10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-12-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
gaylordfocker
Õppematerjali autor
valitseti Veneetsia Vabariigi üle. Palees käisid koos vabariigi nõukogud. Palee asub Püha Markuse väljaku ääres. Sadamabasseini poole avaneb Teravilja värav, kus tänapäeval on sissepääs muuseumi. Palee suurim ja tuntuim ruum on Suure Nõukogu saal, kus käis koos legistratuur ning saali ülaserva ääristavad doodzide portreed. Palee tagaosas ühendab Ohete sild lossi vanglaga. 4. Cattedrale di Santa del Fiore See on Firenze toomkirik, mille uhke kuppel on Firenze linna sümboliks. Toomkirik on Euroopa suuruselt neljas kirik ning tänaseni kõrgeim ehitis Firenzes. Santa Maria del Fiore katedraali ehitamist alustati 1296. aastal Arnolfo di Cambio plaanide järgi, kuid täiustati hiljem edasi tänapäevasele kujule. 5. Galleria dell`Accademia See on muuseum- galerii, kus on 19. sajandi kunsti. See asub Veneetsias, Põhja- Itaalias. Esialgselt oli see vaid galerii, seejärel kunstiakadeemia ning kuni 2004. aastani oli seal ka kunstikool
Kõigil kabelitel on suurt peakuplit kordavad väiksed kuplid. Toomkiriku kellatorni kavandas 1334. aastal Giotto; valmis see aga alles 1359 ehk 22 aastat peale meistri surma. Kampaniil on 85 m kõrge ja seega vaid pisut kuplist madalam. Kellatorni teisel korruse Andrea Pisano reljeefid kujutavad inimese loomist ning allegooriaid kunstist ja käsitööst. Reljeefid on koopiad Toomkiriku muuseumis hoitavatest originaalidest. Kellatorn on kaunistatud valge, rohelise ja roosa Toscana marmoriga. Doodzide palee (Palazzo Ducale) on gooti stiilis hertsogiloss Veneetsias; ajalooline doodzide residents, kust valitseti Veneetsia Vabariigi üle; palees käisid koos vabariigi nõukogud ja siin peeti ka kohtuistungeid. Doodzide palee asub Püha Markuse väljaku (Piazza di San Marco) ääres. Esialgne, 9. sajandil ehitatud palee meenutas pigem kindlust kui lossi: tal oli neli esiletungivat torni ja kõrge kaitsemüür. Praeguse ilme sai palee aastatel 1309 kuni 1424
linnarahva jõukust ja väärikust. Raekojas paiknevad raesaal, turuhall, arhiiv, apteek, tuletõrje, sageli ka kabel ja vangla. Rikkamate inimeste jaoks ehitatakse avarate piduruumide ja galeriidega losselamuid, mida ümbritsevad kaunid pargid. Rajatakse kujundatud linnakeskusi ja väljakuid. Arhitektidele saab suureks ülesandeks uute kaitsesüsteemide ehitamine ümber linna, kuna nüüd on kasutusel tulirelvad. Tähtsaimad ehitised renessanssiajastust: 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1446) poolt valmistatud kuppel, mis on veel siiluline, fassaad segu gootist ja renessansist, hoones toimusid ka linnakodanike koosolekud, latern-ehituskunstis ümmargune või hulknurkne tornikujuline ehitisosa, mille aknaavade kaudu valgustatakse allpool asuvaid ruume. Neid ehitatakse enamasti kuplitele, aga ka võlviavadele või kuplikujulistele katustele. 2
Seal on kasutatud teravkaart, suur torn puudub Suure võimsa torniga on aga ehitatud mitmed Itaalia keskaja linnavalitsuse hooned, raekojad. 14.saj alguses ilmuvad suured mehaanilised kellad(ajamõõtjad), paigutatakse tornide jalamile Raekodadest tuntumaid Toscanas: Siena Palazzo Publico Teine veel Veneetsias Siena Palazzio Veccio (?) Kirikutel pole Itaalias suurt kellatorni, ehitatud juurde kampaniil Itaalias võib näha ka marmorgootikat, parimaks näiteks on Firenze toomkirik, ehitatud 14.sajandil. Kõrval suur kampaniil. Probleemiks on see, et lõpeb renessanss-stiilis kupliga. Toomkirik ise gooti stiilis Linnused Gooti ajastul kujunes uueks linnusetüübiks ka kastell-linnus, aga linnuseid vähem kui romaaniajastul Suuremad ja võimsamad Koosneb neljast tiivast, keskel suur siseõu. Kolmekorruseline (kastell-linnus) Kaitsemüür (Viljandi ordulinnusel 3 müüri) Kastell ehk konolendi hoone (???) ehk linnuse südamik
üliõpilastega on juhtunud, peaaegu täiesti juhuslikult jõudsin ka mina lõpuks selle niiöelda oma kunsti üles leida. Tegelikult on see minuga juba pea aasta kaasas käinud ja äratundmisrõõm oli seda suurem. Minu lähem kokkupuude oma kunstiloo teemaga algab 2010. aasta septembrist. Nimelt siis õnnestus minul kui tol hetkel täielikul kunstivõhikul sattuda pea aastaks õppima sellisesse kunstimekasse nagu seda on Firenze ning nüüd veidike teadlikumana oleks patt kasutamata jätta võimalust sellest ka kirjutada. Seda parem - minu kunsti lugu haakub nii mu eriala kui iseloomuga. Esimest seetõttu, et õpin itaalia keelt ja kultuuri. Teiseks huvitavad mind ehk rohkem sellised ,,mitteigapäevased" ja väheke müstilised asjad. Kuna itaalia kunsti eraldi kursusena ma veel kuulanud ei ole ja võib-olla enam ei õnnestugi seda teha, sest lõpetan enne
lühiajaliselt taasloodud Itaalia Kuningriigi pealinn (1865-1871), Protorenessanss eelrenessanss, antiiksete stiilielementide kasutamine enne renessansi aega; vararenessanss u. 1430-1500 a. kõrgrenessanss u. 1500-1527 a. 1527. a. Rooma vallutamine manerism - 1520. aastad I arhitektuur II skulptuur III maalikunst I arhitektuur 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1446) poolt valmistatud kuppel, mis on veel siiluline, fassaad segu gootist ja renessansist, hoones toimusid ka linnakodanike koosolekud, latern-ehituskunstis ümmargune või hulknurkne tornikujuline ehitisosa, mille aknaavade kaudu valgustatakse allpool asuvaid ruume. Neid ehitatakse enamasti kuplitele, aga ka võlviavadele või kuplikujulistele katustele. 2
Riigikord: vabariik Pindala: 301 323 km² Rahvaarv: 59 829 700 (2008) Rahvastiku tihedus: 198,5 in/ km² Pealinn: Rooma (2 726 539 elanikku, 2008. aasta andmed) Rahvastiku tihedus: 188 elanikku /km² Riigikeel: itaalia keel Rahvuspüha: juuni esimene pühapäev (vabariigi rajamise päev 1946.a .) Rahvastik: itaallased (94%), muud (6%) Linnaelanikke: 67 % Rahaühik: euro Olulised linnad: Milano (1.5 mln. elanikku), Napoli (ligi 1.2 mln.), Torino (1.1 mln.), Genova (0.7 mln.), Bologna (0.5 mln.), Firenze President: Giorgio Napolitano Peaminister: Silvio Berlusconi Iseseisvus: 17. märts 1861 Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg Riigihümn: Fratelli d'Italia Usund: Katoliiklus Haldusjaotus: 20 maakonda 1.1 Haldusjaotus Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 93 provintsiks. Abruzzo maakond Apuulia maakond (Puglia) Basilicata maakond Calabria maakond Campania maakond Emilia Romagna maakond Friuli-Venezia Giulia maakond Lazio maakond Liguuria maakond Lombardia maakond Marche maakond
vaigistamatu uudishimu oli võrreldav vaid tema võimetega leiutajana. Teda on peetud parimaks maalikunstnikuks läbi aegade ning isegi kõige mitmekülgsemate talentidega isikuks, kes on kunagi elanud. Kunstiajaloolase Helen Gardneri sõnade järgi olid tema huvide ulatus ja sügavus pretsedenditud ning ,,ta mõistus ja iseloom paistavad meile üliinimlikud, mees ise salapärane ja kauge". Notari, Piero da Vinci ja talunikunaise, Caterina vallaslapsena Vincis Firenze piirkonnas sündinuna õppis ta nimeka Firenze maalikunstniku, Verrocchio käe all. Suur osa tema varastest tööaastatest möödusid Milanos Ludovico il Moro teenistuses. Hiljem töötas ta Roomas, Bolognas ja Veneetsias ning veetis oma viimased aastad Prantsusmaal, majas, mille oli talle andnud Francis I. Leonardo oli ja on peamiselt tuntud maalikunstnikuna. Kaks tema tööd, ,,Mona Lisa" ja ,,Püha õhtusöömaaeg" on
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid