr e maavägi - Läti pinnal 1918-1919 aastal tegutsenud Baltisaksa vabatahtlike väekoondis. 23. juuni 1919 - võit Võnnu (Cesis) lahingus Landeswehri üle, mida alates 1934. aastast hakati tähistama Võidupühana. Landeswehri sõja tähtsus: 1) Eesti kindlustas oma lõunapiiri 2) aidati taastada Läti Vabariik ja võimule naasta seaduslikul Läti valitsusel. ?Asutava Kogu valimised ja tegevus (lk 40-42) ($30)
• Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine • Nõukogude Venemaa püüdlused levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis • Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest • Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti rahvavägi pidas Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918.a. – 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõja osapooled ja jõudude vahekord • Eesti Rahvavägi – ühtekokku 86 000 meest (1919.a. mais) ülemjuhataja Johan Laidoner • Soome vabatahtlikud – 4000 meest • Vene valged – 50 000 • Taani ja Rootsi vabatahtlikud 200-400 • Nõukogude Punaarmee – 160 000 meest Jukums Vacietis • Saksa Landeswehr – 20 000 meest
Laidoner 3) Landeswehr (baltisakslased) R. von der Goltz ETK on Eesti Töörahva Kommuun enamlaste sõnul iseseisev riik, kuid iseseisvust tunnustas vaid Venemaa ja Kommuuni nõukogu. Eesotsas seisis Jaan Anvelt. Eestlased Vabadussõjas Alguses olid eestlased ebaedukad puudus valmisolek, varustus, oskused, kogemus, sõjamehi oli vähe Lõpuks siiski võideti Sõtta läksid paljud noored mehed ja poisid Sündmused 28. nov 1918 Narva lahing, Punaarmee võitis! 30.-31. jaanuar 1919 Paju lahing, Eesti võit! Suvi 1919 Landeswehri sõda Eesti + Läti baltisakslased 23. juuni 1919 Võnnu lahing, Eesti võit!! Dets 1919 rahukõnelused Tartus, 2. veebruar 1920 Tartu Rahu ja seega Eesti võit! Eesti võitis, Nõukogude Venemaa kaotas. Venemaa tunnustas Eesti Vabariiki, saime 15 000 kuldrubla sõjahüvitiseks. Võidu põhjused: terve Eesti võitles vabaduse nimel, andekad väejuhid Laidoner, Kuperjanov, Pitka, soomusrongid, abiväed, kõik ressursid rakendati
suuresti ilma relvade ja varustuseta, sest kogu taristu oli Lõuna-Eestis veel Saksa okupatsioonivõimude käes. Novembris ja detsembris oli sõjaline olukord Lõuna-Eestis raskemgi kui Põhja-Eestis. Saksa okupatsioon kestis seal kauem ja sakslased viivitasid oluliste asutuste ja endiste Vene sõjaväeladude üleandmisega. 1918. a detsembris jätkus Punaarmee kiire edasitung Põhja-Eestis. Üksteise järel langesid enamlaste kätte Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast vaid 40 km kaugusel. Lõuna-Eestis alustas Punaarmee 2. detsembril 1918 kolmes kolonnis (kokku umbes 5000 meest) rünnakut Pihkva rajoonist läände. Esimene kolonn suundus Tartu peale, teine liikus VõruValgaValmiera suunal; kolmas kolonn tegutses Lätis Põtalovo (Abrene)GulbenePlaviase suunal. Punaarmee hõivas 8. detsembril Võru ning 18. detsembril Valga. Sama Tartu langes 22. detsembri õhtul vaatamata Eesti
Kiievi Sõjakool (Junker School) (1890-1892), General Staff Academia (1895-1899), Karjääriastmed: 1905 koloneliks Vene-Jaapani sõjas 1914 Vene tsaariarmee kindralleitnant 1917 määrati relvajõudude staabiülemaks, Läänerinde- ja Edelarinde ülemjuhatajaks; 1918 valgekaardi nn Vabatahtlike Armee ülemjuhataja; 1919 Lõuna-Venemaa relvajõudude ülemjuhataja. Ühiskondlik 1922 "Russian Turmoil. Memoirs: Military, Social & Political", tegevus: 1930 "The White Army", "The Career of a Tsarist Officer: Memoirs, 1872-1916". Perekond: Laulatatud 1918. Abikaasa Xenia Vasilievna Chizh. Laps Marina Denikina (1919- 17.11.2005). Surmaaeg, -põhjus, 8.8.1947, vanadus, maeti St. Vladimiri kalmistule Jackson, New Jersey'is,
rahuläbirääkimistel paremaid tingimusi). Revolutsioon levis kiiresti üle Saksamaa: keiser Wilhelm II põgenes sõjas neutraalseks jäänud Hollandisse; kuulutati välja vabariik; kujunes välja kaksikvõim- loodi Ajutine Valitsus (vasaktsentristlik; eesotsas sotsiaaldemokraadid) ning tekkisid tööliste ja soldatite nõukogud. Ajutine Valitsus kuulutas välja Asutava Kogu valimised, mis töötas Weimaris 1919 välja Saksamaa uue põhiseaduse, millega kehtestati demokraatlik riigikorraldus (nn Weimari Saksamaa; 1919-1933). Saksa kommunistid võtsid suuna proletariaadi diktatuuri kehtestamiseks, kuid nende võimuhaaramise katsed 1919 Berliinis ja Baierimaal kukkusid läbi. 2.4. Venemaa ja Saksamaa (1917-1920) sündmuste sarnasused ja erinevused: Ülesanne: Täida õpiku ja konspekti abiga alljärgnev tabel
rahuläbirääkimistel paremaid tingimusi). Revolutsioon levis kiiresti üle Saksamaa: keiser Wilhelm II põgenes sõjas neutraalseks jäänud Hollandisse; kuulutati välja vabariik; kujunes välja kaksikvõim- loodi Ajutine Valitsus (vasaktsentristlik; eesotsas sotsiaaldemokraadid) ning tekkisid tööliste ja soldatite nõukogud. Ajutine Valitsus kuulutas välja Asutava Kogu valimised, mis töötas Weimaris 1919 välja Saksamaa uue põhiseaduse, millega kehtestati demokraatlik riigikorraldus (nn Weimari Saksamaa; 1919-1933). Saksa kommunistid võtsid suuna proletariaadi diktatuuri kehtestamiseks, kuid nende võimuhaaramise katsed 1919 Berliinis ja Baierimaal kukkusid läbi. 2.4. Venemaa ja Saksamaa (1917-1920) sündmuste sarnasused ja erinevused: Ülesanne: Täida õpiku ja konspekti abiga alljärgnev tabel
- eriti suur roll kooliõpilastel * seniste kõhklejate meeleolu muutus enamlastes hakati nägema Vene okupatsioonipoliitika tööriista * poolehoidu omariiklusele suurendas valitsuse lubadus läbi viia põhjalik maareform * positiivselt mõjutas sõja käiku ka välisabi (Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud) ning Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine * sõjavägede ülemjuhatajaks nimetatud J. Laidoner muutis sõjategevuse sihipäraseks * 7. jaan 1919 algas Rahvaväe vastupealetung - vabastati Tartu ja Narva * 31. jaan 1919 Paju lahing (Eesti vs Punaarmee) - Eesti võit (üks verisemaid lahinguid) - vabastati Valga, Võru (pisut hiljem ka Petseri ja Aluksne) - eesti oli võõrvägedest puhastatud * veebruari keskel alustas Punaarmee uusi katseid Eesti vallutamiseks - lõpuks jäi peremeheks siiski Rahvavägi Landeswehr'i sõda: 5. juuni 1919 3. juuli 1919
11.nov 1918 Compiegne'i vaherahu(sellega lppes 1.ms tegevus) 28.juuni 1919 Versailles' rahuleping-SM kaotas oma alad, pidi maksma reparatsioone, keelud seoses armee ja sjetehnikaga 1919 Rahvasteliidu loomine(alguses ei kuulunud SM, VM;mitte kunagi USA; hiljem heideti vlja NSVL,SM,Jaapan) 1.sept 1919-SM rndab Poolat, sellega algab Teine ms 16.aprill 1922 Rapallo konverents/leping-SM ja VM vahel, Versailles' ssteemi vastane kostleping, SM hakkas arendama oma sja- tstust ja armeed 1922 Genova konverents-arutati majandus- ja rahandusksimusi,
· Püha Vaimu sõjaeelses koguduses oli kuni 20 000 liiget. Sellest suurest kogudusest jäi 1945. Aastaks alles ainult 1200 liiget. Pärast sõda on liikmete arv pidevalt vähenenud, sest vanad surid ja uusi liikmeid leerikeelu tõttu juurde ei tulnud Õpetajad · Jo hann Go ttlie b Co nrad Be rg witz (1877-1897). Tema ajal kasvas koguduseliikmete arv 100-lt 3000-le · Frie dric h Fro mho ld Wie c kmann (1897-1919). Liikmeid oli tema ajal juba 14 000. 1919. a. emigreerus ta Saksamaale, kus töötas kirikuõpetajana edasi · The o do r Ale ks is Tallme is te r (1919-1944). Ta töötas Püha Vaimu koguduses 25 aastat. Enne seda töötas ta Riia Peeter-Pauli koguduse õpetajana · Hooldajaõpetaja Hug o Pärno (Pärn) järel, kes töötas Pühavaimus 1944-1945, töötas Püha Vaimus õpetajana · Vo lde mar Kuljus , kes aga 1950. a. küüditati Siberisse. Tagasi tulnud, ei antud talle Tallinnas kohta. Ta sai Iisaku koguduse
Vältimaks halvimat, moodustati 19. veebruaril 1918 erakorraliste volitustega Päästekomitee, kuhu kuulusid Päts, Konik, Vilms. 24. veebruaril kuulutati Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Eestimaa Päästekomitee moodustas 24. veebruaril 1918 13-liikmelise Ajutise Valitsuse eesotsas Konstantin Pätsiga. See oli oktoobris 1917 moodustatud Maavalitsuse järglane. Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 8. maini 1919. Valitsuses olid esindatud kodanlikud parteid, Tööerakond ja ESDTP (Ast, Rei), seega oli tegu koalitsioonivalitsusega. 2 25. veebruaril jõudsid Tallinna Saksa väeüksused. Kõrgem võim kuulus saksa sõjaväelastele. Saksamaa polnud tunnustanud Eesti iseseisvust. Eesti erakondade tegevus oli peatatud ning rahvusväeosad laiali saadetud. Esimene Ajutine Valitsus läks põranda alla ja ministrite nõukogu esimees Konstantin Päts viibis
Järgmisel päeval kuulutasid eesti enamlased Moskva näpunäiteil Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni eesotsas Jaan Anveldiga. See pidi olema vastukaaluks Eesti Vabariigile ja looma mulje, et Eestis käib kodusõda. Eesti Töörahva Kommuuni tegevus jäi lühiajaliseks ja hõlmas üksnes neid Ida- ja Lõuna-Eesti alasid, mis langesid Nõukogude vägede okupatsiooni alla. Esialgu saavutas punaarmee suurt edu. Nii jätsid Eesti väed maha Rakvere, Tapa, Tartu, Võru ja Valga. 1919. aasta jaanuari algul jäi rinne pidama Tallinna, Paide, Põltsamaa, Viljandi ja Pärnu lähistele. Murrang Murrangu põhjusi oli mitu. Neist peamine oli sõjavägede ülemjuhatajaks määratud kindral J. Laidoneri tegevus. Enne Laidoneri saabumist valitses sõjaväe juhtimisel peataolek. Laidoneri juhtimisel loodi otstarbekas sõjaväe juhtimise struktuur. Laidoner ei hoolinud ohvitseride tsaariaegsest auastmest
Paju lahing 29.01 31.01.1919 Paju lahing toimus 29. jaanuaril, 1919. aastal Valgamaal, tolleaegse Luhde Grosshofi (ehk Paju mõisa) maadel, praegusest Valga linnast 6 km Tartu poole. Lahingu peamiseks põhjuseks oli Valga linna vabastamine Punaarmee rüütlite, lätlaste käest. Lahingus võitlesid omavahel Tartu-Valga grupp ja Läti punased kütid. Paju mõis oli viimane kaitsepositsioon Punaarmeele Valga all ning seda kaitses 1200 läti punast kütti Emils Vitolsi juhtimisel. Punaarmeel oli seal 32 kuulipildujat, 4 suurtükki ja soomusrong
lahinguväljadele nendel töötavate lihttööliste kaudu. Leviku algus • Levis üle maa 2 põhilise lainena: • 1911-1917 • 1918-1919 • Leviku põhjuseks loetakse I MS olnud sõdurite halba seisundit. • Modernne transport • Minimaalsed tervishoiumeetmed, polnud arste ja ravimeid. • 1918 augustis avastati viirust erinevatest maailma otsadest (Sierra Leone, Boston, Prantsusmaa) Arengu käik • Rajati mitmeid ajutisi ravipunkte • Vaktsiin aastal 1919 ( B-Influenza alusel) • Karantiin, isoleerimine, sülitamisvastased kampaaniad, äritegevuse piiramine, kogunemiskohtade sulgemine. Kasutatud ohutusmeetmed Kriitilised kohad
9. klass PARIISI RAHUKONVERENTS JA SELLE OTSUSED 1. Võitjad ja kaotajad a) I maailmasõja lõpp: 11. november 1918 Compiegne´i vaherahu 1919-1920 Pariisi rahukonverents püsivate rahulepingute väljatöötamiseks b) Versailles´ rahuleping – Saksamaa ja Antandi vaheline rahuleping: Saksamaa kui sõjasüüdlane Saksamaa loobus võitjate kasuks suurtest aladest suured reparatsioonid – kahju hüvitamine sõja võitjale keeld omada suurt armeed Reini demilitariseeritud tsoon – piirkond, kus sakslased ei tohi omada sõjaväge ega kindlusi 2. Versailles´ süsteem – Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus: a) Versailles´ diktaat – Saksamaale ja tema liitlastele (Austria, Ungari, Bulgaaria ja Türgi) tundus võitjate käitumine ebaõiglane ja nad soovisid kaotust tasa teha b) Prantsusmaa - Mandri Euroopa sõjaliselt tugevaim riik mõneks ajaks...
põlvkonna kasvatamise, kes oskaks lugu pidada endast ja oma rahvast. 8 4 KESKHARIDUS Võõrvõimust vabanemise järel seisis keskkooli ees raske ülesanne-anda haridust emakeeles. Puudusid eestikeelsed õpikud, vähe oli keelt oskavaid õpetajaid, puudusid õppekavad ja programmid. Pärast okupatsioonivägede lahkumist 1918. aasta novembris alustati keskkoolide üleviimist emakeelsele õpetusele kõigepealt Tallinnas. 1919. aasta sügisel alustas tööd 68 mitmesugust keskastme kooli, neist kaks Saaremaal: Saaremaa Eesti (sega)Gümnaasium (praegune SÜG) ja Saaremaa Saksa Gümnaasium. ,,Avalikkude keskkoolide seadus" kehtestati 1922. aastal. Selle alusel moodustas keskkool ühtluskooli teise järgu, tema ülesandeks oli haritud kodanike kasvatamine ja õpilaste ettevalmistamine kõrgematesse õppeasutustesse astumiseks. Kuni 1934. aastani oli keskkool viieklassiline ning koosnes alam- ning ülemastmest (2+3
ümber paigutada, kuna teed olid täis tuisanud ja autosid ei olnud. Venemaa ei saanud ronge kasutada, seda eelkõige Põhja-Eestis, sest Narva raudteesild oli sakslaste poolt õhku lastud ja Venemaa ei saanud Eestisse ronge tuua. Soomusrongide arendamisega tegeles väga palju Johann Pitka. Eesti vägede pealetungil suudeti Vene väed tõrjuda etnilise piiri taha. Venemaa loodeosas tegutsesid Vene valgekaartlikud väed, mida tuntakse loodearmee nime all. Nende juhiks oli kindral Judenits. 1919 aasta kevadel tegid loodearmee ja Eesti sõjaväge koostööd. Seda mitte Eesti Vabariigi tõttu, vaid vastuhakuga Nõukogude võimule. See oli sunniud koostöö ja kevadise pealetungi käigus 1919 võeti mõneks ajaks oma kontrolli alla üsna suure ala Petrogradini ja Pihkva jõe taha. Varsti ilmnesid vastuolud loodearmee ja Eesti rahvaarmee vahel ja Laidoner tõmbas väed tagasi etnilistesse piiridesse. 1919 toimus vabadussõja sees teine sõda, mille nimi on Landeswehr'i sõda
demokraatia" oma aja demokraatlikumaid Muudeti vaid 30 sätet autoritaarne presidentaalne põhiseadusi; selle põhjal Eesti (Riigikogu, parlament), muus vabariik Hinnang on parlamentaarne vabariik osas jäi I põhiseadusele samaks Landeswehr - baltsisakslaste armee Landeswehr´i sõda - 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 Põhja - Lätis - Saksa vägede juht oli kindral Rüdiger von der Goltz - Eesti vägede juht Ernst Põdder Eesti Töörahva Kommuun - oli Narvas 29. novembril 1918 kuni 18. jaanuar 1919, 52 päeva eksisteerinud Nõukogude vabariik. - sotsialistlik riik, mis loodi selleks, et näidata Vabadussõda kui kodusõda - iseseisvust tunnustas ainult Venemaa ning Kommuuni nõukogu - eesotsas Jaan Anvelt - jätkas enamlaste poliitikat
sellest midagi. Oma referaadis käsitlengi koolipoiste osalust vabadussõjas. Referaadis on ülvaatlikult nende tegemistest ja ka koolipoiste endi mälestustest. 3 Gümnasistid ja Üliõpilased Vabadussõjas Kuhu koonduti ehk suuremad keskused Suuremaid keskusi, kus asutati õpilastest koosnevaid väeosi, olid Tallinn ja Tartu. Sõjaväelise orgaiseerimise ettevalmistaminepõranda all algas juba 1918. aastal. Kuid 23. jaanuaril 1919 formeeriti üle 400 mehelisest roodust sisekaitse ülema korraldusel Tallinna kooliõpilaste pataljon. Tartu kooliõpilaste pataljon tõusis 1919. aasta kevadeks tuhande meheni. Viljandi-Pärnu kooliõpilaste pataljonist käis läbi 200 meest. Virumaa õpilaskonnast osales umbes 100 poissi Vabadussõjas. Võrus kogunes üle saja kooliõpilase. Järvamaa kooliõpilased kogunesid kahes keskuses- Paides ja Türil. Mõlemas kohas kogunes 40 meest. Õppursõdurite auaste ja väljaõpe
Eestlaste ebaedu põhjused: 1) rahval puudus kaitsetahe, sest arvati, et vaenlast st Venemaad ei ole võimalik võita, pealegi oli I ms-st sõjatüdimus ja majanduslik kriis 2) keelduti astmast Rahvaväkke või deserteeruti 3) vastase arvuline ülekaal 4) relvastuse ja sõjavarustuse puudulikkus 5) kõrgema sõjaväelise juhtkonna puudumine, seega puudus sõjaväeliste operatsioonide Kordineerimine III Murrang sõja käigus toimus jaanuaris 1919, mil Eesti väed alustasid vastupealetungi ja veebruaris oli kogu Eesti taas vaba. (Kangelaslikkuse näitena tuuakse tavaliselt esile 31.jaanuaril 1919 toimunud Paju lahingut Julius Kuperjanovi juhtimisel.) Eestlaste vastupanu sundis Punaarmee juhtkonda peatama pealtungi põhirindel ja suunama kõik oma reservid Eesti vastu. Kuni maini käisid ägedad lahingud Lõuna-Eestis ja Petserimaal, kuid eestlastel õnnestus need tagasi lüüa ja alustada ise vastupealetungi. Eestlaste edu põhjused:
, kooliõpilased, soomusrongid. Väed allutati sõjavägede ülemjuhatajale (Johan Laidoner, staabiülemaks Jaan Soots). Paranes varustatus hobused, toidumoon, kehakatted (annetused olid), relvi mahajäetud ladudest, Inglismaalt, Soomest. Moraali tõstis välisabi. Dets Tallinnasse Ingl laevastikueskaader, aastavahetusel vabatahtlikud Soomest, Taanist, Rootsist. Muulastel probla varustatusega, väeosade väsimus, arusaamatus sõja eesmärkidest. *6. jaan 1919. algas Eesti vägede vastupealetung. Kuue päevaga Aegviidust Rakvereni. Utria rannal maabunud dessantüksus vabastas 19. jaan Narva. Soomusrongid ei pääsenud katkiste sildade tõttu Rakverest edasi ja vabastasid Kuperjanovitega Tartu. Pärast ägedaid lahinguid 1. veebr Valga ja Võru, 3 päeva hiljem Petseri. *Veebruaris koondas Punaarmee Eesti vastu 75 000 80 000 meest. Mood Eesti Punaarmee(staabiülem August Kork). 300 km-ne lõunarinne. Kuppelmaastiku ja
Esimese linnana langes Punaarmee kätte Narva. Seal kuulutati enamlaste poolt välja Eesti Töörahva Kommuun (eesotsas J.Anveldiga). Selle eesmärk oli jätta välismaailmale mulje toimuvast kui kodusõjast. Tegelikult polnud tegu mingi riigiga, tegelikult allus kommuun Moskvast tulevatele korraldustele. Sõja algus oli Eestile ebaedukas. Puudus oli relvadest ja muust sõjavarustusest. Meeste võitlusmoraal oli madal, selles oli omajagu süüd sõjatüdimusel. Murrang sõja käigus toimus 1919.a. algul kui saabus välisabi, sõjavägi allutati ühtsele juhtimisele (J.Laidoner), suurenes vabatahtlike liitumine sõjaväega. Kevadeks aeti vaenlane maalt välja. Aprillis 1919 kui olukord rindel oli muutunud Eestile soodsamaks toimusid Asutava Kogu valimised. Valimistel saatis edu erakondi, kes lubasid läbi viia põhjaliku maareformi. Asutava Kogu juhatajaks valiti sotsialisist August Rei, valitsuse moodustas tööerakondlane Otto Strandmann. Asutav Kogu võttis vastu kaks tähtsat
1)Kuidas mõjutasid Asutava Kogu esimesed seadused Eesti riigi arengut ? Maaseadus: Olulisemad sisupunktid Riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Loodi 35000 asundustalu(vabadussõja silmapaistvad sõjamehed said eelisjärjekorras maad). Mõisamajandus asendus talumajandusega ja seejärel tekkis EW lojaalne väike omanike kiht Tähtsus Eestlased said endale maad. Algas ülikiire majadnustõus(eriti kiiresti arenes tööstus). Tööliste arv kolmekordistus. Eestlased said tunda vabadust. Põhiseadus: Olulisemad seaduse sisupunktid Sätestas laialdased kodanikuõigused(täielik võrdsus seaduse ees, vaatamata rahvusele, soole, usule, varanduslikule seisule). Usu ja sõnavabadus. Kõrgemaks võimukandjaks sai rahvas. Tekkis vabariigi valitsus, keda juhtus riigivanem. Riigikeeleks sai eesti keel. Tähtsus Riigikeeleks sai eesti keel. Eesti muutus demokraatlikuks. Inimesed muutusid võrdemaks. 2)Andke hinnang Tartu rahu tähtsusele eestlast...
Venemaa hakkas koondama jõude Narva taha. *Vabadussõda 28. nov. 1918 2. veebr. 1920 Eesti riigil tuli võidelda erinevate jõududega (Bolsevistlik Venemaa, Landeswehr). 28. nov. 1918 vallutasid bolsevikud Narva, kus kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (eesotsas Jaan Anvelt), mis hakkas läbi viima ümberkorraldusi. Vene väed tungisid kiiresti edasi, vallutades u poole Eesti territooriumist. Rinne oli u 30 km kaugusel Tallinnast. Murrang sõjakäigus saabus 1919 jaanuaris, kui Eesti väed hakkasid rindele vastu minema. 19 jaan. võeti tagasi Narva. Lõunarindel hakati minema Valga suunas. 31 jaan. Paju lahing langes Kuperjanov. Veebr. algul võeti tagasi Valga-Võru-Petseri. Hetkeks olid punased välja löödud. Murrangu põhjused 1. kui 1918. aastal sõdisid koolipoisid, siis 1919. aasta alguseks oli suudetud organiseerida armee. 2. Punaarmee ei võidelnud siin täie jõuga, sest oli hõivatud Venemaa kodusõjaga. 3
mitmesuguste võõrriikide rahatähtede ringlemist. Okupatsiooniaegsele määrusele toetudes kehtestas Eesti Ajutine Valitsus 28. novembril 1918 neile kindla väärtussuhte. Kõige kallimaks hinnati sakslaste idarubla – 2 marka. Narvas samal ajal välja kuulutatud Töörahva Kommuun pani oma territooriumil kehtima Vene NFSVs käibiva rubla, kõik erinevate võimude rublad hinnati üheväärseks. Saksa mark võrdsustati 50 kopikaga. Nendele rahasortidele lisaks tulid detsembris 1919 Eestis käibele Soomest laenuks saadud 10 miljonit Soome marka, mis pidid oma kursilt vastama idamargale. Vene rublade kurss Eestis aegamööda langes, kuid lõplikult kadusid nad ringlusest alles 1921. aastal. Kuna vabariigi algusaastatel rahamärke nappis, võtsid mitmed ettevõtted oma tarbeks käibele kohalikud maksevahendid. Rahana võidi kasutada ka Saaremaa Maakonna Valitsuse viieprotsendilisi võlakohustusi, kuigi ametlikult olid need mõeldud ainult võlapaberiks.
Jerome David Salinger(1919-) Ameerika kirjanik, kelle romaan,, kuristik ruk" võitis suure lugejaskonna 2 maailmasõja järel. Ta sündis New York 1919 eduka kaupmehe perekonnas, 1936 astus new york ülikooli, kuid lahkus peagi et õppida äri saksamaal ja poolas. 1938a Ursinuse koledz, Pennsylvanias, aga lahkus sealt mõned kuud hiljem et õppida kirjutamist Burneti juuresKolumbia ülikooli juures. Teenis Ameerika sõjaväes 1942-1945. Esimene teos,,NOORED" ilmus Byrneti ajakirjas,,Story" 1940.a 1947,,Ümberpööratud mets" (edu ei kaasnenud) 1948 ,, Parim päev banaanikala püüdmiseks". 1951.a Kuristik rukkis"(portree linnateismelistest)
Eduard Viiralt Eduard Viiralt sündis Robidetsi mõisas, Peterburi maakonnas 20. märtsil, 1898. a. Viiraldi perekond tuli Eestisse tagasi 1909. a., asudes elama Koeru valda Järvamaal. Ta suri Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. a. Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis (1915 1919) Nikolai Triigi juhtimisel ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses (1919 1922 ja 1923 1924) skulptor Anton Starkopf ja Georg Kindi juhendamisel ja Dresdeni Akademie's 1922 1923) Selmer Werneri juhendamisel. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid. Reis Morokkosse 1938. a. andis talle uut energiat ja võimaldas luua töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust (nt. Noor araabia poiss, metsotinto, 1940 ja Berberinaine kaamliga, pehmelakk, 1940). Viiralt elas Pariisis enamu...
tegevust. 28. novembril 1918 ründas Nõukogude Venemaa Narvat ja algas Vabadussõda. 2. veebruaril 1920. a. kirjutati Tartus alla rahulepingule Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel. Nõukogude Venemaa loobus igaveseks kõigist õigustest Eesti suhtes, tunnustas Eesti iseseisvust ja lubas tagastada kõik Eestile kuulunud varad. Nõukogude Venemaal viibivad eestlased said õiguse kodumaale tagasi pöörduda. Eesti Vabariik 1920-1929 Asutav Kogu Aprillis 1919 valiti Eestis Asutav Kogu, mille esimene istung toimus 23. aprillil. Asutava Kogu põhiülesanne oli vastu võtta põhiseadus ja maaseadus . 1920. aasta põhiseadus 15. juunil 1920 võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse. Eesti kuulutati sõltumatuks demokraatlikuks vabariigiks, kus kõrgeimat võimu teostab rahvas. Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused: kõigi kodanike võrdsus seaduse
vabatahtlikud) -Keelati omada lennuväge, soomusrelvi, gaasirelvi, allveelaevu, suuri sõjalaevu 9. Miks ja millal loodi Rahvasteliit, millist rolli mängis see riikidevahelistes suhetes? 1920. aastal; eesmärgiga parandada riikidevahelist koostööd, kindlustada julgeolekut, rahvusvahelistest lepingutest kinnipidamise tagamine. 10. Tähtsamad sündmused ja isikud: 1882, 1907; 1914 28. juuni, 1916; 1918 märts, 3. 1918 11. nov; 1919 Pariisi rahukonvrents, 28 juuni 1919; Franz Ferdinand, Wilhelm II, Nikolai II, Wilson, Lloyd George. 1882 – Keskriikide Liidu teke 1907 – Antanti teke 1914. 28. juunil – mõrvas Serbia terrorist Austria-Ungari troonipärija F.Ferdinandi 1916 – Jüüti merelahing, Saksa vs Briti 1918. 3. märtsil – Bresti rahu 1918. 11. novembril – Compiegne rahu 1919 jaanuar – 1920 jaanuar – Pariisi rahukonverents 1919. 28. juunil – Versailles’ rahu
vabariigiks. Algselt nimetati vabariiki Weimari vabariigiks, sest lepingule kirjutati alla Weimaris. 11.novembrile 1918 kirjutas Saksamaa alla Compiegne’i vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja. Vaherahu tingimused olid Saksamaale rasked. Ta pidi loobuma vallutatud aladelt, pidi liitlastele andma sõjavarustuse, k.a. allveelaevad, lennuväe ja ookeanilaevastiku. 8. Pariisi rahukonverents, Versailles´ rahuleping. * Pariisi konverents toimus 18.jaanuar 1919 * Osales 27 riiki * Konverents lükkas tagasi Ameerika rahuplaani ja keskenduti peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huvidele rahulepingu koostamisel * Versailles’i rahuleping (28.juuni 1919) kõige tähtsam dokument rahukonverentsil * Rahulepingu koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri (1919a- Rahvasteliit) * Analoogne leping Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga RAHULEPINGUPUNKTID: * Saksamaa pidi loovutama vallutatud alasid
Vabadussõda rajanes küll edaspidigi suures osas partisanivõitluse taktikal kuid saavutas ulatuslikumat edu.Paranes sõjaväe varustus.Hobuseid ,regesid,kehakatteid,toidumoona hangiti vabatahtlike annetuste ja rekvireerimiste teel,relvastust saadi mahajäetud sõjaväeladudest,samuti Soomest ja Inglismaalt. Võitlusmoraali tugevdas teadmine,et Eesti ei seisa Nõukogude Venemaa vastu üksi,vaid saab ka välisabi. Halvenes Punaarmee olukord. Eesti vabastamine 6.jaanuaril 1919.a. algas Eesti vägede vastupealetung.Selle peasuunas tegutsesid edukalt soomusrongid.Enamlaste sõjaline vastupanu murti.Kuue päevaga jõuti Aegviidust Rakverrening jätkati edasitungi.Utria rannal maabunud dessantüksus vabastas 19.jaanuaril Narva.Koostöös Kuperjanovi partisanidega vabastati 14.jaanuaril Tartu.Pealetungi jätkudes vabastasid Eesti väed pärast ägedaid lahinguid 1.veebruaril Valga ja Võru ning kolm päeva hiljem Petseri. 4 Kevadtalvised kaitselahingud lõunarindel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
