Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Betooni katsetamine, praks 5. (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest valmistatakse keraamilisi telliseid?
  • Kuidas kivistatakse keraamilisi telliseid?
  • Millest valmistatakse silikaattelliseid?
  • Kuidas kivistatakse siikaattelliseid?

Lõik failist

Betooni katsetamine-praks 5 #1 Betooni katsetamine-praks 5 #2 Betooni katsetamine-praks 5 #3 Betooni katsetamine-praks 5 #4 Betooni katsetamine-praks 5 #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-11-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 52 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor suduk Õppematerjali autor
Tehiskivide tiheduse, veeimavuse, survetugevuse ja paindetugevuse ning margi määramine.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
docx

Ehitusmaterjalid praktikum nr 6 - tehiskivi katsetamine

wk ­ veeimavus massi järgi [%] m1 ­ proovikeha mass veega immutatult [g] m ­ proovikeha mass kuivatatult [g] Materjali täiendavaks iseloomustamiseks arvutati veeimavus mahu järgi valemiga (3). wv=(m1-m)/v/V*100 (3) wv ­ veeimavus mahu järgi [%] V ­ kuiva proovikeha maht [cm3] v - vee tihedus [g/cm3] 3.3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viidi läbi proovikehadega, mis olid moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Enne proovikeha katsetamist määrati survepinna mõõtmed veaga alla 1 mm. proovikeha asetati pressi alumisele plaadile, tsentreeriti ning viidi sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuli kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust

Ehitusmaterjalid
thumbnail
7
docx

Tehiskivi katsetamine, praks 6

nende mass. Veeimavus määratakse massi järgi kasutades valemit 2. Materjali täiendavaks iseloomustamiseks arvutatakse veeimavus ka mahu järgi valemiga 3. Valem 2: Valem 3: wk ­ veeimavus massi järgi [%] wv ­ veeimavus mahu järgi [%] m1 ­ proovikeha mass veega immutatult [g] m ­ proovikeha mass kuivatatult [g] V ­ kuiva proovikeha maht [cm3] v ­ vee tihedus [g/cm3] 4.3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viidi läbi proovikehadega, mis olid moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Enne proovikeha katsetamist määrati survepinna mõõtmed veaga alla 1 mm. proovikeha asetati pressi alumisele plaadile, tsentreeriti ning viidi sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuli kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määrati purustav jõud.

Ehitusmaterjalid
thumbnail
7
docx

Ehitusmaterjalid labor 6.

mass. Veeimavus määratakse massi järgi kasutades valemit 2. Materjali täiendavaks iseloomustamiseks arvutatakse veeimavus ka mahu järgi valemiga 3. Valem 2: Valem 3: wk ­ veeimavus massi järgi [%] wv ­ veeimavus mahu järgi [%] m1 ­ proovikeha mass veega immutatult [g] m ­ proovikeha mass kuivatatult [g] V ­ kuiva proovikeha maht [cm3] v ­ vee tihedus [g/cm3] 4.3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viiakse läbi poolikute proovikehadega nii, et murtud otspinnad oleks vastassuundades. Enne katsetamist määratakse survepinna mõõtmed veaga alla 1 mm. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuleb kindlustada ta purunemine 20-60 sekundi jooksul peale katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määratakse purustav jõud

Ehitusmaterjalid
thumbnail
5
docx

Ehitusmaterjalide praks nr 6

immtust mõ mimm7p Wm WV 4A 2288 2492 8,9 17,0 4B 2704 2940 8,7 17,0 5 4970 5410 8,9 16,8 6 4894 5344 9,2 17,4 V4=2594,8cm3 V5=2613,2 cm3 V6= 2580,9cm3 Vee tihedus 1g/cm3 Keskmine veeimavus massi järgi 8,9% ja mahu järgi 17,0% 3. Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viiakse läbi proovikehadega, mis on moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Õõnteta kivide puhul võib kasutada poolitatud telliseid, kus poolikud kivid on asetatud üksteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Enne proovikeha katsetamist määratakse survepinna mõõtmed veaga alla 1mm. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga

Ehitusmaterjalid
thumbnail
6
docx

Silikaattellis

vähemalt 48 tundi, siis võetakse veest välja ja eemaldatakse niiske lapiga üleliigne vesi ning määratakse kohe nende mass. Veeimavus massi järgi arvutatakse valemist 2.1 Valem 2.1: Wk = (m1-m)/m * 100 Veeimavus mahu järgi arvutatakse valemiga 2.2 Valem 2.2: Wv = ((m1-m)/ v)/V * 100 , kus m1 ­ proovikeha mass veega immutatult, [g]; m ­ proovikeha mass kuivatatult, [g]; V ­ kuiva proovikeha maht, [cm3]; v - vee tihedus, [g/cm3]. 3.3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viiakse läbi proovikehadega, mis on moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Õõnteta kivide puhul võib kasutada poolitatud telliseid, kus poolikud kivid on asetatud üksteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Enne proovikeha katsetamist määratakse survepinna mõõtmed veaga alla 1mm. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga

Ehitusmaterjalid
thumbnail
6
doc

Tehiskivi katsetamine

Valem 5: Rp = (3 * F * l) / (2 * b * h²) Rp ­ proovikeha paindetugevus [kgf/cm²] F ­ purustav jõud [kgf] l ­ tugede vaheline kaugus [cm] b ­ proovikeha laius [mm] h ­ proovikeha kõrgus [mm] Näide: l = 20 [cm] b = 11,967 [cm] h = 8,850 [cm] Rp = (3 * 1283 * 20) / (2 * 11,8* 8,7²) = 43,1 [kgf/cm²] = 4,3 [N/mm²] 3.4 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viidi läbi proovikehadega, mis olid moodustatud kahest teineteise peale asetatud telliskivist. Kasutati poolitatud telliseid, kus poolikud kivid olid asetatud üksteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Enne proovikeha katsetamist määrati survepinna mõõtmed ning arvutati survepind valemiga 6. Proovikeha asetati pressile. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni. Pressil asetsevalt manomeetrilt võeti lugem ningarvutati purustav jõud valemiga 7

Elektrimaterjalid
thumbnail
7
doc

Tehiskivide katsetamine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne nr 3 Õppeaasta 06/07 Töö nimetus: Tehiskivide katsetamine Üliõpilane: Toomas Rand Matrikkel: 051463 Rühm: EAEI 32 Juhendaja: T.Tuisk Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: 1. Töö eesmärk Silikaat telliskivi tiheduse, veeimavuse ja surve- ning paindetugevuse määramine. 2. Materjalide kirljeldus AS Silikaat ,,Reakivi'' nominaalmõõtmetega 250 x 120 x 88 mm. Reakivid on täiendavat viimistlust (nt krohvimine) vajavate sise- ja välisseinte ladumiseks. Kulunorm ­ 40 tk/m²; kuiva mördi kulu ­ 40 kg/m². 3

Ehitusmaterjalid
thumbnail
8
pdf

EHITUSMATERJALID LABORATOORSED TÖÖD 2020 (ARUANDED)

𝜌𝑣 𝑤𝑘 = ∙ 100 (Valem 3) 𝑉 Kus: 𝑚1 – proovikeha mass veega immutatult [g] m – proovikeha mass kuivalt [g] V – kuiva proovikeha maht [cm³] 𝜌𝑣 – vee tihedus [g/cm³] Veeimavus arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolme proovikeha katsetulemustest. Vaata Tabel 5.2.1. 4.3. Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viiakse läbi proovikehadega, mis on moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Õõnteta kivide puhul võib kasutada poolitatud telliseid, kus poolikud kivid on asetatud üksteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Enne proovikeha katsetamist määratakse survepinna mõõtmed ning viga ei tohi olla üle 1mm. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga

Ehitusmaterjalid




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun