16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vcietis käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega (kokku 12 000 meest) üle Eesti piiri.[1] Eesti sõjaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid. Punaarmee vallutas Kirde-ja Kagu-Eesti. Vaenlase kätte langes Tartu. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40 km kaugusel. 23. detsembril 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks kindral Johan Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku 14 000 meest. Olulist rolli mängisid edasises sõja käigus ka Soome vabatahtlikud ning koolipoistest vabatahtlikest moodustatud üksused. Eesti väed asusid vastupealetungile. 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud
Päts, kellele allusid Peastaap (ülem kindralmajor Andres Larka), operatiivstaap (polkovnik Johan Laidoner) ja sisekaitse ülem (kindralmajor Ernst Põdder). 23. detsembril 1918 määras Ajutine Valitsus ametisse Sõjavägede Ülemjuhataja Johan Laidoneri, kes oli kõigi Eesti relvajõudude juht. Vabadussõja alguses ei suutnud organiseerimise faasis olev Eesti sõjavägi Punaarmeele vastu panna. 2. jaanuariks 1919 oli vallutatud suur osa Ida-, Kagu- ja Edela- Eestist. Sõja algus 1918. a lõpus alanud Punaarmee rünnak tabas Eestit äärmiselt rasketes tingimustes. Eesti Vabariigi riigiaparaat ja sõjavägi olid alles loomise algjärgus, olles Saksa okupatsiooni lõppedes jõudnud tegutseda vaid loetud päevi. Sõjavägi tundis puudust relvadest ja varustusest. Toitlustusolud olid rasked, linnasid ähvardas nälg, riik vaevles rahapuuduses.
Saksa okupatsioon Seoses Saksamaa kaotusega I maailmasõjas taganemine Eesti aladelt Eesti moodustab ajutise valitsuse Punaarmee alustab pealetungi Eestisse Sõja algus 28. nov. 1918.a. algab sõda Venemaa võimsa pealetungiga Narva all. Järgmiseks päevaks on Narva vallutatud Punaarmee jätkab rünnakut ka lõunast Eestlased taganevad Sõja algus Venelastele langevad 1919. a alguseks Jõhvi, Rakvere, Tartu, Tapa ja sihiks Tallinn Eesti sõjajõud 27.nov. 1918. a. Narva all 4. Eesti polk 600 sõdurit 23.dets.-5.jaan. J.Laidoneri mobilisatsioon-14 000 meest Vabatahtlikud löögiüksused: • Kuperjanovi partisanid, Kalevlaste Malev ja Skautpataljon • Baltisakslaste Balti pataljon Abiväed Inglise laevastik – 12.dets. 1919.a.
Vabadussõda Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks. Vabadussõda toimus 28. novembrist 1918 kuni 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr'ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Esimese maailmasõja tulemusena alistus Saksamaa Lääneliitlastele 11. novembril 1918. aastal. 13. novembril 1918 tühistas Lenini poolt juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksa keisririigiga sõlmitud BrestLitovski rahulepingu. 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vcietis käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 28
läbi. Eesti Vabariigi olukord oli meeleheitlik. Sõjaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Ometi otsustas Eesti valitsus eesotsas peaminister Konstantin Pätsiga võitluseta mitte alistuda. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed ainult taganesid. Punaarmee vallutas Kirde ja KaguEesti. Vaenlase kätte langes ülikoolilinn Tartu. Tallinnast oli vastane 1919. a jaanuari algul 40 km kaugusel. Ajal, mil sõjaväeosad ja seda toetav vabatahtlikest loodud Kaitseliit rindel meeleheitlikku vastupanu osutasid, toimus tagalas pingeline organiseerimistöö. Selle hingeks ja koordinaatoriks sai 23. detsembril 1918. a Sõjavägede Ülemjuhatajaks nimetatud polkovnik (alates jaanuarist 1919. a kindralmajor) Johan Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919. a tõi kokku 14 000 meest
Milline sündmus on mõjutanud Eesti ajalugu kõige enam? Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28.novembrist 1918 3.jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr´ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. 28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega (kokku 12 000 meest) üle Eesti piiri. Eesti sõjaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid. Punaarmee vallutas Kirde-ja Kagu-Eesti. Vaenlase kätte langes Tartu. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40 km kaugusel
Palju vajalikku andsid Eestile Vabadussõja ajal ka mitmed välisriigid. Inglismaa saatis Läänemerele oma sõjalaevad. Need vallustasid mitu Vene sõjalaeva, mis anti üle Eestile. JOHAN PITKA alagatusel moodustati nende baasil Eesti sõjalaevastik. Inglastelt saadi veel relvi ja varustsust maaväele. Soomest, Rootsist, Taanist tuli Eestisse vabatahtlikke sõdureid. Tänu välismaisele abile kasvas Eesti kaitseväe jõud, paranesid relvastus ja varustus. See võimaldas 1919. aasta alguses alustada suurt pealetungi. EESTI VÄGEDE PEALETUNG Eesti väed läksid vastupealetungile 1919. aasta alguses. Peamise löögi andsid soomusrongid. Vaenalne taganes kiiresti, jättes maha palju varustust ja relvi. Eesti väed vabastasid Tapa, Rakvere ja seejärel Narva. TARTU VABASTAMINE Tapa valluatamise järel liikusid mõned soomusrongid Tartu suunas. Nendega ühinesid Kuperjanovi pataljoni sõdurid. Kuperjanovi võitlejad ja soomusrongide sõdurid jõudsidki
Asutav kogu . Asutav Kogu oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920. Asutav Kogu töötas ühe aasta, 7 kuud ja 28 päeva. Istungjärke oli viis: neist pikim oli teine istungjärk, mil peeti 70 koosolekut; lühim aga viies, kus peeti vaid 16 koosolekut. Üldse peeti 170 koosolekut, kus võeti vastu 88 seadust ja määrust Arupärimisi Vabariigi Valitsusele esitati 85. Asutava Kogu valimised toimusid 5.7. aprillil 1919. Valimistel osales kümme parteid vi rühma.
30. märts 1917 autonoomia 15. november 1918 - Maanõukogu tunnistas end Eestimaal kõrgeima võimu kandjaks ning kutsus kokku Asutava Kogu 23. veebruar 1918 iseseisvusmanifesti ettelugemine Pärnus ,,Endla" teatri rõdult Hugo Kuusnevi poolt 24. veebruar 1918 Vabariigi väljakuulutamine, hakkas tööle Ajutine Valitsus 11. november 1918 Kaitseväe moodustamine, Ajutine Valitsus taasalustab oma tööd, I MS lõpp 28. november 1918 Narva ründamine, vabadussõja algus 31. jaanuar 1919 Paju lahing (Kuperjanovi surm + võit) 23. juuni 1919 Võnnu lahing (võidupüha) 3. jaanuar 1920 Vaherahu hakkas kehtima, 2. veebruar 1920 Tartu rahu, Vabadussõja lõpp Ärkamiseaeg Ärkamisaja eeldused 1) Majanduslikud eeldused: · Talude päriseksost ~ elatustaseme tõus · Tööstuse areng ~ eestlased kolivad linna · Raudtee-ehitus ~ paremad liikumisvõimalused 2) Poliitilised põhjused: · Balti erikord
Maasik, teedeminister avalikult ette Eesti Vabariigi F.Peterson, haridusminister iseseisvusmanifest P.Põld 1918 24. veebruar iseseiseva 1918 märts november Saksa Eesti Vabariigi okupatsioon Eestis väljakuulutamine Tallinnas 1918 28. november algab Eesti Vabadussõda 1918 30. november Eesti rahaühikuks kinnitatakse 1919 9. mai Asutav Kogu Eesti mark (= 100 penni) kinnitab ametisse esimese Vabariigi Valitsuse 1919 ilmub kirjanduse, (peaminister O.Strandman, kunsti- ja teadusajakiri tööerakond, rahvaerakond ja "Odamees" F.Tuglase sotsialistid) toimetamisel 1919 23. juuni Võnnu lahing: 1919 valitsuse otsusega Rahvavägi lööb puruks
Ameeriklaste poolt kasutati soomusronge viimati Vietnami sõjas. Soomusrongide kasutate Eesti Vabadussõja alguses tegutsesid laiarööpalised ja kitsarööpalised soomusrongid eri suundadel, ega olnud allutatud ühtsele juhtimisele. Laiarööpaliste soomusrongide tööd koordineeris kapten Karl Parts (ja peale tolle haavata saamist kapten Anton Irv). Ning kitsarööpaliste soomusrongide tööd koordineeris kapten Albert Peters. Pärast Valga raudteesõlme vallutamist 1919. aasta veebruaris, kui soomusrongidele avanesid uued löögisuunad Pihkva-Irboska, Volmari (Valmiera) ja Hopa (Ape), tekkis vajadus hakata rongide tööd koordineerima. 20. veebruaril 1919. aastal koondati kõik soomusrongid ja neid teenindavad remontrongid Soomusrongide Divisjoniks, mille koosseisu lülitati ka soomusautode kolonn, soomusrongide divisjoni tagavarapataljon, soomusrongide kuulipildujakursus ja mõned väiksemad allüksused. 10. märtsil 1919
Maa laostati jne, toidupuudus, sõdurite tarbeks toid ja riided. Vaesus 2. Kirjelda lühidalt 1917.-1918. aastate sündmuseid Eestis ja Venemaal, Revolutsioon Venemaal ja Eestis. Eesti ala ühendatakse esmakordselt ajaloos üheks autonoomseks kubermanguks. Toimuvad Eesti esimesed tõelise rahvaesinduse (Maapäeva) valimised. Oktoobri lõpus enamlaste riigipööre (Lenin). 24. veebruar Eesti iseseisvaks detsember 1918 Punaarmeele 2/3 Eestist + soome vabatahtlikud jaanuar 1919 punane terror, eestlaste pealetung ( vabastati Narva ja Tartu) aprill 1919 valimised eesti Asutavasse kogusse juuni 1919 Landeswehri sõda oktoober 1919 baltisakslaste võimu kaotus 2. jaaanuar 1920 Tartu rahu 3. Vabadussõja põhjused ja osapooled. Eesti tahtis vabaks saada, jääda eksisteerima. Osapooled enamlased ( Venemaa) ja eestlased 4. Miks, kellega, millise tulemusega ja millal toimus Landeswehri sõda?
Eesti Vabadussõda II 1918-1920 Küsimused: 400-500 lk. DaDuke8 1.Mis sündmusi on kujutanud E. Brinkmann oma Eesti vabadussõja teemalisel pastellmaalil? V: Öist lahingut Narva kaitsmisel detsembris 1919-(Lk 400.) 2.Mis olevat kõvasti kannatada saanud detsembris 1919 (Laiem maaala Mustjõe ja Krivasoo vahel) V: Mets-(oli halb leida normaalset küsimust, sest fotode all polnud autoreid ja olid enamasti maastikupildid) 3.Millisel rindel toimusid Vabadussõja lõpplahingud? V: Viru rindel 4.Mis küla hävitati täielikult vaenlase suurtükitule tagajärjel Luuga jõe ääres. V.Sala küla 5.Mis kuupäeval jõudsid Narva eelsed lahingud haripunkti ning milline osapooltest oli sunnitud taganema Koskino küla alt? V:17
võimalus näidata, et eestis toimub kodusõda mitte vabadussõda. Murrang vabadussõjas algas 1919 aasta jaanuaris, selleks moodustati : 1) Soomusrongid 2) Juhan Pitka poolt juhitud meredessandid soome lahe rannikul 3) Eesti rahvavägi oli juba suurenenud 13000 meheni 4) Peale selle oli olemas veel vabatahtlike väeosad: Koolipoistest üksus Kalevlastest malev Kuperjaanovi Partisanide Pataljon Skaut Pataljon 6.jaanuar 1919 Laidoner teatas vastu pealetung ja see algas 7.jaanuaril Tallinn-Narva suund. Juba 9.jaanuaril vabastati Tapa. 12.jaanuaril Rakvere, 14.jaanuaril Tartu, 19.jaanuar Narva, 30. Ja 31.jaanuar Valga lähedalt Pajumõisa lahing, seal sai surmavalt haavata Kuperjanov. 1.veebruaril vabastati Valga ja Võru. 4.veebruar Petserimaa. Landeswehr'i sõda Landeswehr'i sõda 1919.aasta suvel. Siin toimus sõjategevus eestlaste ja läti baltisakslaste, saksa regulaarväe vabatahtlike vahel. Sõda algas 5
Organizing of the army had just begun and less than 2,000 men could be sent to the front (without a single cannon). However, the Government headed by Prime Minister Konstantin Päts decided not to give up without a fight. During the first month of war Estonian soldiers were forced to retreat and the Red Army was able to occupy North- and South-Eastern Estonia. The university town of Tartu soon fell to the Red Army and in the beginning of January 1919 the enemy was just 40 kilometers from Tallinn (the capital of Estonia). At the time when few military units and volunteers of the Defence League showed desperate resistance on the front, intense organizational work took place in the rear. Colonel Johan Laidoner (since January 1919 Major General) who became Commander-in-Chief on December 23, 1918 was the coordinator and soul of these efforts. By January 5, 1919 14,000 additional men had been mobilized
keelati rahvakogunemised arreteeriti ja saadeti välja rahvuslikke ja baltisaksa tegelasi 3. kuidas on eesti vabariigi tekke ja vabadussõjaga seotud järgmised isikud? J.tõnisson - juhtis eesti rahvaerakonda, eesti välistelegatsiooni juht J.poska - allkirjastas tartu rahu lepingu, tallinna linnapea K.päts - kuulutas välja eesti vabariigi pärnus, ajutise valitsuse peaminister, päästekomitee liige J.pitka - oli soomusrongide juht O.strandman - ajutise valitsuse juht 1919 4. kellega ja millal tuli eestlastel võidelda vabadussõjas? võnnu lahing 23.06 1919 võideldi sakslastega paju lahing 31.01 1919 võideldi punaarmeega narva kaitselahingud 1919 võideldi punaarmeega landesweri sõda 1919 võideldi baltisaksalstega 5. anna selatus, mis ühendab neid organeid? maapäev - rahvaesindus kohalik piiratud volitustega parlament eest asutav kogu - aprillis 1919 valitud võimuorgan, parlament sarnasus - esimesed eesti esindusorganid 6
Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti rahvavägi pidas Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede (kelle eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine) ja 1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu (5.juuni 1919- 3.juuli 1919). Pärast Saksamaal toimunud Novembrirevolutsiooni ja saksa vägede evakueerimise algust tühistas Nõukogude Venemaa valitsus 13. novembril 1918 ühepoolselt Saksa keisririigiga sõlmitud rahulepingu. 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja käsu alustada taganevate saksa vägede järel pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani, kuid
Päästekomitee: 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan.liikmed olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik.-||- Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruar 1918. eesotsas Konstantin Päts -||-Eesti Töörahva Kommuun ehk ETK: 29. novembril 1918. See moodustati NV poolt, et lavastada kodusõda ja varjata NV agressiooni Eesti vastu. Asutav Kogu: Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ 23. aprillist 1919. 8. mail 1919 kinnitas Asutav Kogu esimese Eesti Vabariigi Valitsuse. vastu esimese Eesti Vabariigi Põhiseaduse; EV.st kujunes parlamentaalne dem. vabariik. 10. oktoobril võeti vastu Maaseadus, millega kaotati rüütlimõisad. Landeswehri sõda oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev Landeswehr. Eesti sai Venemaalt iseseisvuse tunnustust
Rapollo leping-1922,saksa ja vene koostööleping.komintern-kommunistlik sekkumine majandusse,kõrgemad maksud,kaotada ebavõrdsus.liberalism-tugev valimisõigus tõsteti 20 aastale.miks hakkas tekkima diktatuure-demokraatia internatsionaal.reini pakt-kindlsutati saksa läänepiir.briand-kellogi pakt-1928 majandus,inimene töötab ise jõukuse välja. traditsioonid olid nõrgad,erakonnad olid arenemata.konservatism-vaba turu keelustati sõda ja konflikte lahendati rahumeelselt.uus kurss-rooseveldi kaitse,üksikisiku vabadus,traditsioonid.sotsiaaldemokraatia-riigi suurem reformikava(tuleb tõsta sissetulekuid,kõrgemad maksud,soodustada Rapollo leping-1922,saksa ja vene koostööleping.komintern-kommunistlik sekkumine majandusse,kõrgemad maksud,kaotada eba...
