Russalka (0)

Russalka
Tegu on Russalkaga, mis on pühendatud Soome lahes hukkunud soomuslaevale Russalkale. Russalka tuleb tegelikult vene keelest ja tähendab näkineidu. Mälestusmärgil kujutatud ingel näitab ristiga oletatava hukukoha suunas. Russalka tüüpi laevad polnud tegelikult mõeldud sõitma merel, vaid võitlema jõgede suudmetes. Laev valmis 1867a. Peterburis Galeeri saarel ja kaalus 1871 tonni.1892.a arvati Russalka rannakaitse soomuslaevade hulka. Russalka pikkus oli 62,3m , laius 12.8m ja süvis 3.3m. Aurumasina võimsus oli 705 hobujõudu. laev oli ühe vindi ja ühe korstnaga, ning ta võis arendada kiirust kuni 9-sõlme. Laeval oli kaks pöörtorni ning kummaski kaks 229mm suurtükki. Soomuse paksuseks oli 115mm. Russalka sarnanes nn. monitori tüüpi laevadega, mis oli üks vanemaid soomuslaevade klasse . Nimetus „ monitor “ pärineb esimesest Ameerika soomuslaevast, mille nimeks oli Monitor. 1862.a. osales see edukalt Ameerika kodusõja esimeses soomuslaevade merelahingus Hamptoni reidil Virginia osariigis. 31.dets 1862.a. vajus Monitor põhja ning koos laevaga hukkus 11 meeskonnaliiget.
1869.a. juhtus Russalkal avarii, mis peaaegu oleks laeva hukutanud. Laev riivas kivi. Alguses jätkas laev korrapäraselt sõitu ja mingeid probleeme ei paistnud olevat, kuid veidi aega hiljem avastati laeva ninas põhja avamisel suur sissevool . Võeti kasutusele kõik võimalikud vahendid, kuid vett tuli aina juurde. Õnneks oli aga siis rand lähedal ja Russalka õnnestus päästa madalikule juhtimisega. Tuukrid sulgesid hiljem tekkinud ava.
Saatuslikul reisil 1893.a suvel oli Russalka ülesanne viia suurtükiväe õppesalk Tallinnast Helsingisse ja sealt edasi Björkösse. Juba hommikul ennem väljumist oli tuul merel tugevnema hakanud. Russalka jäi väljumisega hiljemaks ja selleks ajaks oli tuul veelgi tõusnud. Russalka väljus 8:40.
Russalkal oli käsk sõita ühiselt laevaga Tutša. See tähendas et laevad sõidavad üksteisel piisavalt lähedal, et vajadusel osutada abi. Laevade vahemaa ei tohtinud seega ületada 0.2-0.3 meremiili. Tutša lahkus sadamast esimesena, sest Russalka oli kiiremakäiguline laev. Mitmete asjaolude tulemusena muutus vahemaa laevade vahel aga siiski järjest pikemaks. Laevad rikkusid admirali käsku sõita ühiselt, sest kumbki laev ei andnud teisele märku vahemaa vähendamiseks. Kella 12 paiku, kui udu tihenes sel määral, et Tutšalt polnud Russalkat enam üldse näha jäigi Russalka kadunuks. Tutša kapten pidas ohtlikuks aeglustada käiku, sest käigu vähendamisega oleks kaasnenud lainetus vastu ahtrit ja laev oleks võinud kergesti kaotada rooli ning ta otsustas sõita edasi samal kiirusel Russalkat järele ootamata. Tutša jõudis õnnelikult Helsingisse.
Nähtavasti rebisid tormilained maha Russalka luukide katted , vesi tungis laeva ja see uppus umbes poolel teel. Lisaks peetake hukkumise põhjuseks väljasõidu hilinemist ja kapteni liigset riskeerimist. Uurimiste tulemusena on leitud, et Russalkat üritati veel peale kriisi puhkemist taas Tallinnasse tagasi tuua, kuid kahjuks polnud selleks piisavalt aega. Russalka otsimised algasid alles mitmeid päevi hiljem ja kestsid 37 päeva. Selle aja jooksul ei suudetud laeva leida. Selle eest leiti mitmeid esemeid ja soomuslaeva osasid. Pardal olnud 178-st mehest oli õnnestunud paati pääseda vaid ühel mehel. Tuul tõi Kremare saarele päästepaadi koos surnud madruse laibaga. Laiba lahkamisel leiti, et mees oli surnud vigastustesse.
Lõplikult leiti laev alles 2003.a uurimislaevaga Mare. Russalka asub 74 meetri sügavusel merepõhjas ja seisab peaaegu püsti meremudas. Vraki pikkust võime võrrelda monumendiga, mis on laevast umbes kaks korda lühem.
Monumendi ehitamise idee tekkis 1899.a. 1902a. valmiski Amandus Adamsoni valmistatud monument . Inglikuju ja muud pronkselemendid valmisid Peterburi tehases, laternad Tallinna tehases ja pjedestaali graniit on pärit Soomest. Inglikuju modelliks kasutas skulptor Haapsalust pärit 17.a toateenijat Juliana Rootsi.
Pildid Russalka monumendist ja meeskonnast.