Turvaniit Hologramm Muutuva värviga nimiväärtus USA DOLLAR Lühend USD, tähis $ Ameerika Ühendriikide rahaühik aastast 1785 1 USD = 0,73 EUR Kanada dollar Lühend CAD, tähis $ või C$ Kanada rahaühik aastast 1858 1 CAD = 0,75 EUR Austraalia dollar Lühend AUD, tähis $ Austraalia rahaühik aastast 1966 1 AUD = 0,63 EUR Jaapani jeen Lühend JPY, tähis ¥ Jaapani rahaühik 1871. aastast 1 JPY = 0,01 EUR Hiina jüaan Lühend CNY, tähis Hiina rahaühik aastast 1889 1 CNY = 0,09 EUR Mehhiko peeso Lühend MXN, tähis $ Mehhiko rahaühik aastast 1866 1 MXN = 0,05 EUR Brasiilia real Lühend BRL, tähis R$ Brasiilia rahaühik 1 BRL = 0,45 EUR Rootsi kroon Lühend SEK, tähis kr Rootsi rahaühik aastast 1873 1 SEK = 0,11 EUR Norra kroon
there is no basis for assuming the king suffered from mental illness he showed clear signs of a narcissistic personality, and towards the end of his reign "Richard's grasp on reality was becoming weaker". Richard promised to bring an end to the Hundred Years' War that Edward III had started. Writers agreed that Richard was a "most beautiful king", though with a "face which was white, rounded and feminine", implying he lacked manliness. He was athletic and tall; when his tomb was opened in 1871 he was found to be six feet tall. He was also intelligent and well read, but when agitated he had a tendency to stammer. Richard nevertheless enjoyed tournaments, as well as hunting. Reign- Valitsemisaeg Agitated- Erutunud Altogether- Täiesti Stammer- Kokutama Basis- Alus Nevertheless- Siiski Assuming- Eeldades Tomb- Haud Narcissistic- Nartsissistlik Grasp- Arusaam Promised- Lubas Though- Kuigi Feminine- Naiselik Implying- Tähendab
4. Rahvaluule lühivormid: Mõistatus on sõnaline peitepilt. (Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline) Vanasõna on lühike, piltlik, õpetlik ütlus. (Tark ei torma) Kõnekäänud on lühikesed piltlikud ütlused. (Nagu sukk ja saabas) 5. Rahvuslik ärkamine: 1. 1857.aastal pani J.V.Jannsen ärkamiseajale aluse oma ajalehega Perno Postimees 2. 1865. aastal asutas Jannsen laulu-ja mänguseltsi „Vanemuine“ 3. 1871. aastal asutas Jannsen oma ajalehe Sakala Esindajad: L.Koidula, J.Hurt, J.Pärn L.Koidula luule – Mu isamaa on minu arm; Näidend – Säärane mulk; Fr.R. Kreutzwaldi teosed – „Kalevipoeg“ ja „Risti-sõitjad“ ; K.J. Peterson – sünnipäeva tähistatakse nüüdsest emakeelepäevana al.1996 14.märts. 6. Noor-Eesti: loosung „Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!“; saavutused-albumi väljaandmine;uued
1865 Tartus asutati laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine". 1866 talurahva omavalitsus vabanes vallareformiga mõisnike eestkostest. 1869 18.-20.juuni toimus Tartus esimene eestlaste üldlaulupidu. 1870 Itaalia ühendamine ja kuningriigi väljakuulutamine. 1870 valmis Peterburi-Paldiski raudtee, esimene Eestis. 1870. 1880. kehtestus koolikohustuse nõue üle Eesti. 1871 Saksa keisririigi väljakuulutamine. 1872 asutati Eesti Kirjameeste Selts. 1878 Viljandis hakkas ilmuma C.R.Jakobsoni ,,Sakala". 1880 J.Hurt lahkus Eestist Peterburi ja J.V.Jannsen tõmbus tagasi avalikust elust. 1881 Venemaal sai keisriks tagurlike vaadetega Aleksander III. 1882 C.R.Jakobsoni surm. 1884 Otepää kirikus õnnistati EÜS-i sinimustvalge lipp.
sakslaste kätte vangi. Selle tõttu Prantsusmaa alistus. Väga oluline samm maa lõplikul ühendamisel oli Põhja-Saksa Liidu loomisega alguse saanud Saksamaa poliitiline ja majanduslik ühtlustamine, mis minu arvates oli kokkuvõttes oluline samm maa lõplikul ühendamisel. Edu välispoliitikas ja Põhja-Saksa Liidu loomine, suurendasid Bismarcki toetajaskonda ning vaigistasid tema vastaseid poliitikas. Saksa keisririik kuulutati välja enne Saksa-Prantsuse sõja lõppu, 1871. aasta algul Prsantsusmaal Versailles' lossis. Eeltoodule tuginedes saab järeldada esiteks, et Saksa-Prantsuse sõja ajal alanud läbirääkimised Lõuna-Saksa riikide ühendamiseks Põhja-Saksa liiduga lõppesid edukalt. Teiseks ma arvan seda, et Rahvusriigi loomine oli sakslaste jaoks ajalooline murrang, mis avas uued võimalused majanduslikuks, kultuuriliseks ja poliitiliseks arenguks. Ja kõigest sellest saab järeldada, et
20. sajandi kunst Fovism Fovism Loetakse 20. sajandi moodsa kunsti esimeseks vooluks Pr.k. fauves metsikud (nime andis kunstikriitik Louis Vauxcelles) Fovism kujunes stiihiliselt sajandivahetusest kuni 1907 aastani. 1905 Pariisi Sügissalongis esimene ühisnäitus Enamik foovide rühmituse liimeid pärines Pariisist või selle ümbrusest. Põhituumik oli õppinud Gustave Moreau stuudios. Liidriks kujunes Henri Matisse. Henri Matisse (1869-1954) Maalikunstnik, graafik, skulptor Lühiajaliselt õppis juurat, alates 1890 Gustave Moreau õpilane Mõjutatud Cezanne`i töödest, neoimpressionismist Kujundas isikupärase, puhastel värvidel põhineva stiilini Loobus ruumilisuse illusioonist ja figuuride modelleerimisest, kujutades keha pinnaliselt lihtsustades Henri Matisse (1869-1954) "...kunstiteos peab mõjuma vaimselt väsinud inimesele nagu pehme tugitool mõjub füüsi...
"Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad!" 1909 "Loobume maalikunsti traditsioonilistest motiividest!" 1910 KUNST MAALIKUNST: liikumisillusioon, eeskuju kubismist, erksad värvid ESINDAJAD: Giacomo Balla, Umberto Boccioni, Primo Conti, Luigi Russolo ja Gino Severini. ARHITEKTUUR: looduse puudumine, tehiskeskkond ESINDAJA: Antonio Sant' Elia GIACOMO BALLA Itaallane, 1871 futurismi eestvedaja kunstis valguse levimine, liikumine ja kiirus ,,Koer keti otsas" ja ,,Tänavavalgus" UMBERTO BOCCIONI Itallasest maalikunstnik ja skulptor, 1882 futurismi manifestide kirjutaja, peamine teoreetik dünaamika, kiirus ja tehnoloogia "Visioni simultanee" 1912 "Unique Forms of Continuity in Space" 1913 KIRJANDUS ESINDAJAD: Filippo Tommaso Marinetti, David Burljuk,
isamaa-armastuse kasvatamisele ning kodanikutunde äratamisele. Hiljem kirjutas ka teistele liberaalseile vene- ja saksakeelseile ajalehtedel, alati oma kirjutistes rünnates balti aadlit ja kirikut, kui Eesti talurahva vaesuse ja vaimupuuduse peasüüdlasi. Sellega võitis ta küll rahva poolehoiu, aga lahkhelid aadli ja pastoritega teravnesid. Viimaste mõjul jäi rahuldamata ka Jakobsoni taotlus asutada Peterburis eestikeelne ajaleht, mõisnike survel oli ka Johann Voldemar Jannsen 1871. aastal sunnitud ,,Eesti Postimehe" veerud talle sulgema. Pärast seda jätkas Jakobson siiski ajakirjanikuga liberaalses baltisaksa ajalehes ,,Neue Dörptsche 6 Zeitung". Ta osales ka Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses. 1868. ja 1870. aastal pidas ,,Vanemuise" seltsis kolm isamaa kõnet, mis ilmusid ka raamatuna juba 1870. aastal.
tähtsus. Tema peateos on rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos ,,Kalevipoeg,,. ,,Kalevipoeg" sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud". Neid jutte on tõlgitud mitmesse võõrkeelde. Kreutzwald oli Õpetatud Eesti Seltsi auliige aastast 1849, Soome Kirjameeste Seltsi korraline liige aastast 1855, Ungari Teaduste Akadeemia välisliige aastast 1871. Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen (16. mai 1819 13. juuli 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta töötas köstrina ja hiljem koolmeistrina. Köster oli ta Vändras ja kihelkonnakoolis. Vahepeal kolis Pärnusse, kus oli Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega
edasiandmisele. 1849. aastal hakkavab Verdi koos elama tolleks ajaks juba lavalt lahkunud Strepponiga, kes talle ka loomingulises mõttes head mõju avaldab. 1850-1860 aastatel on Verdi hõivatud ühiskondliku tegevusega. Suessi kanali avamise puhul ehitati 1869 aastal Kairosse ooperiteater. Sel puhul otsustas Egiptuse asekuningas tellida ooperi ühelt kuulsalt Euroopa heliloojalt. Verdi ütles algul tellimusele ära kuid hiljem nõustus siiski. Esietendus 24. detsembril 1871. aastal oli suurejooneline. Laulsid parimad Itaalia solistid ja etendusel oli triumfaalne edu. Kuue nädala pärast 8. veebruaril 1872.aastal oli "Aida" teine esietendus Itaalias Milano La Scalas. Ning taas saatis etendust sama suur menu. ,,Aidaga jõudiski Verdi reformini, mida ta nii kaua ettevalmistanud oli. Ka orkester omandas varasemast palju suurema tähtsuse. Esiplaanile jäi aga siiski vokaalne väljendus.
Napoleon III- Pransusmaa valitseja. Päris nimega Louis Bonabarte. Tal puudus ühiskonnas laiem toetajaskond. Tema valitsusajal kaotati Saksa-Prantsuse sõjas Pransusmaale, mille tagajäriel langes Pransusmaa majandus ning Napoleon III võeti sakslaste poolt vangi. Abraham Lincoln- (1809-1865) USA presidend ja advokaat. Orjuse vastane ja põhimõtteline inimene. Tema valitusajal toimus kodusõda. Viis läbi mitmeid reforme. AASTAARVUD: Saksa keisririigi väljakuulutamine- 1871.aastal Pariisi kommuun- 1871. aastal Victoria valitsusaeg- 1836-1901. aasta Ameerika kodusõda- 1861-1865. aasta Gettysburgi lahing- 1-3. Juuli 1863. aastal Napoleon III keisririik- 1851. aasta SELGITA , MIS ON ,,RAUA JA VERE" POLIITIKA. Poliitika, milles ei arvestata maapäeva otsust ehk tegutsetakse iseseisvalt valimata vahendeid. Valitsus viis, mis ei sõltunud eriti teistest ametnikest. Vere ja raua poliitika iseloomustab Otto von Bismarcki tegevust.
ISESEISEV TÖÖ TEEMADE 29-32 KOHTA 1.Keda Saksamaa kantsleritest kutsuti „raudne kantsler“? Otto von Bismarck 2.Mida kujutas endast Bismarcki „raua ja vere“ poliitika? Bismarck ei valinud vahendeid oma eesmärkide elluviimiseks, oli karm ja julm, viis armee sõdima. 3.Mis oli Wilhelm II peamiseks eesmärgiks? Saksamaa muutmine tõeliselt suureks riigiks. 4.Millal ühendati Saksamaa ühtseks riigiks? (kuupäev, kuu, aasta) 18. jaanuar 1871. 5.Selgitage, mida mõtles Wilhelm II maailmapoliitika all. Sekkumist kõigi maailmajagude asjadesse ning võitlust ülevõimu pärast maailmas. 6.Miks oli Saksamaa jäänud koloniaalvallutustest eemale? Sest Bismarck ei pidanud esialgu kolooniate hõivamist tähtsaks. 7.Iseloomusta Saksamaa koloniaalpoliitikat. Vallutushimuline, julm, kolooniates puhkenud ülestõusud suruti veriselt maha. 8.Miks kujunes Preisimaa Saksamaa ühendamise eestvedajaks?
R. Kreutzwaldiga mõjutasid oluliselt tema vaateid ja loomingulist arengut. 1860. aastate teisel poolel kujunes temast rahvusliku liikumise taotluste ja patriootilise võitlusvaimu mõjukaim väljendaja eesti luules. Hoogne osavõtt ,,Vanemuise" seltsi tegevusest, eriti näitemängude korraldajana, pidev esinemine luuletuste ja juttudega, kirjavahetus soome ja saksa literaatidega tõstsid Koidula väljapaistvale kohale kujunevas eesti kultuurielus. Teekond Soome koos isa ja vennaga 1871. aastal oli selle kõrgperioodi kulminatsiooniks. 1873. aastal abiellus Koidula Tartus arstiteadust õppinud lätlase Eduard Michelsoniga (1845-1907) ja asus koos mehega Kroonlinna, kuhu viimane oli saanud sõjaväearsti koha. Eemal elades ei kaotanud Koidula sidet kodumaaga; ta jätkas oma loomingulist tegevust, käis sageli Eestis, suhtles Peterburi eestlaste ning eestisõbralike teadlastega. 1876-1878 viibis Koidula koos mehega (kes oli stipendiaadina saadetud end täiendama) Breslaus,
alustamiseni (1916.a. Lihavõtteülestõus). · 20.sajandi algul aktiviseerus ka sufrazettide liikumine (vt. õpik lk.25), mille eesmärgiks oli naistele valimisõiguse andmine. · Peamiseks välisvaenlaseks oli saanud Saksamaa- see omakorda lähendas Suurbritanniat Prantsusmaale ja Venemaale. Peep Reimer 7 3.2. Prantsusmaa (lk.25-27): · Kuni 1871.a. oli keisririik, hiljem vabariik (III vabariik). · Majanduse arengult jäi Euroopas maha Saksamaast ja Inglismaast; majandus säilitas endiselt agraarse (valdavalt põllumajandusliku) iseloomu. · Palju kapitali veeti riigist välja (mitte ei paigutatud kodumaise tööstuse arendamiseks) kolooniatesse või laenati (näiteks Venemaale). · Iseloomulik oli paljuparteilisus (parlamendis omas esindatust tavaliselt üle 10 partei).
Curriculum Vitae Nimi: Eduard Vilde Sünniaeg ja koht: 4.märts 1865 Virumaa Simuna kihelkond Pudivere mõis Surma aeg ja koht: 26. detsember 1933 Tallinn Elukohad: 1865-1886 Eesti 1887-1889 Läti 1890-1891 Saksamaa 1892-1894 Eesti 1895-1896 Venemaa 1897-1905 Eesti 1905-1908 Soome 1909-1917 elas Rootsis, Saksamaal, Soomes, Ameerikas, Itaalias jne) 1917-1933 Eesti (kaks korda selle aja jooksul veetis ta Saksamaal Boden Bodeni raviasutuses) Perekonnaseis: 2korda abielus, lõpuks lahutatud Hariduskäik: 1871-1874 mõisa metsaülema proua Auguste Treubergi koduõpilaste ring 1875-1877 Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekool 1878.1882 Tallinna saksa elementaar- ja kreiskool Töökogemus: 1920-1923 Berliini vabakutseline ajakirj...
Uusaeg X klass Uusaeg- aeg, pärast keskaega 16-19 saj Puritanism- katoliikluse vastane õpetus Inglismaal Predestinatsiooniõpetus-õpetus ettemääratlusest Bacon;Hobbes;Lock- vara uusaja filosoofid Vanausulised-usklikud, kes keeldusid reformitud usku tunnustamast Patriarh-õigeusu kirikupea Descartes;Voltaire;Montesquieu;Rousseau-Valgustajad Generaalstaadid-seisuste esinduskogu Prnts Richelieu-Prnt kardinal, Louis XIII ajal Louis XIII-Prnts kuningas Colbert-majandusteadlane, merkantilismi rajaja Louis XIV; XV; XVI-prantsusmaa kuningad, absolutismi kõrgperioodil 1642-1648-Inglise kodusõda, kuninga ja parlamendi vahel Charles I-Inglise kuningas kodusõja ajal Mihhail Romanov-Romanovite dünastide alusepanija Venemaal 1613-Romanovite dünastia algus Peeter I Vene tsaar 18.saj algul 1700-1721-Põhjasõda Katariina II-Valgustatud valitseja Vene 18.saj II pool Valgustatud absolutism-riiki valitseb haritud valitseja Gust...
Alguses õpetas isa teda kodus aga varsti läks ta Royal High School-i, Edinburghes. Bell suri 2. augustil 1922 diapeeti. Tema auks peeti 1 leinaminut millal lülitasid kõik oma telefonid välja. Ta oli soti päritolu ameerika teadlane, leiutaja ja õpetaja. Kuna Belli ema ja abikaasa olid kurdid, mõjutasid nad tugevasti Belli teadustööd. Belli on kutsutud ka kurtide isaks, sest 1868 andis Bell Londonis, Susanna Hullis kõnetunde kurtidele lastele. Siis veel 1871 oli ta kurttummade õpetaja Northamptonis Clarke'i koolis, Massachusettsis. Siis tegutses Bell ka Ameerika Kurtide varjupaiga juures Connecticutis, Hartfordis. Clarke'i koolis kohtus ta ka oma tulevase naisega, kes tol ajal oli koolis õpilane. Veel oli ta koolijärelvalvenõukogu esimees ja kuni surmani selle liige. Peale telfoni leiutas Bell veel raadiosaatija. Veel üritas ta leiutada metallidetektorit, kui President James Garfielt tapeti, sest ta tahtis seda saatuslikku kuuli üles leida
, täiendatud trüki (1893). Ajaloo alalt avaldas ta "Pildid isamaa sündinud asjust" (1879), milles on kasutanud rohkesti rahvaluuleainest. Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Ise alustas ta kogumist 1860, saanud äratust kodukohast ja "Kalevipojast". Rahvaluule kogumist korraldas Hurt EKmS presidendina ja hiljem iseseisvalt; rakendas rahvaluuleteaduses esimesena vabatahtlikke korrespondente. Aastast 1871 avaldas ta selleks ajalehtedes 11 põhjalikku juhendavat üleskutset, 1888 ilmus "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", milles ta selgitas rahvaluule zanreid ja kogumise tehnikat. Kogumist õhutas ta ka kalendreis ja erakirjades. Kaastööliste ja kogumistööle suunatud üliõpilaste kaudu sai Hurt 261 589 üksust rahvaluulet (kõigist zanritest), kokku 122 317 lehekülge, peale selle murdeainest. 18881906 avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet
Algarvude tabel 2 131 307 491 691 911 1117 1361 1579 1811 3 137 311 499 701 919 1123 1367 1583 1823 5 139 313 503 709 929 1129 1373 1597 1831 7 149 317 509 719 937 1151 1381 1601 1847 11 151 331 521 727 941 1153 1399 1607 1861 13 157 337 523 733 947 1163 1409 1609 1867 17 163 347 541 739 953 1171 1423 1613 1871 19 167 349 547 743 967 1181 1427 1619 1873 23 173 353 557 751 971 1187 1429 1621 1877 29 179 359 563 757 977 1193 1433 1627 1879 31 181 367 569 761 983 1201 1439 1637 1889 37 191 373 571 769 991 1213 1447 1657 1901 41 193 379 577 773 997 1217 1451 1663 1907 43 197 383 587 787 1009 1223 1453 1667 1913
Rahvusvahelised suhted XX saj. Algul 19. saj lõpul kujunesid välja peamised poliitikajooned(selgepiirilised ja vastandlikud). Kõigi suurriikide soov oli oma mõjusfääri suurendada ja teisi nõrgendada. Suurriikidest jõuavad üksteise vastu Sakamaa(hilinenud riik 1871 Saksa keisririik, kõik alad olid juba ära vallutatud ning seepärast oli sõda vältimatu) ja Suurbritannia (suurim impeerium, üle 30 mil ruutkilomeetrit, suurim laevastik). Keskriigid(Central Powers)/ Kolmikliit: Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia (hiljem ühinesid Türgi ja Bulgaaria) oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu. Tekkis 19. saj lõpus. Saksamaa eesmärgiks oli saada liitlasi ning võidelda oma loomuliku vastase Prantsumaa vastu
toetub paremale jalale, vasak jalg ettepoole kõverdatud. Vasak jalalaba on kadunud. Puusi ja jalgu katab draperii ning juuksekrunn on kinni seotud paelaga, mille pikad otsad ripuvad seljal. Materjalina on kasutatud Parose marmorit. Algselt olid kuju ülemine ja alumine osa ühendatud metallist tappidega, mis kinnitati puusade juures. Kinnititeks kasutati pliitükke, mis aja jooksul oksüdeerusid ja hapraks muutusid. Skulptuuri alaosa restaureeriti 1871. aastal. Tapijäljed vasaku käe kinnituskohas viitavad, et käsi oli veel hilisemal ajal kuju küljes. Parema käe kinnituskoht on sile ja tapijäljed puuduvad. Sellest võib järeldada, et käsi läks kaduma juba antiikajal mingi õnnetuse tagajärjel. Mõned säilinud killud jumalanna skulptuuri pinnal viitavad faktile, et Venuse pead ehtis diadeem; ka olid tal kõrvarõngad ning parema käe ümber käevõru. Pärast Louvre'i kunstikollektsiooni jõudmist kuju enam ei restaureeritud.
aastal Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni poolt. Kahetiivalise ehitise ühte poolde kavandati teatri-, teise kontserdisaal. Nii on see tänaseni. Rahvusooperi suur saal mahutab 690 pealtvaatajat, väiksemate lavavormide esitamiseks on ehitatud talveaed. Estonia teatrihoones etenduvad sageli ka külalisteatrite tükid, toimuvad pidustused ning riikliku tähtsusega sündmused. Ajalugu: 1865. aastal asutati Tallinnas laulu ja mängu selts "Estonia". Näitemänguga alustati selles 1871. aastal. Edasine teatritegemine oli suhteliselt juhuslik, teatritegemisest kui traditsioonist võib rääkida alles alates 1895. aastast, mil seltsis hakati lavastama laulumänge, rahvatükke, naljamänge, enamasti laulu ja tantsuga; XX sajandi algul jõudis lavale aga juba tõsisem draama. 1906 loodi seltsi baasil kutseline teater ,,Estonia". (lavastajate ja näitlejate Paul Pinna ning Theodor Altermanni eestvõtmisel) 1907 esimene operett - Hervé "Mam'zelle Nitouche",
Impressionism Impressionismi 1. näitus oli 1874. aastal. Viimane, kaheksas näitus oli 1886.aastal. Sel ajal oli võimul Napoleon III. Impressionism sai alguse Pariisist ja ametlik kunstiinstitutsioon oli SALON (salong, kuhu pandi üles kuulsamad tööd). Saloni mitte vastuvõetud tööd pandi kunstnike poolt üles "Hüljatute salongi". *hakatakse maalima tunnetust ja aistinguid *valguse ja hetkeseisundi maalimine (kiired liigutused) *piirjooned hägused *erivärvilised värvilaigud. Eduard Manet pärit jõukast kaupmeeste perekonnast; mässaja tüüpi; hariduse sai Prantsuse Kunstiakadeemiast; hea suhtleja, organiseerija; suur tähelepanuvajadus; tuntuks sai alles elu lõpupoole (1871.aastal) Tema töid: Olympia, Eine roheluses, Keiser Maximiliani hukkamine, Rõdul, Baar Folies Bergere'sis Claude Monet pärit jõukast perekonnast; 18aastaselt läks Pariisi stuudiotesse õppima; elas kokku Camillega - isa jättis Claude varandusest ilm...
Budism Budism on Buddha Šākjamuni õpetus. Selle põhjal Indias tekkinud ja pea kõikjale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Budismi eesmärk on Buddha eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Buddha pärines PõhjaIndia valitsejasoost. Ta jõudis virgumiseni umbes 35 aastaselt. Peale seda lõi oma koguduse. Oma ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. Budismi levik kiirenes Indias kuningas Ašoka valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ja ka läände. Termin “budism” on pärit läänest ja võeti kasutusele 19. sajandil. Budistlikes maades nimetatakse Buddha õpetust dharmaks ehk seadmuseks või lihtsalt Buddha õpetuseks. Buddha neli õilsat tõde on: tõde kannatusest, tõde kannatuse põhjusest, tõde kannatuse lakkamisest, tõde kannatuse lakkamisele viivast teest. Budismi aluseks on tõdemus, et o...
Sotsiaalpoliitika ajalugu 1601 Poor Law (Vaeste seadus) Kuninganna Elizabeth I · Üldine ühtne süsteem vaeste ,,ülevaatajate" (overseer) määramiseks; · Kohalik vastutus · Väärikad ja ebaväärikad vaesed · Töömajad (Workhouse) ebaväärikatele vaestele · Seegid (Almshouse) väärikatele vaestele Vaesuse suurenemise põhjused · Feodaalsüsteemi lagunemine · Kloostrite sulgemine ja tegevuse lõpetamine · Moraali ja väärtuste langus o Nälgijate toitmine o Januste jootmine o Võõraste vastuvõtmine o Paljaste riietamine o Haigete külastamine o Vangide külastamine o Surnute matmine · Maade ,,tarastamine" (land enclosure) püsivate karjamaade kasutusele võtt · Kehv saak ja rahvastiku juurdekasv Maade tarastamine · Villavahetuse olulisuse tõus Elizabeth I ajal. · Talupoegade põllumaade muutmine karjamaadeks lammaste kar...
isamaaülistus ning truudusetõotus oma maale ja rahvale. Ta on kirjutanud ka palju erinevaid lastelaule. Koidula jutulooming lähtub põhiliselt võõreeskujudest. Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse. Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. 21. novembril 1871.aastal tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873.aastal nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna. Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna.
7. klassi eesti keele kontrolltöö nr 1 B rühm 1.Jaga oskussõnad ametite järgi kolme rühma. (9p) Kiudpilved, juurdlus, generaator, tsüklon, liiklusseadus, kaabel, orkaan, hüvitama, lühis Loodusteadlane - ___________________, _____________________ ja _______________________. Elektrik - _______________________, ______________________ ja _________________________. Politseinik - ______________________, _____________________ ja _________________________. 2.Tõmba joon alla onomatopoeetilistele ehk loodushääli või helisid matkivatele sõnadele. (5p) Krigisema, kõiv, inka, kahisema, mulks, palukas, kräunuma, kapp, müsli, mürts 3.Ühenda murdesõna kirjakeelse vastega. (6p) 1.Sälg __ Väike 2.Üits __ Lepatriinu 3.Käolehm __ Õun 4.Ubin __ Selg 5.Napik __ Ilus 6.Ehe __ Üks 4.Asenda tekstis kõik sõnad sünonüümidega. (15p...
1869 juunis esimene üldlaulupidu Tartus Baltisaksa laulupidude eeskuju (1857; 1861; 1866) Köler ja Jakobson boikoteerivad ~800 lauljat ja pillimängijat Rahvuslik vaimustus levib üle maa Alates 1896 laulupeod Tallinnas Eesti õppekeelega kõrgem kool Aleksandrikool Lua saadakse 1869 Peakomitee ja abikomiteed Korjandused, loteriid... 1888 avatakse venekeelse linnakoolina Jakobson on radikaalsema tiiva juht "Kolm isamaa kõnet" 1871 tüli Jannseniga 1878 Sakala (esimene Eesti poliitiline leht 1878 tüli Hurdaga usuasjades Johann Köler "Ketraja" 1863 "Sakala" programm langeb kolme jakku 1) poliitika päevalikud juhtumised võõral ja omal maal, koolidest jne 2) kirjandus elulood, laulud, kirjad (lisaleht "Jututuba") 3) Põllutöö seltside kõned, näitused, nõupidamised jne (lisaleht "Põllumees") "sakala" 1878 - 2300 tellijat 1881 - 6000 tellijat
lugema ja kirjutama võib õppida"(1867.aastal). Jakobson viis aabitsates õppimise uuele meetodile: tähti veeriti häälikuliselt. Lugemikes püüdis ta õpilasele luua "tervet ja korralist pilti kõigest maailma elust ja olemisest". Need sisaldasid näiteid rahvaluulest ja eesti kirjandusest, lugusid eri maade loodusest, geograafiast, kodu- ja ajaloost ning poliitikast. Veel andis ta välja ka "Kooli lugemise raamatu" (I osa 1867.a., II osa 1871.a., III osa 1876.a.),"Veikene Geograafia"(1869.a.), "Helmed"(1880.a.),"Saksakeel õppimise raamat koolidele"(1878.a.), mis leidis rohket tarvitamist, nii et sellest ilmus pärast autori surma veel 3 trükki. "Kooli lugemiseraamat" sisaldas õpetusi emakeele alalt, "Veikene Geograafia" sisaldas geograafia alammõisteid ja ülevaate maailmajagudest. "Helmed" kirjutas ta tütarlaste kihelkonnakoolide jaoks , kus oli sees õpetusi saada oskuslikuks perenaiseks, abikaasaks ning emaks.
FRIEDRICH NIETZSCHE (1844-1900) 1. ELULUGU Nietzsche sündis Rüycken'i pastoraadis. Ta ütleb hiljem: "Minu sünnipäev oli läbi kogu lapsepôlve tôeline pidupäev." Nimelt langes ta sünnipäev kokku kuningas Friedrich Wilhelm IV sünnipäevaga 15.oktoobril. 13.aastasena, 1858.a. hilissuvel lôpetab ta oma esimese autobiograafia. Eristades selles juba 3 perioodi. 12 päevane pingeline töö oli lôppenud ja 13 aastane autor vôis rahuldustundega puhata enne kui astuda kuulsate traditsioonidega Pforta maakooli. Nooruk tunneb, et üks elu periood on lôppenud. Ta on tublisti tegelnud proosa-, luule- ja muusikaharrastustega, lôpetanud algkooli ja toomgümnaasiumi. Üleelatud on juba 3 lähedase inimese (isa, venna ja vanaema) surm. Kôik see koos poisi enda hilise ja raske arenguga (esimese sõna ütles ta alles 2,5 aastaselt) ning juba tollajal alanud silma ja peavaludega andis ta toimetam...
Ajalugu Jalgpalli-laadse mängu vanimaks kirjalikuks allikaks on Hiina sõjaväe käsiraamatud 2. ja 3. sajandist e.m.a. Euroopas on selliseid mänge harrastatud keskajast. Kaasaegne jalgpall sai alguse katsetest ühtlustada 1840. aastail Inglismaa koolides kehtinud mängureegleid. Nende püüdluste tulemusena asutasid 12 klubi ja kooli 1863. aastal Inglismaa jalgpalliliidu (The Football Association ehk FA). Osa neist ei olnud nõus jõuvõtete keelustamisega ja lõid lahku, moodustades 1871. aastal Inglismaa ragbiliidu. Vaidlustele tegi lõpu 1886. aastal Inglismaa,Sotimaa, Walesi ja Iirimaa jalgpalliliidu asutatud Rahvusvahelise Jalgpalli Nõukogu (IFAB). Jalgpalli esitine areng leidis aset Briti saartel. Maailma vanim jalgpallivõistlus on 1871. aastal käivitunud FA karikas. Esimese ametliku maavõistluse pidasid 1872. aastal Inglismaa ja Sotimaa. Vanim liiga on 1888. aastal asutatud The Football League, mis oli Inglismaa kõrgliigaks 1992. aastani.
(Türgi kaotas Itaaliale Liibüa), 1912-1913- I Balkani sõda, 1913 II Balkani sõda. Suurriikide taotlused: Saksam. eesmärk oli kaotada Suurbrit. Ülemvõim merel võtta endale Pr., Belgia ja Hollandi asumaad + alistada Baltimaad, Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis Serbiat ja Tsernogooriat Türgi Taga-Kaukaasiat Suurbritannia. lüüa oma võistlejat Saksamaad, saada Türgilt Msopotaamia ning kindlustada Egiptuses Prantsusm. tahtis tagasi 1871 kaotatud Elsass-Lotringi ja vallutada Saarimaa Venemaa taotles Galiitsiat, Konstantinoopolit ja hegemooniat Balkanil Jaapan kavatses vallutada osa Saksa asumaid ja Hiina alasid. 2
IMPRESSIONISM Aeg: u.1839 a. Tunnused: *Komataolised pintslitõmbed. *Vaba kompositsioon. *Edastati hetke emotsiooni. *Tööd olid elurõõmsad ja valgusküllased. Kunstnikud ja maalid: *Claude Monet(1840- 1926) ,,Tõusev päike" ,,Mooni väli" *Edouard Manet (1832- 1883) ,,Rõdu" ,,Emil Zola" *August Rodin(1840- 1917) ,,Mõtleja" ,,Jumala käsi" NEOIMPRESSIONI SM Aeg: u. 1885 a. Tunnused: *Välja võrsunud impressionismist. *Divisionism. *Püantilism. Kunstnikud ja maalid: *Camille Pissarro(1830- 1903) -,,Sild Rouenis" *Georges Seurat(1859- 1891) -,,Seine jõgi" *Konrad Mäg(1878- 1925) -,,Merikapsad" -,,Norra mäestik" POSTIMPRESSION ISM Aeg: u. 1886 a. Tunnused: *Säravad värvid. *Puhtad värvid. *Loodusvormid on geomeetrilised kujundid. Kunstnikud ja maalid: *Paul Cezanne(1839- 1906) ,,Suured suplejad" *Vincent van Gogh(1853- 1890) ...
Reichstag Reichstag wurde von 1884 bis 1894 nach den Planen von Paul Wallot erbaut. Paul Wallot nüzte Elementen von Renaissance, Barock und Klassizismus. Wenn das Deutsche Keiserreich in 1871 proklamiert wurde, wurde auch Berlin die Hauptstadt und dann brauchte das neu entstandene Parlament einen Regierungssitz. Der Reichstag war 137 m lang, 104 m Breit, vier Ecktürme waren 104 m hoch und der Kuppelspitze war 75 m hoch. Besonders schwer war der Bau der Kuppel, aber zum Glück fand Bauingenieur Hermann Zimmermann eine Lösung. Aber er musste die Höhe der Kuppel niedriger machen. Geplant war 85 m, aber gebaut wurde es 75 m hoch.
· Luulekogud ,,Wainolilled" ja ,,emajöe öpik" · Tähtsamad luuletused ,, Sind Surmani" ja ,,mu isamaa on minu arm!" · Luulekogud räägivad tema isiksusest ja tema ajast. · ,,enne surma Eestimaale" on tema testament, mida kannab kõrgeim tunne (viimane mõte ilmast lahkudes oli isamaa) · Romantiline luuletaja · Tema algatusel sündis eesti rahvusteater ,,saarema onupoeg" oli ürituse peakorraldaja e hing · I algupärane näidend 1871.aastal esietendunud ,,säärane mulk e sada vakka tangusoola" mille moraal oli, et eestlasele on tähtis haridus · Tänu temale sai eestlasest teatrirahvas · Lõi särama I üldlaulupeo oma ,,isamaa on minu arm" ja ,,sind surmani ,, millest oli tehud laulud · Abiellus ja kolis kroonlinna · Suri 42.aastaselt, kus maeti kroonlinna ja hiljem toodi tema põrm kodumaale Tallinna · Täis pikk nimi Lydia Emilie Florentine Jannsen
Johann Köler ( keisri õuemaalija), kes aitas 1864. aastal Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser Aleksander II palge ette. Viljandimaa talupojad mõtlesid rajada eestikeelse kooli, mis oleks pühendatud keiser Aleksander I-le kui talurhva vabastajale. Kooli rajamiseks korraldati korjandusi, näitusi, kontserte ning teatrietendusi. Üle Eesti rajati kihelkondades Aleksandrikooli komiteed ning valdades nende abikomiteed, mis eriti aktiivselt tegutsesid Lõuna-Eestis. 1871. aastal loodi Tartus peakomitee. Eesti seltsid tekkisid paljuski baltisakslasate ühenduste eeskujul, osaliselt ka toel. Eestlased lootsid olla ühinedes nagu sakslased. 1865. aastal Tartus asutatud Vanemuine ja 1866. aastal Tallinnas Estonia. 1869. aastal korraldati eestlaste I Üldlaulupidu Tartus, kuhu kogunes 1000 pillimeest ja lauljat. Laulupidu- eestlaste esimene ülemaailmne kokkutulek- kasvatas rahvuslikku ühtekuuluvustunnet. Samal ajal pandi alus ka üldharivate ja isamaaliste kõnede
ilmus 13. märtsil (1. märtsil) 1806. Johann Voldemar Jannsen (1819 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. J. V. Jannsen ,,Eesti Laulik" (125 uut laulo neile, kes hea melega laulwad ehk laulo kuulwad. Essimenne jaggo. Tartu : [H. Laakmann], 1860. 191 lk. 3500 eks) Sajandi keskpaigas hakkas ilmuma ilmalike laulude ja viiside kogusid. Kõige tuntum nendest on J. W. Jannseni "Eesti laulik" ja selle noodiköide (1862). 2. tr. Tartu, 1865 (2000 eks.). Ilmus veel 1871 (2000 eks.), 1875 (2000 eks.), 1880 (3000 eks.), ükski neist pole säilinud. Eesti I laulupidu. 18.20. juunil 1869. aastal Tartus, ametliku nimetusega "Liivimaa Talurahva Pärisorjusest Vabastamise 50. aasta Juubeli ja Tänulaulupidu". J.V.Jannsen küsis 1869. a. laulupeo pidamiseks kubernerilt luba (eesti rahva 50. priikslaskmise aastapäevaks). Luba saadi 4 kuud enne laulupidu. Hakati kiiresti laule levitama. Korraldav komisjon koosnes peamiselt sakslastest
Abraham Lincoln 1809 1865 Varased eluaastad · Thomas Lincolni ja Nancy Hacks Lincolni teine laps, Kentucky osariigis · Indiana osariik · Little Pigeon Creek · Luges võimalikult palju raamatuid · 1830 kolis perekond Illinois' osariiki Poliitilise tegevuse algus · New Salem - poemüüja · kandidatuur Illinois' Üldassamblees · liitus armeega · 6. augustil 1832 toimunud valimistel ei osutunud valituks · Postiametnik · Saadikutöö (õpingud õigusteaduses) · 1. augustil 1836 valiti Üldassambleesse tagasi (Viigide Partei juht Illinois' osariigis) · Springfield · Töötas ka advokaadina - sai 1839 loa osaleda USA ringkonnakohtu protsessidel · Abiellus Mary Ann Todd'iga Töö Kongressis · Washington (1847) · 6. detsembril 1847 alustas ta tegevust Kongressi 30. koosseisu liikmena · Sõnavõtud James Polki vastu · poliitikast väsinud - 31. märtsil 1849 tagasi koju - 5 aastat juristina Orjuse küsimus ja...
kirjanikule matmiskoha. Kui Aleksis Kivi 1872 aastal 31. detsembri öösel suri, oli ta 38 aastane, kirjanikuna püsib aga eatuna. Tema teosed "Seitse venda" ja "Nõmmekingsepad" kuuluvad võrdväärselt "Kalevala" ja "Kanteletarega" Soome kirjanduse klassikasse. Teosed Kivi avalik kirjanduslik tegevus algas 1850-ndate aastate keskel näidendiga "Bröllupdansen" ja lõppes 1871 näidendiga "Margareta". Esimesena mainitu soomekeelne versioon "Nõmmekingsepad" sai 1865 riikliku preemia ja on jätkuvalt kõige enam esitatud kodumaine näitemäng. Kivi kõige olulisemaks toetajaks oli esteetika ja kaasaegse kirjanduse professor Fredrik Cygnaeus, kellele Kivi sooritas küpsuseksami ning kes tema loomingu ja talendi hindamisel pani korduvalt kaalule kogu oma autoriteedi ja reputatsiooni, seda alates esimestest auhinnatud töödest
Rahvusliku liikumise etapid I Rahvusliku liikumise algus 1850-1869 1857 Kalevipoeg. 1869 üldlaulupidu. II Periood 1870. aastad 1871 Aleksandrikooli peakomitee asutamine. Tüli Jakobsoni ja Hurda vahel. III 1880. a algus 1880. a J.H Siirdus Peterburgi. 1880. a Jannseni insult. 1881. a Aleksander II suri. 1882. a Jakobson suri. Venestusaeg Ärkamisaja ja 20. sajandi alguse ühiskonna uue tõusuajal. Venestas tsaar Aleksander III. Venestus oli Balti kubermangule rünnak Balti erikorra, saksa keele ja kultuuri vastu. Põhjused
1858.a. määrati psüühiliselt haige kuninga Friedrich Wilhelm IV kaasvalitsejaks ehk regendiks tema vend Wilhelm, kes saatis mitmed tagurlikku poliitikat ajanud ministrid erru ja kaasas riigi valitsemisse liberaalse kodanluse esindajaid. 1861.a. pärast Friedrich Wilhelm IV surma sai regendist kuningas Wilhelm I, kes mõistis ümberkorralduste vajadust. Tema valitsusaja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel ning liberaalne kodanlus asus kuningat toetama. 1862.a. kutsus Wilhelm I Preisimaa valitsusjuhiks 'tugeva käe' poliitikuna tuntud Otto van Bismarcki. See oli tuleviku Saksamaa jaoks oluline otsus. 1864.a. koos Austriaga purustati Taani. Võideti tagasi Schleswig, Holstein, Lauenburg. 1866.a. Bismarck provotseeris Austria-Preisi sõja. Austria sai hävitavalt lüüa, kaotas oma ülevõimu Põhja-Itaalia ja Saksa aladel. Kaotati Viini kongressil loodud Saksa Liit. 1867.a. moodustati Põhja-Saksa Liit, kuhu kuulusid Maini jõest põhja po...
Nikolai Rimski-Korsakov Nikolai Andrejevits Rimski Korsakov sündis 18. märts 1844 Tihvinis ja suri 21. juuni 1908. Ta oli tuntud vene helilooja ja muusikaõpetaja. Rimski Korsakov sai kodus olles hea hariduse ning siis ta ei unistanud saada muusikuks. Kuna tema vend Voin Rimski-Korsakov oli merväeohvitser ja onu oli admiral siis selle tõttu pidi ka Rimski-Korsakovist saama mereväeohvitser. 1856. aastal läks ta Peterburi mereväekadettide kooli. Sel ajal kui ta õppis seal koolis, jõudis ta käia palju kordi ooperietendusi vaatamas. Samuti jõudis ta siis ka klaverit õppida. 1851. aastal kohtas ta Mili Balakirevit, kes oli helilooja ning ta hakkas Rimski-Korsakovi juhendama ja õpetama. Kohustusliku mereväeteenistuse tõttu ei saanud Rimski-Korsakov muusikaga enam tegeleda umbes 3 aastat. Ajal kui ta oli teenistuses jõudis ta ära käia Põhja-Euroopas, Vahemeremaades ning Põhja-ja Lõuna-Ameerikas. Kui ta jõudis mereväeteenistusest tagasi koju sii...
· Islam Egiptus, Serbia, Türgi · Anglikaani Inglismaa Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu, alates inimese kujunemisest miljonite aastate eest ja lõpetades kõige äsjamate sündmustega. Vanaaeg u. 3000 eKr -395 Rooma (läheb kaheks 1. Lääne- Rooma 2. Ida-Rooma ehk Bütsants) -476 Lääne-Rooma langus Keskaeg 395, 476 1517 - 1492 - Kolumbus 1453 Konstantinoopol Uusaeg ... kuni 20. Sajandi lõpp Esimese MS algus 1914 Saksa Keisririigi väljakuulutamine 1871 Tsivilisatsioon: · Primaarne · Sekundaarne Tunnused: · Riiklus · Seisuslik · Valitseja · Kirja kujunemine · Põllu harimine EGIPTUS: - kõrgelt arenenud - Klassiühiskond - Usklik - Põlluharimine/talupojaühiskond Ühiskonnastruktuur: · VAARAO (ülemvalitseja) ainuvalitseja, Jumala kehastus maa peal · Preestrid usuelu korraldajad · Asevalitsejad (määratud vaarao poolt, kontrollisid) Sõjapealikud (juhtisid sõjasalkasi)
Triin Pajanen Giuseppe Verdi Giuseppe Fortunino Francesco Verdi (10. oktoober 1813 Le Roncole küla, Parma lähedal 27. jaanuar 1901 Milano) oli 19. sajandi üks tuntumaid Itaalia heliloojaid. Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise tähendusega ja seotud vabadusvõitlusega. Ta oli rahvuskangelane, keda rahvas austas ja armastas. Lemmikzanriks oli tal ooper. Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat. Tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tema lood on hästi meeldejäävad. Varajasem elu Verdi sündis Parma lähedal Le Roncole külas. Tema isa oli baaripidaja. Kui Verdi oli väike, siis nad kolisid Piacenzast Bussetosse. Talle meeldis kirikus orelimuusikat kuulamas käia. Oma klaveriõpinguid alustas ta Busseto kiriku organisti juhendamisel. 11-aastaselt oli ta ise selle kiriku organist. Muusikat õppis ta eraõpetaja juures. 20-aastaselt läks ta Milanosse, et seal jätkata oma õpinguid. Ta tahtis astuda sealsesse ko...
aastate keskpaik-1869); 1857 - "Kalevipoja" ilmumine; 1857 - Johann Voldemar Jannsen alustas "Perno Postimehe" väljaandmist; 1864 - J. V. Jannsen kolis Tartusse ning asutas seal "Eesti Postimehe"; 1864 - Palvekirjade kampaania (Palvekiri anti üle keiser Aleksander II-le 9. nov. Tsarskoje Seloos.); 1865 - Laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine" loomine; 1869 - 18-20. juunini esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus. 2. 1870. aastad; 1871 - Aleksandrikooli Peakomitee asutamine (1874. A. osteti maja Põltsamaa lähistel Kaarlimõisas); 1872 - Eesti Kirjameeste Seltsi (EKS) asutamine (EKS soovitusel võeti kasutusele uus kirjakeel); 1878 - Carl Robert Jakobson asutas "Sakala". Algasid tülid Jakobsoni ja Jakob Hurda vahel. 3. 1880. aastate algus. 1880 - Jakob Hurt siirdus St. Peterburgi eesti Jaani koguduse pastoriks; 1880 - J. V. Jannsen muutub insuldi tagajärjel teovõimetuks;
4. Millal elas G.Bizet? Mis maa helilooja ta on? 25. oktoober 1838 pariisis 3. juuni 1875. oli prantsuse helilooja. 5. Millal elas G.Verdi? Mis maa helilooja ta on? 10. oktoober 1813 Le Roncole küla Parma lähedal 27. jaanuar 1901 Milanos. Itaalia helilooja. 6. Millise maaga on seotud G. Verdi ooper ,,Aida" ja kuidas? Ooperi tegevus toimub vaaraode aja Memphises ja Teebas. Ooper telliti Verdilt Suessi kanali avamise puhul. Esietendus oli Kairos 1871. EGIPTUS 7. Nimeta kolm tuntud kirjanikku, kelle teoste alusel on G.Verdi kirjutanud oma oopereid. Nimeta ühe ooperi pealkiri, mis on loodud nende loomingu alusel. Mariette Bay, Victor Hugo, Alexandre Dumas. Rigoletto. 8.Mis zanris on need teosed ja kes on nende autoriks? Nokturnid- instrumentaal vokaalmuusika nt: Franz Liszt Reekviem- instrumentaal nt: Robert Schumann Rigoletto- instrumentaalvokaal nt: Giuseppe Verdi Carmen- -||- nt: Georges Bizet Nabucco- ||- nt: Giuseppe Verdi
ka ise.Tunnen huvi nii Eesti kui ka välismaa jalgpallurite vastu.Nende kohta saan informatsiooni ajakirjast Jalka. Kust on pärit jalgpall? Kaasaegne jalgpall sai alguse katsetest ühtlustada 1840. aastail Inglismaa koolides kehtinud mängureegleid. Nende püüdluste tulemusena asutasid 12 klubi ja kooli 1863. aastal Inglismaa jalgpalliliidu (The Football Association ehk FA). Jalgpalli esitine areng leidis aset Briti saartel. Maailma vanim jalgpallivõistlus on 1871. aastal käivitunud FA karikas. Esimese ametliku maavõistluse pidasid 1872. aastal Inglismaa ja Sotimaa. Vanim liiga on 1888. aastal asutatud The Football League, mis oli Inglismaa kõrgliigaks 1992. aastani. Mängureeglid. Mängureeglid koosnevad 17 peatükist. Kooskõlastatult vastava rahvusliku jalgpalliliiduga võib reegleid kohendada sobivaks noortele, naistele, veteranidele või puudega mängijatele. Mängureeglid otsustab
· `Working' parliament Esp. with tendency for `divided government', different party not `debating' majorities in Bundestag and Bundesrat parliament Separation of powers federalism · Germany divided into 16 Länder (11 before unification) · But why a federal system? Not ethnically diverse Not that big · German history! Germany created 1871 from group of independent German states Constitutional · engineering: federalism as means to prevent concentration of power (Allies insisted) Länder have some own legislative powers, but most legislation at federal level Länder implement most federal legislation Federal level and Länder therefore interdependent Bundesrat = location where that interdependence is played out Result `cooperative federalism' more consensus decision-making
asutati 1757.aastal. Akadeemia oli konservatiivne ja muudatustega kaasa ei läinud. Seal valitses konservatiivne klassitsistlikele iluideaalidele toetuv õppemeetod. Tugeva kunstitehnilise baasi omandas seal nii Köler, Adamson kui ka ajutiselt Weitzenberg. Tartu Ülikool ja Tallinn olid peamised peamised baltisaksa kunstielu keskused. Tartus elavnes kunstinäituste korraldamine. Heategevuslikul otstarbel toimusid Tartus 1870ndal ja 1871.aastal samuti näitused ning neile järgnevatest näitustest võtsid osa ka vene kunstnikud. Tartu Ülikooli muuseum sai 1868.aastal avarad ruumid peahoone tiibhoones ning seal olev 300 skulptuurini ulatuv ekspositsioon oli avatud ka üldsusele. See ruum ehk varasemalt nimetatud Klassikalise Muinasteaduse Muuseum ning praegune Tartu Ülikooli Kunstimuuseum on Eesti vanim muuseum. 1864.aastal asutati Tallinnas Eestimaa Provintsiaalmuuseum (avati 3. detsembril 1911
Mo isamaa on minu arm ja tahan puhkada, so rüppe heidan unele, mo püha Eestimaa! So linnud und mull' laulavad, mo põrmust lilled õitsetad, mo isamaa! Teater Eesti teatri asutaja ja algupärase näitekirjanduse rajaja 24. juunil 1870 esietendus Koidula lavastuses teatrimäng "Saaremaa onupoeg" 1870 sügisel "Marret ja Mina ehk Kosja- kassed" 3. juunil 1871 "Säärane mulk ehk Sadda wakka solatango'' Koidula muuseum Avati 21. juulil 1945 kunagises Pärnu Ülejõe koolimajas Muuseumis on võimalik näha kõike Koidulaga seonduvat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