Juhtohjad ETK territooriumil läksid Kommuuni Nõukogu kätte, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Taas natsionaliseeriti suurettevõtted ja pangad, omanikelt konfiskeeriti vara ning poliitilised vastased suruti maha ,,punase terrori" läbi. 1918. a detsembris jätkus Punaarmee kiire edasitung Eesti pinnal. Üksteise järel langesid enamlaste kätte Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu Põhja-Eestis ning Võru, Valga, Tartu, Tõrva ja Mõisaküla Lõuna-Eestis. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast vaid 40 km kaugusel. Eesti sõjaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Vabadussõja alguses oli sõjaväe kõrgeim juht peaminister ja ühtlasi sõjaminister K. Päts, kellele allusid Peastaap (ülem kindralmajor Andres Larka), operatiivstaap (polkovnik Johan Laidoner) ja sisekaitse ülem (kindralmajor Ernst Põdder). 23. detsembril 1918. a moodustati Sõjavägede Ülemjuhataja
Eesti Vabadussõda Aeg: 28. november 1918 3. jaanuar 1920 Põhjus: Eestlastel kaitsta oma vabaust, Venelastel vallutada Eestimaa Kelle vahel: Eestimaa, Suurbritannia ja Valgekaartlased Nõukogude Venemaa vastu Tähtsamad lahingud: Narva lahing 28. novembril 1918 Eestlased kaotasid, Paju lahing 30.- 31. jaanuaril 1919 Eestlased võitsid, Võnnu lahing 23. juunil 1919 Eestlased võitsid, Kadrimäe lahing 28. novembril 1918 - viik Tähtsamad väejuhid: sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner, korpuse ülem polkovnik K. Dzeroinski, korpuse ülem polkovnik G. Neff, kindralmajor A. Rodzjanko, kindral Judenitsig Tulemus: 25. juulil 1919 tegi Venemaa Eestile ettepaneku rahuläbirääkimiste alustamiseks, millesse Eesti pool suhtus kui sõjalisse propagandasse. Kuigi Eesti valitsus nõustus hiljem
02.11.1918-02.02.1920 Vabadussõda pidasid noore Eesti Vabariigi väed Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede (Punaarmee) ja 1919. aastal Lätis Landeswehr'ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. 11. novembril 1918 alistus Saksamaa Esimese maailmasõja tulemusena Lääneliitlastele. 13. novembril 1918 tühistas
Konstantin Päts, kellele allusid Peastaap (ülem kindralmajor Andres Larka), operatiivstaap (polkovnik Johan Laidoner) ja sisekaitse ülem (kindralmajor Ernst Põdder). 23. detsembril 1918 määras Ajutine Valitsus ametisse Sõjavägede Ülemjuhataja Johan Laidoneri, kes oli kõigi Eesti relvajõudude juht. Vabadussõja alguses ei suutnud organiseerimise faasis olev Eesti sõjavägi Punaarmeele vastu panna. 2. jaanuariks 1919 oli vallutatud suur osa Ida-, Kagu- ja Edela-Eestist........4 Vabadussõja algus...................................................................................................... 4 Sõja käik..................................................................................................................... 6 23. detsembril määrati sõjaväe ülemjuhatajaks polkovnik Johan Laidoner, kes kutsus oma staabiülemaks polkovnik Jaan Sootsi. J. Laidoneri energilisel juhtimisel
Hakati looma Eesti rahvusväeosi. Maapäeva vanemate nõukogu- otsustas 19. veebruaril 1918 asutada kolmeliikmelise Eestimaa Päästekomitee, kelle kätte anti riiklik võim. Samal päeval võeti ka vastu otsus iseseisva Eesti Vabariigi väljakuulutamise kohta, mis toimus Manifestiga kõigile Eestimaa rahvastele 24. veebruaril 1918. Asutav Kogu (Eesti Asutav Kogu) oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920. 8. mail 1919 kinnitas Asutav Kogu esimese Eesti Vabariigi Valitsuse eesotsas Otto Strandmaniga. 19. mail 1919. a võttis Asutav Kogu vastu deklaratsiooni Eesti 2 riiklikust iseseisvusest, milles selgitati maailmale Eesti Venemaast lahkulöömise ajaloolisi põhjusi. 4. juunil seadustati Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord. 10. oktoobril võeti vastu Maaseadus, millega kaotati rüütlimõisad. 13. veebruaril 1920 ratifitseeriti 2
1919. aastal Lätis Saksa VI reservkorpuse vastu. Kulus ainult 17 päeva peale I Maailmasõja lõppu, kui hakkas Eesti Vabadussõda. Sõja osalised ja nende väejuhid ning lisaväed Sõdisid kolm osapoolt: Eesti, Nõukogude Venemaa ja Saksa VI reservkorpus. Eestlaste väejuhtideks olid Johan Laidoner (eestlane), Nikolai Judenits (venelane) ja Walter Cowan (inglane). Venemaa poolel juhtisid vägesid Jukum Vacietis, Dmitri Nadjoznõi ja August Kork, kõik olid pärit Nõukogude Venemaa armeest. 1919. aastal olid Saksa vägede juhtideks Rüdiger von der Goltz (sakslane) ja Alfred Fletcher (baltisakslane). Eesti Vabadussõjas aitas Eesti võidule kaasa 2000 Soome vabatahtlikku + Soome ohvitserid, Bibikovi eskadron Venemaalt - 25 suurtükiga, 128 kuulipildujaga ning 4 soomusrongiga - , Venemaa põhjakorpus 2750 mehega, Läti brigaad 1500 mehega, Balti ja Ingeri pataljonid ning Rootsi ja Taani vabatahtlike kompaniid. Nõukogude Venemaa sõdis ainult oma jõududega, mis koosnes
· 28. novembril 1918 vallutasid enamlased Narva ja kuulutasid seal välja Eesti töörahva Kommuuni, mille eesotsas oli Jaan Anvelt · Detsembri lõpuks oli Punaarmee hõivanud 2/3 Eestist (linandest Vlga, Võru, Tartu, Narva, Rakvere) ja jõudnud 35 km kaugusele Tallinnast. · Erest rahvaväe ebaedu põhjused: vastase arvuline ülekaal, oma relvastuse ja varustuse ebapiisavus, otstarbeka juhtimissüsteemi puudumine, meeste madal võitlusmoraal. · Murrang 1919.a alguses: - rindele jõudsid soomusrongid, - suurenes sõdurite arv, - tõusis võitlusmoraal, - korraldati ümber vägede juhtimine 4 - sõjavägede ülemjuhatajaks sai Johan Laidoner - paranes sõjaväe varustatus - saabus välisabi (inglise laevastikueskaader Tallinnas,
16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vcietis käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega (kokku 12 000 meest) üle Eesti piiri. Eesti sõjaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid. Punaarmee vallutas Kirde-ja Kagu-Eesti. Vaenlase kätte langes Tartu. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40 km kaugusel.(1) 23. detsembril määrati sõjaväe ülemjuhatajaks polkovnik J. Laidoner, kelle energilisel juhtimisel oli sõjavägi kogunud 13 000 meest ning 1919. a. veebruariks juba 30 000. Palju aitasid kaasa sõja edasisele käekäigule erialustel löögiüksused, s. h. Kuperjanovi pataljon. 12. detsembril 1918 saabus Inglise laevastikueskaader, tulid ka Soome vabatahtlikud.
äärmuslased looma tööliste ja soldatite nõukogusid tulevased uued võimuorganid · 9. nov. 1918 läks võim Berliinis üle valitsusele - Rahvavolinike Nõukogule koosnes sotsiaaldemokraatidest, eesotsas F. Ebert diktatuuri asemel valisid Saksa sotsiaaldemokraadid siiski demokraatia. · Aktiviseerus separatistlik liikumine (nt. Baieris) kas Saksamaa suudab ühtsuse säilitada või laguneb nagu AU? · 1919.a. - Berliinis üritasid kommunistid võimu haarata, Ebert surus selle sõjaväe abil maha, kommunistide juhid K. Liebknecht ja R. Luxemburg tapeti. Mõni kuu hiljem analoogilised sündmused Münchenis - kuulutati mõneks ajaks välja Baieri Nõukogude Vabariik, 1923 Hamburgi puts. · dets. 1918 tuli kokku ülesaksamaaline nõukogude kongress, mis otsustas võimu üle anda Rahvuskogule, mille valimised toimusid 1919. a. algul ·
Politsei ja kaitse liidu tugevnemine võimaldas astuda energilisemalt võitlusse meie riigi sisemiste vaenlaste kohlike kommunistidega. Viimaste eesmärgiks oli meie riigikaitse nõrgestamine ja võimu avalik haaramine riigis, milleks tehti mitmeid katseid. Valitsuse korraldusel suleti kõik kommunistlikud organisatsioonid, millega nende tegevus suruti põranda alla. Uute meeste rindele jõudes olid meie sõjalised jõud rindel 3.jaanuaril 1919 tõusnud 4 800 püssimehele 147 kuulipildujale, 21 suurtükile ja 4 soomusrongile. Samal ajal oli vaenlasel rindel ja selle lähemal ümbruses meie vastu ümmarguselt 6 200- 6 500 püssimeest 79 kuulipildujatja 34 suurtükki. Seega ei olnud vastase arvuline ülekaal enam väga suur.3. ja 4. Jaanuaril ründasid Eesti väed vaenlase omasid Valkla mõisa juures, mis oli kõigest 30 km kaugusel Tallinnast veel alustati ka
juhataja kindral A. Tõnisson andis käsu Narva maha jätta. Punaarmee aga vallutas edasi Valga, Tartu ja Tapa. Aastavahetuseks jõuti Tallinna, Paide, Põltsamaa, Viljandi ja Pärnu lähistele. Vallutatud aladel organiseeris okupatsioonivõim oma nukuvalitsuse - Eesti Töörahva Kommuuni. Elanike alistamiseks rakendati terrorit. 23. detsembril määrati sõjaväe ülemjuhatajaks polkovnik J. Laidoner, kelle energilisel juhtimisel oli sõjavägi kogunud 13 000 meest ning 1919. a. veebruariks juba 30 000. Palju aitasid kaasa sõja edasisele käekäigule erialustel löögiüksused, s. h. Kuperjanovi pataljon. 12. detsembril 1918 saabus Inglise laevastikueskaader, tulid ka Soome vabatahtlikud. Oluliselt tugevnenud Eesti sõjavägi suutis lõpuks Punaarmee pealetungi edasiliikumise peatada. Suurt rolli selles mängis ka paranenud sõjatehnika. Relvastusega varustas Eesti armeed peamiselt Suurbritannia. Vabadussõjas olid
16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vcietis käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega (kokku 12 000 meest) üle Eesti piiri. Eesti sõjaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid. Punaarmee vallutas Kirde-ja Kagu-Eesti. Vaenlase kätte langes Tartu. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40 km kaugusel.(1) 23. detsembril määrati sõjaväe ülemjuhatajaks polkovnik J. Laidoner, kelle energilisel juhtimisel oli sõjavägi kogunud 13 000 meest ning 1919. a. veebruariks juba 30 000. Palju aitasid kaasa sõja edasisele käekäigule erialustel löögiüksused, s. h. Kuperjanovi pataljon. 12. detsembril 1918 saabus Inglise laevastikueskaader, tulid ka Soome vabatahtlikud.
"Karge meri" (1938; film 1981), "Ekke Moor" (1941) ja "Leegitsev süda" (Vadstena 1945). Romaanis "Üle rahutu vee" (Göteborg 1951) ja mitut proosazanri ühendavas teoses "Kas mäletad, mu arm?" (3 köidet; Lund 19511959) kajastub kodumaa kaotamise traagika. [redigeeri] Teosed · "Kui päike läheb looja" (jutustus), 1910 · "Saatana karussell" (novellikogu), 1917 · "Muinasmaa" (romaan), 1918 · "Klounid ja faunid" (följetonid), 1919 · "Rändavad rüütlid" (novellikogu), 1919 · "August Gailiti surm" (novellikogu), 1919 · "Purpurne surm" (romaan), 1924 · "Idioot" (novellikogu), 1924 · "Vastu hommikut" (novellikogu), 1926 · "Aja grimassid" (följetonid), 1926 · "Ristisõitjad" (novellikogu), 1927 · "Toomas Nipernaadi" (romaan novellides), 1928 · "Isade maa" (romaan), 1935 · "Karge meri" (romaan), 1938 · "Ekke Moor" (romaan), 1941
Eesti otsustas vastu hakata ja otsis ka abi. 1918 detsembris tuli Eestile appi Suurbritannia sõjalaevastik koos relvalaadungiga, Soome saatis relvi ning sealt tulid ka vabatahtlikud. 23.12.1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks J.Laidoner, kes seadis eesmärgiks esimesel soodsal võimalusel üle minna vastupealetungile sihiga tõrjuda Punaarmee Eestist välja. 29.11.1918 loodi Eesti Töörahva Kommuun, et näidata toimuvat kui kodusõda. Sõjaliselt ülekaalukal Punaarmeel õnnestus 1919. a. jaanuarikuu alguseks vallutada ligi pool Eesti mandrialast. Pealinna Tallinnat jäi Punaarmeest lahutama vaid umbes 30 kilomeetrit. Siis saabus aga murrang 7. jaanuaril suutsid vahepeal ümber korraldatud Eesti väed (15 000 meest) koos Soome vabatahtlikega (sel hetkel 500 meest) alustada üldist vastupealetungi. Umbes kolme nädalaga veebruari alguseks oli kogu Eesti territoorium enamlastest vabastatud. Oluline roll oli sealjuures vabatahtlike üksustel, nt kõrge
4. Naabritega tuleb suhelda normaalselt Iseseisvuse manifest oli aluseks EV I-le põhiseadusele (1920) 19.nov alustas uuesti tööd EV Ajutine Valitsus (27.nov oli nende I koosolek) Eesti iseseisev riigike-Eesti Töörahva Kommuun (J. Anvelt) Vabadussõja sündmused · 7.jaan, Rahvaväe vastupealetund (soomusrongid) · Võnnu lahing-sakslased ja eestlased · Tartu rahukonverent (sõja lõpp) · Tartu rahuleping · Landeswehr; juuni-juuli, 1919, Võnnu · Eestlased suutsid oma iseseisvust kaitsta 1918-1920/ 1922- sündmused Venemaal Põhjakorpus-kindral Ludevnitz Antandiriigid ei tunnustanud EV veel riigiliselt, nad tunnustasid teda ,,de facto". Nad andsid EV'le laenu, sõjatehnikat jm. Dets, 1918, saabus Tln Inglise sõjalaevastik Mobilisatsioon kukkus läbi, sest eesti talupojad ei näinud sel mõtet. Sinna läksid vabatahtlikud: · Kuperjanovi partisanide pataljon · Kalevi malev · Gümnasistid
1923 kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliidu lepingule 1930 aastal tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis. 1933 aastal kiideti rahvahääletusel heaks parandada põhiseadust. 12. Märts 1934 tuli sõjaväe abiga võmule Päts ja algas Vaikiv Ajastu. 11. November 1918 kirjutatas Saksamaa Alla Compiegne'i vaherahu. 28. Novemberil 1918 ründasid enemlased Narvat ja algas vabadussõda. 7. Jaanuaril 1919 läks Eesti sõjavägi vastupealetungile, et vallutada tagasi Eesti 18. 919 Jaanuaril maabusid Soome vabatahtlikud 14. 1919 Jaanuaril vallutati Tartu 1. Veebruariks oli Eesti puhas 1919. Mais viid sõjategevus eestist välja. 23. Juuni 1919 vallutati Võnnu 2. Veebruar 1920 sõlmiti vaherahu Eesti ja Venemaa vahel 1920
- Tehti ümber vägede juhtimine: sõjavägede ülemjuhatajaks sai kindralmajor Johan Laidoner - Vägede varustatus paranes, võitlusmoraal tõusis, sest saime välisabi. Detsembris saabus Tallinna Inglise laevastikueskaader, mis nurjas Tallinna vallutamise merelt. Aastavahetuseks jõudsid ka esimesed Soome vabatahtlikud. - Punaarmeel läks järjest kehvemini, varustust nad ka juurde ei saanud. Eesti vabastamine: - 6. jaanuaril 1919. algas eestlaste vastupealetung. - Narva rindel tegutsesid edukalt soomusrongid. Dessantüksused vabastasid 19. jaanuaril Narva. Soomusrongid, mis purustatud sildade tõttu enam edasi ei pääsenud, vabastasid koos Kuperjanovlastega 14. jaanuaril Tartu. - 1. veebruaril vabastati Valga ja Võru. - 4. veebruaril vabastati Petseri. - Lahingutegevust polnud enam Eesti pinnal. Kevadtalvised kaitselahingud lõunarindel:
- Tehti ümber vägede juhtimine: sõjavägede ülemjuhatajaks sai kindralmajor Johan Laidoner - Vägede varustatus paranes, võitlusmoraal tõusis, sest saime välisabi. Detsembris saabus Tallinna Inglise laevastikueskaader, mis nurjas Tallinna vallutamise merelt. Aastavahetuseks jõudsid ka esimesed Soome vabatahtlikud. - Punaarmeel läks järjest kehvemini, varustust nad ka juurde ei saanud. Eesti vabastamine: - 6. jaanuaril 1919. algas eestlaste vastupealetung. - Narva rindel tegutsesid edukalt soomusrongid. Dessantüksused vabastasid 19. jaanuaril Narva. Soomusrongid, mis purustatud sildade tõttu enam edasi ei pääsenud, vabastasid koos Kuperjanovlastega 14. jaanuaril Tartu. - 1. veebruaril vabastati Valga ja Võru. - 4. veebruaril vabastati Petseri. - Lahingutegevust polnud enam Eesti pinnal. - Kevadtalvised kaitselahingud lõunarindel:
Jaan Tõnisson sündis 1868. aastal Viljandi vallas, Tänassilmas. Ta suri 1941. aastal Tallinnas. 19051917 Eesti Rahvameelse Eduerakonna juht.19151917 Ajutise Põhja-Balti Komitee esimees. 19171919 Eesti Demokraatliku Erakonna juht. 19171918 Eesti välisdelegatsiooni juht. 1919 1932 Eesti Rahvaerakonna juht. 19191920 Asutava Kogu liige. 18. novembrist 1919 28. juulini 1920 peaminister. 30. juulist 1920 26. oktoobrini 1920 peaminister. 9. detsembrist 1927 4.detsembrini 1928 riigivanem. 19311932 välisminister. 18. maist 1933 21. oktoobrini 1933 riigivanem. Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Tahkuranna vallas, suri 18. jaanuaril 1956 Kalinini oblast, Burasevo. Ta oli Eesti Vabariigi esimene president. 1901-1905 ajalehe «Teataja» toimetaja. 1904-1905 Tallinna linnanõunik. 1905 Tallinna abilinnapea. 1917 Eesti Sõjaväelaste
Second level Third level Fourth level Fifth level Vastupealetung 1918. aasta lõpunädalatel hakkas senine käegalöömine asenduma järjest aktiivsema vastupanu organiseerimisega. Tunduvalt paranes ühtlasi Rahvaväe juhtimine, kui 23. detsembril loodi ülemjuhataja ametikoht, kelleks määrati Johan Laidoner polkovnik Johan Laidoner. 7.jaanuar 1919. toimus vastupealetung PõhjaEestis, edaspidi ka LõunaEestis Paju lahing ja LõunaEesti vabastamine Lühikese pausi järel koondas Rahvavägi oma jõud tähtsa raudteesõlme Valga vabastamiseks. Suuresti soomusrongide toel sunniti enamlased taanduma PõhjaTartumaalt. Valga ümbrussesse oli Punaarmee kokku kogunud arvestava väehulga ning 31. jaanuaril 1919 peeti Valgast põhjas Paju mõisa juures üks Vabadussõja verisemaid lahinguid.
BRITI LAEVASTIK Eesti valitsus otsustas siiski enamlaste agressioonile vastu astuda, pannes sealjuures suuri lootusi lääneriikide (s.t endised Venemaa liitlased Esimeses maailmasõjas) ja Soome abile. Neis lootustes ei tulnud ka pettuda detsembris 1918 saabus Eestile appi Suurbritannia sõjalaevastik koos relvalaadungiga; Soome saatis samuti relvi ning jaanuaris 1919 saabus sealt ka ligi 4000 vabatahtlikku. Välisabi oli oluline, ent sellest poleks olnud kasu Eesti omapoolsete otsustavate sammudeta. Eesti juhtkond tegi aktiivselt riiklikku ja sõjaväelist organiseerimistööd, korraldades mobilisatsiooni ja uute väeosade formeerimist. 23. detsembril 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks energiline polkovnik Johan Laidoner, kes seadis eesmärgiks esimesel soodsal võimalusel üle minna vastupealetungile sihiga tõrjuda Punaarmee Eestist välja.
Oskar Luts suri 23. märtsil 1953 ja teda olid Ropka-Tamme (Pauluse) kalmistule saatmas kümned tuhanded inimesed. 2. TEOSED 3 O. Lutsu kõige esimene ja tuntuim raamat oli koolimälestustel põhinev ,,Kevade" (1912) Sellele järgnes terve Tootsi-lugude sari: ,,Suvi"(1918), ,,Tootsi pulm"(1921), ,,Argipäev"(1924) ja ,,Sügis"(1938). 2.1 Teised raamatud ,,Kirjutatud on..." - novell 1914. ,,Kirjad Maariale" - novell 1919. ,,Karava(a)n" - novell 1920. ,,Harald tegutseb" - novell 1921. ,,Andrese elukäik" - jutustus 1923. ,,Liling" - romaan 1924. ,,Ants Lintner" - jutustus 1926. ,,Olga Nukrus" - jutustus 1926. ,,Õpilane Valter" - jutustus 1927. ,,Udu" - jutustus 1928. ,,Pankrot" - jutustus 1929. ,,Avasilmi" (või esimesed sammud) - jutustus 1932. ,,Tagahoovis" - jutustus 1933. ,,Tuulesellid" - novell 1933. ,,Vaikne nurgake" - novell1934. ,,Väino Lehtmetsa noorpõlv" - 1935.
Tõnisson andis käsu Narva maha jätta. Punaarmee aga vallutas edasi Valga, Tartu ja Tapa. Aastavahetuseks jõuti Tallinna, Paide, Põltsamaa, Viljandi ja Pärnu lähistele. Vallutatud aladel organiseeris okupatsioonivõim oma nukuvalitsuse - Eesti Töörahva Kommuuni. Elanike alistamiseks rakendati terrorit. 23. detsembril määrati sõjaväe ülemjuhatajaks polkovnik J. Laidoner, kelle energilisel juhtimisel oli sõjavägi kogunud 13 000 meest ning 1919. a. veebruariks juba 30 000. Palju aitasid kaasa sõja edasisele käekäigule erialustel löögiüksused, s. h. Kuperjanovi pataljon. 12. detsembril 1918 saabus Inglise laevastikueskaader, tulid ka Soome vabatahtlikud. Oluliselt tugevnenud Eesti sõjavägi suutis lõpuks Punaarmee pealetungi edasiliikumise peatada. Suurt rolli selles mängis ka paranenud sõjatehnika. Relvastusega varustas Eesti armeed peamiselt Suurbritannia. Vabadussõjas olid Eesti armee löögirusikaiks kohapeal
Dateeri aastaga ja põhjenda oma valikut. I )Asutav Kogu võttis vastu I PS 1920 EV sai endale Riigikogu II) Vapsid võtsid vastu II PS 1934 III) Rahvuskogu võttis vastu III PS - 1938 13. Miks nim perioodi 1934 1939 Vaikivaks ajastuks? Nim selle perioodile kolm iseloomulikku joont. 1) riigikogu saadeti laiali 2) ainu partei - Isamaliit 3) ajakirjandus allutati järelvalvele 14. Miks oli Asutava Kogu poolt 1919.a vastuvõetud maaseadus sinu arvates EV arengule eriti täntis? Põhjenda. 15. Nim 2 Euroopa riiki, millest 20'datel kujunesid välja Eesti peamised kaubanduslikud partnerid. inglismaa, sm 16. Tõesta 2 nt, et alates 1921a astus Eesti võrdväärse partnerina rahvusvahelisele areenile. lääne riigid tunnustasid eesti is 17. KK. Balti riigid+ 2riiki, kes ohustasid Eestit enim Sm, Nõukogude Liit 18. Miks ei õnnestunid 20'datel luua Balti Liitu?
kohe peale sakslaste lahkumist. Esimene mobilisatsioon. Laidoneri juhtimisel loodi sellised löögijõulised väeüksused nagu Kalevi malev, sakala malev, Kuperjanovi pataljon jt. Alanud sõjas abistas Eestit inglismaa, kes saatis Soome lahte oma laevastiku ning varustas eestlasi ka relvadega. Tänu inglise laevastikule ei saanud vene laevastik merel operatsioone ette võtta. Soomest ja ka teistest põhjamaadest tuli Eestile appi vabatahtlike. Eesti rahvusvägede peale tung algas 2. jaanuaril 1919. Tungiti kahes suunas Narva ja Tartu. Juba 14. jaanuaril vabastati Narva ja mõne aja pärast ka Tartu. seejärel jätkusid juba Lõuna - Eestis. Kõiige suurem lahing peeti 30. jaanuaril Valga lähedal Paju mõisa juures (ajaloos Paju lahing), kus eestlased saavutasid ülekaaluka võidu. Paju lahingus sa surmavalt haavata leitnant julius Kuperjanov. Eesti rahvusvägede kiire edu põhjused on järgmised: *Eesti rahvas ei toetanud bolsevike;
aasta detsembris, kui Tallinnasse jõudsid Suurbritannia sõjalaevastik ja vabatahtlikud Soome armeed. Tänu inglaste abile oli Eesti rannik Nõukogude Punalaevastiku eest julgestatud. Briti laevastik tõi Eestile ka relvi ja varustust. USA andis Eestile eeskätt humanitaarabi. 23. detsembril nimetati Johan Laidoner Eesti Vabariigi Sõjavägede Ülemjuhatajaks ning algas vaenlase seljataguses väeosade loomine ja korraldamine. Tema energilisel juhtimisel oli sõjavägi kogunud 13 000 meest ning 1919. aasta veebruariks juba 30 000. 30. jaanuaril peeti Valga lähistel Paju lahing. Pajus oli Punaarmee viimane tugipunkt enne Valgat. Kui paju lahing oli võidetud, liiguti edasi Valkka, kus asus oluline radteesõlm. 24. veebruariks oli vaenlane Eesti piiridest välja aetud. Vastupealetungi käigus said Eesti väed saagiks üle 40 suurtüki. Leppimata ebaõnnestumisega, koondas Punaarmee 80 000 meest juba märtsis 1919 Eesti rindele. Eestlasi oli vastu panna vaid 30 000 meest
haaramist. Seetõttu asuti koondama vägesid ka Eesti piirile. 28. novembril 1918 alustas Punaarmee rünnakut Narva vastu. Seda ongi loetud Vabadussõja alguseks. Eesti Rahvavägi oli toona alles loodud (16. novembril) ning väikesearvuline: esialgu vaid 2200 meest. Seetõttu langes 1918. aasta lõpuks Punaarmee kätte ligi pool Eestit. Aastavahetuseks suudeti pealetung siiski peatada ning 7. jaanuaril 1919 alustasid Eesti väed vastupealetungi. 28. nov 1918 PA vallutas Narva, kehtestati Eesti Töörahva Kommuuni valitsus (J. Anvelt) Arestid, tapmised. Tallinnas tegutses E Ajutine Valitsus (K. Päts) 1919. a dets - jaan vallutas Punaarmee 2/3 Eestist Punaarmee 30 - 40 km kaugusel Tallinnast. 4. Miks kaotas Eesti Punaarmeele nii suure ala? Kuna Eesti vabariigi sõjalise ebaedu põhjuseks oli vastase ülekaal ja rahva meeleolu. Valitsusel polnud esialgu kedagi Punaarmeele vastu saata
Võidu põhjused Pärast J.Laodoneri tulekut on eesti sõjaväel keskne juhtimine Venemaal on kodusõda Eestit alahinnati venelaste poolt Abi Antanti riikidelt Vabatahtlike üksuste loomine Koolipoiste abi Seniste kõhklejate meeleolumuutus Sündmused 18.11.1918-Punaarmee rünnak narva vastu 1919- J. Laidoner eesti sõjaväe juhiks 1919 jaan. eestlaste vastutung 1919 mai- Sõda vene territooriumil, vene valged olid demilitariseeritud, nad alavääristasid Eestit 1919 juuni- juuli- Landeswehri sõda 1919 23.juuni- Võnnu lahing- Eestlased võitsid (võidupüha) 1919-loodearmee ründas Petrogradi- sai lüüa ja saadeti laiali 1919- sissetung Narva rindel-ei õnnestunud 1920 2. veebruar- Tartu rahuleping Tulemused määrati kindlaks Eesti riigipiir vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad
Võidu põhjused Pärast J.Laodoneri tulekut on eesti sõjaväel keskne juhtimine Venemaal on kodusõda Eestit alahinnati venelaste poolt Abi Antanti riikidelt Vabatahtlike üksuste loomine Koolipoiste abi Seniste kõhklejate meeleolumuutus Sündmused 18.11.1918-Punaarmee rünnak narva vastu 1919- J. Laidoner eesti sõjaväe juhiks 1919 jaan. eestlaste vastutung 1919 mai- Sõda vene territooriumil, vene valged olid demilitariseeritud, nad alavääristasid Eestit 1919 juuni- juuli- Landeswehri sõda 1919 23.juuni- Võnnu lahing- Eestlased võitsid (võidupüha) 1919-loodearmee ründas Petrogradi- sai lüüa ja saadeti laiali 1919- sissetung Narva rindel-ei õnnestunud 1920 2. veebruar- Tartu rahuleping Tulemused määrati kindlaks Eesti riigipiir vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad
Vabadussõda- sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini. Ebaedu: *vastased ülekaalus *relvastus kehvapoolne *puudus usk võitu *madal võitlusmoraal *puudusid abi ja liitlased *osad toetasid punaarmeed *puudus otstarbekas juhtimissüst. Edu: *Soomest tuli abiväge, hiljem ka Rootsist ja Taanist *moodustati vabatahtlike väeosi. Landeswehr'i sõda- oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega. Võnnu lahing- 19. - 23. juunini 1919 eestlaste ja saksa Landeswehri vahel, võitsid eestlased (võidupüha). Asutav Kogu- Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920. Tartu rahu- 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõppes Vabadussõda ning pandi alus Eesti Vabariigi iseseisvusele. Rahareform- 1
Seetõttu lasi Goltz baltisakslastel Lätis riigipöörde korraldada ning kukutati Ulmanise valitsus. Eestis kasvas viha sakslaste vastu. 1919. a juunis said Võnnu lähedal kokku Eesti ja Saksa eelosad, kes pidid itta taanduvaid enamlasi jälitama. Kuid omavaheline vaen oli liialt suur. Sakslaste edu vallutasid Võnnu linna. 2.etapp: Võnnu lahing. algas sakslaste pealetungiga. Saabusid Eesti varuüksused ning Goltz arvas, et plaan on ebaõnnestunud. Sakslased taandusid. 23.juunil 1919 a marssisid Rahvaväe üksused Võnnu linna sisse. Tekkis kõva sõjavaimustus! RAHU_____________________________________________________________________ Rahvavägi pidi ühe enam sekkuma Venemaal olevatesse sõdadesse. Eesti sõdur seda ei tahtnud. Kasvas sõjatüdimus, süvenesid majandusraskused, tugevnes vasakerakondade rahupropaganda. Vene valitsuse ettepanek alustada rahuläbirääkimisi. Ebaõnnestus, algas Loodearmee pealetung. 1919
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
