AUGUST KITZBERG (1)

AUGUST KITZBERG
Eesti draamakirjanduse üks rajajaid August Kitzberg sündis 29. detsembril 1855. a Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku peres. Ta kasvas üles kooliõpetajast venna juures Karksi vallas, kelle käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana. Alates 1871 aastast töötas Kitzberg mitmel pool vallakirjutajana. 1894 pidi ta venestusreformide tõttu sellest ametist loobuma . Kuni 1901 aastani elas Kitzberg Lätimaal töötades mitmes vabrikus kontoristina, 1898-1901 elas Riias. Aastatel 1901- 1904 töötas Kitzberg Tartus "Postimehe" juures ärijuhina, 1904-1920 oli Tartu Hüpoteegi Seltsi pangaametnik, aktiivne EKSi tegelane. Kitzberg oli vanema põlve kirjanikest ainuke, kes toetas ka tärkavat Noor-Eesti liikumist ja aitas noortel albumeid kirjastada. Aastal 1920 hakkas Kitzberg saama kirjanikupensioni, oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige. Suri Tartus 10. oktoobril 1927 ja on maetud Tartu Raadi kalmistule. 
Libahunt
Lugu “Libahunt” räägib perest , kelle ukse taha ilmus hirmunud ja näljane tüdruk. Pere võttis tüdruku oma perekonda. Samal päeval oli tapetud ka tüdruku ema, kuna kahtlustati, et ta on nõid. Tiina kasvas üles samaealise õea ja vanema vennaga. Kümme aastat hiljem oli Tiina, Margus ja Mari juba suuremaks kasvanud. Margusele hakkas meeldima Tiina, kuid pere oli Marguse ja Tiina suhte vastu. Tammari perekonnas oli kombeks abielluda oma suguvõsaga ehk Margus pidi abielluma Mariga. Mari hakkas levitama küla peale juttu ,et Tiina oli libahunt. Jaanipäeval jooksis Tiina nuttes minema, kuna talurahvas arvas , et ta on libahunt. Margus oli nukker ja igatses Tiinat kuid pere oli õnnelik, et said Tiinast lahti. Ühel õhtul ilmus Tiina uksepeale ja kutsus Marguse metsa elama. Margus kõhkles ja Tiina jooksis nuttes metsa. Viis aastat hiljem olid ema ja isa surnud, vanaema oli pimedaks jäänud, Mari oli Margusega abielus ja neil oli sündinud väike laps. Ühel õhtul kuulis Margus huntide ulgumist ning tormas relvaga õue. Peale püssilasku kuulis ta hoopis kriiskavat naise häält. Ta tormas välja ja tõi Tiina tuppa . Tiina tänas Margust, et ta tema viletsa elu lõpetas.
Arvamus
Tegelased
Tiina: Tiina oli sõbralik ja energiline. Talle meeldis ka loodus. Temasse suhtus talurahvas halvasti, kuna arvati, et ta on nõid ja libahunt. Ta oli nagu üksik hunt kes oli eraldatud teistest.
Margus: Margus oli julge mees. Ta arvamust ei suutnud keegi muuta, kuid ta oli otsustus - võimetu. Teda ei huvitanud teiste arvamus.
Isa-ema: Pereisa ja pereema olid teose algul väga sõbralikud ja hoolivad, kuid teose käigus oli näha, et inimesed muutuvad ajapikku. Lõpus olid nad väga külmad.
Vanaema: Vanaema oli ainuke kes ei olnud Marguse ja Tiina suhte vastu.
Mari: Mari oli kade Tiina peale, sest ta oli ilusam ja meeldis Margusele. Ta hakkas levitama jutte, et Tiina on libahunt.
Talurahvas: Talurahvas ei hoolinud Tiinast, sest arvati, et ta on libahunt.
Jaanus : Sulane Jaanus aitas perekonda. Ta oli kui pereisa majas peale pereisa surma.
Märt : Noor sulane Märt aitas perekonda ja puges Marile, sest kartis , et võidakse ta majast välja heita.
Tegevuspaik
Tegevuspaigaks oli väike vana talu.
Tegevus
Tegevus toimus 19. sajandi alguses, kui oli Eestis orjapõlv. Teoses oli kujutatud tavaliste inimeste elu.
3 tähtsamat mõtet
1) Inimesed muutuvad aja jooksul
2) Teos oli realismi loomingutüübis
3) Tiina oli kui üksik hunt, kes oli eraldatud teistest.
Kuidas see mulle meeldis
Raamat oli huvitav aga mõnikord kui talurahvas arvas, et Tiina hunt oli läksin ma marru, sest see polnud loogiline. Raamatut soovitaks kindlasti lugeda annaks 7/10.