Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Frederick Lad Olmsted (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.


Tallinna tehnikaülikool, Tartu kolledž
Maastikudisani õppetool
FREDERICK LAW OLMSTED
Referaat
Tartu 2012

Elulugu


Frederick Law Olmsted sündis 26. aprillil 1822 ning suri 28. augustil 1903. Ta oli Ameerika kirjanik, ühiskonna kriitik ning administraator ja maastiku kujundaja. Rahvas peab teda Ameerika maastikuarhitektuuri isaks, kuigi paljud teadlased on andnud selle tiitli Andrew Jackson Downing’le. Olmsted oli kuulus linna parkide kujundaja, projekteerides koos oma vanem partneri Calvert Vauxi’ga nii Central pargi, Prospect pargi New Yorgi linnas. ( Viide 1. http://www.saylor.org/site/wp-content/uploads/2011/08/HIST361-7.4.5-Frederick-Law-Olmsted.pdf )
Joonis 1
Tema isa, John Olmsted oli jõukas kaupmees, kes huvitus elavast loodusest, inimestest ja kohtadest . Ka Frederick Law ja tema noorem vend, John Hull tundsid selle vastu huvi. Tema ema, Charlotte Law (Hull) Olmsted suri kui ta oli vaevalt nelja aastane. Tema isa abiellus uuesti 1827ndal aastal Mary Ann Bull ’ga, kes jagas oma abikaasa tugevat armastust looduse vastu. (Viide 2. http://www.olmsted.org/the-olmsted-legacy/frederick-law-olmsted-sr )
Kui noor Olmsted oli lõpetanud 1838ndal aastal Phillipsi akadeemia ja oli valmis astuma Yale’i ülikooli, nõrgenesid tema silmad sumahhi mürgistuse tõttu ja ta loobus kolledži plaanidest. (Viide 3. http://en.wikipedia.org/wiki/Frederick_Law_Olmsted,_Jr . )
Pärast töötamist meremehe, kaupmehe ja ajakirjanikuna asustas Olmted 1948 aasta jaanuaril talu lõunarannikule, mille tema isa aitas tal omandada. Selle farmi algne nimi oli Akrely Homestead, mis nimetati Olmsted’i poolt ümber Tosomock Farm. Hiljem andis omanik Erastus Wiman sellele nime „The Woods of Arden“. (Viide 4. http://en.wikipedia.org/wiki/Frederick_Law_Olmsted,_Jr . )
13. juunil abiellus Olmsted Mary Cleveland ( Perkins ) Olmsted’ga, kes oli ta venna Johni lesk . Neli oli kaks last, tütar Marion, kes sündis 28. oktoobril 1861 ja peog Frederick Law Olmsted, Jr. Nende esimene laps John Theodore Olmsted suri 13. juuni 1860, kui ta oli alles lapsekingades. (Viide 5. http://en.wikipedia.org/wiki/Frederick_Law_Olmsted,_Jr . )
Olmsted’il olnud märkimisväärne karjäär ajakirjanduses. Aastal 1850 sõitis ta Inglismaale, et külastada avalikke aedu, kus ta oli väga vaimustatud Joseph Paxton’i Birkenhead pargist. Järgnevalt kirjutas ja avaldas Olmsted Jalutuskäkke ja jutte Ameerika farmerist Inglismaal. See toetas saada tal täiendavat tööd. 1865 Olmsted asustas ajakirja The Nation . (Viide 6. http://en.wikipedia.org/wiki/Frederick_Law_Olmsted,_Jr . )

















Central Park


Central Park on haljasala New Yorgis Manhattani saarel. Park avati esialgu 1857. aastal. See on edela-kirde suunalise ristküliku kujuline, mille pikkus on 4,2 km, laius 830 m ja pindala 3,4 km2. Parki haldab vastavalt lepingule New Yorgi linnavalitsuse parkide ja puhkealade osakonnaga eraomanduses olev mittetulundusühing Central Park Conservancy, mille president on ametikohast tulenevalt Central Parki administraator. (Viide 7. http://et.wikipedia.org/wiki/Central_Park )
1858 aastal Frederick Law Olmsted ja Calvert Vaux võitsid kujundus võistluse, et edendeda ja laiendada parki plaaniga mille nad pealkirjastasid greenward plan'na. Ehitus algas samal aastal, jätkus pärast Ameerika kodusõda ja viidi lõpule 1873. (Viide 8. http://en.wikipedia.org/wiki/Central_Park )
Park, mida külastab umbes  35 000 000 inimest aastas on kõige suurema külastatavusega park Ameerika Ühendriikides. Selle suurus ja kultuuriline positsioon on olnud eeskujuks paljudele linna parkidele, sealhulgas San Francisco Golden Gate park, Tokyo Ueno park ja Vancouveri Stanley park. (Viide 9. http://en.wikipedia.org/wiki/Central_Park )
Joonis 2 Joonis 3
Kuigi taimed ja maavorm pargis paistab loomulik on see peaaegu täielikult haljastatud. Pargis on mitu loomulikku järve ja tiiki, mis on loodud kunstlikult, ulatuslikud jalutusrajad, kaks uisutamiseks mõeldud jäähalli, loomaaed , konservatooriumi aed, suur ala looduslikele metsadele, jooksurada ja amfiteater, Delacorte teater, kus toimuvad suvel festivalid. Sise vaatamisväärsuste hulka kuulub ka Belvedere loss ja ajalooline karussell . Lisaks on seal ka rohtukasvanud alasid, mõned neist on kasutatavad näiteks meeskonnaspordialadel. (Viide 10. http://en.wikipedia.org/wiki/Central_Park )

Olmsted filosoofia


Ükskõik mida ta tegi, püüdis ta parandada Ameerika ühiskonda, see oli Olmsted’i peamine eesmärk. Ta ei vaatanud parke kui lihtsalt suurt heinamaad vaid tahtis, et inimesed saaksid seal taastada oma meelerahu . Kujundades avalikud pargi, kuhu inimesed saaksid vajadusel lõõgastuma minna. (Viide 11. http://www.fredericklawolmsted.com/philos.html )
Olmsted uskus, et ideaalne vastumürk stressile on jalutada pastoraalses pargis. Ta tahtis luua keskkonda, mis aitaks tunda vaikust . Tema nägemus oli, et rahu tunne pärineks pargist. Ta rakendas oma põhimõtteid järjekindlamalt kui ükski teine maastikuarhitekt tema ajastul. Hoolikalt ehitati jalutuskäike ja radasid, mis voolasid läbi maasiku kui õrn klaas, lihtsad kõverad, mis ei tõmmanud palju tähelepanu. (Viide 12. http://www.fredericklawolmsted.com/philos.html )
Olmsted tahtis pakkuda kohta, mis on maaelu sarnane, maaliline maastik , kus pole ebatervilikke tingimusi ja ülerahvastatud linnakeskkonda. Ta püüdis maastiku tuua linnaelanikele nii lähedale, kui võimalik, et kõik saaksid sellest kasu saada. (Viide 13. http://www.fredericklawolmsted.com/philos.html )

Kasutatud kirjandus


http://en.wikipedia.org/wiki/Central_Park
http://en.wikipedia.org/wiki/Frederick_Law_Olmsted
http://www.fredericklawolmsted.com/philos.html
http://en.wikipedia.org/wiki/Frederick_Law_Olmsted,_Jr .
http://www.saylor.org/site/wp-content/uploads/2011/08/HIST361-7.4.5-Frederick-Law-Olmsted.pdf
http://www.olmsted.org/the-olmsted-legacy/frederick-law-olmsted-sr
Joonis 1
http://www.google.ee/imgres?q=frederick+law+olmsted&um=1&hl=et&sa=N&biw=1366&bih=606&tbm=isch&tbnid=H2MJWdMIbw2rPM:&imgrefurl=http://en.wikipedia.org/wiki/Frederick_Law_Olmsted&docid=uewBm2arxuIZPM&imgurl=http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/be/FLOlmstead.jpg/200px-FLOlmstead.jpg&w=200&h=225&ei=N9OgUNXjLJOk0AWAvYFo&zoom=1&iact=rc&dur=288&sig=116220759726203809727&page=1&tbnh=170&tbnw=151&start=0&ndsp=24&ved=1t:429,r:1,s:0,i:67&tx=58&ty=111
Joonis 2 http://www.google.ee/imgres?q=central+park&um=1&hl=et&sa=N&biw=1366&bih=606&tbm=isch&tbnid=VymwtPft5w32fM:&imgrefurl=http://www.libertyharborrv.com/central-park&docid=vLaH_bHNE7-YOM&imgurl=http://www.libertyharborrv.com/uploads/centralPark.jpeg&w=600&h=402&ei=4dGgUPmCBoSU0QWqiYDgDA&zoom=1&iact=hc&vpx=511&vpy=158&dur=683&hovh=184&hovw=274&tx=111&ty=119&sig=116220759726203809727&page=1&tbnh=141&tbnw=202&start=0&ndsp=17&ved=1t:429,r:2,s:0,i:70
Joonis 3
http://www.google.ee/imgres?q=central+park&um=1&hl=et&sa=N&biw=1366&bih=606&tbm=isch&tbnid=P7QHYmomflMtoM:&imgrefurl=http://tlc.howstuffworks.com/family/family-vacations-central-park.htm&docid=ZrRxIivbwof_yM&imgurl=http://static.ddmcdn.com/gif/family-vacations-central-park.jpg&w=400&h=300&ei=4dGgUPmCBoSU0QWqiYDgDA&zoom=1&iact=rc&dur=271&sig=116220759726203809727&page=1&tbnh=141&tbnw=179&start=0&ndsp=17&ved=1t:429,r:4,s:0,i:76&tx=87&ty=93
Vasakule Paremale
Frederick Lad Olmsted #1 Frederick Lad Olmsted #2 Frederick Lad Olmsted #3 Frederick Lad Olmsted #4 Frederick Lad Olmsted #5 Frederick Lad Olmsted #6 Frederick Lad Olmsted #7 Frederick Lad Olmsted #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mariadelunaa Õppematerjali autor
Frederick Law Olmsted elulugu
Central park

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Räägime palju-hoolime vähe
3
doc

Räägime palju, hoolime vähe.

47310961216473685&page=5&tbnh=147&tbnw=167&start=114&ndsp=30&v ed=1t:429,r:19,s:114&tx=35&ty=68 http://et.worldpoi.info/poi/Apalat%C5%Alid http://www.hotelsone.com/pounding-mill-hotels-us/super-8-motel-richlands- claypool-hill-area.html? as=g&aid=8862450158&dsti=142417&dstt=8&label=ggehoeu- bh142417&akw=super%208%20motel%20richlands%20claypool%20hill %20area&asrc=Search&ast=&gclid=CMTG6o

Kirjandus
Industriaalühiskond
15
pptx

Industriaalühiskond

Industriaalühiskond: tööstuslik pööre, industriaalühiskonna iseloomulikud tunnused, masstootmine ja monopolid. Kristiina Moosel TKoG, 11.B 2012 Sissejuhatus Tööstus ja ehitus Inglismaa 1760 Manufaktuurtootmine asendati vabrikutootmisega. Euroopa, USA 19.saj. Industriaalühiskond. http://www.google.ee/imgres?num=10&hl=et&biw=1366&bih=667&tbm=isch&tbnid=FN9Wh7ew0vImGM:&imgrefurl=http://modernsocie Industriaalühiskonna teke Industrialiseerumine Industriaalühiskond Muutused ühiskonnaelu sfäärides Tööpuudus Ülestõusud Arendas töö viljakust, alandas hindu, soodustas hariduse levikut. Muutusid tavad, moraalinormid. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurtootmine asendub vabrikutega Uued masinad Raha, kapital ja tööjõud Uued leiutised Talupojad palgatöölisteks Rahvaarv suureneb Turg tähtsal kohal Urbaniseerumine Linnaühiskond 1801.a. 14 linna, milles 100 000 inimest 1870.a. üle saja linna Linnakultuur Linnaelu miinused Linn

Ajalugu
John F-Kennedy ja võidurelvastumine
16
pptx

John F. Kennedy ja võidurelvastumine

Tallinna Sik upilli Keskkool John F. Kennedy & Võidurelvastumine Esitluse koostas: Martin Kristerson XII. klass 2012 John F. Kennedy ­ Kes ta oli? John Fitzgerald Kennedy, tuntud ka initsiaalide JFK all, oli Ameerika Ühendriikide 35. president. Ta sündis 29. mail 1917 Brookline's, Massachusettsis ja suri 22. novembril 1963 Dallases, Texases (mõrvati 46aastaselt). Ta oli USA president alates 1961. aastast kuni 1963. aastani. Enne presidendiks saamist oli ta senaator 1953­1960. Demokraat Miks ta tähtis oli? Alustas Rahukorpuse (Peace Corps) Andis NASAle ülesande Kuule lennuks (projekt Apollo) Võitles kodusõja vastu Tellis blokaadi Kuuba vastu kui Venemaa oma rakette seal hoidma hakkas Tuumakatsetuste keelustamise leping (Nuclear Test Ban Treaty ) Oli kommunismi va

Ajalugu
Minu lemmik näitleja - Matt LeBlanc
6
pptx

Minu lemmik näitleja - Matt LeBlanc

Minu lemmik näitleja Matt LeBlanc Autor: KarlErik Reim Juhendaja: Ako Rääbis Varasem elu Matt LeBlanc, sünninimega Matthew Steven LeBlanc sündis Newtonis, Massachusettsi osariigis. Tema ema, Patricia töötas büroojuhatajana ning tema isa, Paul oli mehaanik. LeBlanci juured ulatuvad Itaaliasse ning PrantuseKanadasse.[1] Karjäär 1987. aastal oli Matt Heinz Tomato Ketchup reklaami peaosaline. 1988. aastal oli tal regulaarne roll TV sarjas TV 101. LeBlanc sai oma karjäärile hoo sisse situatsioonkomöödias ,,Sõbrad'', kus ta mängis Joey Tribbiani rolli. Sealt alates sai LeBlanc ning teised näitlejad sarjas ,,Sõbrad'' ülemaailmse kuulsuse. Matt ilmuma mitmetes filmides: ,,Ed''; ,,Lost in Space''; ,,Charlie's Angels'' ning ,,All the Queen's men''. 2011. aastast alates on Matt mänginud treeneri rolli sarjas Episoodid.[1] [2] [3] [4] [5]

Meedia
Madalmaade kunst 15-Sajandil
6
docx

Madalmaade kunst 15. Sajandil

Audentese Spordigümnaasium Nimi Madalmaade kunst 15. Sajandil Referaat Juhendaja: Nimi Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. HUBERT van EYCK ja JAN van EYCK 3. JAN van EYCK 4. ROGIER van der WEYDEN 5. HANS MEMLING 6. HIERONYMUS BOSCH 7. PIETER BRUEGEL Kasutatud kirjandus: Pealkiri: Madalmaade maalikunst XV-XVII sajandini Autor(id): Aino Kartna, Mai Lumiste, Evi Pihlak Kujundaja: Marje Üksine, Rein Mägar http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/15saj_madalmaade_kunst_leilalille.htm http://www.annaabi.com/materjal-53555-kunst-15-sajandil-ja-17-sajandi- %C3%BCldiseloomustus http://www.slideshare.net/jpg12b/madalmaade-kunst-15 Sissejuhatus: 15. sajandil taandub ka põhja pool Alpe asuvates maades gooti kunstilaad realismi ees. Realism areneb Euroopa põhjapoolsetes maades välja iseseisvalt ja hoopis teistsuguses suunas kui Itaalias. Vennad van Eyckid viivad uuele loodustunnetusele rajatud kunstilaadi

Kunstiajalugu
The Royal Family
9
pptx

The Royal Family

The Royal Family Gustav Adolf Grammar School Form 10 D Regina Siniorg 2012/13 The uk Monarchy and parliamentary Click to edit Master text styles system Goverment based on the Second level Westminster system Third level Fourth level A legacy of the British Empire Fifth level Prime minister is the UK's head of government The Queen respects the prime minster's choices Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Her majesty the queen Elizabeth Alexandra Mary

British culture (briti kultuur)
Luksemburgi Suurhertsogiriik
11
doc

Luksemburgi Suurhertsogiriik

Tamsalu Gümnaasium Luksemburgi Suurhertsogiriik Referaat Tamsalu 2012 SISUKORD 1 Riigi üldiseloomustus..............................................................................................................3 1.1 Riigi üldandmed................................................................................................................3 1.2 Geograafiline asend...........................................................................................................3 1.3 Loodus...............................................................................................................................4 1.4 Riigi arengutase.................................................................................................................4 2 Rahvastik.................................................................................................................................5 3 Energiamajandus............................................

Geograafia
Google Chrome
21
odt

Google Chrome

Antsla Gümnaasium Ivo Nurmetalo 10B Google Chrome Uurimustöö Juhendaja Urmas Soonvald Antsla 2012 Sisukord 1.Sissejuhatus.......................................................................................................................................3 2.Google Chrome-i Ajalugu.................................................................................................................4 2.1 Teade..........................................................................................................................................4 2.2 Avalik Vabastamine...............................................................................................................4 3.0 Arendamine.....................................................................................................................................5 3.1 Enterprise-i kasutuselevõtt.............................................

Algoritmid ja andmestruktuurid




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun