Planeetide kaaslased (1)

Planeetide kaaslased
Iga objekti või kaaslast, mis liigub planeedi
orbiidil nimetatakse kuuks ehk kaaslaseks.
Iga objekti või kaaslast, mis liigub planeedi
orbiidil nimetatakse kuuks ehk kaaslaseks.
Alates juulist 2009 on 336 keha nimetatud kuudeks.
Suurim kuu on Ganymedes (Jupiter).
Planeetide kaaslased on tekkinud kas koos oma planeediga
ühest pöörlevast ainepilvest või hiljem juurde haaratud.
Kaaslaste arv:
Kaaslaste arv:
Maa: 1 (Kuu)
Kaaslaste arv:
Maa: 1 (Kuu)
Marss: 2 ( Phobos)
Kaaslaste arv:
Maa: 1 (Kuu)
Marss: 2 ( Phobos)
Jupiter: 63 ( Ganymedes)
Kaaslaste arv:
Maa: 1 (Kuu)
Marss: 2 (Phobos)
Jupiter: 63 (Ganymedes)
Saturn: 62 (Titan)
Kaaslaste arv:
Maa: 1 (Kuu)
Marss: 2 (Phobos)
Jupiter: 63 (Ganymedes)
Saturn: 62 (Titan)
Uraan: 27 (Titania)
Kaaslaste arv:
Maa: 1 (Kuu)
Marss: 2 (Phobos)
Jupiter: 63 (Ganymedes)
Saturn: 62 (Titan)
Uraan: 27 (Titania)
Neptuun: 13 (Triton)
Kaaslaste arv:
Maa: 1 (Kuu)
Marss: 2 (Phobos)
Jupiter: 63 (Ganymedes)
Saturn: 62 (Titan)
Uraan: 27 (Titania)
Neptuun: 13 (Triton)
Pluto: 3 (Charon)
Kaaslaste arv:
Maa: 1 (Kuu)
Marss: 2 (Phobos)
Jupiter: 63 (Ganymedes)
Saturn: 62 (Titan)
Uraan: 27 (Titania)
Neptuun: 13 (Triton)
Pluto: 3 (Charon)
Merkuuril ja Veenusel kaaslased puuduvad.
Nimetuste andmine
Planeetide nimed tulevad Vanarooma jumalate
järgi.
Nende kaaslased saavad nimed Vana-
Kreeka/Vana-Rooma mütoloogia tegelaste,
Jumalate või William Shakespeare'i
näidendite tegelaste järgi.
Kaaslasi, mille pöörlemissuund on sama, mis nende
planeedil, nimet. samasuunalisteks/regulaarseteks.
Enamus suurtest kaaslastest on regulaarsed (v.a Triton).
Kaaslasi, mille pöörlemissuund on vastasuunaline nende
planeedi omale, nimet.
vastassuunalisteks/ebaregulaarseteks.
Enamus väikestest kaaslastest on ebaregulaarsed.
Regulaarsed kuud on alati oma planeedi poole sama poolega ehk kinnitunud.
( Hyperion, Saturni kuu on ainus erand)
Ebaregulaarsed kuud ei kinnitu.
Maa kaaslane - Kuu
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Andmed:
Keskmine kaugus Maast 384 400 km.
Kaaslastest suuruselt viies.
Tiirleb ümber Maa 27,3 maapäeva.
Läbimõõt on 3476 km.
Esimesed astronaudid Kuul 20. Juulil 1969. Aastal.
Mass on Maa massist 81 korda väiksem.
Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3.
Pinnatemp. -170° kuni 110°
Lähi- ja Kaugkülg
Kuu on regulaarne kaaslane,mille pärast näeme me
ainult ühte poolt, mida kutsutakse Lähiküljeks.
Teine pool, mida me ei näe on saanud nimetuse
Kaugkülg, vahel ka Pime külg.
Kuu kraatrid
Kuu pind on kaetud tuhandete kraatritega, mis on tekitatud meteoriite
poolt, mis avakosmosest alla on sadanud.
Suurimad kraatrid on ole 200 km laiused.
Kuu lähiküljel on u. 300'000 üle 1 km
läbimõõduga kraatrit.
Suuremad kraatrid: Imbrium, Smythii
Aitkeni Bassein, Serenitatis, Orientale.
Aitkeni Bassein ( Lõunapoolus)
Kõige suurem teadaolev kraater Kuul ja terves
Päikesesüsteemis.
Läbimõõt: 2240 km.
Sügavus: 13 km.
Maria
Maria on pime ja suhteliselt ilmetu tasandik
Kuul.
Avarad
Tahkestatud basseinid iidse tardunud laavaga.
Mariadel ehk Kuu meredel on
huvitavad nimed nagu Kriiside,
Viljakuse, Nektarimeri.
Noorkuust täiskuuni
Kahe Noorkuu vahele jääb 29,5 päeva.
Inimene ja Kuu
Kuu on ainuke taevakeha, kus inimese jalg on astunud.
Esimesed astronaudid jõudsid Kuule 20. Juulil
1969. Aastal.
Laev: Apollo 11 Pardal: Edwin Aldrin ja Neil
Armstrong
( Veel 1969. a , 2 korda 1971. a ja kaks korda
1972. a)
Fakte:
Atmosfäär Kuul puudub ja sellest tulenevalt pole
võimalik ka vedela vee olemasolu.
Kuu on tihedaim kaaslane Io järel.
Marsi kaaslased
Marsil on kaks kaaslast, Phobos ja Deimos.
Phobos
Phobos on Marsi suurim kuu.
Läbimõõt: 30 km
teeb ühe Marsi-ööpäeva jooksul kolm tiiru ümber
planeedi.
Avastatud 1877.
Nimi Phobos ( Kree ka jumal ) tähendab hirmu.
(Deimos õudust)
On üks kõige vähem
peegelduvam kaaslane.
Arvatakse, et ta võib koosneda
mahukas koguses jääst.
Stickney kraater
On kõige silmapaistvam kraater Phobosel.
Jupiteri kaaslased
Jupiteril on 63 kuud.
4 tuntumat kaaslast, on Galileo kuud.
Suurim kuu on Ganymedes, mis on ühtlasi ka terve Päikesesüsteemi suurim
kaaslane.
Galileo kuud
Need 4 kuud avastas Galileo Galilei 1610.
Kannavad Zeusi armukeste nimesid: Io, Europa,
Ganymede and Kallisto.
Neid on võimalik näha ka binokliga.
Ganymedes
On nii Jupiteri, kui ka Päikesesüsteemi suurim kaaslane. Kõige kolmas Galileo
kuudest.
Koosneb peamiselt silikaat kivist ja jääst.
Läbimõõt on 5262 km.
200 km sügavusel jääkihtide all
võib olla soolvee ookean.
Tal on õhuke hapniku
atmosfäär, mis koosneb O, O
(ja osoonist,H).
Io
Kõige sisemine Jupiteri
kuu.
Geoloogiliselt aktiivseim
kaaslane
Päikesesüsteemis.
Tal on üle 400 aktiivse
vulkaani. Tal on õhuke
Io'l on üle 100 mäe, millest atmosfäärikiht, mis
koosneb peamiselt SHG-
mõned on kõrgemad kui
st.
Mount Everest. Võib olla oma
magnetväljaga.
Click to edit Master text styles
Second level
Europa ja Kallisto
Third level
Fourth level
Fifth level
On üks siledamaid
taevakehi
Päikesesteemis.
Esimene kiht kehal on jää,
ning selle all vesi.
Arvatakse, et jää all on isegi Viimane Galileo kuu.
ookean, mis on geoloogiliselt 3000 km laiune nõgu,
aktiivne ning et elu võib seal, Valhalla.
jääkihi all, eksisteerida Hõre atmosfäär.
(mikroobid). Võimalus eluks , kuid
Saturni kaaslased
Saturnil on 62 kaaslast, suurim on Titan.
Viis (Tethys, Dione, Rhea, Titan ja Iapetus) on
suurema läbimõõduga kui 1000 km.
Click to edit Master text styles
Second level
Titan
Third level
Fourth level
Fifth level
Ainuke teadaolev kaaslane, kellel on tihe atmosfäär.
On leitud maapealseid vedelikke.
Päikesesüsteemis suuruselt teine kaaslane.
Avastatud 1655 a.
Suhteliselt sile.
Kliima: u. -179°C , pilved.
Uraani kaaslased
Uraanil on kaaslasi 27.
Viis suuremat kuud on Miranda, Ariel, Umbriel,
Titania ja Oberon.
Kõik kuud on nimetatud Shakes-
Piere'i ja Pope'i tegelaste järgi.
Suurim on Titania.
Titania
Titania ümbermõõt on u 1600 km.
Suurim kraater on Gertrude. Ta
läbi- Click to edit Master text styles
Second level
Mõõt on u. 326 km. Third level
Fourth level
Fifth level
Miranda
Läbimõõt 500 km.
Pind on kokku lapitud kraatritest, vagudest,
kaljudest ja orgudest. ( Purunemine ja taastumine )
Tõendid kunagisest
geoloogilisest aktiivsusest.
Väikseim kuu, mida Maalt on
näha.
Neptuuni kaaslased
Neptuunil on kaaslasi 13.
Kõige paremini on näha Tritonit ja Nereidi.
Suurim kuu on Triton.
Kuud on nimetatud Kreeka
veejumalate järgi.
Triton
Läbimõõt 2700 km.
On ebaregulaarne kuu ehk pöörleb Neptuuniga
vastassuunas.
Temp. umbes ­235°C
Geoloogiliselt aktiivne.
On jälgi vulkaanidest.
Lämmastikust koosnev
atmosfäär.
Pluuto kaaslased
Pluuto on kääbusplaneet ja tal on kolm kuud.
Pluutol on eriline kuu, Charon. Ta on Pluutost vaid poole
väiksem.
Charon pöörleb ümber Pluuto sama ajaga, mis kulub Plutol
ümber ise enda pööramiseks.
Charon on ka Pluuto kõige suurem kaaslane, ta läbimõõt
on 1,207 km.
Pluuto teised kaaslased on Nix ja Hydra.
Click to edit Master text styles
Second level Pilt Pluuto süsteemis
Third level
Fourth level
tähtedena.
Fifth level
Pilt Pluuto
süsteemist
täpsemalt.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level