Betooni katsetamine, praks 5. (0)

Q: Millest valmistatakse keraamilisi telliseid?

Vastus leiad õppematerjalist: Betooni katsetamine, praks 5.

Q: Kuidas kivistatakse keraamilisi telliseid?

Vastus leiad õppematerjalist: Betooni katsetamine, praks 5.

Q: Millest valmistatakse silikaattelliseid?

Vastus leiad õppematerjalist: Betooni katsetamine, praks 5.

Q: Kuidas kivistatakse siikaattelliseid?

Vastus leiad õppematerjalist: Betooni katsetamine, praks 5.

Tallinna Tehnikaülikool - Ehitus - Ehitus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millest valmistatakse keraamilisi telliseid?
Kuidas kivistatakse keraamilisi telliseid?
Millest valmistatakse silikaattelliseid?
Kuidas kivistatakse siikaattelliseid?

Tehiskivide katsetamine

Töö eesmärk
Tehiskivide tiheduse, veeimavuse , survetugevuse ja paindetugevuse ning margi määramine.

Katsetatud ehitusmaterjalid
Silikaattelliskivid nimimõõtmetega 88x120x250 mm. Silikaattelliskivi koosneb 92-95 % kvartsliivast ja 5-8% kustutamata lubjast.

Kasutatud töövahendid
Joonlaud ja nihik katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g katsekehade kaalumiseks, hüdrauliline press surve- ja paindetugevuse määramiseks, immutamiseks vajalikud nõud, kuivatuskapp.

Töökäik
4.1 Tiheduse määramine
Katsetuseks võeti 6 proovikeha . Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest – kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus arvutati igal proovikehal eraldi valemi (1) järgi. Saadud tulemused kirjutati tabelisse 5.1.
=(m/V)*1000 (1)
 – tihedus [kg/m3]
m – mass [g]
V – maht [cm3]
4.2 Veeimavuse määramine
Katsetuseks võetakse 3 105-110o C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Materjali veeimavus määratakse proovikehade immutamise teel vees vähemalt 48 tunni jooksul või keetmisel 4 tunni jooksul. Meie katseks asetati proovikeha nädalaks vette.
Proovikehad asetatakse vette, mille temperatuur on 15-20o C, nii et vee tasapind oleks üle proovikeha 2-10 cm. Peale veest väljavõtmist eemaldatakse üleliigne vesi, lastes proovikehadel seista normaaltingimustes kuskil 5 minutit ning siis määratakse kohe nende mass. Veeimavus määratakse massi järgi kasutades valemit 2. Materjali täiendavaks iseloomustamiseks arvutatakse veeimavus ka mahu järgi valemiga 3.
Valem 2:
Valem 3:
wk – veeimavus massi järgi [%]
wv – veeimavus mahu järgi [%]
m1 – proovikeha mass veega immutatult [g]
m – proovikeha mass kuivatatult [g]
V – kuiva proovikeha maht [cm3]
ρv – vee tihedus [g/cm3]

Survetugevuse määramine
Survetugevuse katsetamine viidi läbi proovikehadega, mis olid moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Enne proovikeha katsetamist määrati survepinna mõõtmed veaga alla 1 mm. proovikeha asetati pressi alumisele plaadile, tsentreeriti ning viidi sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuli kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määrati purustav jõud. Survetugevus arvutati igale proovikehale eraldi valemi (4) järgi. Katsel saadud tulemused märgiti kuivade kehade puhul tabelisse 4.3 ning veega immutatud katsekehade puhul tabelisse 4.4. Normaliseeritud survetugevus arvutati tabeli 4.5 järgi.
RS=F/S (4)
RS – proovikeha survetugevus [N/mm2]
F – purustav jõud [N]
S – proovikeha ristlõikepind [mm2]

Paindetugevuse määramine
Paindetugevuse määramiseks asetati tellis kahele toele, mille vahekaugus oli 20,0 cm. Koormus rakendati tellisele tugiava keskel. Iga üksiku proovikeha paindetugevus arvutati valemi (5) järgi. Katse andmed kirjutati tabelisse 4.4.
Rp=3*P*l/(2*b*h2) (5)
Rp – paindetugevus [N/mm2]
P – purustav jõud [N]
l – tugedevaheline laius [mm]
b – proovikeha laius [mm]
h – proovikeha kõrgus [mm]

Katse tulemused
5.1 Katsetatud proovikehade tihedus
Tabel nr 1 – Tiheduse määramine
Prk nr.
Proovikeha mõõtmed [mm]
Maht [cm3]
Mass [g]
Tihedus [kg/m3]
a
b
h
Üksik
Keskmine
1
248
119,5
87,5
2580
4809,8
1864
1878
248,5
118,5
87,5
248
118,5
87,5
2
250,5
119
88
2598
4879,6
1878
251
118,5
87
250,5
118,5
87
3
248
118
87
2585
4801,4
1857
249
119
88
248,5
119
88
4
250
118
86
2544
4916,2
1932
250
118
86
250
119
86
5
248
118
87
2546
4857,4
1908
248
118
87
248
118
87
6
249
120
87
2592
4739,4
1828
249
119
87
249
120
87
4.2 Katsetatud proovikehade veeimavus
Tabel nr 2 – Veeimavus
Prk nr.
Mass [g]
Veeimavus [%]
Massi järgi
kuiv
immut.
üksik
keskmine
4A
2426,6
2754
11,9
9,7
9,9
4B
2488,0
2690
7,5
5
4857,4
5358
9,3
10,1
6
4739,4
5320
10,9

Katsetatud proovikehade survetugevus
4.3.1 Kuivad kehad
Tabel 4.3
Prk nr.
Proovikeha ristlõike mõõtmed [mm]
Survepind [cm2]
Manomeetri näit
Purustav jõud [kgf]
Survetugevus
kgf/cm2
N/mm2
a
b
üksik
Keskm
keskm
1
83
118
97,9
165
27500
280,9
301,8
30,8
2
80,5
119
95,8
179
29800
311,4
3
89
119
105,9
199
33200
313,2
4.3.2 Immutatud kehad
Tabel 4.4
Prk nr.
Proovikeha ristlõike mõõtmed [mm]
Survepind [cm2]
Manomeetri näit
Purustav jõud [N]
üksik
Survetugevus
kgf/cm2
N/mm2
a
b
üksik
Keskm
keskm
4
117,7
117
13770,9
176
29333
213,0
216,3
22,1
5
119,5
111
13264,5
176
29333
214,3
6
119,3
112
13361,6
172
28667
221,6
Pehmenemistegur Kpehm = Rs(immutatud) / Rs(kuiv) =22,1/30,8=0,72

Katsetatud proovikehade paindetugevus
Tabel 4.4
Prk nr.
Proovikeha mõõtmed [mm]
Manomeetri näit
Purustav jõud [kgf]
Paindetugevus
[N/mm2]
kgf/ cm2
N/mm2
b
h
üksik
keskm
keskm
1
249
87
65
1083,3
10,5
10,5
1,1
2
251
87,8
67
1116,7
10,7
3
250,7
88
64
1066,7
10,2

Kujutegur normaliseeritud survetugevuse arvutamiseks
Tabel 4.5
Kivi kõrgus [mm]
Kivi laius
[mm]
100
120
150
65
0,85
0,81
0,75
88
0,95
0,91
0,85
100
1
0,96
0,9
Normaliseeritud survetugevus kuiva proovikeha puhul Rs=0,91*30,8=28,03 N/mm²
Normaliseeritud survetugevus immutatud proovikeha puhul Rs=0,91*22,1=20,11 N/mm²

Järeldus
Katse tulemusena saadi tehiskivi tiheduseks 1862 kg/m3, brutokuivtiheduse alusel on nende katsekehade klassiks 2,0. Tehiskivi veeimavus massi järgi tuli 11,7% ning mahu järgi 33,2%.
Kuivade proovikehade survetugevuseks saadi 30,8 N/mm2 ning normaliseeritud survetugevus tuli 28,03 N/mm2, seega kuulub ta survuetugevusklassi 25. Veega immutatud kehade survetugevus aga tuli 22,1 N/mm2 ning normaliseeritud survetugevus immutatud proovikeha puhul 20,11 N/mm2. Seega veega immutamisel tehiskivide survetugevus väheneb.
Paindetugevuseks saadi 1,1 N/mm2.

Vastused küsimustele

Millest valmistatakse keraamilisi telliseid ?
Keraamilise tellise tooraineks on savikad materjalid, mis koosnevad plastsest saviainest ja mitteplastsest osast, kujutades endast polümineraalide kompleksi (tavaline tellisesavi sisaldab 50-60% kvartsliiva ja tolmu). Kõik kokku moodustav veega segades plastse massi.

Kuidas kivistatakse keraamilisi telliseid?
Toorikute kivistamine toimub tunnelkuivatis või riiulvagonettidel 1000oC juures 1,5-3 päeva. Materjali niiskus viiakse 6-8%-ni.

Millest valmistatakse silikaattelliseid?
Silikaattellis koosneb jahvatatud liivast ja 6...8% kustutamata lubjast, millele täiteainena lisatakse jahvatamata liiva.

Kuidas kivistatakse siikaattelliseid?
Silikaattellise kivistamine toimub autoklaavis 174,5oC ja rõhu 8...12 at juures. Tekib läbikasvanud kristallstruktuuriga tehiskivi, mille soojaisolatsiooniomadused ja külmakindlus ületavad tavalise raskebetooni samu näitajaid.

Millised on põhilised erinevused silikaattelliste ja keraamiliste telliste katsetamisel?
Kuna silikaattelliseid kivistatakse ning keraamilisi telliseid põletatakse lõpptulemuse saamiseks, siis erineb ka nende katsetamine, kuigi nad mõlemad on tehislikud. Silikaattellised erinevad keraamilistest tellistest näiteks katsetamisel vajaliku temperatuuri poolest, sest keraamiline tellis (veidi alla 1350oC) talub rohkem kuumust, kui silikaattellis (hakkab pehmenema 1100-1200oC juures). Samuti on nende veeimavus erinev: harilik tellis imeb vett 15% ning silikaattellis 16%.
6

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 53 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-11-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

53 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

suduk Õppematerjali autor

Tehiskivide tiheduse, veeimavuse, survetugevuse ja paindetugevuse ning margi määramine.

Betoon ehitusmaterjalid praktikum Tehiskivide tiheduse veeimavuse survetugevuse ja paindetugevuse ning margi määramine.

Sarnased õppematerjalid

docx

Ehitusmaterjalid praktikum nr 6 - tehiskivi katsetamine

wk veeimavus massi järgi [%] m1 proovikeha mass veega immutatult [g] m proovikeha mass kuivatatult [g] Materjali täiendavaks iseloomustamiseks arvutati veeimavus mahu järgi valemiga (3). wv=(m1-m)/v/V*100 (3) wv veeimavus mahu järgi [%] V kuiva proovikeha maht [cm3] v - vee tihedus [g/cm3] 3.3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viidi läbi proovikehadega, mis olid moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Enne proovikeha katsetamist määrati survepinna mõõtmed veaga alla 1 mm. proovikeha asetati pressi alumisele plaadile, tsentreeriti ning viidi sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuli kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust

Ehitusmaterjalid

docx

Tehiskivi katsetamine, praks 6

nende mass. Veeimavus määratakse massi järgi kasutades valemit 2. Materjali täiendavaks iseloomustamiseks arvutatakse veeimavus ka mahu järgi valemiga 3. Valem 2: Valem 3: wk veeimavus massi järgi [%] wv veeimavus mahu järgi [%] m1 proovikeha mass veega immutatult [g] m proovikeha mass kuivatatult [g] V kuiva proovikeha maht [cm3] v vee tihedus [g/cm3] 4.3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viidi läbi proovikehadega, mis olid moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Enne proovikeha katsetamist määrati survepinna mõõtmed veaga alla 1 mm. proovikeha asetati pressi alumisele plaadile, tsentreeriti ning viidi sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuli kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määrati purustav jõud.

Ehitusmaterjalid

docx

Ehitusmaterjalid labor 6.

mass. Veeimavus määratakse massi järgi kasutades valemit 2. Materjali täiendavaks iseloomustamiseks arvutatakse veeimavus ka mahu järgi valemiga 3. Valem 2: Valem 3: wk veeimavus massi järgi [%] wv veeimavus mahu järgi [%] m1 proovikeha mass veega immutatult [g] m proovikeha mass kuivatatult [g] V kuiva proovikeha maht [cm3] v vee tihedus [g/cm3] 4.3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viiakse läbi poolikute proovikehadega nii, et murtud otspinnad oleks vastassuundades. Enne katsetamist määratakse survepinna mõõtmed veaga alla 1 mm. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuleb kindlustada ta purunemine 20-60 sekundi jooksul peale katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määratakse purustav jõud

Ehitusmaterjalid

docx

Ehitusmaterjalide praks nr 6

immtust mõ mimm7p Wm WV 4A 2288 2492 8,9 17,0 4B 2704 2940 8,7 17,0 5 4970 5410 8,9 16,8 6 4894 5344 9,2 17,4 V4=2594,8cm3 V5=2613,2 cm3 V6= 2580,9cm3 Vee tihedus 1g/cm3 Keskmine veeimavus massi järgi 8,9% ja mahu järgi 17,0% 3. Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viiakse läbi proovikehadega, mis on moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Õõnteta kivide puhul võib kasutada poolitatud telliseid, kus poolikud kivid on asetatud üksteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Enne proovikeha katsetamist määratakse survepinna mõõtmed veaga alla 1mm. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga

Ehitusmaterjalid

docx

Silikaattellis

vähemalt 48 tundi, siis võetakse veest välja ja eemaldatakse niiske lapiga üleliigne vesi ning määratakse kohe nende mass. Veeimavus massi järgi arvutatakse valemist 2.1 Valem 2.1: Wk = (m1-m)/m * 100 Veeimavus mahu järgi arvutatakse valemiga 2.2 Valem 2.2: Wv = ((m1-m)/ v)/V * 100 , kus m1 proovikeha mass veega immutatult, [g]; m proovikeha mass kuivatatult, [g]; V kuiva proovikeha maht, [cm3]; v - vee tihedus, [g/cm3]. 3.3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viiakse läbi proovikehadega, mis on moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Õõnteta kivide puhul võib kasutada poolitatud telliseid, kus poolikud kivid on asetatud üksteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Enne proovikeha katsetamist määratakse survepinna mõõtmed veaga alla 1mm. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga

Ehitusmaterjalid

doc

Tehiskivi katsetamine

Valem 5: Rp = (3 * F * l) / (2 * b * h²) Rp proovikeha paindetugevus [kgf/cm²] F purustav jõud [kgf] l tugede vaheline kaugus [cm] b proovikeha laius [mm] h proovikeha kõrgus [mm] Näide: l = 20 [cm] b = 11,967 [cm] h = 8,850 [cm] Rp = (3 * 1283 * 20) / (2 * 11,8* 8,7²) = 43,1 [kgf/cm²] = 4,3 [N/mm²] 3.4 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viidi läbi proovikehadega, mis olid moodustatud kahest teineteise peale asetatud telliskivist. Kasutati poolitatud telliseid, kus poolikud kivid olid asetatud üksteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Enne proovikeha katsetamist määrati survepinna mõõtmed ning arvutati survepind valemiga 6. Proovikeha asetati pressile. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni. Pressil asetsevalt manomeetrilt võeti lugem ningarvutati purustav jõud valemiga 7

Elektrimaterjalid

doc

Tehiskivide katsetamine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne nr 3 Õppeaasta 06/07 Töö nimetus: Tehiskivide katsetamine Üliõpilane: Toomas Rand Matrikkel: 051463 Rühm: EAEI 32 Juhendaja: T.Tuisk Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: 1. Töö eesmärk Silikaat telliskivi tiheduse, veeimavuse ja surve- ning paindetugevuse määramine. 2. Materjalide kirljeldus AS Silikaat ,,Reakivi'' nominaalmõõtmetega 250 x 120 x 88 mm. Reakivid on täiendavat viimistlust (nt krohvimine) vajavate sise- ja välisseinte ladumiseks. Kulunorm 40 tk/m²; kuiva mördi kulu 40 kg/m². 3

Ehitusmaterjalid

pdf

EHITUSMATERJALID LABORATOORSED TÖÖD 2020 (ARUANDED)

𝜌𝑣 𝑤𝑘 = ∙ 100 (Valem 3) 𝑉 Kus: 𝑚1 – proovikeha mass veega immutatult [g] m – proovikeha mass kuivalt [g] V – kuiva proovikeha maht [cm³] 𝜌𝑣 – vee tihedus [g/cm³] Veeimavus arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolme proovikeha katsetulemustest. Vaata Tabel 5.2.1. 4.3. Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viiakse läbi proovikehadega, mis on moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Õõnteta kivide puhul võib kasutada poolitatud telliseid, kus poolikud kivid on asetatud üksteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Enne proovikeha katsetamist määratakse survepinna mõõtmed ning viga ei tohi olla üle 1mm. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga

Ehitusmaterjalid

Rohkem sarnaseid