’’Liikide arengut. teadmised tulevad selleks, et laps seal kasvada Nimetas oma tekkimine’’ 1859 keskkonnast, enne seda pole saaks, see teooria on arengustaadiumid ’’inimese põlvnemine’’ 1midagi. ’’metafüüsiline (imikustaadium, varane 1871 ’’emotsioonide arenguteooria’’. lapsepõlv, hiline lapsepõlv, väljendumine inimestel noorus) ja loomadel’’ 1872. W. Preyer G.S. Hall S. Freud A. Binet J. M. Baldwin A
Hartmanni memoriaalnäitusest). Hiljem tegi eelnevast orkestratsiooni Maurice Ravel. Nikolai Rimski- Korsakov Venna eeskujul pidi temast saama mereväe ohvitser.1856astus Peterburi Mereväe kadettide kooli. Külastas tihti ooperietendusi ja õppis kõrvalt klaverimängu. (Balakiv tema juhendajaks) 1862 pidi mõneks ajaks katkestama muusikaga tegelemise, kuna kooli lõppedes ootas teda 3aastane mereväe teenistus. Naasnud Peterburi pühendub täielikult loomingule. 1871 võttis vastu orkestratsiooni ja kompositsiooni õppejõu koha Peterburi konservatooriumis. 1880aastaks oli välja õpetanud palju noori heliloojaid. Tänapäeval kannab Peterburi konservatoorium Rimski Korsakovi nime. Looming: Armastas muinasjutulisi teemasid, ka kaugete maade kõlavärve, meisterlikke sümfoonilisi meremaalinguid. Tähtsamad teosed: 15ooperit, nt ,,Muinasjutt tsaar Zaltaanist", ,,Surematu Kastsei", ,,Kuld kikas" jt. Sümfoonilised süidid: ,,seherezade";
Kordamise Küsimused Ajalugu 1. Rahvusliku liikumise( ärkamisaja) eeldused?( majandus, poliitilised, kultuur) Eesti ala majanduslik arenemine, restiharitlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kommunikatsiooni võrgu avardumine, rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. 2. Mida nim Rahvuslikuks liikumiseks (millal? Mida nõuti?) ? Toimus 19 sajandil eesmärgiks oli sisendada eestlastele et ,,eestlane olla on uhke ja hea" 3.Ärkamisaja seltsid ja nende tegevus( ka uue rahvusliku tõuse ajal) ? 1872 Eesti kirjameeste selts *uue kirjaviisi juurutamine *kooliraamatute väljaandmine *keele edendamine. 1870 Eesti põllumeeste selts *tõu ja sordi aretuse edendamine * 1865 Vanemuine *laulupeod *harrastus teater EÜS * eesti lipu sisseõnnistamine *rahvaluule kogumine * panid aluse eesti rahvamuuseumile 4. Nimeta Rahvusliku liikumise üritusi, organisatsioone! Nende tähtsus? Esimene Üldlaulupidu 1869. Eestve...
Modernism Modernism · Prantsuse keeles moderne 'uudne', 'nüüdisaegne' · Modernism on ühine nimetaja kirjanduse, kunsti jm ühiskondlik-kultuurilise tegevuse suundadele. · Kerkis esile valgustuse ideede jõudmisega üldisesse kultuuripraktikasse 19. sajandi teisel poolel. · Modernismi seostatakse moodsa ühiskonna ehk modernse ühiskonna ellurakendumisega. · Vahel kasutatakse terminit "modernism" ka uusaja sünonüümina. · Modernism kestis kuni II ms , teiste käsitluste järgi 1960. aastateni, mil hakkas üle kasvama postmodernistlikuks. Modernism kirjanduses 1 · Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. · Algselt luules, hiljem jõudis ka proosasse ja draamasse. · 20.saj keskpaiku oli modernistliku kirjanduse mõiste saanud üldvastuvõetavaks. · Kirjanduses kajastuvad nii langusmeeleolud kui ka püüd elu ja olemist mõtestada. · Märksõnadeks on mosaiiksus ja mitmetähenduslikkus...
Puritanism Tekke põhjused:Puritaarid olid protestandid, kes nõudsid anglekaani kiriku täieliku puhastust katoliiklusest. Nad ei leppinud pooliku reformatsiooniga kirikuteenistuse välistes vormides ja kirikujuhtimises, sest väga palju oli säilinud katoliku missa toredust, kirikud olid suurejoonelised ja tähtsalt kohal olid pühakute kujud. Kelle toetusel:Levikut soodustas majanduslik areng ja kapitalistlike manufaktuuride teke, tööliste töö intensiivistuminw, tuli hakata tööl käima, see kiskus inimesed eemale tavalistest perekondlikest suhetest ja kirikust. Iseloomulikmuad jooned: Jumalale on meelepärane kui inimene juhib edukalt ettevõtet, kaupleb osavalt ja rikastub. Iga kristlase saatus sõltub jumalast. Töö õilistamine, töö kultus. Kirikus nõuti kõige kõrvaldamist, mis meenutas katoliku kiriku rikkust ja toredust. Uued inimtüübid:töökas, kokkuhoidlik,kitsi,rõhutatult usklik,askeetlik,vaikiv, ei talunud elurõõmu avaldust. Pidas sobimatu...
Loodi Eesti Üliõpilaste Selts, mida saksa üliõpilased ei tunnustanud ja taga kiusasid. EÜS valis oma lipuvärvideks sinimustvalge. Lipp õnnistati Otepää kirikus 4. juunil 1884 a. Peagi sai sinimustvalge lipp laiemalt tuntuks ja muutus kogu Eesti sümboliks. Rahvusliku teatri ajaloo alguseks peetaks 1870, mil Tartu "Vanemuises" etendus Lydia Koidula "Saaremaa onupoeg". See etendus pani aluse järjepidevale eesti teatrile, mis esialgu tugines asjaarmastajatel. 1871. aastal toimus esimene eesti teatrietendus Tallinnas "Estonias", seejärel paljudes Eesti linnades ja ka maakohtades. 1880. aastal algas Eestis venestusaeg, millega Vene tsaarivõim püüdis vähendada baltisaksa mõisnike võimu Eestis. Koolid ja riigiasutused muudeti venekeelseks, hakati aktiivselt levitama vene õigeusku. Venestuspoliitika takistas igati rahvuslikke organisatsioone ja ajakirjandust. Sai selgeks, et Eesti rahvusliikumine ei saa oma
hääletamiste läbiviimise kiirendamiseks. Paraku oli see leiutis kommertsiaalne läbikukkumine. Selle tulemusena lubas Thomas endale, et leiutab tulevikus ainult asju, mis on teatud sihtgruppidele kasulikud. 1869. aastal suundus Thomas Edison New Yorki. Ta jätkas oma tööd seoses telegraafi puudutavate leiutistega ning arendas välja oma esimese eduka masina täiustatud börsitelegraafi. Selle leiutise eest maksti Edisonile 40 000 dollarit, mis aitas tal avada oma personaalse labori 1871. aastal New Jersey's. Järgmise viie aasta jooksul töötas Edison välja masinaid, mis suurelt parandasid telegraafi kiirust ja efektiivsust. Sel perioodil ta ka abiellus ning lõi pere. 1876. aastal müüs ta oma laboratooriumi maha ning liikus väikesesse külla Menlo Parki, 40 kilomeetri kaugusele New Yorgist. Seal ta lõi endale ka uue laboratooriumi, millest hiljem sai eeskuju mitmete modernsete uurimiskeskuste loomiseks. Ka seda peetakse Edisoni suureks leiutiseks.
Rahvuslik ärkamisaeg. Tähtsus *Hakkati tundma end ühtse rahvana *Sündis rahvuslik teater *Tekkis rahvuslik kunst *Pandi alus laulupidude traditsioonile *Koguti ja kirjutati üles rahvaluulet *Kujunes välja ühtne kirjakeel Eeldused: 1. eestlaste eneseteadvuse tõus 2. pärisorjusest vabanemine Eestimaal 1816 a. Ja Liivimaal 1819 a. 3. Talude päriseksostmine 4. Majandusliku jõukuse kasv 5. haridusliku taseme tõus 6. Rahvusluse ideoloogia levik(baltisakslased-eestlased) 7. Estofiilide tegevus 8. Eesti päritoluga intelligentide ilmumine Rahvusliku ärkamisaja perioodid Algus: 1850. aastate algus 1869. 1857 - "Kalevipoeg" (Friedrich Reinhold Kreutzwald) - "Perno Postimees" - Johann Voldemar Jannsen. 1860-1880 Rahvusliku liikumise kulminatsioon 1862- "Kalevipoja" rahvaväljaanne 1864 - "Eesti Postimes" J.V.Jannsen. Tartu. Palvekirjade kampaania Aleksandrikooli rajamiseks, Köler. 1865- laulu- j...
Fjodor Dostojevski Elu ja looming Pärit moskvast isa (arst vaesehaiglas) oli lahti öelnud vaimuliku seisusest, pidas oluliseks karjääri , tahtis saada aadlikuks. Oli karm iseenda ja laste vastu Elu lõpus ületas unistuste piiri, hakkas mõisnikuks. Siis aga hakkas jooma ,laastus. Ema-vastand isale, kaupmeheperekonnast, lihtne, südamlik, andis lastele alghariduse, õpetas pühakirja, piiblilugusid, helge ja helde. FD-üksik,kinnine, luges palju Õpinud- 1834-36 õppis pansionides, karm distsipliin. 1836.a tekkis kirjandus huvid. Luges paju romantikuid 1837 suri ema, 1839 tapeti isa. 1838-43 peterburi sõjaväeisendite kool- raske periood.Ei soovinud saada sõjaväelaseks vaid unistas kirjandus tegevusest. 40ndate Looming 1844-45 ,,Vaesed Inimesed" FD-d huvitab inimese hingeelu, psüühika ja sotsiaalse keskkonna vastastikune mõju. 1846- romaan ,,Teisik" 1847 ,,Valged ööd" Kokkuvõte: 40ndate jutustused ja ,,teisik...
tänulikult Lönnqvisti meenutanud, kes oma kehvuseski Kivi olemasolu võimaldas. Need aastad, mis Aleksis Siuntios veetis, olid üksainus tööpäev, kuigi see meeleheitlik töö teda ainelisest viletsusest ei päästnud. Elu lõpupoole plaanitses ta, kuidas põllutöökooli pääseda, et siis kuskil kupja või valitseja kohta saada. Kuid 1870. Aasta paiku hakkas Kivi vaimne tervis järsult nõrgenema ja kevad-talvel 1871 viidi ta Helsingisse, kus paigutati vaimuhaiglasse, ja kahjuks tunnistasid arstid ta parandamatuks. Selle järel viidi ta tagasi maale ühe oma rätsepast venna juurde, ja kihelkond määras talle nagu vallavaesele elatiseks viis tündrit rukkeid aastas. Ta suri venna kodus Tuusula järve ääres 1872. Aastal. Loomingust Aleksis Kivi pani aluse soomekeelse kunstipärase proosa- ja näitekirjandusele. Tema kuulsaim romaan on ,,Seitse venda''
Muinasaeg 1. Kuidas jaotatakse ajalugu? • Vanaaeg – 3000eKr-5 saj pKr (476, Lääne-Rooma langus) • Keskaeg – 5-16/17 saj (1453/1492/1517) Pütsantsi langus, Ameerika reformatsioon Saksamaal • Uusaeg 16-20 saj algus I MS 1914-1918, poliitilise korralduse uuesti ülesehitamine 1901 – viktoriaanliku ajastu lõpp 1871 – Saksamaa keisririik • Uusim aeg/lähiajalugu – 20 saj…… 2. Kuidas jaguneb muinasaeg? • Kiviaeg ü Vanem kiviaeg e paleoliitikum Esimeste inimeste kujunemisest jääaja lõpuni ü Keskmine kiviaeg e mesoliitikum - U 9000 - u 5000 aastat eKr ü Noorem kiviaeg e neoliitikum - U 5000 – u 1800 aastat eKr • Pronksiaeg 1800 eKr-500eKr • Rauaaeg 500eKr- 13 saj. 3. Kiviaja kultuurid. • Kunda kultuur – levis 11000-7000 a eKr ,Euroopa lõunaalad, asukohaks Pulli küla, Läänemere idakallas Poolast Soomeni. Tööriistad kivist, luust ja sarvest, kõvast kivimist, maeti selili, käed kinni seotud, asju pandi juurde, elatusaladeks oli jahtimine ja kalapü...
REALISM AND NATURALISM Lecture 6 Post Civil-War America • United States fully settled from the East Coast to West Coast • Profound changes: technological changes = US becomes modern industrial state • US became more confident in itself • Immigration – large population of immigrants no longer spread to west, become the labour force to the factories, also dramatic growth in cities • New tension in society, what it really means to be an American • Income disparities – big gap between people who are rich and people who are poor • Westward expansion – people can think about optimistic things happening when they think about the positive things happening in the country • United States as an urban nature: skyscrapers, full of people etc Intellectual and literary trends • Darwinism • Social Darwinism • ...
(Kool) (klass) (Nimi) Libahunt Arvustus (kuupäev) AUGUST KITZBERG Eesti draamakirjanduse üks rajajaid August Kitzberg sündis 29. detsembril 1855. a Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku peres. Ta kasvas üles kooliõpetajast venna juures Karksi vallas, kelle käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana. Alates 1871 aastast töötas Kitzberg mitmel pool vallakirjutajana. 1894 pidi ta venestusreformide tõttu sellest ametist loobuma. Kuni 1901 aastani elas Kitzberg Lätimaal töötades mitmes vabrikus kontoristina, 1898-1901 elas Riias. Aastatel 1901-1904 töötas Kitzberg Tartus "Postimehe" juures ärijuhina, 1904-1920 oli Tartu Hüpoteegi Seltsi pangaametnik, aktiivne EKSi tegelane. Kitzberg oli vanema põlve
see ajendas Koidulat ka edasi näitekirjandusega tegelema. Nii valmiski juba sama aasta sügisel ühest Jannseni jutustusest ,,Naabre tütred" mugandatud näidend ,,Maret ja Miina ehk Kosjakased", mis oli nii vormilt kui ka sisult tunduvalt eelmisest nõudlikum. Ka see näidend oli sarnaselt eelmisega kerge, lõbusa ja jämekoomilise sisuga. ,,Kosjakaskede" näol on ajaliselt üsna kauge külajutt üle toodud rahvusliku liikumise kaasaega. Koidula esimene päris algupärane näidend oli 1871. aastal esietendunud ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". Tegemist on Koidula kõige tuntuma naljamänguga. ,,Säärase mulgi" süzee aluseks oli ilmselt Perno Postimehes avaldatud lugu saarlasest, kes kehva lugemisoskuse tõttu pidas soola hinda ajalehes tangude omaks ning tuli suure teenistuse lootuses tangukoormaga Pärnusse, kuid pidi siis häbiga tagasi minema. ,,Säärase mulgi" keskmes on näidendi lõpus õnneliku lahenduseni jõudev armuintriig.
Romantism Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine 18. sajandi revolutsioonide tulemustes. Romantism oli reaktsiooniks kodanliku korra võidule. Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule. Paljud romantilised teosed kajastavad kirglikku tulevikuühiskonna unistust, on feodalismivastased, seoses oma ajastu vabadusliikumisega. Isiksuse vabastamise, võõrandumise ületamise jms. mõistetega opereerides on r...
muusikaline draama Verdi leidis, et publik tuleb teatrisse ooperit ka vaatama, mitte ainult kuulama Verdi tõi uuendusena ooperisse lavalise kvarteti igaühel oma tunded ja oma tekst. Ooper "Aida" "Aida" on Giuseppe Verdi neljavaatuseline ooper. Mariette Bay tekstisse põhineva liberto on kirjutanud Antonio Ghislanzoni. Ooperi jutustus on asutatud vaaraode aja Memphisse ja Teebasse. Ooper telliti Verdilt Suessi kanali avamise puhul. Esietendus oli Kairos 1871. Giuseppe Verdi looming Giuseppe kirjutas enamasti ajaloolistel teemadel, põhiliselt patriolistlikel teemadel. Tema teostes oli kõige olulisemal kohal tekst. Ooperite süzee aluseks on väärtkirjandus (Shakespeare, Schiller, Hugo) Verdi ooperites on kahekordsed konfliktid: konfliktid tegelaste vahel konfliktid tegelastes enestes Muusika annab ilmekalt edasi karaktereid, tundeid, romantilisi kontraste. Teosed on meloodiarikkad, jõulise rütmiga ja
koolikirjanikuna. 1865 hakkas ta saatma kaastööd Eesti Postimehele, hiljem ka liberaalsetele vene- ja saksakeelsetele ajalehtedele. 1868 jäi rahuldamata Jakobsoni taotlus asutada Peterburis eestikeelne ajaleht. Jakobson osales Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses. 1868 ja 1870 pidas Jakobson Vanemuise seltsis kolm isamaakõnet, mis 1870 ilmusid raamatuna. 1871 asus Jakobson elama Tallinna, kuid ei saanud ka seal luba eestikeelse ajalehe asutamiseks. 18721874 töötas Jakobson Vana- ja Uue-Vändra valla kirjutajana. 1874 ostis Jakobson Vändra lähedal Kurgja talu, millest ta kavatses teha näidismajapidamise. Samal aastal korraldas ta Vändras Eesti esimese künnivõistluse. Jakobson valiti Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi presidendiks. Neis
A. G. Bell oli tuntud telefoni leiutajana ning veel teadlase ja novaatorina. Ta leiutas esimese praktilise telefoni. Hariduse said ta Edinburghi ülikoolis ja Londoni ülikooli instituudis.Töötas inventorina, teadlasena ja ta oli aastast 1873 Bostoni ülikooli häälefüsioloogia professor. 1876. aastal ta patenteeris esimese ALEXANDER GRAHAM BELL kasutuskõlbliku telefoni ning uuris ka kõne salvestamise ja taasesitamise võimalusi. 1871.aastal alustas ta koostööd tegema kurtidega ning aastal 1872 asutas ta kooli kurtidele, mis sai osa Bostoni ülikoolist. 7.märts 1876 edastati heli mööda ühte traati, ta edastas inimese kõne. 1877.aastal alustas ta Bell Telephone Company, kuna Belli telefoni patient oli üks kõige väärtuslikumaid patientidest
AUGUST KITZBERG Eesti draamakirjanduse üks rajajaid August Kitzberg sündis 29. detsembril 1855. a Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku peres. Ta kasvas üles kooliõpetajast venna juures Karksi vallas, kelle käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana. Alates 1871 aastast töötas Kitzberg mitmel pool vallakirjutajana. 1894 pidi ta venestusreformide tõttu sellest ametist loobuma. Kuni 1901 aastani elas Kitzberg Lätimaal töötades mitmes vabrikus kontoristina, 1898-1901 elas Riias. Aastatel 1901-1904 töötas Kitzberg Tartus "Postimehe" juures ärijuhina, 1904- 1920 oli Tartu Hüpoteegi Seltsi pangaametnik, aktiivne EKSi tegelane. Kitzberg oli vanema põlve kirjanikest ainuke, kes toetas ka tärkavat
*Ümbritsevat kujutati tõetruult ja ilustamata. Realistidelt oodati objektiivsust, nad maalisid seda, mida nägid. *Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone, neid ei asendatud erksamate või harmoonilisematega. Enamasti valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. *Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. 4. Vene realism: *Venemaal tegutses Rändnäituste Ühing, mille liikmed ehk peredviznikud korraldasid alates 1871. aasta kevadest mitmel pool Venemaal näitusi. Nende eesmärk oli tutvustada ja propageerida Venemaal vene realistlikku kunsti. *Kunstnikud kujutasid stseene rahva elust ja Venemaa ajaloost, esitasid progressiivsete kultuuritegelaste portreid, näitasid kodumaa looduse ilu. Sageli olid teosed teravalt kriitilised ja tsarismi väärnähtuste vastased. 5. Barbizoonlased - mõiste: *1830-ndatel aastatel hakkas rühm Pariisi maalikunstnikke pikemalt peatuma
1804 aastal Tallinna linnavolikogu valimised baltisakslased tõrjuti linnavalitsusest välja. 1938.aastal ka vabariigi esimene president Jakob Hurt 1870 Eesti Aleksandkikooli president 1872 Eesti Kirjameeste Selts 1888 üleskutse rahvaluule kogumisele "Vana kannel" Jannsen 1857 "Perno Postimees" Pärnus 1864 "Eesti Postimees" Tartus 1865 Vanemuise Selts Tartu 1869 esimene üldlaulupidu Tartu 1871 Eesti Põllumeest Selts C. R. Jakobson 1867 kooliõpikud 1868-1870 3 isamaakõnet 1874 Kurgja näidistalu 1878 "Sakala" Veel mõned tuntud inimesed Jaak Peterson Friedrich Robert Faelmann Friedrich Reinhold Kreutzwald Anton Hansen Tammsaare Eesti Vabariigi arengulugu aastatel 19181940 Romanovite tsaaridünastia valitsemisaja lõpp Eestis 1917. aasta algul ligi 100 000 vene sõjaväelast; AJATELG KUI VIITSITE ... 1857 J.V
nimetama Kolme Kuninga Uniooniks. Sellega ühines peatselt 28 Saksa riiki. Sündmuste käiku sekkus Venemaa, kelle survel pidi Preisimaa Olomouci linnas kirjutama alla kokkuleppele Austriaga, millega ta lubas loobuda Saksamaa ühendamise plaanist enda juhtimise alla. Ühtlasi taastati ka Saksa Liit, milles liidriroll kuulus Austriale. Kokkulepet hakati kutsuma Olmützi alanduseks. Pärast võitu 1866. aastal Austria ja Prantsusmaa üle kuulutatigi Versailles' lossi peegelsaalis 1871. aasta 18. jaanuaril välja Saksa keisririik. Saksa Teine Reich (1871-1918) Uut keisiririiki valitses Preisi Hohenzollernite dünastia ning selle pealinnaks oli Berliin. Keisririik ühendas kõiki saksa laialipillutud alasid, peale Austria Kleindeutschland ehk Väike-Saksamaa. Alates 1884. aastast hakati asutama ka mõningaid kolooniaid väljaspool Euroopat. Perioodil peale Saksamaa ühendamist, mida tunti ka Gründerzeit nime all,
ühe Vana-Egiptuse armastuslegendi, mille järgi pidigi kirjutatama tulevane muusikateos. Verdi õppis tundma Egiptuse ajalugu, traditsioone, kombeid ja religiooni. Selle ooperi jaoks võeti kasutusele koguni nn. Aida-trompetid, mida kasutatakse "Võidumarsis". See pill meenutab Vana-Egiptuse pille: nad on ühe ventiiliga, sirge 1.5 meetri pikkuse toruga ning As ja H nootidega. Kõlaliselt on pill trompeti ja trombooni vahepealne ning andis etendusel suure efekti. Esietendus 24. detsembril 1871. aastal oli suurejooneline. Laulsid parimad Itaalia solistid ja etendusel oli triumfaalne edu. Kuue nädala pärast 8. veebruaril 1872.aastal oli "Aida" teine esietendus Itaalias Milano La Scalas. Ning taas saatis etendust sama suur menu. See ooper on Verdi parimaid teoseid. "Aidaga" ta jõudiski reformini, mida nii kaua ettevalmistanud oli. Orkester omandas varasemast palju suurema osatähtsuse ning esitas paljusid juhtmotiive. Esiplaanile jäi aga siiski vokaalne väljendus.
seminar Valgas. Seminari võeti vastu iga kolme aasta tagant, õppetöö kestis samuti kolm aastat. Seminari pääsemiseks nõuti kirikuõpetaja soovitust ja kihelkonnakooli lõputunnistust. Ülalpidamiskuludeks tuli maksta 3540 ning õppematerjalide eest 1015 rubla. Õpetust anti saksa keeles, õppeaineteks usuõpetus, rehkendamine, maateadus, laulmine, klaveri, oreli ja viiuli mängimine ning harmoonia. Aastal 1871 muudeti töökorraldust, õpilasi hakati vastu võtma igal aastal ning pikendati õppeaega kolmelt aastalt neljale. Seminari juures korraldati ka esimesed täienduskursused. Ärkamisaeg oli üle-euroopaline nähtus, eestlastel oli valida sakslasliku ja veneliku vahel. Ärkamine sai võimalikuks tänu sellele, et Hurt, Jakobson, Jannsen ja Koidula jäid eestlasteks. 1865 asustati laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" ning ,,Estonia". 1867. aastal
R. Kreutzwaldiga mõjutasid oluliselt tema vaateid ja loomingulist arengut. 1860. aastate teisel poolel kujunes temast rahvusliku liikumise taotluste ja patriootilise võitlusvaimu mõjukaim väljendaja eesti luules. Hoogne osavõtt ,,Vanemuise" seltsi tegevusest, eriti näitemängude korraldajana, pidev esinemine luuletuste ja juttudega, kirjavahetus soome ja saksa literaatidega tõstsid Koidula väljapaistvale kohale kujunevas eesti kultuurielus. Teekond Soome koos isa ja vennaga 1871. aastal oli selle kõrgperioodi kulminatsiooniks. 1873. aastal abiellus Koidula Tartus arstiteadust õppinud lätlase Eduard Michelsoniga (1845- 1907) ja asus koos mehega Kroonlinna, kuhu viimane oli saanud sõjaväearsti koha. Eemal elades ei kaotanud Koidula sidet kodumaaga; ta jätkas oma loomingulist tegevust, käis sageli Eestis, suhtles Peterburi eestlaste ning eestisõbralike teadlastega. 1876-1878 viibis Koidula koos
Futurism (Giacomo Balla, "Abstraktne kiirus + Heli" 1913- 1914) Triin Kingu 12 c 11.09.2012 (19 saj. Itaalia) Tekke eeldused Tööstuslik revulutisoon Tööstuslinnade väljakujunemine ühes riigis mitu erinevat haldusüksust põhjustas karmi vastuolu uue elulaadiga Uue ja vana kontrastid Noorte vastuolu traditsioonid, provintslik kord ja ka ülirikkalik kunstipärand, kui tõke kaasaega sobiva kultuuri ning Lääne-Euroopani järelejõudmise ees ; usuti areng liiga aeglane ning riik vajaks kiiret muutust -> Uueks jumaldusobjektis sai kunst, mille kaudu loodeti selgelt katkestada sidemed minevikuga (Itaalia keeles futuro e. tulevik) Futurismi areng Kärarikas algus: Futurism kui programm sündis enne kui vastavas stiilis kunst Futuristid avaldasid manifes...
Lähiajalugu Saksamaa keisririigi sünd 1871 Kuninganna Victoria (Inglismaa) surm 1901 I maailasõda 1914-1918 20.sajandi algus imperialism (I impeerium Roomas) Imperialismi tunnused: 1) Monopolide tekkimine (konkurentsitu ettevõte/ettevõtete ühendus) nt: autotööstus FORD USA's 2) Kapitali väljavedu ületab kaupade väljaveo (kapital raha kolooniatesse) 3) Turgude jaotamine monopolide vahel 4) Jõuab lõpule koloniseerimine ehk kolooniad 8 suuremat impeeriumit: 1) Saksamaa
Bremen" töötlus, Lydia Koidula on selle Eesti oludele ja ärkamisaja ideedele kohandanud. Lisaks on Lydia Koidula sellele etendusele kirjutanud laulud ja viisid ning saatis etendust klaveril. Peale selle muretses ta veel parukate, kostüümide ja jumestuse eest. Etenduses mängisid kaasa Koidula vend ja tema sõbrad. Siis ei peetud sündsaks, et laval esineksid naised. Lydia Koidulalt pärit olid ka näidendid "Kosjakesed ehk Maret ja Miina", mis esietendus 1870. aastal ning 1871. aastal etendunud "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". Kiiresti levis näitemänguharrastus teistesse linnadesse. 1880. aastail oli näitemängude esitamine ka maal juba sagedane; mängiti rehealustes ja koolitubades. 1882. aastal ehitati Abram Simoni poolt Toilasse Eesti esimene maateatrimaja. Lavakunsti pidevaks viljelejaks jäi "Vanemuise" selts. Peale Koidulat jätkas seal Sachker, kelle ajal esietendusid C. R. Jabobsoni "Arthur ja Anna" (1873) ja J. Kunderi
Nende Koidula algatusel, juhtimisel ja osavõtmisel lavastatud teostega rajas Koidula eesti rahvusliku teatri. 1872 . aastal avaldas ta oma kuulsama naljanäitemängu "Säärane mulk". Koidula luulet iseloomustab poeetiliste vahendite meisterlik rakendamine, mitmekülgne värsitehnika ja ilmekas, varjundirikas keel. Koidula jutulooming lähtub põhiliselt võõreeskujudest. Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni (1845-1905) kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis seal Lydial esimene laps Hans Voldemar kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna. Aastal 1880 kirjutas Koidula oma viimase näidendi ,,Kosjaviinad'' ja hoolitses ühtlasi
kultuuri. Teises kõnes ,,Võitlemised eesti vaimupõllul" (1870), mille Jakobson pidas ,,Vanemuise" seltsi 5. aastapäeval, ennustas ta eesti kultuuri peatset tõusu ja hoiatas selle saksastumise eest. Kolmandas kõnes ,,Nõiausk ja nõiaprotsessid" (1870) kirjeldas ta keskaja nõiaprotsesse ja nõiausku. Ta hindas kõrgelt neid teadlasi, kes julgesid nõiaprotsesside vastu võidelda ja hoiatas eestlasi ebausu eest. 1871. aastal asus Jakobson elama Tallinna ja tahtis ka siin eestekeelse ajakirja asutamise luba, aga ta ei saanud seda ja lahkus. Järgnevatel aastatel oli ta Vana ja UueVändra valla kirjutaja. 1874. aastal valiti Jakobson Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi presidendiks. Neis seltsides pidas ta põllumajandusealaseid teadmisi ja uuendusi tutvustavaid ning rahva majanduslikku ja
tundsid end vabamatena, lõbusamatena. Hakati rohkem väljas käima, reisima, riietuma vabamalt. Victoria ajastu kõrgklassi mood Töölised? Lapsed? Viktoriaanlik mood vol II Naisõiguslased e sufrazetid INGLISMAA POLIITIKA PÕHIJOONED Mõjukaim briti poliitik XX saj algul oli David Lloyd Georges Seati sisse pensionid ja alandati makse Iirimaale anti õigus valida oma parlamenti SAKSAMAA XX SAJANDI ALGUL Saksa riik kuulutati välja 1871.a Versailles´i lossi peeglisaalis Suurimad teened Saksa riigi tekkimisel olid Otto Leopold von BISMARCKil SAKSAMAA XX SAJANDI ALGUL XX sajandi algul oli Saksamaa kõige kiiremini arenev riik maailmas. Selle põhjused olid: Prantsusmaalt sõjasaagiks saadud Elsassi ja Lotringi söetootmispiirkonnad Prantsusmaalt saadud kontributsioon ehk sõjakahjutasu Kolooniad Aafrikas Saksa tehastel oli Euroopa moodsaim sisseseade
Lydia Koidula Elulugu Ta lpetas 1861. aastal Prnu saksa krgema ttarlastekooli. Prast seda abistas isa ajalehets. Tartus elades vttis Koidula osa trkavast eesti vaimuelust ning vljendas loomingus rkamisaja vaateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" rkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu likooli arstiteaduskonna lti rahvusest lipilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sndis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem snnitas Lydia Tallinnas ttre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine ttar Anna. Koidula suri 1886. aastal rinnavhki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema prm Tallinnasse ja sngitati Metsakalmistule.
Konstantin Päts Sünniaeg: 23. veebruaril 1874 Sünnikoht: Pärnumaa Tahkuranna vald Vanemad: ema Olga Päts(Tumanova , neiupõlve nimega)- Gründeri perekonna guvernar, hiljem Tahkurannas talunaine, õmbles, ravis külarahvast. Elu datuumid 1847-1914 . Isa Jakob Päts(1841-1909)- ehitusmeister, kaitses talupoegade õigusi Riia kohtus,Jakob Päts kuulus ka sellesse eesti ärkamisaja tegelaste saatkonda, kes läksid St. Peterburgi Vene tsaarile palvekirja viima, milles viidati parunite ja mõisnike ebaõiglustele ja eesti talupoegade allasurutusele. Õed,vennad: Nikolai Päts-oli Räpina õigeusu koguduse preester aastatel 1904-1919. Sündis 1871- 09-05 ja suri 1940. Marianne Pung-sündis1888 ja suri 6. jaanuaril 1947 Kirovi oblasti Oritsi rajooni Gadõ turbarabas Voldemar Päts-sündis1878 ja suri Torontos 27. juulil 1958. Kunstipedagoog Päts töötas Tallinna koolides joonistusõpetajana, valiti 1907 esimese eesti kunstiorganisatsiooni Eesti Kunstiselts juhatuss...
vastavalt oma julgeolekupoliitikat. Samuti ei tahetud saavutada kompromisse ega kokkuleppeid, vaid oldi oma nõudmistes kinni. Üldised põhjused · Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi pärast · Imperialism · Kolooniate ümberjagamine · Natsionalism- oma rahvuse esiplaanile toomine · Militarism, võidurelvastumine, soov rakendada oma sõjaplaane Sõja eellugu · Esimesele maailmasõjale pandi alus juba Saksa keisririigi loomisega 1871. Juba siis alustas Saksamaa sõjaks valmistumist. · 1890datel töötati välja Schlieffeni plaan, mis nägi ette Euroopa vallutamist välksõja meetodiga (see plaan aegus sõja alguseks). · Sisuliselt oli Saksamaa sõjaks valmis juba 1890, eelnevalt oli sõlmitud liit Austria-Ungari ja Itaaliaga. · Sõda ei saadud siis veel alustada, kuna Saksamaal puudus põhjendus. See loodeti saada Austria-Ungari sisepoliitikast. I maailmasõja ajend
Talurahva seaduste vastuvõtmise põhjused: -Mõisniku seaduse kohalt: 1. Mõisamajandus ei õigustanud enam ära ja ei andnud tulemust -Tsaari seisukohalt: 1.Alexandr 1. pooldas reforme, soovis oma mainet eurooplaste silmis tõsta, et näidata et ta on liberaalne tsaar. Alustati selle näitamist Baltikumist sest oli rohkem euroopale avatud, kui venemaa. 3.Haritlaste seisukohalt: 1.Pärisorjus ei sobinud kokku valgustusideedega. Kristiseerisid pärisorjust. 4. Talupoegade seisukohalt: 1. Talupojad olid rahulolematud ja neid kardeti et võib toimuda ülestõus 2.1804.a- talupojad ei pääsenud küll pärisorjusest, aga neid ei tohtinud enam müüa,kinkida, pantidaja nussida. Liivimaa talupojad said õiguse omandada vallasvara, võisid maad osta ja talu edasi pärandada. Koormised viidi ka vastavusse maa suuruse ja ja väärtusega. Maad mõõdeti ja kaardistati tänu sellele. Koormised kirj. Vakuraamatusse. 1816/19(Liivimaal)-*Talurahvas kuulutati isiklikult vabaks...
juures koduõpetaja diplomi saamiseks eksami. Pärast diplomi omandamist töötas ta peamiselt oma isa abilisena ajalehe ,,Perno Postimees" väljaandmisel, kuid andis ka eratunde. Seejärel aitas ta isal toimetada ,,Eesti Postimeest". Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime ,,Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutisi. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878.aastal tuli Viinis ilmale teine tütar Anna. Lydia Koidula suri 1886.aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema põrm
Jannsen leidis, et ei eestlased ega sakslased suuda eraldi venestusele vastu panna ning peavad seetõttu unustama endisaegsed solvumised ja vastuolud. Seetõttu püüdis ta kaasata saksa seltskonna esindajaid mitmete eestlastele mõeldud suurürituse korraldamisele (näiteks pastor Willigerode üldlaulupeo ettevalmistamisel ja läbiviimisel 1869. aastal). Kuna C. R. Jakobsoni kirjutised olid üha enam vaenulikumad baltisakslaste suhtes lõpetas Jannsen 1871. aastal Jakobsoni kaastööde avaldamise "Eesti Postimehes". See andis viimasele põhjust süüdistada Jannsenit eestlaste reetmises sakslastele. 1880. aastal põhjustas "Sakalas" esitatud süüdistus, nagu võtnuks Jannsen rüütelkonnalt altkäemaksu, tollel insuldi, mille tulemusel ta muutus sisuliselt teovõimetuks. Carl Robert Jakobson ja Johann Köler, kes leidis, et eestlaste suurimateks vaenlasteks on endiselt balti parunid ja pastorid, kelle vastu võitlemiseks on parim võimalus
Johan Carl Ludvig Engel (sündinud Johann Carl Ludwig Engel; 3. juuli 1778 Berliin, Charlottenburg 14. mai 1840 Helsingi) oli Saksa päritolu Soome arhitekt.Tema isa oli Berliinis müürseppmeister Johann Philipp Engel (17521833). Ka poiss õppis müüri laduma.Ta õppis arhitektiks Berliini ehitus- ja kunstiakadeemias. 1800 sai ta maamõõtjaks, 1804 arhitektiks ning asus tööle Preisi riikliku arhitektina. Kui Preisimaa 1806 kaotas Napoleonile, siis ehitustegevus soikus. Nagu mitmed teisedki arhitektid, pidi ta mujalt tööd otsima. 1808 taotles ta Tallinna linnaehitusmeistri kohta, mille ta saigi. 1809 alustas ta tööd, kuid mõne aasta pärast pidi ta tööülesannete vähenemise tõttu finantsilistel põhjustel jälle sunnitud uut kohta otsima. 18141815 töötas ta Turus ühe töösturi teenistuses. Seal kohtas ta Johan Albrecht Ehrenströmi, kes juhtis äsja pealinnaks ülendatud Helsingi rekonstrueerimist ning otsis võimekat arhitekti. Engel ei läinud sii...
Russalka Tegu on Russalkaga, mis on pühendatud Soome lahes hukkunud soomuslaevale Russalkale. Russalka tuleb tegelikult vene keelest ja tähendab näkineidu. Mälestusmärgil kujutatud ingel näitab ristiga oletatava hukukoha suunas. Russalka tüüpi laevad polnud tegelikult mõeldud sõitma merel, vaid võitlema jõgede suudmetes. Laev valmis 1867a. Peterburis Galeeri saarel ja kaalus 1871 tonni.1892.a arvati Russalka rannakaitse soomuslaevade hulka. Russalka pikkus oli 62,3m , laius 12.8m ja süvis 3.3m. Aurumasina võimsus oli 705 hobujõudu. laev oli ühe vindi ja ühe korstnaga, ning ta võis arendada kiirust kuni 9-sõlme. Laeval oli kaks pöörtorni ning kummaski kaks 229mm suurtükki. Soomuse paksuseks oli 115mm. Russalka sarnanes nn. monitori tüüpi laevadega, mis oli üks vanemaid soomuslaevade klasse. Nimetus
Lydia Koidula (sünninimega Lydia Emilie Florentine Jannsen) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli, pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja vaateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Koidula oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik, tema loomingu seast leiab ka lastelaule. Samuti on ta meie rahvusliku teatri asutaja ja eesti algupärase näitekirjanduse rajajaid. Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna
Tallinna Humanitaargümnaasium Sõjandus Euroopas 19. Sajandil referaat Eduard Kamenski 11a 2012 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Prantsuse revolutsiooni mõju sõjanduse arengule 3. ,,Sõjakas sajand" 4. Massiarmee loomine 5. Üldise sõjaväekohustuse kehtestamise põhitegurid 6. Tehnika arengu mõju sõjandusele 7. ,,Sõjapidamine muutub humaanseks" 1. Sissejuhatus 19. sajandi kogu Euroopa oli korrastatud: riikide piirid olid selged, riigi juht oli absoluutse võimuga riigipea, rahvusvahelises suhtes kehtis kinlaksmääratud etikett. Sõjapidamine oli tugevalt seotud ühiskonna poliitilise arenguga. Muutus poliitilises korralduses tõi kaasa ka muudatusi sõjapidamises. Revolutsioon ühes valdkonnas kutsus selle esile ka teises. 2. Prantsuse revolutsiooni mõju sõjanduse arengule Pärast suurt revolutsiooni kehtestat...
meeldivaid lubadusi, valijate himude ja edevuse kõditamine ning laimata ja sõimata tööliste ees nende peremehi (Le Bon 1895). Ühesõnaga kõik mis ka tänapäeval valimiste ajal toimub. Mitte midagi ei ole paraku muutunud. Kasutatud kirjandus Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. (1974). Toim. A. Aarna, H. Hallik jt. Tallinn: Valgus English Encyklopedia. (2012). http://et.efactory.pl/Gustave_Le_Bon Ginneken, J. (1992). Crowds, psychology, and politics 1871 189. Toim. W.R. Woodward ja M. G. Ash. Cambridge Universiry Press Le Bon, G. (1936). Hulkade psühholoogia. Toim. J. Ainelo. Noor-Eesti kirjastu Tartus Tselpanova , P. (2012). , . http://www.epwr.ru/quotauthor/272/ Vikipeedia veebilehekülg. (2012). http://et.wikipedia.org/wiki/Gustave_Le_Bon
Emile Zola 1840-1902 Sept. 2010 Liisi Einmann Haapsalu Gümnaasium 11b Lühi elulugu Sündis Pariisis 2. aprillil 1840. aastal. Koolis käis Zola Lõuna-Prantsusmaal Aix- en-Provence'i linnas. 1857 viisid teed ta tagasi Pariisi. Ülikool jäi talle aga suletuks, kuid tal õnnestus kuulsa kirjastuse kaudu luua sidemeid impressionistlike maalikunstnikega, kelle kohta kirjutas ta ajalehes artikleid. Uuest kunstivoolust innustatuna valmis tema esimene raamat ,,Jutud Ninonile" (1864) Ent ei romantism ega impressionism polnud Zola kutsumus. Iseloomult oli ta teadlane, uurija ja kunstnik. Ta avastas enda jaoks naturalismi. Hiljem, kui ta oli selle suunaga laiemalt tutvunud kirjutas ta ,,Eksperimentaalromaani", ,,Naturalism teatris" ja ,,Naturalistlikud romaanikirjanikud...
Paraku oli see leiutis kommertsiaalne läbikukkumine. Selle tulemusena lubas Thomas endale, et leiutab tulevikus ainult asju, mis on teatud sihtgruppidele kasulikud. 1869. aastal suundub Thomas Edison New Yorki. Ta jätkas oma tööd seoses telegraafi puudutavate leiutistega ning arendas välja oma esimese eduka masina täiustatud börsitelegraafi. Selle leiutise eest maksti Edisonile 40 000 dollarit, mis aitas tal avada oma personaalse labori 1871. aastal New Jersey's. Järgmise viie aasta jooksul töötas Edison välja masinaid, mis suurelt parandasid telegraafi kiirust ja efektiivsust. Sel perioodil ta ka abiellus ning lõi pere. Tema esimeseks suureks leiutiseks Menlo Parkis oli õhuke fooliumplaadimängija. Masin, mis suudab lindistada ning reprodutseerida heli. Sellest saab alguse ka Thomas Edisoni rahvusvaheline kuulsus. Järgmiseks võttis Edison ette oma suurima väljakutse
RUDYARD KIPLING 1965-1936 * Was born in India, in Bombay * Father - an artist , a professor at Bobay art school * In 1871 - sent to England to school * He and his sister lived with family friends, often beaten * Found solace in books, literature, poetry * Suffered from a bad eyesight * Collection of poems "Schoolboy lyrics", at the age of 16 * 1881- after finishing school returned to India * 1882- 1889- a journalist in India and the USA * Collections stories, essays, articles . Department ditties (poetry) ; Barrack room
Meremäe Kool Oscar Wilde Referaat kirjanduses Jan-Erik Heering 2016 Oscar Wilde Elulugu Oscar Wilde O'Flahertie Wills Wilde sündis 16. oktoobril 1854 aastal Dublinis. Tema isa oli arst, ema luuletaja ja ajakirjanik. Pärast kooli lõpetamist õppis ta alates 1871. aastast Dublinis klassikalist filoloogiat ja jätkas aastatel 1874-1878 õpinguid Oxfordis. Seal vormus tema kunstikäsitus, mille kandvaks põhimõtteks oli . Sellega tõusis Wilde inglise estetismi juhtfiguuriks. Alates 1879. aastast elas ta dändi ja kunstikriitikuna Londonis. Loenguturneed viisid ta aastatel 1881-1884 Põhja-Ameerikasse, Prantsusmaale ja Inglismaale. 1884.
Marie Curie- 1867-1934; Poola teadlane; Koos abikaasaga uurisid Prantsusmaal radioaktiivseid aineid; Ainuke naine, kellele on antub Nobeli preemia kahel korral Charled Darwin-1809-1882; Inglise loodusteadlane; töötas välja põhjaliku õpetuse, mis tõi kaasa põhjaliku muutuse inimeste ettekujutuses maailmast; 1859.a ilmus temalt raamat ,,Liikide tekkimine loodusliku valiku teel" Wilhelm Conrad Röntgen-1845-1923; Saksa teadlane; 1895.a. avastas pooljuhuslikult katsete käigus röntgenikiired Ernest Rutherford-1871-1937; Inglise teadlane; oli üks teadlastest kes pani alguse tuumaajastule. Tänu sellele kiiritusravi, tuumajõujaamad ja tuumarelv. Albert Einstein-1879-1955; Relatiivsusteooria, muutis senised arusaamu ajast ja ruumist ; kõigi aegade targeim inimene Dmitri Mendelejev-1834-1907; Vene keemik; koostas 1869.a. nimekirja tol ajal tuntud keemilistest elementides, reastades need aatommassi suurenemise alusel Louis Pasteur-1822-1895...
Firenze, Toscana Nimi Kool Klass Firenze, Toscana Firenze on linn Itaalias Toscana maakonnas. Firenze asub Arno jõe ääres, peaaegu Itaalia poolsaare keskel. Firenze üldandmed: rahvaarv-373 446(2011.a andmed), pindala- 102,41 km2, kaitsepühak- Ristija Johannes, linna püha-24.juuni. Firenze vapp: Linna ajalugu Firenze rajasid 59.aastal e.m.a roomlased ja nimetasid selle jumalanna Flora järgi Florentiaks. Linna arengule aitas kaasa Arno jõel kulgev kaubandus. 8.sajandil oli linn Karl Suure valitsuse all. 10-11.sajandil kujunes Firenzest oluline käsitöökeskus .1115.aastal moodustati linnas vaba kommuun. 13.sajandil oli Firenzest saanud oluline kaubanduslinn . Arenes pangandus. Käibele tuli Firenze kuldraha floriin. 14.sajandil aeglustas linna arengut kahe panga pankrot ja katkupuhang. 15. sajandil tulid linnas võimule Medicid,...
Ajaloo kt muinasaeg 1) Kuidas jaotatakse ajalugu? Kuidas jaguneb muinasaeg? Muinasaeg ehk esiaeg ehk eelajalooline aeg -puuduvad kirjalikud allikad, umb 8,5 a.tuh ekr – 13 saj Kiviaeg (paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum) Pronksiaeg (Eesti mitte väga oluline, sest Eestis polnud tina ega vaske) Rauaaeg (vanim rauaaeg, keskmine rauaaeg, noorim rauaaeg) Vanaaeg Umbes 3000ekr- 5 saj. 476 Lääne Rooma langus Keskaeg Umbes 5saj (476) 1453 konstantinoopol vallutati. 1492- Ameerika avastamine 1512- reformatsioon Saksamaal, piibel peab olema emakeeles+jumala teenistus Patukirju hakati kirjutama ja abielluda võis. Uusaeg 1 MA (1914-1918)poliitiline korraldus lakkas olemast 1961 Kuninganna Viktoria 1 sureb, lõppeb viktorialik ajastu 1871 Saksa- Keisri riigi sünd Lähiajalugu Kestab veel 2) Kiviaja kultuurid. Kunda kultuur (11000-7000 a tuh tagasi) Sai oma nime Lammasmäe asukoha järgi, elamust...
Cavour 2) mässumeelne liikumine – G. Garibaldi 15. Itaalia ühendamisest polnud huvitatud Sardiinia, sest see oli iseseisev riik. 16. Saksamaa ühendamisel kaks riiki, kes soovisid Saksa territooriumil võimu saada, olid Preisimaa ja Austria. 17. Bismarckil õnnestus Saksamaa ühendada, sest ta lõi tugeva armee. Vajalikud olid Austria-Preisi sõda ja Saksa-Prantsuse sõda, et Preisimaa juhtimisel suudeti Saksamaa ühendada. Saksa keisririik kuulutati välja 18. jaanuar 1871. 18. Otto von Bismarck oli Preisimaa minister-president, tema politika oli kindlakäeline ja suuri küsimusi otsustati „raua ja verega“. 19. Venemaa suutis 19. sajandil endale vallutada Ida-Euroopa ja Põhja-Aasia. 20. Venemaa koloniaalpoliitikas kehtisid põhimõtted: unifitseerimine, bürokratiseerimine ja venestamine. See oli negatiivne, sest põlisrahval polnud valikut. 21. Vene eripära 19. sajandil: Vene impeerium moodustas 17% maakera
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
