SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 VARUD................................................................................................................................... 4 1.1 Varude otstarve............................................................................................................. 4 VARUDE ARVESTUSSÜSTEEMID........................................................................................ 6 2.1Varude pidev arvestussüsteem....................................................................................... 6 Varude perioodiline arvestussüsteem.................................................................................. 7 VARUDE ARVESTUSMEETODID EESTIS..........
1972. aastast on riigipeaks olnud kuninganna Margrethe II, troonipärijaks on kroonprints Frederik. Kuningannale kuulub täidesaatev võim. Tema nimel teostab täidesaatvat võimu valitsus, mida juhib peaminister. Kuninganna nimetab peaministri ja kinnitab valitsuse. Kuninganna võib valitsuse nõudmisel saata enne volitusaja lõppemist laiali parlamendi ja kuulutada välja ennetähtaegsed parlamendivalimised. 2.2. Parlament Taanis on ühekojaline parlament. Parlamendi 179 saadikut valitakse otsestel valimistel reeglina iga nelja aasta tagant, kuid valitsus võib nõuda erakorraliste valimiste korraldamist. 2 saadikut valitakse Fääri saartelt ja 2 saadikut Gröönimaalt. Parlamendi praegune koosseis valiti 13. novembril 2007. aastal. 2.3. Valitsus Liberaalide ja konservatiivide vähemusvalitsusel on parlamendis 64 kohta 179-st. Koalitsiooni toetavad parlamendis Taani Rahvapartei ja 2007. a. aastal loodud Uus Allianss.
VEIDRAD NIMED 1. Aet Aksetaga 2. Age Ent 3. Age N. Tuur 4. Ahto Opede 5. Aili Bastusin 6. Ain Ulaadne 7. Airi Bidsees 8. Airis Tokiusab 9. Aita-Leida Kaotatud Koer 10. Aivar Hawaii (loe: aivaravai) 11. Aivo Shier 12. Alar Ahastatudment 13. Alar Meering 14. Allan Ormi 15. Amon Jaak 16. Ande Tusiga 17. Anna, Anti ja Saime Vastahambaid 18. Anna ja Anti Suhu 19. Anne-Tuss Kast 20. Ann Gerjas 21. Ann Õun 22. Ant Enn 23. Anti Biootikum 24. Anti Lakauplusviljandis 25. Anti Loop 26. Anu Leerima 27. Argen Tiina 28. Armin Ägu 29. Argo Llapolepatt 30. Armastank Anu 31. Aru Anne 32. Arul Age 33. Arvi Stusvihikus 34. Aspi Riin 35. Aster Oid 36. Assar Aisk 37. Ats Ihh 38. August Aar 39. August Situnkusen 40. Autor Alli 41. Bale Riin 42. Bill Ants 43. Billy Mees 44. Büroodis Ain 45. Cari Kakar 46. Dead James (loe: teadjamees) 47. Dea Positiiv 48. Deisi Päev 49. Deodor Ant 50. Doris Eja 51. Eda Sitagasi 52. Eedu Rivi 53. Eest Kostja 54. Eike ...
Tallinn Tehnikaülikool Lõputöö protokoll Dibensaalatsetoon atsetoonist Liisi Kink 095675 YAGB 22 Tallinn 2010 Etapp 1 Atsetoon Sissejuhatus Üldiselt käsitletakse keemias oksüdeerimisena nähtust, kus element loovutab elektrone. Orgaanilises keemias käsitletakse oksüdeerimisena iga protsessi, mis põhjustab süsiniku elektrontiheduse vähenemist. Alkoholide osalisel oksüdatsioonil erinevate reagentide toimel oksüdeerub primaarne alkohol esmalt karbonüülühendiks ja seejärel karboksüülhappeks. Sõltuvalt sellest, kas on tegu primaarse või sekundaarse alkoholiga, saame esmaseks reaktsiooniproduktiks vastavalt kas aldehüüdi või ketooni. Aldehüüdid võivad edasi oksüdeeruda karboksüülhapeteni, ketoonid neid tingimustes ei oksüdeeru. ...
ANATOOMIA 15 12.10.11 Vererõhk Vererõhk on veresoontes liikuva vere rõhk. See on põhjustatud ühelt poolt südame kui pumba tööst, süda paiskab iga süstoli ajal teatud koguse verd veresoontesse ja sellele soontesse paisatud verele avaldavad vastupanu veresoonte seinad. Arterite seinad sisaldavad elastseid kiude ja on pidevas pingeseisundis, mistõttu nad avaldavad soontes olevale verele survet. Liikumisel piki veresooni peab veri ületama veresoonte sisepinna hõõrdumistakistuse ja selle tõttu südamest kaugenedes vererõhk langeb. Erinevates veresoonkonna osades ei ole rõhk ühesugune. Kõrgeim on vererõhk arterites, madalaim veenides. Seejuures arterites rõhk ...
RAAMATUPIDAMISE KÜSIMUSED STINA REBECCA PETTAI 25.05.2015 1.Raamatipidamiskohustuslaseks on? Raamatupidamiskohustuslaseks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. 2. Eesti hea raamatupidamistava on? Eesti hea raamatupidamistava on vastavalt kehtivale raamatupidamise seadusele raamatupidamistava, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele ja mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega ning täiendavalt Raamatupidamise Toimkonna Juhenditega ning riigi, riigiraamatupidamiskohustuslaste, kohaliku omavalitsuse üksuste, muude avalik- õiguslike juriidiliste isikute ning teiste raamatupidamiskohustuslaste tarvis kehtestatud riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõ...
Tallinna tehnikaülikool, Tartu kolledž Maastikudisani õppetool FREDERICK LAW OLMSTED Referaat Tartu 2012 Elulugu Frederick Law Olmsted sündis 26. aprillil 1822 ning suri 28. augustil 1903. Ta oli Ameerika kirjanik, ühiskonna kriitik ning administraator ja maastiku kujundaja. Rahvas peab teda Ameerika maastikuarhitektuuri isaks, kuigi paljud teadlased on andnud selle tiitli Andrew Jackson Downing’le. Olmsted oli kuulus linna parkide kujundaja, projekteerides koos oma vanem partneri Calvert Vauxi’ga nii Central pargi, Prospect pargi New Yorgi linnas. (Viide 1. http://www.saylor.org/site/wp-content/uploads/2011/08/HIST361-7.4.5-Frederick-Law- Olmsted.pdf) Joonis 1 Tema isa, John Olmsted oli jõukas kaupmees, kes huvitus elavast loodusest, inimestest ja kohtadest. Ka Frederick Law ja tema noorem vend, John Hull tundsid selle vastu huvi. Tema ema, Charlotte Law (Hull) Olmsted suri kui ta oli va...
Planeetide kaaslased Iga objekti või kaaslast, mis liigub planeedi orbiidil nimetatakse kuuks ehk kaaslaseks. Iga objekti või kaaslast, mis liigub planeedi orbiidil nimetatakse kuuks ehk kaaslaseks. Alates juulist 2009 on 336 keha nimetatud kuudeks. Suurim kuu on Ganymedes (Jupiter). Planeetide kaaslased on tekkinud kas koos oma planeediga ühest pöörlevast ainepilvest või hiljem juurde haaratud. Kaaslaste arv: Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 ( Phobos) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 ( Phobos) Jupiter: 63 ( Ganymedes) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 (Phobos) Jupiter: 63 (Ganymedes) Saturn: 62 (Titan) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 (Phobos) Jupiter: 63 (Ganymedes) Saturn: 62 (Titan) Uraan: 27 (Titania) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 (Phobos) Jupiter: 63 (Ganymedes) Saturn: 62 (Titan) Uraan: 27 (Tita...
eha Survepi Manom Purusta ristlõike Prk nr. nd [cm2] eetri v jõud kgf/cm2 N/mm2 mõõtme näit [kgf] d [mm] a b üksik Keskm keskm 1 83 118 97,9 165 27500 280,9 2 80,5 119 95,8 179 29800 311,4 301,8 30,8 3 89 119 105,9 199 33200 313,2 4.3.2 Immutatud kehad Tabel 4.4 Prk nr. Proovi Survep Mano Purust Survetugevus keha ind meetri av jõud kgf/cm N/mm2 2 ristlõik [cm ] näit [N] 2 e üksik mõõtm ed
173 0: (I___) ( 2 1) V = 42 "inst_39>from0" 174 1: (____) ( 2 0) V = 46 "inst_39>from1" 175 2: (____) ( 0 3) V = 42 "inst_39>from2" 176 3: (I___) ( 0 0) V = 46 "inst_39>from3" VAR# 114: (________) "inst_40>o" GRP# 73: BEG = 177, LEN = 4 ----- 177 0: (I___) ( 2 1) V = 75 "inst_40>from0" 178 1: (____) ( 2 0) V = 74 "inst_40>from1" 179 2: (____) ( 0 3) V = 75 "inst_40>from2" 180 3: (I___) ( 0 0) V = 74 "inst_40>from3" VAR# 115: (________) "inst_41>o" GRP# 74: BEG = 181, LEN = 4 ----- 181 0: (I___) ( 2 1) V = 77 "inst_41>from0" 182 1: (____) ( 2 0) V = 76 "inst_41>from1" 183 2: (____) ( 0 3) V = 77 "inst_41>from2" 184 3: (I___) ( 0 0) V = 76 "inst_41>from3" VAR# 116: (________) "inst_42>o"
Nimetus toote g lemiskao g lemiskao kaal g % % Artisokk keedetud: 236 50 118 15 100 Peedilehed keedetud: 224 20 179 44 100 Basiilik värske: 119 16 100 - 100 Baklazaan värske(obergiin): toores, puhastatud 118 15 100 - 100 toored hakkmassiks valmistatud 105 5 100 - 100 rõngasteks praetud, naturaalsed 142 5 135 26 100 jahus paneeritud, praetud 135 5 128 22 100
N 174 64 56 39 2-3 5 muu jah ei N 175 80 52 41 0-1 4 muu ei jah N 176 60 55 39 0-1 4 muu ei ei M 176 61 54 43 0-1 3 muu jah jah M 178 59 58 42 2-3 4 ei söö tavaliselt jah hommikul ei N 179 72 57,5 41 2-3 3 müsli või helbed nii ja naa jah M 180 80 57 43 2-3 3 võileib jah ei M 183 150 63 46 0-1 3 ei söö tavaliselt jah hommikul ei M 185 72 57 43 >3 5 puder ei jah M 185 77 55 44 >3 3 võileib jah jah
L1 L2 Ps üksik . k . 3716 30,3 1 91 93 223 339 33,3 7 2983 269, 24,1 2 Kuiv 93 94 179 302,3 26,5 29,7 27 3 7 3716 298, 26,7 3 105 105 223 29,3 7 3 2500 214, 19,2 4 98 99 150 21,1
Kõrg-ja hiliskeskaeg 1. Iseloomustage feodaalkorda järgmiste märksõnade põhjal... Vasalli kohustused tv. 29 + õp. 134-135 Läänistamine erinevatelt senjööridelt tv. 29 Minu vasalli vasall ei ole minu vasall tv. 29 Läänide muutmine pärusvaldusteks tv. 29 2. Millised etapid tuli rüütliks saamiseks läbida? Milline tähendus oli turniiridel keskaegses ühiskonnas? Nimeta kaks! Õp. 137 Õp. 144 3. Selgitage linnastumise mõju... mõisamajanduse arengule tv. 32 õp. 151 talupoegade olukorrale tv. 32 4.Vali üks järgmistest kuningatest ja seleta kahe näite abil, kuidas ta tugevdas kuningavõimu: Phili...
poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Sõja tagajärjel Austria-Ungari lagunes, tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tsernogooria liitusid Serbia- Horvaatia-Sloveenia (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Esimeses maailmasõjas osales algul Keskriikide poolel umbes 3 568 000 meest ja Antandi poolel kuskil 6 179 000 meest. Üldse mobiliseeriti Esimese maailmasõja jooksul 73 515 000 meest.Ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas Esimene maailmasõda suuresti kõik varasemad sõjad.11.november 1918.aastal kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne'i metsas kindral Fochi staabivagunis alla Compiegne'i vaherahule,mis lõpetas Esimese Maailmasõja.Vaherahu tingimused olid Saksamaale väga rasked.Ta pidi oma väed välja viima mitte ainult okupeeritud teritooriumitelt,vaid ka Reinimaalt
aktiivsem metall, kui hõbe või vask. B rühmade elementide tuumalaengud on väga erinevad, aatom- raadiused, aga suhteliselt lähedased. Füüsikast on teada, et laetud osakeste vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Z r pikomeetrites Ag 47 175 Au 79 179 Seega, laengu kasv suurendab jõudu 79 / 47 = 1,68 korda ja raadiuse kasv vähendab jõudu ( 179 / 175 )2 = 1,05 korda Kokkuvõttes hoiab kuld oma elektrone 1,68 / 1,05 = 1,6 korda kõvemini kinni, kui hõbe * Metallidel on "suured" aatomid ja vähe väliselektrone * keemilistelt omadustelt on nad alati redutseerijad * A rühma metallide aktiivsus suureneb ülevalt alla ja paremalt vasakule Metallide keemilised omadused
) lubab leida kasumit mõlemas ekstreemumis ning ka 100 tuh kohta: P(10) = - 2 1000 + 270 100 48000 6000 = - 29 000 kr (kahjum) P(80) = - 2 512000 + 270 6400 4800 80 6000 = 314 000 kr , P(100) = - 2 1000000 + 270 10000 4800 100 6000 = 214 000 kr . Suurim väärtus ehk ka suurim kasum on 80 tuh. toote juures ja see on 314 000 kr 2) teine tingimus ( kuni 50 tuh) võimaldab leida kasumit 10 tuh. toote ja 50 tuh. toote kohta: P(10) = - 29 000 P(50) = 179 000 kr. Suurim kasum on piirpunktis ehk kui tootemaht on 50 tuh. mis on võrdne 179 000 kr. q Ülesanne 4.17. Nõudlusfunktsioon on kujul p(q ) = 1000 - krooni, kus q on 200 nõutav kogus. Leida firma maksimaalne kogutulu ja hind selle saavutamiseks a) kui firma tootmismaht võib olla kuni 200 000 ühikut;
$ 3 0.000005 10.200277308269968 50 5 50 L 64 32 64 8 0 1 false 5 0 L 80 32 80 8 0 1 false 5 0 L 136 32 136 8 0 1 false 5 0 L 152 32 152 8 0 1 false 5 0 L 248 32 248 8 0 1 false 5 0 L 264 32 264 8 0 1 false 5 0 L 336 32 336 8 0 1 false 5 0 x 130 -5 142 -2 0 10 A3 x 148 -5 160 -2 0 10 A2 x 185 -5 197 -2 0 10 A0 x 207 -5 219 -2 0 10 B3 x 224 -5 236 -2 0 10 B2 x 240 -5 252 -2 0 10 B1 x 167 -5 179 -2 0 10 A1 x 256 -5 268 -2 0 10 B0 L 352 32 352 8 0 1 false 5 0 x 130 -5 142 -2 0 10 A3 x 148 -5 160 -2 0 10 A2 x 185 -5 197 -2 0 10 A0 x 207 -5 219 -2 0 10 B3 x 224 -5 236 -2 0 10 B2 x 240 -5 252 -2 0 10 B1 x 167 -5 179 -2 0 10 A1 x 256 -5 268 -2 0 10 B0 w 64 40 64 32 0 I 896 592 896 576 0 0.5 I 960 592 960 576 0 0.5 L 880 608 880 632 0 1 false 5 0 L 936 608 936 632 0 1 false 5 0 w 960 608 936 608 0 w 960 608 960 592 0 w 896 608 880 608 0 w 896 608 896 592 0 150 864 520 864 512 1 2 0
Muud äritulud 0 0 1 051 117 Kaubad, toore, materjal ja teenused -114 457 -137 349 -135 022 -99 479 Mitmesugused tegevuskulud -21 303 -31 899 -38 220 -29 741 Tööjõukulud -39 855 -36 700 -55 320 -57 722 Põhivara kulum ja väärtuse langus -3 179 -2 675 -1 720 -1 544 Muud ärikulud -675 0 -512 -1 298 Ärikasum (kahjum) 36 914 6 774 13 430 10 593 Finantstulud ja kulud 29 11 -203 -364 Kasum (kahjum) enne 36 943 6 785 13 227 10 229 tulumaksustamist
Soomest. Lapimaa on Euroopa suurim kõnnumaaregioon, millest suur osa asub Soomes.Lapimaal on metsik ja avar loodus. Soome Vabariigi kõrgeim punkt- Halti tipp(1 328m) asub Enontekiö loodeosa. Riigikord: Parlamentaarne demokraatia Pindala: 338 145 km², millest umbes 70% on kaetud metsaga, 10% on siseveekogude all ja 8% on haritavat maad; vähemalt 500 m² pindalaga järvi on umbes 188 000 ja vähemalt 100 m² pindalaga saari meres ja siseveekogudes kokku umbes 179 000. Piirid: Venemaaga 1340 km, Norraga 736 km, Rootsiga 614 km Rahvastik: 5,31 miljonit elanikku; 65% rahvastikust elab linnades. Rahvastiku tihedus on 17 inimest km². Soomlasi on u 92%. Suuremad vähemusrahvuste grupid on rootslased ja saamid. Suurimad sisserännanud välismaalaste grupid on venelased, eestlased, rootslased ja somaallased. Riigikeeled: Soome ja rootsi keel. Ärisuhtluses saab enamikul juhtudel kasutada inglise keelt. Riigipea: President Tarja Halonen (al. 1.3.2000)
ja Hermes õhtuse Merkuuri kohta. Merkuuril ei ole kaaslasi ega rõngaid. Keskmine kaugus Päikesest: 0,387 astronoomilist ühikut. Merkuuri tiirlemisperioodi pikkus on 0,24 Maa aastat. Merkuuri pöörlemisperioodi pikkus on 1407,5 tundi. Merkuur pöörleb päripäeva. VÄRVUS Merkuur on kollast või tumehalli värvi. TEMPERATUUR Atmosfääri hõreduse tõttu kõigub temperatuur suuresti. Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 179 °C, minimaalne -173 °C(see on enne koitu) ja maksimaalne 427 °C. Päeval on keskmine pinnatemperatuur 623 Kelvinit, öösel 193 Kelvinit. TELJE KALLE Telje kalle ekliptika tasandi suhtes on ligikaudu 0 kraadi. MAGNETVÄLI Magnetväli on olemas, see on Maa omast 100 korda nõrgem diporaalne magnetväli. Magnetväli on pöörlemistelje suhtes 7 kraadi kaldu ning
0% Manna Kg 0,100 0,100 0,200 0,200 15,00 kr 1,50 kr 1% Koorevõi Kg 0,025 0,024 0,050 0,048 80,00 kr 2,00 kr 1% Suhkur Kg 0,050 0,049 0,100 0,098 16,00 kr 0,80 kr 0% Rosinad Kg 0,030 0,030 0,060 0,060 120,00 kr 3,60 kr 0% Kreeka pähklid Kg 0,050 0,050 0,100 0,100 179,00 kr 8,95 kr 0% Vanilliin Kg 0,001 0,001 0,002 0,002 160,00 kr 0,16 kr Kokku: 0,256 0,254 0,512 0,508 17,01 kr Hind km-ga: 20,07 kr Valmistamine: 1. Sulata koorevõi. 2.Vala peene joana sisse mannat ja pruunista kuldkollase värvuseni. 3. Rosinad sorteerida ja pesta, leotada 30- 40 min
keeltest, mis ei ole indo-euroopa päritolu. Soome pindala on 338 030 km² (305 470 km² maad, 31 560 km² siseveekogusid). Soome pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu. rahvaarv:5 279 228(02.02.2007a),mismoodustab 1.1%el-15rahvastikust. Riigikord :vabariik Soome on üks maailma põhjapoolsemaid riike. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga. Soome on tuntud tuhande järve maana: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m²) ja 179 584 saart. Helsingi on Soome pealinn,kusjuures linnastus,s.t Suur-Helsingis elab 1233 tuhat inimest , mis on veerand kogu riigi rahvaarvust.helsingi on Soomepoliitiline ,majanduslik ,vaimne,teaduse ja kultuuri keskus. Helsingi elanikest on 6.2% rootsikeelsed ja seega ametlikel andmeil kakskeelsed. Soomes on umbes 1,4 miljonit perekonda.Naiste keskmine eluiga Soomes on 82aastat ,meestel 75aastat. Naised moodustavad 52%riigi tööjõust KLIIMA
Nitrovärvid 3 2 Kulu kg/m Hind Kr/kg 0,35 54,80 0,33 72,20 0,27 66,00 0,30 44,00 0,35 65,00 0,30 45,80 0,45 76,20 0,29 68,30 0,40 45,80 0,35 52,30 0,35 66,30 0,32 58,90 Ideaalne inimene Isikukood 49106065234 Pikkus 179 Mass 68 Sugu naine Vanus 19 Sünnipäev 6.06.1991 Vanus päevades 6.6.91 Vanus aastates 21 Excel VBA Ideaalne mass (kg) -55,8 #NAME? Tihedus (kg/m³) 1097,9 #NAME? Rasvasus (%) 204,0588235294 Keha indeks 680000 Ruumala (dm³) 74657200
Põhiharidus Maa-asulad Keskharidus Kõrgharidus või madalam Keskmine väärtus 200,17 389,83 236,00 Standardviga 60,52 109,79 94,05 Mediaan 196,5 416 179 Standardhälve 148,25 268,92 230,37 Haare e. 376 634 586 variatsiooniulatus Miinimum 13 57 0 Maksimum 389 691 586 Võrreldes viimast kahte tabelit on näha, et kõik näitajad, v.a. miinimumi näitaja
TRAN00002 Transport (Kiirkuller) 1 000,00 kr VENM00002 Sagedusmuunduri ventilaator sarjadele FR-E520/540 980,00 kr Sagedusmuundur 220 kW 400 VAC, 432 A SAGM141043 Vent./pump: 243 391,00 kr AKUM00002 UPS'i aku 1 981,25 kr Sagedusmuundur 160 kW 400 VAC, 325 A SAGM141042 Vent./pump: 179 983,81 kr Alates summast Soodustus% 0 0% 10000 5% 20000 10% 50000 12% 100000 15% Tüüp Kuupäev ja aeg Number Kestvus Hind TeleYks mobiilidele 16.01.2010 14:21 ****5759 9 0,12 EMT mobiilidele 20.01.2010 14:14 ***0042 238 3,13 EMT mobiilidele 20.01.2010 14:18 ****3466 284 3,74 Lauatelefonidele 20.01.2010 14:24 ***3202 8 0,11
1983. aastal ÜRO peaassamble otsusega sõltumatu Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjon. Maailma jätkusuutlikuse programm on Agenda 21, mille algatas ÜRO ning seal on kirjas tegevused mis peaksid toimuma nii globaalsel, rahvuslikul kui ka kohalikul tasandil.Agenda 21 täielik sisu avaldati ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi (UNCED) poolt 14.juunil 1992 Rio de Janero konverentsil, kus programmi kiitsid heaks 179 riigi valitsused. Eesti on samuti ühinenud Agenda 21. (Number ,,21" tähistab programmis 21 sajandit.) Agenda 21 järgi peaksid riigid oma vajadusi ja võimalusi arvestades seadma pikaajalised arengusuunad, mis põhineksid üldiste lähtekohtadena vajadusel saavutada kvalitatiivne majanduskasv, tagada inimeste elutaseme tõus, kindlustada stabiilne rahvaarv, muuta väärtushinnanguid ja harjumusi, säilitada ja mõistlikult kasutada ressursse, arvestada keskkonna taluvuspiiridega
METALLURGIA JA PULBERMETALLURGIA: 1. 1) mehaaniline segu- sulam koosneb komponentide A ja B kristallidest. 2) tardlahus- nim. faase, kus üks komponent säilitab oma kristallivõre, teise komponendi aatomi paigutuvad esimese komponendi kristallivõresse, muutes selle peroodi. 3) keemiline ühend- iseloom. Komponentide kristallivõerst erinev kristallivõre, omane aatomite korrapärane paigutus ja lihtne täisarvkordne suhe komponentide aatomite vahel. 2. Punkt-, joon-, pind- ja ruumdefektid. 1) punktdefekt- korrapärasest kristallilisest srtuktuurist kõrvalekalded, mille suurusjärk on võrreldav aatomite mõõtmetega. Hulka kuluvad vakants ja lisandaatom. 2) Joondefekt- hulka kuuluvad dislokatsioonid- jooned mille ulatuses ja ümber on rikutud aatomite korrapärane paigutus. Eristatakse serv- ja kruvdislokatsioone. 3) Pinnadefektid- eralduspinnad üksikute krist...
II 1. : · ; · ; · ; · ; · . 2. (, , ) . 3. . , , , . 4. - (01.01.2003) , . , , , , . 5. , , , : · () () · () · ( ) , . : · · , · · 6. - , , , . : (a) , , ( ); (b) , ( ). 3. , , . 4. . , . 7. 1. , . « , : () ; - . - - - - ; - . , .. 8. , ? . , , . , , , . . 9. . 1. , (, ) , . 2. : - . ; - ; - : . 3. . , . ...
tegevuskavas aastani 2030 Agenda 21 määratleti ülemaailmsed sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidusa arendamise eesmärgid. Agenda 21 on maailma jätkusuutlikkuse programm, mille algatas ÜRO ning seal on kirjas tegevused, mis peaksid toimuma nii globaalsel, rahvuslikul kui ka kohalikul tasandil. (Eesti, 2013) Agenda 21 täielik sisu avaldati ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi (UNCED) poolt 14. juunil 1992 Rio de Janeiro konverentsil, kus programmi kiitsid heaks 179 riigi valitsused. 1997. aasta ÜRO peaassamblee eriistungil New Yorgis tehti kokkuvõtteid viie aasta tegevuse tulemustest ning uuendati eesmärke, sest ei saavutatud ootuspärast kiiret edasiminekut ja käegakatsutavaid tulemusi. Samal foorumil rõhutati vajadust luua 2002. aastaks kõigi huvitatud ning vastutulevate osapoolte koostöös riikide säästva arengu strateegiad. (Vaht, Kuldna, & Oja, 2000) 6
128 80 200 10000000 144 90 220 10010000 160 A0 240 10100000 176 B0 260 10110000 129 81 201 10000001 145 91 221 10010001 161 A1 241 10100001 177 B1 261 10110001 130 82 202 10000010 146 92 222 10010010 162 A2 242 10100010 178 B2 262 10110010 131 83 203 10000011 147 93 223 10010011 163 A3 243 10100011 179 B3 263 10110011 132 84 204 10000100 148 94 224 10010100 164 A4 244 10100100 180 B4 264 10110100 133 85 205 10000101 149 95 225 10010101 165 A5 245 10100101 181 B5 265 10110101 134 86 206 10000110 150 96 226 10010110 166 A6 246 10100110 182 B6 266 10110110 135 87 207 10000111 151 97 227 10010111 167 A7 247 10100111 183 B7 267 10110111
Liitpuue Struktuur: 1. Liitpuue - mis see on? Liitpuue on seisund, mil inimesel on vähemalt kaks puuet. Puue on organismi struktuuri või funktsiooni puudumine või anomaalia, mis segab või aeglustab inimese tavalist arengut ja/või funktsioneerimist. Liitpuuet kirjeldades on võimalik eraldi välja tuua põhipuue ja kaasnevad puuded, näiteks: põhipuue - vaimupuue + kaasnevad puuded liikumispuue ja nägemispuue. 2. Liitpuude määratlus Liitpuude määratlust ei saa samastada haigusega, vaid erinevad haigused ja häired võivad põhjustada liitpuude. Vaimupuude põhjuseks on tihti ajukahjustus või muutused ajustruktuurides, mis võivad lisaks vaimupuudele põhjustada ka teisi häireid ja kahjustusi. Neist sagedamini esinevad: - epilepsia - tserebraalparalüüs - meelepuue 3. Liitpuude näited Liitpuue on kooslus erinevatest puuetest, mis segavad või aeglustavad lapse tavalist arengut. Arves...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvetuse õppetool II R SISE-EESKIRJA KOOSTAMINE Referaat Õppejõud:M. Kasearu Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on ,,Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine". Sise-eeskirja eesmärgiks on määrata kindlaks raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhinõuded, et raamatupidamine ja finantaruandluses kajastuv info oleks ühiselt mõistetav kõigile asjaoludele omanikele, juhatusele, investoritele, võlausaldajatele, töötajatele, audiitoritele ja riiklikele struktuuridele. Referaat koosneb kümnest peatükist, milleks on üldsätted, kontoplaan, majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine, dokumentide käive ja säilitamine, tulude ja kulude kajasta...
Eriarstiabi osutamine 351 217 605 253 514 825 Medical SPA 909 614 1 122 283 773 953 Iluteenused 606 410 470 045 191 803 Nõupidamiste korraldamine 1 221 267 728 890 1 030 189 Kokku müüdud toodangu (kaupade 16teenuste) 058 460 kulu 15 938 136 11 475 149 Tooraine ja materjal 230 653 179 066 131 672 Edasimüügi eesmärgil ostetud kaubad 3 097 143 3 134 594 2 484 706 Energia 1 207 532 1 165 988 796 166 Elektrienergia 514 769 413 562 Kütus 651 219 382 604 Transpordikulud 230 330 292 862 163 513
173 -63 21 -117 130 -175 70 122 198 38 -64 2 -17 87 12 -91 130 61 162 -195 194 -29 -129 39 17 -187 179 -19 158 -109 68 -46 -5 17 53 -89 61 -44 -170 -135 34 -46 ül 3 #NAME? #NAME? #NAME? #NAME? #NAME? #NAME? ül 4 #NAME? #NAME? #NAME? #NAME? #NAME? #NAME? n väljastama teksti „pole andmeid“. küsitud väärtus iga veeru jaoks.
Ande Andekas-Lammutaja Füüsika Universum Tähtkuju on kindlalt piiritletud tähistaeva ala, kus horisondile projetseeruvad tähed moodustavad mingi kindla kuju. Kepleri esimene seadus väidab, et plaaneedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille fookuses on päike. Teine seadus väidab, et planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. Kolmas seadus väidab, et planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Maa-tüüpi planeedid on Veenus, Maa, Merkuur ja Marss. Merkuuri mass on 3,303 × 1023 kg, tihedus 5,43 g/cm3. Atmosfäär puudub, kuna planeedi külgetõmbejõud on küllalt nõrk ning pind kuum. Seetõttu on Merkuuri pinna kohal olev põhiliselt vesinikust, h...
4 0 36.4 150 125. Sidruni, apelsini tarretis 200 0.2 0 33.6 139 126. Mannavaht õuntest 110 2 0.1 24 108 127. Vanilje-koorekreem 100 1 14 22 231 128. Plombiir.kohvikus150g 100 3.2 15 20.8 227 129. Piimajäätis 100 3.2 3.5 21.3 126 130. Koorejäätis 100 3.3 10 20.8 179 131. Kohvi-s`okolaadikreem 130 3 12 28 240 132. Pannkoogid keedisega 150 9 11 63 400 133. Praetud sai puuviljadega 130 7 7 62 349 134. Pelmeenid hapukoorega 200/25 22.1 16.9 41.9 420 135. Saiad 50 3.6 2.7 29.6 162 136. Kreemisaiad 50 3.3 5.2 28.1 177 137
majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Sõja tagajärjel Austria-Ungari lagunes, tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tsernogooria liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveenia (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Esimeses maailmasõjas osales algul Keskriikide poolel umbes 3 568 000 meest ja Antandi poolel kuskil 6 179 000 meest. Üldse mobiliseeriti Esimese maailmasõja jooksul 73 515 000 meest.Ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas Esimene maailmasõda suuresti kõik varasemad sõjad.11.november 1918.aastal kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne'i metsas kindral Fochi staabivagunis alla Compiegne'i vaherahule,mis lõpetas Esimese Maailmasõja.Vaherahu tingimused olid Saksamaale väga rasked.Ta pidi oma väed välja viima mitte ainult okupeeritud teritooriumitelt,vaid ka Reinimaalt
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MERKUUR Referaat Pärnu 2013 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 1 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Nimi......................................................................................................................................... 3 Mõõtmed................................................................................................................................. 3 Vaadeldavus............................................................................................................
Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Mass on 3,303×1023 kg. Merkuuril kaaslased puuduvad. Ta pind sarnaneb Kuu pinnaga ning pinda katab tolm. Väikese paokiiruse ja kõrge pinnatemperatuuri tõttu on Merkuuri atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, argoonist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist ja neoonist. Atmosfääri hõreduse tõttu kõigub temperatuur suuresti. Merkuuri keskmine temperatuur on 179 kraadi, maksimaalne 427 kraadi ja minimaalne -173 kraadi. Veenuse läbimõõt on 12100 km. Planeedi mass on 4, 9* 1021 t. Atmosfäär, mis Veenust ümbritseb, koosneb põhiliselt süsihappegaasist (96,5%), leidub ka lämmastikku (3,4%) ning vähesel määral vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga. Veenus on üldiselt tasane,
Tartu kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Logistika Riskid tarneahelas Juhendaja: Tiina Kraav 2011 Sissejuhatus Alustades oma tööd polnud mul eriti aimu, mis on tarneahela riskid mis üldse tarneahela tegemine ja juhtimine endast kujutab. Need riskid on vahest väga arusaamatud, kuid siiski materjali otsides leidsin seda plaju ja olen ka rahul oma nüüdsete teadmistega tarneahela riskide kohta. Tunnen, et on lihtne tellida ja osta kuid sellel ajal ei mõtle keegi sellele, kui raske võib olla tarbijani kauba toimetamine. Ja mis riske võib olla. Mis on tarneahel ? Tarneahelat on defineeritud alljärgnevalt: tarneahel on ettevõtluse traditsiooniliste protsesside ja tegevuste koordineerimine tarbijast kuni tarneahela alguseni (esimese tarnijani), et tagada toodete, teenuste j...
varsti pärast sõja lõppu rev. marksistlik partei. Peale Venemea toimus revolutsioon ka Saksamaal, Austria-Ungaris, Türgis ja Bulgaarias. Esimeses maailmasõjas ei lahendatud seda põhjustanud vastuolusid. Versaille-Washingtoni lepingute süsteemiga loodud poliitikas peitus uue maailmasõja alge. Esimeses maailmasõjas osales algul Keskriikide poolel (3 568 000 meest) ja Antandi poolel (6 179 000 meest). Üldse mobiliseeriti Esimese maailmasõja jooksul 73 515 000 meest, neistAntandi riikides 48 355 000 (Venemaal u. 18 mln., Suurbritannias 8 mln., Prantsusmaal 8 mln., Itaalias 5 mln., USA-s ligi 4 mln.) ja Keskriikides 25 160 000 meest (Saksamaal 13 mln. Austria-Ungaris 9 mln.). Ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas Esimene maailmasõda suuresti kõik varasemad sõjad. Esimene maailmasõda toimus 1914-1918. See oli konflikt kahe suure leeri Keskriikide
39 % 1973 60 285 455 2.48 % 1974 61 857 025 2.61 % 1975 63 565 601 2.76 % 1976 65 426 979 2.93 % 1977 67 425 439 3.05 % 1978 69 512 236 3.09 % 1979 71 619 219 3.03 % 1980 73 698 099 2.90 % 1981 75 729 574 2.76 % 1982 77 729 805 2.64 % 1983 79 729 313 2.57 % 1984 81 775 217 2.57 % 1985 83 901 572 2.60 % 1986 86 118 046 2.64 % 1987 88 412 920 2.66 % 1988 90 773 617 2.67 % 1989 93 179 760 2.65 % 1990 95 617 350 2.62 % 1991 98 085 373 2.58 % 1992 100 592 242 2.56 % 1993 103 144 749 2.54 % 1994 105 752 796 2.53 % 1995 108 424 827 2.53 % 1996 111 166 210 2.53 % 1997 113 979 481 2.53 % 1998 116 867 371 2.53 % 1999 119 831 888 2.54 % 2000 122 876 727 2.54 % 2001 126 004 992 2.55 % 2002 129 224 641 2.56 % 2003 132 550 146 2.57 % 2004 135 999 250 2.60 %
Tuntumad jätkusuutlikku arengut käsitlevad kokkulepped on Agenda 21 ja Euroopa Liidu Säästva Arengu Strateegia. Agenda 21 Agenda 21 on maailma jätkusuutlikkuse programm, mille algatas ÜRO ning seal on kirjas tegevused, mis peaksid toimuma nii globaalsel, rahvuslikul kui ka kohalikul tasandil. Agenda 21 täielik sisu avaldati ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi (UNCED) poolt 14. juunil 1992 Rio de Janeiro konverentsil, kus programmi kiitsid heaks 179 riigi valitsused. Eesti on samuti ühinenud Agenda 21-ga. Number ,,21" tähistab programmis 21. sajandit. Eesmärgi saavutamiseks seatakse kõikidele riikidele ülesandeks rahvuslike säästva arengu tegevuskavade koostamine ning säästliku arengu printsiipide rakendamine kohalike omavalitsuste arengukavades. Euroopa Liidu Säästva Arengu Strateegia Euroopa Ülemkogu võttis 2001. aastal Göteborgis vastu esimese Euroopa Liidu säästva arengu strateegia.
4. suurvee oht SWOT analüüs Koostage õpetaja juhendamisel SWOT analüüs oma koduasula kohta. · SWOTanalüüsi nimetus tuleneb ingliskeelsetest sõnadest Strengths (tugevused või tugevad küljed), Weaknesses (nõrkused või nõrgad küljed), Opportunities (võimalused) ja Threats (ohud). Tugevad küljed: Nõrgad küljed: Võimalused: Ohud: Kui palju inimesi elab maailmas? · Tänase seisuga elab maailmas 6 475 179 719 inimest http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/popclockw · 2004 aastal jõudis maailma rahvarv 6,4 miljardini · Igal aastal suureneb rahvaarv 80 milj võrra · Kõige kiiremini kasvab Aafrika ja Kagu-Aasia rahvastik · Ligi pool maailma rahvastikust elab linnades Kus elab suurem osa maailma rahvastikust? Kui suur osa rahvastikust elab Euroopas? Millised on maailma suurema rahvaarvuga riigid?
Idakaartes moodustab kesklinna loodusliku piiri Põhja-Eesti paekallas, mille jalamil paikneb Tallinna suurim park Kadriorg. Paekalda kohal asuvad Ülemiste ja Lasnamäe. Kaugemal kirdes, Pirita jõe orus, asuvad Kose ja Pirita, Viimsi poolsaarel lõpeb linn Merivälja ja Mähe aedlinnaga. Pärast Põhjasõda oli Tallinnas vaid paar tuhat elanikku. Elanike arv suurenes järgmiselt: 1820. aastal oli see 13 000, 1881. aastal 45 900, 1897. aastal 58 800 ja 1917. aastal 179 000. Eesti Vabariigi pealinn on Tallinn 1918. aastast.1930. aastatel oli linnas 140 000 elanikku. 1940 liideti Tallinnaga Nõmme (oli 1926 1940 eraldi linn). 1962 alustati Mustamäe, 1973 Väike-Õismäe ja 1978 Lasnamäe linnaosa ehitamist. Rahvuslik koosseis Ajavahemikul 19441988 toimunud Eesti võimalustega ebaproportsionaalse tööstuse arendamisega ning tööjõu suunamisega NSV Liidust asustati Tallinnasse uuselamurajoonidesse (Mustamäe, Väike-Õismäe, Lasnamäe) elama
Tallinna Ühisgümnaasium Merkuur Referaat Koostaja: Sandra Baranin 9.A klass Juhendaja: Reina Henn Tallinn 2009 Sisukord 1.Merkuur.............................................................................................................................2 2.Nimi.................................................................................................................................. 3 3.Mõõtmed...........................................................................................................................3 4.Pöörlemine........................................................................................................................3 5.Vaadeldavus.....................................................................................................
Kuressaare Ametikool Teeninduserialade osakond Toitlustusteenindus Liina Sepp SOOME Referaat Juhendaja: Anne-Li Tilk Kuressaare 2008 2 1 Sisukord Kuressaare 2008.........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 2 ÜLDANDMED........................................................................................................................5 3 KLIIMA................................................................................................................................... 6 4 HALDUSJAOTUS.........................................................................................................
Martti Aljand 200 m kompleksujumises 9. koha. 2006. aastal Helsingis toimunud lühiraja Euroopa meistrivõitlustel ujumises saavutas ta 8. koha 100 m kompleksujumises. Tulemused: 100 m rinnuliujumise 45. koht, 200 m rinnuliujumise 46. koht TRIIN ALJAND Naiste 50 m ja 100 m vabaltujumine, 100 m liblikujumine 50 m vabaltujumine 25,29 (21. koht) 100 m vabaltujumine 56,10 (33. koht) 100 m liblikujumine 59,43 Eesti rekord (32. koht) Sünniaeg ja koht: 8. juuli 1985, Tallinn Mõõdud: 179 cm, 68 kg Klubi: Keila Swimclub Treener:Riho Aljand (isa) Hobid: muusika, filmid ja ristsõnad. Eesmärk spordis on jõuda tippu. Õppeasutus või amet: Texas A&M University, tudeng Saavutused: 2003. aastal Barcelonas toimunud maailmameistrivõitlustel saavutas Triin 50 m liblikujumises 15. koha. Ta osales ka 2004. aasta Ateena olümpiamängudel, kuid ei suutnud 50 m vabaujumise eelujumistes näidata võimetekohast aega. Aljand sai kirja 26,19, mis oli
Kuressaare Ametikool Ettevõtluse ja arvuti õppesuund Tarkvara ja andmebaaside haldus Gert Kaasik SOOME Referaat Juhendaja: Õpetaja Anne-Li Tilk Kuressaare 2013 2 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 sissejuhatus..................................................................................................................................4 Üldandmed..................................................................................................................................5 Kliima..........................................................................................................................................6 Haldusjaotus.........................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
