Planeetide kaaslased
Iga objekti või kaaslast, mis liigub planeedi
orbiidil nimetatakse kuuks ehk kaaslaseks.
Iga objekti või kaaslast, mis liigub planeedi
orbiidil nimetatakse kuuks ehk kaaslaseks.
Alates juulist 2009 on 336 keha nimetatud kuudeks.
Suurim kuu on Ganymedes (Jupiter).
Planeetide kaaslased on tekkinud kas koos oma planeediga
ühest pöörlevast ainepilvest või hiljem juurde haaratud.
Kaaslaste arv:
Kaaslaste arv:
Maa: 1 (Kuu)
Kaaslaste arv:
Maa: 1 (Kuu)
Marss: 2 ( Phobos)
Kaaslaste arv:
Maa: 1 (Kuu)
Marss: 2 ( Phobos)
Jupiter: 63 ( Ganymedes)
Kaaslaste arv:
Maa: 1 (Kuu)
Marss: 2 (Phobos)
Jupiter: 63 (Ganymedes)
Saturn: 62 (Titan)
Kaaslaste arv:
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 42 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-12-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
34 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
nessi s
Õppematerjali autor
Gandymedes on suurim kuu päikesesüsteemis, mille läbimõõt on suurem kui merkuuril Saturn Saturnil on 2007 aasta seisuga vähemalt 60 kuud Enamus neist on väga väikesed: 34 on läbimõõdult alla 10 km Tuntumad on näiteks Phoebe, Titan, Lapteus, Dione ja Enceladus Titan on ainus kuu, millel on tihe atmosfäär Uraan Uraanil on 17 kaaslast Tuntumad neit on Miranda, Ariel, Umbriel, Titania ja Oberon Uraani kaaslased on väga heledad, olles seega kõige nõrgemad maalt vaadeldud planeetide kaaslased Neptuun Neptuunil on teadaolevaid kuusid 13 Tuntuim neist on Triton Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas Tritonit ümbritseb metaanist ja lämmastikust koosnev nõrk atmosfäär Pluuto 2005 aasta seisuga on Pluutol 3 Kuud: Charon, Nix ja Hydra
........................................................................2 REGULAR SATELLITES......................................................................................................................3 IRREGULAR SATELLITES..................................................................................................................4 MINOR PLANET MOONS...................................................................................................................5 PÄIKESESÜSTEEMI PLANEETIDE KAASLASED........................................................................6 Kuu...........................................................................................................................................7 Kuu tiirlemine ja faasid.................................................................................................7 Kuu päritolu................................................................................................
Pildistatud 5 380 000 km kauguselt. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Veenus Pinnas on vulkaanilise koostisega, sarnanev kivikõrbega. Mäed, orud Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km) Temperatuur on Päeval: +480°C Öösel: 480°C Mass on 4.868 5x1024 kg Atmosfäär on väga tihe pruunikas, sisaldab lämmastikku, argooni ja hapnikku, vähesel määral ka vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Maa
Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane. Päikesesüsteemis on kuud kuuel planeedil ja need puuduvad kahel – Merkuuril ja Veenusel. maa Alates Maast on kõigil planeetidel kaaslased. Maal on kaaslaseks Kuu, üks suuremaid kaaslasi Päikesesüsteemis. *Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, * Keskmine kaugus maast on 384 400 km, *Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, *Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena, *Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa, marss
1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest: üheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto), väikeplaneedid (asteroidid, komeedid), planeetide kaaslased, teadmata koguses meteoorset ainet, Neptuuni- tagusest objektidest, Kuiperi vöö objektidest. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Kunagi planeediks peetud Pluuto on tegelikult kääbusplaneet. 3. Maa-rühma planeedid ja nende tunnused. Maa rühma planeedid on Merkuuri, Veenust, Maad ja Marssi. Nad on suure tihedusega ning koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: koosnevad täielikult
PLANEEDID Kr isti Villo Mis asi on planeet? Planeediks nimetatakse taevakeha, mis: tiirleb ümber päikese, on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida keralähedast kuju, ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud pinnale väiksemad kehad enda orbiidi ümbruses. Päikesesüsteemi planeedid M er k u u r Veen u s M aa Click to edit Master text styles Second level M ar ss Third level J u p i t er
149,6 miljoni km kaugusel (1 astronoomiline ühik). vastassuunas, elu võis tekkida paralleelselt eluga Maal, Läbimõõt on 1,391 106 km , mass on Veenuse pilved asuvad pinnast kõrgel. Maa 1,99 1030 kg , Päikeses on 92,1% vesinikku ja Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt, ainus teadaolev planeet, kus leidub elu. Tekkis 4,54 miljardit 7,8% heeliumi. Arvud muutuvad, kuna Päikeses aastat tagasi, arvatake et elu Maal kestab veel vähemalt toimuvad termotuumareaktsioonid muudavad vesiniku 500 miljonit aastat. Biosfäär on oluliselt muutnud Maa heeliumiks. Pinnatemperatuur on u. 5800K, kuid Päikese atmosfääri ja planeedi teisi abiootilisi omadusi,
Jupiteril. 2. Maa Kuu, Marsi Phobos ja Deimos, Jupiteri Ganymedes ja Io, Saturni Titan, Uraani Triton. 3. Marsil on 2 kaaslast, ebakorrapärase kujuga Phobos ja Deimos. Hallid kuud on täis erineva suurusega kraatreid ning Phobosel leidub ka kuni 90 meetri sügavusi vagusid. Phobos teeb ühe Marsi-ööpäeva jooksul 3 tiiru ümber planeedi, jättes mulje, et kuu liigub taevas läänest itta. On oletusi, et Marsi kaaslased on tegelikult planeedi poolt külgehaaratud taevakehad ning on tekkinud mujal. 4. Jupiteri kaaslane Io on teadaolevalt vulkaaniliselt aktiivseim taevakeha, mis on põhjustatud Jupiteri mõjudest. Io pinnal on palju mägesid, millest mitmed ületavad Mount Everesti. Kõige suurem kaaslane on Päikesesüsteemis on Jupiteri Ganymedes, tema paksu pinnajää all usutakse olevat vedelast veest koosnev ookean. Europa on Jupiteri kuudest väikseim, pind on väga sile ja detailideta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid