1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile...
FILOSOOFIA MÄÄRATLUSED Filosoofia on seotud antiikaja klassiku Sokratesega (469-399 eKr). Tema nimetas filosoofiat tarkuse armastuseks (sophia- tarkus, philo- armastus). ,,Ma pole tark, ma armastan tarkust, ma olen filosoof" (Sokrates). Antiikajal peeti pikka aega tarkadeks Jumalaid. Sokratese hinnang- ma tean ainult ühte asja, et ma mitte midagi ei tea ("Ma tean, et ma midagi ei tea"). Rumalal inimesel on lihtne elada, sest ta ei tea mida ta ei tea. Saksa klassik (uusajast) Johan Gottik Fichte (1762-1814) kasutas filosoofia mõttena Wissenschaftslehre- teaduse õpetus. Ka tema peateos kandis sama nime. Ta pidas oma vaateid teaduse õpetuseks. Ta leidis, et filosoofia on kõikide teaduste vundamendiks. Kui tekkisid juba keskajal ülikoolid, siis oli seal neli klassikalist teaduskonda- filosoofia, usu, arsti ja õiguse. Kõigepealt õpiti filosoofia teaduskonnas ning siis mindi edasi teise teaduskonda. Akadeemiline õppimine alga...
FILOSOOFIA (Ahto Mülla) Hindeline arvestus (2 põhiülesannet 1)ainetöö 2)kontrolltöö 10 küsimust lünk-, tulp jne test + iseseisev lugemine ja loengu materjalid. Ainetöö tähtaeg nädal enne õppetöö lõppu. Läbi lugeda I.Meos ,,Kaasaja filosoofia", E. Saarinen ,,Filosoofia ajalugu tipult tipule, Sokratesest". (Antiikklassikud lk 9-74). + lisamaterjalid mis tunnis antakse. Ainetöö teemal ,,Filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski teostes": 20lk miinimum, 25-30lk optimaalne. Sisukord - nummerdatud Sissejuhatus 1/10 kogu töö mahust autori köögipool. Millistele allikatele toetusin, milliseid olulisemaks pean (miks?), oma probleemid mis on tekkinud, raskused, töö struktueerimine (miks just nii?) 3-4 ptk. Autori enda poolsed hinnangud ka (kuidas allikaid käsitleb jne). Kokkuvõtte aktuaalsuse tähendus Kasutatud allikad (alfabeetiline). Ajakiri akadeemia (vähemalt kolm allikat) Lisad tabelid, skeemid, ...
EUROOPA IDEEDE AJALUGU (2.loeng) EUROOPA IDEEDE AJALOO PERIOODID Üldiselt : antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus (18.sajand), romantism Moraalifilosoofia üldine areng Objektivism iseloomustab antiik- ja keskaega Subjektivism iseloomustab varauusaega ja uusaega I. Taylor : arusaamas kõlbelisest käitumisest toimub pööre sissepoole ,,Loomuõigus" kui moraaliteooria alus. Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda. Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena (skeptiline/optimistlik inimesepilt). Mis on hea elu? (õnn) Antiigi nägemus : objektivistlik hea elu (eudaimonia) Platon : häälestumine kosmilise korra järgi, kirgede allutamine Aristoteles : loomutäiusele püüdlemine, saavutatav polises. Augustinus : reflektiivne pööre, ülim hüve tuleneb jumalast, aga jumal pole inimeseväline ning inimene peab...
18.19. sajandi ajastu, olud, voolud, autorid, mõttesuunad. Maailmakirjandus mõiste pärineb Goethe'lt. Idee: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandust vastavas kujunemisjärgus. Maailmakirjandus on ekspansioon, st kirjandus allub enam vähem samadele reeglitele. Tänapäeva kirjanduskultuur võlgneb valgustusajale väga palju. Valgustusajastu ¤ 18. sajandi ajajärk ja mõttevool, mis saab alguse juba renessansist. Ülepäeva ei toimu ükski muutus. Tohutu teema valgustusajal on Rooma impeeriumi lagunemine, sest see samuti ei toimunud üleöö, vaid see viidi äärmuseni rahva poolt sama valgustussajandiga. ¤ Valgustus on piirkonniti omanäoline, Euroopa keskmes allub enamjaolt samadele alustele. Mõnes riigis, nt Venemaal, valgustuse põhitunnuseid pole, Skandinaavias kujunesid need väga nõrgal kujul, kultuurilised põhipunktid võetakse üle. Valgustus puudub ka USA-s, kuigi 19. sajandil tulid välja mõned meilegi tuntud autorid. ¤ Val...
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel · Meetodid: Kanooniline e. tekstuaalne meetod Ajalooline e. kontekstuaalne meetod · Tekstuaalne meetod : Arthur Lovejoy. "The Great Chain of Being" 1936 Ideed on tsüklilised, pole progressi Universaalsed probleemid, ajatud ideed "Idee-ühikud" (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivid Suurte mõtlejate kanooniline rida Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast · Kontekstuaalne meetod Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt): Kaks olulist, omavahel seotud aspekti on välja jäänud: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab Ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid · Kontekstuaalne meetod II Seetõttu vaja uurida: tekst...
1721: imperaator, isamaa isa, suur Saturnia regna
(pro tsaar (Juba naaseb Neitsi, naaseb
ja isevalitseja). Saturnuse ajastu).
väljend S.P.Q.P. (=Senatus Kreeka tagasivallutamise idee,
Populusque Kuldvillak tuleb tuua Peterburi.
Petropolidis, vrd Senatus Populusque Toetus väljakaevamisteks Krimmis
Romanus) 1784 sadamalinn Sevastopol
1724 Peterburi Teaduste (
I Üldosa 1. Üldise maateaduse objekt, aine ja ülesanded. Üldmaateadus uurib Maa kui terviku ehituse, koostise, arenemise ja geograafilise liigestuse üldisi seaduspärasusi. 2. Geograafiliste teaduste süsteem, üldmaateaduse koht teadussüsteemis. Loodusgeograafia tegeleb looduse uurimisega. See teadus jaguneb omakorda terveks reaks teadusharudeks (geomorfoloogia, hüdroloogia, biogeograafia jne.). Ühiskonnageograafia tegeleb ühiskonnateaduste hulka kuuluvate geograafiliste probleemide uurimisega. Siia kuuluvad sellised geograafia haruteadused nagu rahvastikugeograafia, poliitiline geograafia, kultuurigeograafia jne. Üleminekuteaduste geograafia asub loodus- ja ühiskonnateaduste piiril ning hõlmab eriteadusi nagu meditsiinigeograafia, looduskasutuse geograafia jne. Üldmaateadus on geograafilise hariduse peamine õppeaine, loodusgeograafiliste teaduste alus. Üldmaateadus uurib Maa kui terv...
20 loetud artiklit ja 26 küsimust Valle-Sten Maiste Filosoofia/Esteetika I eksamiks 1 1). Saarinen, Esa 1997 Rakendusfilosoofia. Vikerkaar 3 (KÜSMUS: Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused.) (kr k phileo - “armastan” , sophia - “tarkus”) Filosoofia on teoreetiline teadusharu maailmast arusaamise kohta. Filosoofia tugineb inimmõistusele ja spekulatsioondele. Filosoofia pürgib üldkehtivate tõdede selgitamise poole, proovib näha, kuidas kõik “asjad” ühte pilti kokku sobituvad. Kontinentaalne ehk spekulatiivne filosoofia on 20. saj tekkinud suund, enamasti saksa ja prantsuse filosoofe, kes tegelesid kirjanduse ja kultuuriuuringutega. Tegeletakse mõtisklemisega maailma üle, inimese olemasolu üle, kultuuri ja kogemuse üle. Stilistiliselt esseistikale lähenev. Mõistete selgusele ja ühtsele teaduslikule fikseerimisele ei pöörata suurt tähelepanu. Pakutakse uusi seletusi maailma kohta. Siia li...
Loengukonspekt [2]Tuletagem meelde õigusfilosoofia põhiküsimus: kas inimene võib vabalt otsustada õiguse normatiivse sisu ja regulatiivse toime üle? Või esinevad mingid piirid (jumalikud, looduslikud, mõistuslikud, relatsioonilised1 või kommunikatiivsed), mida inimene, olemaks inimene, ei saa või ei või ületada, või mida inimvõimed lihtsalt ei suuda muuta ega ületada. [3]Õigusfilosoofia suundi, mis tunnustavad selliste piiride olemasolu, nimetatakse loomuõiguseks. Need ei välista aga positiivse õiguse olemasolu, viimase olemasolu on pea võimatu eitada. Kuid positiivne õigus peab paratamatult vastama loomuõiguse nõuetele. Tänapäeval nähakse neis piirides eelkõige küsimust õiguse ja eetika vahekorrast: õiguse allumisest eetilistele printsiipidele või eetikast lausa kui õiguse allikast või alusest. Samas küsimus õiguse ja eetika vahekorrast on tundlik eetika autonoomia ning moraalse reali...
I Teema Õigusteadusest Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Robert Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Oiguse faktiline külg tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust. Oiguse kriitiline dimensioon tähistab õiguse loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Neid kahte etappi tuleb selgelt üksteisest eristada, kuid nad on üksteist täiendavad ning läbi nende seotakse kaks õiguse dimensiooni üheks - kriitiline ja faktiline. Õiguse topeltloomusest arusaamiseks tuleb astuda kolm sammu: 1.Õigsus (küsida õigsuse kohta e vajalikkuse ja nõude sisu kohta. Õigus omab nõuet õigsusele. Õigsuse nõue tuleb tõstatada nende poolt, kes õigust loovad/rakendavad/tõlgendavad) 2. Diskursus (läbida see). Diskursusedoktriini põhiidee on praktilise õigsuse (õiguspärasuse) või tõe protseduuriline teooria. See rä...
Kirjandusajaloo eksam. Del I Ni alla kommer att behöva ha särskilt god kännedom om utdraget ur "Frithiofs saga" av Tegnér som fanns med i kurslitteraturen. Skrivningen innehåller - 3 st. essäfrågor där längre svar förväntas, - ett antal frågor om begreppsdefinitioner, författarnamn och verktitlar (med olika många poäng beroende på hur mycket ni förväntas veta), - några utdrag ur texter som ni har läst och förväntas känna igen samt en lite svårare uppgift i anslutning till detta - ett antal uppgifter om tidigare okända texter. En sådan text förväntas ni kunna placera in i en litteraturhistorisk epok eller riktning, alternativt - kanske, i något fall - även knyta till en särskild författare. När det gäller de okända texterna är det god argumentation som ger poäng. Ett felaktigt svar med god, rimlig, textnära argumentation ger sålunda fler poäng än ett enstaka författarnamn utan argumentation Medeltiden Rundiktning, runstenar Stavrim, al...
Kadri ESTEETIKA · Umberto Eco ,,Ilu ajalugu", ,,Inetuse ajalugu" · Kraavi, J Postmodernismi teooria ja postmodernistlik... · Aastaarvud ega teoste nimed ei mängi rolli eksamil. Tuleb seletada, millal ja kes mida ütles. Põhimõtted. Mis on esteetika (filosoofiline distsipliin)? Märksõnad: ILU, harmoonia, proportsioon, subjektiivne vs objektiivne, isikupära. INETUS. KUNST. MEELELISE TAJU ÕPETUS. Mis on kunst? Mis on kunstiteos? Mida kujutab kujutav kunst? Aisthetikos meeleliseks tajuks võimeline. Esteetika on filosoofiline teadus kunstist, selle suhetest tegelikkusega. Kas kunst kopeerib seda maailma, mida nad enda ümber näevad ja neid emotsioone ja käitumismustreid või on kunst midagi välja mõeldud, midagi, mis loob uusi reaalsusi? Milline on kunsti suhe ümbritsevasse maailma? Kunst on kunstniku eneseväljenduse viis. Kunst tahab maailma muuta, paremaks teha, inimesi muuta. Kunst, mis ürit...
Loogika aine ja ajalugu: sissejuhatus T.Tamme, T.Tammeti ja R.Prangi loogikaõpikule "Mõtlemisest tõestamiseni" Tanel Tammet Department of Computer Sciences, University of Göteborg and Chalmers University of Technology, 41296 Göteborg, Sweden email: [email protected] Puhta loogika eesmärk on olla õige kõigis võimalikes maailmades, mitte ainult selles veider-segases vaevarikkas maailmas, kuhu juhus meid on heitnud. Loogik peab eneses alal hoidma teatud annuse jumalikkust: ta ei tohi alanduda selleni, et teha järeldusi...
vabatahtlikult alistus Kuldhordile. Esialgu temast mingit pühakut ei saanud, 16. sajandil kui Ivan IV plaanis Liivimaa vallutamist, tõsteti Aleksander taas pedestaalile, kirja pandud peale seda tema tehtud imetegusid. 1491 Vladimiri kloostris tulekahju, Aleksander sõitis hobusega taevas tule kohal, ilmneb, et tema säilmed kahjustamata. Aleksander Nevski kloostri püstitamisel leiti, et tema jäänused tuleb sinna tuua, 1723 toodigi hoiti esialgu Schusselburgis? 1724 kloostrisse ja Peeter I oli lasknud ka kirstu lukku keerata ja visanud võtme Neevasse. 1917 kui bolsevikud siis lõid suure komisjoni, et avada Aleksander Nevski kirst ja näidata rahvale sisu, et kas ikka pühak. Kirstus 12 säilinud luutükki ja kaks parema jala luud. Nevski olnud kirikupühak aga kuna Venes vaja kuulsusrikast ajalugu ja vaja näidata võitu lääne vägede üle, siis uuesti pjedestaalile. Aleksander Nevski Kuldhordi poole pöördunud, suurvürsti jarlõki sai. Peale teda,
386 478 Kollo Madis Harju 03:23:48 M21 2080 2262 Kollo Priit Tallinn 04:58:43 M21 27 52 Kondrotas Simas Leedu 02:50:29 M21 743 2743 Konga Andrus Harju 03:43:13 M21 Oksana Perova 13.11.2009 526 566 Kongo Kristjan Harju 03:32:24 M21 2054 1724 Konks Jaan Põlva 04:56:49 M21 1414 1307 Koosa Marko Valga 04:15:29 M21 1882 2827 Koosma Kenneth Järvamaa 04:43:29 M21 1482 1369 Koovit Silver Viljandi 04:19:26 M21 46 106 Kopli Tarmo Tallinn 02:55:30 M21 1539 2394 Koppas Aivar Pärnu 04:22:32 M21 2260 2423 Koppel Karmo Tallinn 05:22:33 M21
Uusaeg I Mõiste Uusaeg areng 1. Mõisted keskaeg ja uusaeg hakkasid arenema hiliskeskaja renessanssringkondades (15 saj. II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigus...
Filosoofia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Filosoofia ,,sambad"..................................................................................................................4 Mis on filosoofia?...................................................................................................................... 5 Mileetose ehk Joonia koolkond.................................................................................................6 Eleaadid ehk elea koolkond.......................................................................................................7 Eelsokraatikute koolkond..........................................................................................................8 Sofistid...................................................................................................................
vabadused säilimad, pidi olema võimalus kaubelda Venemaal. Reaalne elu oli midagi muud. Tallinna selgeteks konkurentideks on Peterbug ja Riia. Tallinna kohta öeldud, 18. sajandil süveneb Tallinna provintsistumise protsess. ... Peamine Tallinna eksportkaup (teistesse Venemaa linnadesse, üle Läänemere jne) oli vili. Uusikaupunki lepinguga lepiti kokku, et balti provintsid jätkavad Rootsi viljaga varustamist. Rootsi võis aasta vilja välja vedad 50 000 rubla väärtuses. 1724 lisaks viljale ka kanet, lina ja mastipuud. Kaupade väärtus tõsteti 150 000 rubla peale. 1741- 43 väike vahe. Turu rahuga aga jätkub. Turu rahulepinguga lepiti kokku ka uued rahalised suurusjärgud (tõusis 200 000 rublani). Rootsi varustamine viljaga toimub kuni 1770. aastateni. Tihti olid perioodid, mil ei saanud vilja välja vedada. Et ei tekiks viljapuudust, kehtestati (teatavatel aastatel) vilja väljaveokeeld. Kui üldse vilja ei olnud, leiti asenduskaubad, et lepingut ikka täita
maailmadest. kooskõlas valitseva aastaaja värvidega. · Ta tõusis kell 5 ja hakkas kohe tööle. · 7-9 pidas loenguid. · 9-13.00 töötas · IMMANUEL KANT · Lõunasöök · 1724 1804 · Jalutuskäik · Kell 22.00 voodi. · Elu ja isiksus · Elu ja isiksus · Kant sündis 22. aprillil Königsbergis Preisimaal sadulameistri pojana. · Heine kirjutab:
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab...
Tegu radikaalse uuenemisliikumistega (lutherluse üks vorm). Rootsi absolutistlik kuningavõim suhtus sellesse rangelt eitavalt, see oli keelatud nii Rootsi emamaal kui ka balti provintsides. 1710 vene võimuga see aga muutus. Esialgu oli see Rootsi aja "inerts" veel see, aga jaa jooksul olukord muutus. Eritisellega, kui Põhjasõja järel pandi ametisse palju uusi pastoreid(mõned enist olid juba pietistlike teadmistega). Kõrgaeg balti provintsides kuni 18 saj keskpaigani (alates 1724, kui juhtv vaimulik eestimaa konsirtoriumis oli pabtist). Liivimaa konsistooriumis läks juhtiv võib pietisti kätte 1736 ja edaspiidi pietism valdab usuvool nii pastorite kui kirikuvalitsuse poolt. Rüütelkonna vaade pietismile oli neutraalne või pigem positiivne 8pietismi pastorid olid kohusetundlikud jne). Üldistavalt võib öelda, et pietismis oluline sügavam usu isiklik tunnetamine, mitte väline vormi täitmine. Pietismile omane klubilaadne usuringide tegevus, kus siis pastori
Maailmakirjandus III Kersti Unt 11. loeng Prantsuse valgustus on kõige aluseks, kuid valgustusfilosoofia on alguse saanud Inglismaalt. Goethe ja Schiller tulid mängu alles siis, kui Inglismaal ja Prantsusmaal oli valgustus juba käimas. Goethet ja Scillerit nimetatakse ka Weimari klassikuteks. Maailmakirjandus on veidi kahtlane mõiste, selle mõiste on loonud Goethe. Üks tema sisu: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandusi vastavas kujunemisjärgus. Valgustus on väga erisugune, Euroopa keskmes allub see üsna sarnastele alustele. Maailma teistes paikades võib see olla üsna erinev. Maailmakirjanduse all mõistetakse rohkem Euroopa kirjandust, kui sedagi (maalimakirjanduse loengus). Mõningatel puhkudel saab vaadelda, kuidas Euroopa tuumvalgustus on mõjunud väljapoole. Nt Venemaal valgustust sellisel kujul polnud, Weimari klassitsism on omamoo...
Valga Karula 87 16 60 224 635 3270 1612 Valga Keeni 87 19 72 235 675 3800 2237 Valga Kommunist 87 19 126 163 609 3304 1358 Valga Laatre 87 20 133 250 1243 4231 3025 Valga Ljahhovi nim 87 24 148 267 1050 3434 3198 Valga Otepää 87 14 171 259 452 3237 1307 Valga Puka 87 19 73 214 616 4064 1724 Valga Sangaste 87 18 108 162 565 3588 1555 Valga Taagepera 87 15 100 236 713 3934 1252 Valga Trva 87 19 140 205 855 3800 2805 Valga Tähe 87 20 154 187 753 3208 3019 Valga Valga 87 17 72 278 614 2763 1586 Valga Aakre 88 9 120 50 671 3309 1341 Valga Esimene Mai 88 12 156 34 434 4301 1672
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin tead...
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigus...
Entente peaarhitektideks oli Dubois ja Stanhope. 1725 sõlmiti Viinis kokkulepped, millega Karl VI ja Philippe V tunnustasid vastastikku teineteise tiitleid. Ühtlasi kinnitas Philippe oma loobumist Prantsuse troonist. Samas tunnistati Philippe ja Elizabeti poeg don Carlos Parma ja Toskaana hertsogiks, ehkki need jäid keisririigi osadeks. 46 Briti-Austria vastuolud alates 1724 – Ostende kompanii. Samas ka vastuolud Venega (Hannover-Holstein-Gottrop), mis viisid Vene-Austri lähenemiseni ja liidulepingu sõlmimiseni 1726. XI RAHVUSVAHLISED SUHTED XVII KESKEL 18 sajandit (Hispaania pärilussõjast/Põhjasõjast kuni Prantsuse revolutsioonini) võib pidada klassikalise jõudude tasakaalu kuldajaks, sest a) jõudude tasakaalu idee oli tõepoolest vähemalt teoorias väga populaarne (eriti Suurbritannias) ja b)
B kütuse kulu vaadeldaval perioodil, TJ qC süsiniku eriheide (vt Tabel 12 .24), tC/TJ; Kc oksüdeerunud süsiniku osatähtsus e nn oksüdeerumistegur (vt Tabel 12 .25); 44/12 süsinikdioksiidi ja süsiniku moolmasside suhe. 7 Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramise kord ja määramismeetodid. Keskkonnaministri määrus , jõustunud alates 30.09.2004, RTL 2004, 108, 1724. 106(113) Villu Vares Energia ja keskkond 11 KIRJANDUS 1. Risthein, E. Sissejuhatus energiatehnikasse. Tallinn: Elektrijaam, 2007 260 lk. 2. Perttula, J. Energiatekniikka. Helsinki: WSOY, 2000. 3. Kiameh, Ph. Power Generation Handbook. McGraw-Hill, 2002. 4. Biokütuse kasutaja käsiraamat. Vares, V. jt. Tallinn: TTÜ, 2005 172 lk.
1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultu...
Valga Karula 87 16 60 224 635 3270 1612 Valga Keeni 87 19 72 235 675 3800 2237 Valga Kommunist 87 19 126 163 609 3304 1358 Valga Laatre 87 20 133 250 1243 4231 3025 Valga Ljahhovi nim 87 24 148 267 1050 3434 3198 Valga Otepää 87 14 171 259 452 3237 1307 Valga Puka 87 19 73 214 616 4064 1724 Valga Sangaste 87 18 108 162 565 3588 1555 Valga Taagepera 87 15 100 236 713 3934 1252 Valga Tōrva 87 19 140 205 855 3800 2805 Valga Tähe 87 20 154 187 753 3208 3019 Valga Valga 87 17 72 278 614 2763 1586 Valga Aakre 88 9 120 50 671 3309 1341 Valga Esimene Mai 88 12 156 34 434 4301 1672
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaok...
· N1 ja O2 kategooria sõidukil torkejõud 180 N ja mass 2,3 g; · M2, M3, N2, N3, O 3 ja O4 kategooria sõidukil torkejõud 340 N ja mass 3,0 g. Naastul võib olla ainult üks tipp ja see ei või olla terav ega torujas; 6) naastrehve võib sõidukil kasutada alates 1. oktoobrist kuni 1. maini. Kontrollimine: 1) TÜ vaatluse ja nihikuga; 2) TK ja TJV katsetustel vaatluse, nihiku, dünamomeetri ja kaaludega. [RTL 2002, 118, 1724 jõust. 21.10.2002] Kood 510. Taastatud rehvid Nõuded: 1) M1, N1, O1 ja O 2 kategooria sõidukite taastatavad ja taastatud rehvid peavad vastama E reegli nr 108 nõuetele ja olema sellekohaselt sertifitseeritud. Taastatavad rehvid ei tohi olla vanemad kui 7 aastat, nende lubatud suurim sõidukiirus peab olema üle 120 km/h ja väiksem kui 240 km/h ning neil peab olema «E» või «e» tähistus;
3 107 136 0,02 0,24 1862 31,7 2265 0,28 9 193 315 0,06 0,31 845 17,3 2041 0,42 9 220 558 0,12 0,12 787 17,4 1208 0,27 2 63 68 0,01 0,13 2170 26,4 1519 0,18 5 111 178 0,02 0,20 1381 19,8 1995 0,27 8 176 528 0,07 0,15 1827 27,6 1782 0,25 3 60 94 0,02 0,16 1596 43,5 1119 0,22 8 175 216 0,04 0,28 752 15,0 1724 0,34 13 287 598 0,12 0,11 767 15,3 1273 0,25 3 72 126 0,02 0,12 2508 30,4 1400 0,17 5 104 179 0,03 0,19 1978 30,6 1742 0,26 6 128 515 0,07 0,16 1931 27,9 1913 0,26 3 71 104 0,01 0,16 1654 25,8 1553 0,19 6 125 285 0,06 0,23 841 17,1 1612 0,32 7 145 525 0,10 0,14 800 15,4 1426 0,27 3 69 192 0,02 0,13 1997 24,1 1809 0,22
ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi r...
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid ...
MUCHAS VIDAS, MUCHOS MAESTROS BRIAN WEISS 1988 PREFACIO Sé que hay un motivo para todo. Tal vez en el momento en que se produce un hecho no contamos con la penetración psicológica ni la previsión necesaria para comprender las razones, pero con tiempo y paciencia saldrán a la luz. Así ocurrió con Catherine. La conocí en 1980, cuando ella tenía veintisiete años. Vino a mi consultorio buscando ayuda para su ansiedad, sus fobias, sus ataques de pánico. Aunque estos síntomas la acompañaban desde la niñez, en el pasado reciente habían empeorado mucho. Día a día se encontraba más paralizada emocionalmente, menos capaz de funcionar. Estaba aterrorizada y, comprensiblemente, deprimida. En contraste con el caos de su vida en esos momentos, mi existencia fluía con serenidad. Tenía un matrimonio feliz y estable, dos hijos pequeños y una carrera floreciente. Desde el principio mismo, mi vida pa...
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olema...
Selle aluseks on loobumine inimeste päriliku ebavõrdsuse ja seisusliku ühiskonna mudelist ning nende asendamine kõikide inimeste sünnipärase võrdõiguslikkuse ja vabaduse ning tsiviil- ehk kodanikuühiskonna ideaaliga. Kogu see nn tänapäeva maailm koos oma atribuutikaga on lausa hirmuäratavalt noor. Demokraatia kantsis USA-s hukati Salemi nõiad alles aastal 1692. Viimane nõid Tartus hukati 32 aastat hiljem – aastal 1724. Portugalis põletati nõidu aga veel 19. sajandi keskpaigas. James Watti aurumasin valmis aastal 1784. Tööstusrevolutsioon algas vähem kui kaks ja pool sajandit tagasi. Veel 20. sajandi alguses oli Euroopas vaid kaks vabariiki – Šveits ja Prantsusmaa. Kõikjal mujal valitsesid kroonitud pead. Kapitalismi ja demokraatia üsna vastandlikke põhimõtteid on väga raske ühte sobitada. See tuleneb asjaolust, et võrdsus ja efektiivsus ei sobi kokku.
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...
NANDA Internationali ÕENDUSDIAGNOOSID: DEFINITSIOONID JA KLASSIFIKATSIOON 2012–2014 NANDA Internationali ÕENDUSDIAGNOOSID: DEFINITSIOONID JA KLASSIFIKATSIOON 2012–2014 Toimetanud T. Heather Herdman, PhD, RN WILEY-BLACKWELL AȱJohnȱWileyȱ&ȱSons,ȱLtd.,ȱPublicationȱ Käesolevaȱväljaandeȱesmatrükkȱavaldatiȱaastalȱ2012.ȱȱ ©ȱ2012.,ȱ2009.,ȱ2007.,ȱ2005.,ȱ2003.,ȱ2001.,ȱ1998.,ȱ1996.ȱjaȱ1994.ȱaastaȱväljaanneteȱ autoriõigusȱkuulubȱNANDAȱInternationalile.ȱ WileyȬBlackwellȱmoodustusȱWiley’sȱGlobalȱScientific,ȱTechnicalȱandȱMedicalȱBusinessiȱühinemiselȱ BlackwellȱPublishingigaȱjaȱkasutabȱJohnȱWileyȱ&ȱSonsȱmärgist.ȱȱ Aadress:ȱJohnȱWileyȱ&ȱSons,ȱLtd,ȱTheȱAtrium,ȱSouthernȱGate,ȱChichester,ȱWestȱSussex,ȱPOȱ19,ȱ8SQ,ȱUKȱ Toimetusteȱaadressid:ȱ 9600ȱGarsingtonȱRoad,ȱOxford,ȱOX4ȱ2DQ,ȱUKȱ ȱ TheȱAtrium,ȱSouthernȱGate,ȱChichester,ȱWestȱSussex,ȱPOȱ19,ȱ8SQ,ȱUKȱ ȱ 2121ȱStateȱAvenue,ȱAmes,ȱIowaȱ50014Ȭ...
06 Regular Air 34.12 11.58 126.87 0.08 Regular Air -125.99 32.98 41.94 0.05 Regular Air -26.17 8.04 89.25 0.01 Regular Air 40.88 4.91 79.81 0.07 Regular Air -4.28 11.55 463.83 0 Regular Air 103.26 33.98 55.38 0.02 Regular Air -25.95 6.48 9.4 0.04 Regular Air -7.60 2.52 159.43 0.05 Regular Air -120.59 6.48 4901.99 0.04 Regular Air 1724.68 315.98 17248.09 0.08 Delivery Truck 2048.63 400.98 775.74 0.02 Delivery Truck -215.39 89.99 238.34 0.06 Regular Air -19.31 9.31 831.52 0.07 Regular Air 259.47 35.41 1089.87 0.06 Express Air -124.51 125.99 121.3 0.05 Regular Air -64.87 5.8 168.31 0.1 Regular Air 46.49 8.17 4282.725 0.03 Regular Air 1371.74 110.99 109.37 0.07 Regular Air 25.96 10.31 106
1 Stella (BE Võru 2011 3344 3.8 Gandalf ( Võru 2011 3066 3.8 SW N2852Võru 2011 3005 4.3 SW P2855Võru 2011 3214 4 SW P2857Võru 2011 3109 3.9 SW P2858Võru 2011 3041 4.7 SW P2859Võru 2011 3438 4.4 Justine (S Võru 2011 2835 4 Zelda (SWVõru 2011 3204 4.7 Zappa (SWVõru 2011 2944 4.4 Trapper (NVõru 2011 3102 3.5 201-E16 Viljandi 2012 1724 4.2 5525 CL Viljandi 2012 2819 3.9 7130 CL Viljandi 2012 2505 3.7 Achat (NPZViljandi 2012 3372 4.6 Belinda (R Viljandi 2012 2925 4.1 Brando (S Viljandi 2012 2722 4.8 Clipper (S Viljandi 2012 2604 4.7 DK 7150 CViljandi 2012 2502 3.6 DK 7160 CViljandi 2012 2424 3.5 DK 7170 CViljandi 2012 2132 3.8 DLE 1107 Viljandi 2012 3351 3.8 Doktrin (D Viljandi 2012 3014 4.3 DLE 1109 Viljandi 2012 2896 4.9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
