William Hogarth William Hogarth (10. november 1697 - 26. oktoober 1764) oli inglise maalikunstnik, graafik, kunsti kriitik,toimetaja ja karikaturist, kes on hinnatud teerajaja Lääne kunstis.Ta tegeles paljude asjadega näiteks joonistas ta realistlike portreesid,koomikseid moodsa moraali teemadel. William Hogarth sündis Bartholomewis Londoni lähedal.Tema isa Richard Hogarth,oli vaene Ladina keele õpetaja. Nooruses õppis ta graveerimist. 1720a kohtus ta Sir James Thornhill-iga ning oli rabatud tema ajaloolistest maalidest ning ta hakkas tema juures õppima. Nendest said head sõbrad ja hiljem abiellus Hogarth, Thornhilli tütrega.Hogarth hakkas 1720 aastatel tegema satiirilisi graveeringuid poliitika teemadel.1726 tegi ta satiirilise graveeringu peanimister Robert walpole-st (The Punishments of Lemuel Gulliver) Ta maalis ka maale mis edastasid moraalset lugu. Nägu näiteks The Harlots Progress (1732), The Rake's Progress (1733-35) ja Industry...
1624 kasutusele Jean Leuréchon. Ta moodustas need vanakreeka sõnadest thermos 'soe' ja metron 'mõõt' pärinevatest koostisosadest. On teada, et õhutemperatuuri erinevusi mõõtis õhktermoskoobiga 4. saj. e.m.a. Philo Bütsantsist ja 3. saj. e.m.a. ehitas Ctesibius vedelik-termoskoobi. Galileo Galilei ehitas oma temperatuuri mõõtmise seadme umbes 1597. aastal. Sellel ajal nimetati seda seadet õhk- termoskoobiks. 1611 aastal kalibreerib Galilei termoskoobi Sanctorius, võttes miinimumpunktiks lume sulamise ja maksimumiks küünla leegi temperatuuri. Esimesed teated vesitermomeetrist pärinevad aastast 1632, mis on Jan Rey vedeliktermobaromeeter. Alkohol- ehk piiritustermomeetri valmistas 1650. aastal Toskaana hertsog Ferdinand II. Elavhõbetermomeeter on olemas 1657. aastast. 1672 valmistatakse Hubini poolt elavhõbe vasknitraat termomeeter. 1695. aastal katsetab Guillaume Amontonsi oma kolme vedeliku
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Elge Saar Referaat Shakespeare Juhendas : Heli Västrik 2009 Shakespeare William Shakespeare sündis arvatavasti 1564. aasta 23.aprillil Stratfordis, Avoni ääres. Shakespeare oli pere vanim laps ja tal oli 7 õde-venda, kellest 3 tüdrukut surid lapsepõlves. Shakespeare sai Stratford-upon-Avoni väikelinna jõuka kodaniku pojana kohalikus grammar scool'is tolleaegse keskmise hariduse, kus ta õppis 7ndast 15nda eluaastani. 27. novembril 1581. aastal abiellus kaheksateistkümneaastane Shakespeare kahekümne kuue aastase Anne Hathawayga. Pool aastat hiljem, 26. mail 1583. aastal toimus Stratfordi kirikus William Shakespeare'i tütre Susanna ristimine. 1585. aasta veebruaris ristiti Stratfordi kirikus Shakespeare'i kaksikud Hamnet (poeg) ja Judith (tütar). 1585. aastal läks Shakespeare vaesena Londonisse...
1624 kasutusele Jean Leuréchon. Ta moodustas need vanakreeka sõnadest thermos "soe" ja metron "mõõt" pärinevatest koostisosadest. Ajalugu On teada, et õhutemperatuuri erinevusi mõõtis õhktermoskoobiga 4. saj. e.m.a. Philo Bütsantsist ja 3. saj. e.m.a. ehitas Ctesibius vedelik-termoskoobi. Galileo Galilei ehitas oma temperatuuri mõõtmise seadme umbes 1597. aastal. Sellel ajal nimetati seda seadet õhk-termoskoobiks. 1611 aastal kalibreeris Galilei termoskoobi Sanctorius, võttes miinimumpunktiks lume sulamise ja maksimumiks küünla leegi temperatuuri. Esimesed teated vesitermomeetrist pärinevad aastast 1632, mis on Jan Rey vedeliktermobaromeeter. Alkohol- ehk piiritustermomeetri valmistas 1650. aastal Toskaana hertsog Ferdinand II. Elavhõbetermomeeter on olemas 1657. aastast. 1672 valmistas Hubini elavhõbe-vasknitraat termomeetri. 1695. aastal katsetas Guillaume Amontonsi oma kolme vedeliku termomeeterit
suurem kahekordne puithoone, mille teine korrus on ehitatud mansardkorrusena. Hoone on rikkalikult kaunistatud puitornamentikaga. Hoone ehteks on lopsaka dekooriga neobarokne välisuks. Hoone võib olla ümber ehitatud 18. sajandi baroksest puithoonest. Mõisa ajalugu Särevere mõis asub Türi voorestikul Pärnu jõe ääres Türi vallas, Järvamaal. Esimesed kirjalikud andmed Särevere mõisast on aastast 1611, mil Rootsi kuningas Carl IX läänistas Särevere küla ja Väike-Särevere veski Peeter Känferile. 1614. aastal panditi küla ja veski Wolter Tiesenhausenile truu teenistuse ja 246 taalri eest. Wolter Tiesenhausenit märgitakse veel omanikuna 1615, 1616 ja 1617 aastal. 1614. aastal müüs Wolter Tiesenhausen osa Särevere külast koos veskiga Hermann Nierodtile. Nierodtile kuulus peale Särevere veel ümbruskonna külad: Taikse, Raukla, Mäeküla. Lisaks ostis ta veel Rikassare talu koos
aasta suve hakul ja Shakespeare liitus ajastu menukaima trupiga Lord Chamberlain's Men ( ehitas 1599 teatri The Globe ja soetas 1608 lisaks kinnise saali Blackfrias), kus uuendas vanu- ja kirjutas uusi näidendeid. Kuna Shakespeare oli selles trupis väga hinnatud, siis pöördus ta tagasi teatrisse. 1594. kuni 1598. aastani kirjutas ta kolmteist näidendit. XVII sajandiks oli saanud Shakespeare'ist jõukas inimene ning ta parandas perekonna olukorda. 1611. a. paiku tõmbus Shakespeare teatrist tagasi ja elas peamiselt Stratfordis. Ta suri täpselt 52 aastaselt 23. aprillil 1564. aastal. Tema perekonnast on teada veel, et 11. augustil 1596. aastal suri William Shakespeare'i poeg Hamnet üheteistkümne aastaselt, 8. september 1601. aastal suri Shakespeare'i isa ja 1603. aastal Elizabeth, kellele Shakespeare saatis oma sonetid. 1607. aastal abiellus Shakespeare'i tütar Susanna doktor John Halliga. 1616. aasta 23. aprillil suri
Ellu jääb ainsana Hamleti ustav sõber Horatio. Nimikangelase viimaseks sooviks on, et Horatio räägiks kõigile, mis päriselt juhtus. Tragikomöödiad Shakespeare`i viimased näidendid on ühendatud muinasloolisuse ja konflikte mahendava idülliga. Kuna neis sisaldub nii tragöödia kui komöödia elemente, on neid nimetatud tragikomöödiateks. Harmoonilised ja õilsad inimsuhted võidavad kurja. Dramaturgi viimases näidendis ,,Torm", mis on kirjutatud aastal 1611, on tunda kirjaniku kõrgloome mõtteavarust. ,,Tormi" peategelane on Milano hertsog Prospero, kes on pahelise venna poolt võimult kõrvaldatud. Ta tunneb looduse saladusi ja käsutab vaime. Prospero kehastab kõrgemat mõistust, mis korrastab elu ja suunab harmoonia poole. Prospero vastandiks on tema ori Caliban, kes on saarel elanud nõia metslasest poeg. Ta kehastab looduse ürgset metsikust ja primitiivsust. Läbi kannatuste ja katsumuste hakkavad ka pahelised tegelased oma vigu mõistma
M 1536 696 1584 696 0 2.5 M 1536 728 1584 728 0 2.5 M 1536 760 1584 760 0 2.5 M 1536 792 1584 792 0 2.5 w 1536 136 1568 136 0 w 1568 136 1568 632 0 w 1568 632 1520 632 0 w 1520 632 1520 696 0 w 1520 696 1536 696 0 w 1536 328 1536 600 0 w 1536 600 1504 600 0 w 1504 600 1504 728 0 w 1504 728 1536 728 0 w 1344 456 1344 600 0 w 1344 600 1488 600 0 w 1488 600 1488 760 0 w 1488 760 1536 760 0 w 1344 664 1472 664 0 w 1472 664 1472 792 0 w 1472 792 1536 792 0 x 1595 701 1610 704 0 15 y0 x 1596 733 1611 736 0 15 y1 x 1594 766 1609 769 0 15 y2 x 1596 798 1611 801 0 15 y3 L 176 184 176 152 0 0 false 5 0 L 192 184 192 152 0 1 false 5 0 L 208 216 208 152 0 1 false 5 0 L 224 184 224 152 0 1 false 5 0 L 256 184 256 152 0 1 false 5 0 L 288 200 288 152 0 1 false 5 0 x 286 139 300 142 0 13 a0 x 268 140 282 143 0 13 b0 x 250 139 264 142 0 13 a1 x 198 139 212 142 0 13 b2 x 231 139 245 142 0 13 b1 x 163 141 177 144 0 13 b3 x 182 139 196 142 0 13 a3 x 214 139 228 142 0 13 a2 w 192 184 192 248 0
Sõjandus valgustusajastul Maailma ajalugu on paljuski sõdade ajalugu. Sõjad on oluliselt mõjutanud ühiskonna poliitilist, majanduslikku, sotsiaalset ja intellektuaalset arengut. Mineviku ühiskondlik arvamus ei suhtunud sõdadesse eitavalt, neid peeti ühiskonna normaalseteks ja vajalikuks osaks. Nii on isegi Martin Luther tõdenud, et `sõda on niisama vajalik ja kasulik maailmale nagu söömine ja joomine ja iga teine töö'. Valitses veendumus, et sõdadeta muutub ühiskond lodevaks ja moraalituks. See ei tähenda siiski, et kõiki sõdu oleks õigustatud. Sõda peeti põhjendatuks vaid siis, kui seda alustati enesekaitseks, õigusepärase omandi tagasinõudmiseks või karistamiseks. Teistel motiividel sõdimist peeti ebaõiglaseks. Palgaarmee Juba 15. sajandil hakkas keskaegse rüütlimaakaitseväe osatähtsus Euroopa sõjanduses oluliselt vähenema ning seda asendas palgaline sõjavägi. Taolise protsessi tagamaaks oli ühiskonna üldine majanduslik ...
dialekte või itaalia keelt. AJALUGU Esimesed asukad (protoaustraallased) tulid Austraaliasse arvatavasti vähemalt 30 000 aasta eest Kagu-Aasiast, mida Austraaliast lahutas saarterohke väin. Vanimast leiukohast on avastatud algelisi veerkiviriistu, pihukirveid, kõõvitsaid ja teravikke. Ilmneb kohalikke kultuurierinevusi, eriti ida- ja kaguranniku ning sisemaa vahel. 1611. aastal randusid esimesed hollandi meremehed Austraalia põhjarannikul ning viisid koju tagasi teate, et maa on kasutu ja elamiskõlbmatu. Tõenäoliselt arvasid nad seda põhjaranniku kuuma ja niiske kliima tõttu ja teisest küljest on läänerannik kaetud peamiselt suurte kõrbetega. Esimene inglane, kes Austraaliasse jõudis, oli W. Dampier, kuid James Cook´i uurimisretked lõunarannikule 1770. aastal olid tunduvalt suurema tähtsusega. Cook leidis seal eest mõnusa
PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUM RELVAD PÕLTSAMAA MUUSEUMIS Uurimistöö Koostaja: Sten Robin Vanin 11c klassi õpilane Juhendaja: Erika Sari PÜG õpetaja Põltsamaa 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma uurimistöö teemaks valisin Põltsamaa muuseumi kollektsioonis olevad relvad, sest olen juba ligi kolm aastat aktiivne liige kaitseliidus ja huvitun ka väga ajaloost. Töö käigus tahan teada saada, millised sõjad on Põltsamaa piirkonda mõjutanud ja kuidas nad Põltsamaa muuseumis representeeritud on? Ja millised relvad on Põltsamaa muuseumis eksponaatidena väljas? 1. PÕLTSAMAA PIIRKONDA MÕJUTANUD SÕJAD Eesti alad on olnud üsna rahutu ajalooga. Vallutajad tulid nii idast kui läänest suhteliselt tihti eesmärgiga kas maad vallutada ja orjasid saada või siis lihtsalt selleks ,et rahv...
Wolter von Plettenberg oli Liivi ordu maameister. Plettenbergi on peetud üheks võimekamaks ordumeistriks, sest ta suutis mitmes Liivimaa-Moskva sõja lahingus võita Moskva suurvürstiriiki ning hiljem, 1520. aastatel reformatsiooni ajal, ordu ja tema valdused Liivimaal säilitada. Ivan IV ehk Ivan Julm oli Moskva suurvürst alates 1533 ja Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani. Lääne pool võitles Ivan Leedu Suurvürstiriigi vastu ja püüdis hõivata ka Liivimaad, et tagada Moskva suurvürstiriigile väljapääs Läänemerele ning saada endale jõukaid provintse, ent sai Liivi sõjas lüüa. Venemaa tsaaririigi valdusesse jäid sõja algetapi (1558–1561) lõpuks: Narva, Tartu ja Alutaguse, mõningad Järvamaa ja Virumaa makonnad ning Venemaaga piirnevad alad. Tartus põhjustas usupuhastuse vastuvõtmine suure tüli Johann Blankenfeldiga, kes samaaegselt pidi ka Riia protestantidega võitlema. Blankenfeld, kes jäi kõigutamatult katoliiklikele positsioonidele, keeld...
'suurepärane kiitleja') vaid ka võimeline satiiriliseks narritamiseks. Kuigi tänapäeval püütakse "Josquini kaanonist" teoseid eemaldada ja nende õigetele autoritele omistada (osad nendest kuuluvad tema kõige kuulsamate hulka), esindab tema ülejäänud looming siiski renessanssi väga väärtuslikku osa. Ta oli asjatu väljapaistvaim helilooja.Ta oli Johannes Ockeghemi õpilane. Ta muusikas on iseloomulik tundeliste muusikaliste kujundite vastandamine. 1611. aasta puulõige, kopeeritud nüüdseks kadunud õlimaalilt, mis tehti Josquini eluaja Madalmaade koolkonna helilooja, silmapaistvaimaid polüfoonikuid. Ligi 30 missat, 50 motetti ja 70 sansooni. Elo-Nora Vilgats 5.klass Karksi-Nuia Muusikakool Sünd ja noorpõlv Josquini lapsepõlvest on vähe teada. Palju on järeldatud ja spekuleeritud, mitmeid juhtlõngu on saadud tema teostest ja tema kaasaegsete heliloojate, kirjanike ja teoreetikute kirjutistest. Josquin sündis Burgundia hertsogi
Näiteks, on teada, et 4 saj. e.m.a mõõtis Philo Bütsantsist õhutemperatuuri erinevusi õhktermoskoobiga. Kuid siiski saame me tänapäevases mõistes temperatuuri mõõtmisega seotud avastustest rääkida alljärgnevate teadlaste võtmes. Kronoloogilises järjestuses aastaarvudega oleks : · 4 saj. e.m.a - Philo Bütsantsist õhktermoskoop · 3. saj. e.m.a - Ctesibiuse vedeliku termoskoop · 1597 a. - Galileo Galilei termoskoop · 1611 - Termoskoobi kalibreerimine Sanctoriuse poolt (min. temperatuur oli lume sulamine, max. temp. oli küünla laagi kohal olev temp.) · 1632 - Jean Rey vedeliku termobaromeete · 1650 - Toskaana hertsogi Ferdinand II piiritustermomeeter · 1672 - Hubini termomeeter (elavhõbe + vasknitraat) · 1695 - Guillaume Amontonsi kolme vedeliku termomeeter · 1851 - William Thomson võttis kasutusele Kelvini skaala
Andrew. 8. What is the Gunpowder Plot? Why was it organised? Gunpowder Plot was the name of the conspiracy by Catholics who tried to kill James and the Members of the Parliament to regain for their religion the influence that it had had before Elizabeth I's reign. 9. What were the landmarks in English literature in James I's reign? During James I reign, puritans was given the right to make an official translation of the Bible which was published in 1611. Also, the greatest writers during 17th century, John Bunyan and John Milton were puritans. 10. Why was Charles I beheaded? Charles I was beheaded by the Parliament in1649 because king Charles tried to arrest 5 members of the Parliament and wanted to rule the kingdom without the Parliament. 11. What two disasters took place during Charles II reign? What kind of changes did they bring about? First, in 1664-1666 a plague hit London and southeast-England and secondly,
1765- maapäeval vastu võetud uus koolikorralduskava- nõudis rahvakooli rajamist kõikidesse suurematesse mõisatesse, 1783-1796- Asehalduskord ( Eesti-ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetatud ühine asevalitseja) , 1784- Räpina puuaiasõda/ kirjanik August von Kotzebue asutatud esimene teatritrupp Eestis (Tallinnas) Isikud: Gotthard Kettler- oli Liivi ordumeister 15591562 ja Kuramaa hertsog 15621587. Karl IX- 1604. aastal troonile pääsenud Rootsi kuningas. Valitses 1611 aastani. Karl XI Rootsi kuningas aastatel 1660-1697, sai troonile 4 aastaselt. Põhjalik reformija. Oma ümberkorraldustes tugines ta peamiselt talupoegkonnale. Sõjaväereform. Kirikureform. Maareform e. reduktsioon. Karl XII- Rootsi kuningas, kes pääses troonile 15 aastaselt pärast oma isa Karl IX surma Frederik IV- Taani kuningas, ühines August II Tugeva ja Peeter I-ga Rootsi-vastasesse liitu August II Tugev- Poola kuningaks valitud Saksa suurvürst
Tallinna Ülikool Õigusakadeemia Kadri Soonberg TARTU ÜLIKOOLI ASUTAMINE Essee Tallinn 2011 Tartu ülikooli asutamine 1632. aastal. Liivi sõja lõppedes 1583. aastal kehtestati Lääne- ja Põhja-Eestis Rootsi võim. Kuningas kinnitas siin kõik aadli senised õigused ja eesõigused. 1600. aastal hakkasid kolm kuningat Eesti alade pärast uuesti võitlema. 1611. aastal sai Rootsi kuningaks Gustav II Adolf, kes sõlmis Poolaga vaherahu ja sai endale ka Põhja-Eesti alad. Brömsebro rahuga loovutati ka Saaremaa Rootsile. Nii oli kogu Eesti ala läinud Rootsi riigile. Rootsi valitsusajal loodi uus kohtukorraldus. Ametisse seati adrakohtunikud ja sillakohtunikud, kes tegelesid talupoegadega. Maakondades tegutsesid meeskohtud ja maakohtud, kes tegelesid mitteaadlikega. Suuremaid süüasju arutasid juba Eestimaa
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 1.ÜLESANNE A.........................................................................................................................2 1.1 Muldade sobivus viljelemiseks.........................................................................................3 2. ÜLESANNE B........................................................................................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................8 Interneti allikad:......................................................................................................................8 1.ÜLESANNE A 1. Põllumassiiv numbriga 42052371193 (joonisel 1 punase piirjoonega) asub Hiiu maakonnas, Käina vallas, Männamaa kü...
tasunud poolakatele troonile aitamise eest); 1606 puhkesid Moskvas rahutused ning Vale-Dmitri tapeti; ülestõusu üks juhte pöördus abipalvega Rootsi poole (Rootsi oli huvitatud Poola-Leedu tagasitõrjumisest, sest kui Venemaa oleks langenud Poola alla, oleks tekkinud suur slaavi riik, millele poleks Rootsi suutnud vastupanu osutada); moodustati Rootsi- Vene ühisvalitsus; 1610. kukutati ka see valitsus ning 1611. puhkes ülestõus poolakate vastu (loodi maakaitsevägi ja vabastati Moskva); 1613. kogunes Maakogu ja tsaariks valiti Mihhail Romanov; Rootsi ja Venemaa vahel puhkes sõjategevus (Rootsile oli lubatud, et Vene troonile saab Rootsi prints, mida siiski ei juhtunud); 1617. sõlmiti Stolbovo rahu (Rootsi tagastas vallutatud alad, kuid sai Ingerimaa); Poola-Leedu ründas veelkord
ja valisid karli nime all karl IX oma kuningaks 1604 aastal. Demograafiline katastroof 1601-1603 tabas eestit ikaldus, nälg ja katk. Eesti kaotas ligikaudu 9/10 oma rahvaarvust. 1604 . aastal astusid rootslased vastu Mäo mõisa juures vastu poola ratsaveäle. Nad said siiski lüüa. Poola reas toimusid ebaõnnestumised ja Tallinnat siiski ei rünnatud. Poolal kerkis huvi Venemaa vatsu. Enne seda peeti Riia all suim välilahing 1605. Aastal. Selleks oli Kirchholmi lahing. Karl IX suri 1611 aastal. Tema järel sai troonile Gustav II Adolf. Ta alistas pealetungi ja 1621 aastal alistas Riia. 1625 õnnestus tagasi saada Poolalt Tartu linn. 1629 sõlmiti Rootsi ja Poola vahel Altmargi vaherahu. Rootsi ülemvõim sai Eestis täielikuks 1645 aastal, mil Brömsembro rahulepinguga läks Saaremaa samuti Taanilt Rootsile. Poola tunnistas eesti jäädavat kuulumist Rootsile 1660 aastal Oliwa rahuga ja Venemaa 1661 aastal Kärde rahuga. Balthasar Russowi kroonika kirjutab liivimaasõjast.
Paljudes kohtades on leitud koopa- ja kaljujooniseid. Küttimisest, korilusest ja kalastamisest elatuvate tõmmunahaliste aborigeenide kultuur püsis kiviaja tasemel eurooplaste tulekuni. [1] 4 Siiski oli nende hõimudel väga hästi välja kujunenud tavad ja kombed. Mõned aborigeenid elavad tänaseni Austraalia inimasustusest puutumatutes piirkondades ja järgivad oma esiisade tuhandete aastate vanuseid traditsioone. 1611. aastal randusid esimesed hollandi meremehed Austraalia põhjarannikul ning viisid koju tagasi teate, et maa on kasutu ja elamiskõlbmatu. Tõenäoliselt arvasid nad seda põhjaranniku kuuma ja niiske kliima tõttu, mida valgenahalised eriti hästi ei talu. Teisest küljest on läänerannik kaetud peamiselt suurte kõrbetega. Esimene inglane, kes Austraaliasse jõudis, oli W. Dampier, kuid James Cook´i uurimisretked lõunarannikule 1770. aastal olid tunduvalt suurema tähtsusega
neil tütar Susanna ja kaks aastat hiljem kaksikud Judith ja Hamneth. Hamneth suri 11- aastaselt. 1592. aastal siirdus Shakespeare Londonisse, kus ta hakkas kirjutama näidendeid ja poeeme. Esimese õige teatri tegi Londonisse James Burbage aastal 1576. Näidendid selles teatris kestsid tavaliselt 3 päeva. Kuna Shakespeare oli teatris nii näitleja, lavastaja kui ka piletimüüja, sai ta palju palka ja tast sai peagi rikas mees. 1597. aastal ostis ta oma perele suure maja. Aastal 1611 lahkus William Londonist ning läks pensionile. 25. märtsil 1616 tegi ta testamendi ja 23. aprill 1616 ta suri. 1623. aastal avaldati Shakespeari elutöö. See koosnes 2 pikast poeemist, 37 näitemängust ja 154 sonetist. Shakespeare'i LOOMING jaotatakse kolme perioodi, kirjutas ühtekokku 37 näidendit. Esimesse loomingujärku (15901600), mida on nimetatud optimistlikuks, jäävad enamik ajalookroonikatest, komöödiatest ja paar tragöödiat.
kolesterooli • - mõjub positiivselt südamele, tugevdades südamelihast. • - leevendab liigesevalud, podagra ja vähendab värinat jäsemetes • - vähivastane, pärsib vähirakkude kasvu nt. käärsooles (juured) • - higistamaajav ja puhastav Sidrunmeliss • Melissi eeterlik õli mõjub rahustavalt ja seda soovitatakse stressi ja unehäirete korral. Park- ja mõruained aitavad maovaevuste puhul. • Karmeliitide ordu mungad valmistasid alates 1611. aastast melissist nn karmeliidivett ehk karmeliitvaimu "Mellisengeist", mida peeti tõhusaks ravimiks. Melissi segati sidrunikoore, koriandriseemnete, muskaatpähkli, nelgi ja kaneeliga ning leotati viinas. Usuti, et karmeliitvaim aitab oksendamise vastu ning paneb higistama. Tänapäevalgi müüakse apteekides sarnase koostisega toodet nimega Carmolis. • Aroomiteraapias kasutatakse melissiõli masendust, ärevust, unetust ja närvidest tingitud peavalu raviva vahendina.
Liivi sõda, Rootsi aeg Eestis, Põhjasõda (+talupoegade ja mõisnike olukord peale sõda). 1Mõisted: 2,,Tartu maks" - Venemaa poolt 1550. aastatel Tartu piiskopkonnalt nõutud maksunõue. 3,,Liivimaa kroonika" - preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. 4Vasturformatsioon algatatud abinõud protestantismile kaotatud alade tagasivõitmiseks. 5Jesuiidid katoliku kiriku mungaordu liikmed. 6Reduktsioon mõisate riigistamine. 7Maanõunike kolleegium tähtsate isikute koosolek. 8Manufaktuur hiliskeskajal arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised. 9Academia Gustaviana 1632-1656 trükitud ladinakeelne juhuluule. 10Vakuraamat talude ja nendel lasuvatekoormiste nimekiri. 11Restitutsioon mõisate tagastamine endistele valdajatele. 12Aadlimatriklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Üksnes aadli...
Regendiks nimetamise kinnitas järgmisel päeval suur kuninglik istung, kus samuti koondati kogu võim kuningriigis kuninga kätte. Kaheksa aastane lapskuningas ei olnud just kõige sümpaatsem ning teda ei tahetud eriti kuulata, aga just tema tahtmisel saigi tema emast Maria de Medicist tema regent. 1614. aastal 2. oktoobril kuulutati Louis XIII mõni päev enne oma kolmeteistkümnendat sünnipäeva täisealiseks. Henri IV noorim nõbu Soissons oli surnud 1612. Aastal ja 1611. Aasta lõpul oli nelja- aastasena surnud aga Maria de` Medici teine poeg, siis tõusis presumptiivseks troonipärijaks tema 1608. Aastal sündinud kolmas poeg Gaston. Seda aga senikaua, kuni Louis XIII saab endale meessoost järeltulija. Sellise olukorra püsimisel kuni tulevase kuninga Louis XIV sünnini 1638. aastal oli Richelieu karjäärile ja poliitikale otsustav mõju. Veebruaris 1614 tegi du Plessis esimese katse saavutada poliitilist mõjujõudu, saates Medici soosikule Concinile
pärijaks. Ta arendas edasi oma isa leiutisi, sealhulgas pendelkella. Taas Firenzes Galilei soovis pääseda aeganõudvast õpetamiskohustusest ning tal õnnestuski aastal 1610 saada Toskaania suurhertsogilt õukonnamatemaatiku ja Pisa Ülikooli peamatemaatiku ametikoht ilma õpetamiskohustuseta. Sel perioodil said lõpliku kuju ja avaldati enamik Galilei tuntud töödest. Samasse aega kuulub ka konflikt kirikuga. Aastal 1611 külastas Galilei Toskaania teadusliku saadikuna Roomat, sai seal sooja vastuvõtu osaliseks ning pääses isegi paavst Paulus V audientsile. Galilei valiti Roomas Accademia dei Lincei liikmeks ja nüüdsest ilmusid tema teosed selle akadeemia poolt välja antuna. Aastal 1613 andiski Akadeemia välja Galilei raamatukese "Päikeseplekkidest"; akadeemikud lisasid Galileid ülistava eessõna, milles nimetasid Galileid päikeseplekkide avastajaks. See tõi kaasa tüli jesuiidist
seda perioodi positiivselt esile tõsta? Kas ja kuivõrd võib Rootsi valitsusaega vaadelda kui kolonialismi? Milline oli baltisakslaste suhe Rootsi aega? Millele viitab väljend „Labie zviedru laikiˮ? Miks ei ole „vana head Rootsi aegaˮ eestirootslaste ajaloolises mälus, kuigi nad elasid sel ajal „omaˮ kuninga võimu all? Kuidas on „vana hea Rootsi aegˮ kujundanud eestlaste identiteeti? Vana hea Rootsi aeg Rootsi suurvõimu ajastu oli Rootsi ajaloos periood, mis kestis 1611. aastast kuni 1718. aastani. Sel perioodil saavutas Rootsi Euroopas suurriigi positsiooni, mis ühendades endas paljusid Läänemere äärseid rahvaid, kuid keegi peale eestlaste ja lätlaste ei räägi „heast rootsi ajast“. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks", "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1695.-97. aasta suure näljani.
ja pärijaks. Ta arendas edasi oma isa leiutisi, sealhulgas pendelkella. Galilei soovis pääseda aeganõudvast õpetamiskohustusest, ning tal õnnestuski aastal 1610, saada Toskaania suurhertsogilt õukonnamatemaatiku ja Pisa Ülikooli peamatemaatiku ametikoht ilma õpetamiskohustuseta. Sel perioodil said lõpliku kuju ja avaldati enamik Galilei tuntud töödest. Samasse aega kuulub ka konflikt kirikuga. ,,Päikeseplekid" Aastal 1611 külastas Galilei Toskaania teadusliku saadikuna Roomat, sai seal sooja vastuvõtu osaliseks ning pääses isegi paavst Paulus V audientsile. Galilei valiti Roomas Accademia dei Lincei liikmeks ja nüüdsest ilmusid tema teosed selle akadeemia poolt välja antuna. Aastal 1613 andiski Akadeemia välja Galilei raamatukese "Päikeseplekkidest"; akadeemikud lisasid Galileid ülistava eessõna, milles nimetasid Galileid päikeseplekkide avastajaks. See tõi kaasa tüli jesuiidist
Link: http://en.wikipedia.org/wiki/File:Henry_Prince_of_Wales_on_the_Hunting_Field_Robert_Peake.jpg 31 32 Autor: Robert Peake the Elder Pealkiri: Princess Elizabeth Aasta: 1606 Asukoht: Metropolitan Museum of Art, USA Link: http://en.wikipedia.org/wiki/File:Eliz_bohemia_3.jpg 33 Autor: Robert Peake the Elder Pealkiri: Henry, Prince of Waleson Horseback Aasta: 1611 Asukoht: Asukoht teadmata Link: http://en.wikipedia.org/wiki/File:Henry_Frederick_Prince_of_Wales_on_Horsebac k.jpg 34 Autor: Robert Peake the Elder Pealkiri: Lady Elizabeth Pope Aasta: 1615 Asukoht: Tate Britain, Suurbritannia Link: http://en.wikipedia.org/wiki/File:Robert_Peake_-_Lady_Elizabeth_Pope_- _Google_Art_Project.jpg 35 Autor: Robert Peake the Elder
Saarlastest talupoegade olukord oli kergem kui mandrieesti talupoegade. Sest suur osa saaremaast kuulus otse Taani kuninga valdusesse. Riigi maal elavate talupoegade olukord oli kergem. Poola ja Taani võim ei jäänud Eestis kehtima. Kogu eesti ala järk-järguliselt Rootsi võimu alla. Kõigepealt 1600 Poola ja Rootsi vahel sõjategevus. Kestis kuni 1629. Rootsi oli huvitatud kogu eesti ala enda võimu alla saamiseks. Esialgu sõjategevus kuni 1611 ja siis sõjategevus katkes liivimaa pinnal kuni 1618, sest selle ajal Poola ja Rootsi pöörasid oma pilgud hoopis Venemaale. Sellel ajal oli Venemaal segaduste aeg. Poolal ja Rootsil olid omad huvid mängus, seega sekkusid vahepeal Venemaa asjadesse. Kui Venemaal oli Romanovite võim kindel pöörduti siia tagasi. 1629 Rootsi võiduga sõda lõppes, sõlmiti Altmargi rahu ja lepiti kokku, et L-Eesti ja P-Läti alad läksid Rootsi võimu alla.(pm Poola alad Liivimaal)
Jälgides oma onu reageeringut, on Hamletile kõik selge. Tragikomöödiad-Shakespeare`i viimased näidendid on ühendatud muinasloolisuse ja konflikte mahendava idülliga. Kuna neis sisaldub nii tragöödia kui komöödia elemente, ona neid nimetatud tragikomöödiateks. Harmoonilised ja õilsad inimsuhted võidavad kurja. Suurt rolli mängib juhus. Temaatika piirdus enamasti intiimse armuintriigiga, kuid dramaturgi viimases näidendis ,,Torm", mis on kirjutatud aastal 1611, on tunda kirjaniku kõrgloome mõtteavarust. Luule-Dramaturgia kõrval viljeles Shakespeare ka luulet. Tegelikult esineb luule jooni ka tema näidendites, mis on üpriski poeetilised. Shakespeare tegeles põhiliselt järgmiste zanritega: poeem ja sonett. Viimastes on tähtsal kohal renessansiaja nimese elujanu: armastus ja sõprus. Selles mõttes lähenes tema luule komöödiatele. Kasutatud materjalid : http://et.wikipedia.org/wiki/William_Shakespeare http://miksike
KUULDEAPARAADI JA SISEKÕRVA IMPLANTAADI MÕJU KÕNE ARENGULE Referaat Juhendaja: Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Sisekõrva implantaat...................................................................................................................4 Kuuldeaparaadi mõju keele arengule..........................................................................................5 Sisekõrva implantaadi mõju keele arengule................................................................................5 Kokkuvõte...................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus..................................................................................................
Jälgides oma onu reageeringut, on Hamletile kõik selge. Tragikomöödiad-Shakespeare`i viimased näidendid on ühendatud muinasloolisuse ja konflikte mahendava idülliga. Kuna neis sisaldub nii tragöödia kui komöödia elemente, ona neid nimetatud tragikomöödiateks. Harmoonilised ja õilsad inimsuhted võidavad kurja. Suurt rolli mängib juhus. Temaatika piirdus enamasti intiimse armuintriigiga, kuid dramaturgi viimases näidendis ,,Torm", mis on kirjutatud aastal 1611, on tunda kirjaniku kõrgloome mõtteavarust. Luule-Dramaturgia kõrval viljeles Shakespeare ka luulet. Tegelikult esineb luule jooni ka tema näidendites, mis on üpriski poeetilised. Shakespeare tegeles põhiliselt järgmiste zanritega: poeem ja sonett. Viimastes on tähtsal kohal renessansiaja nimese elujanu: armastus ja sõprus. Selles mõttes lähenes tema luule komöödiatele. 9 Kasutatud materjalid : http://et.wikipedia.org/wiki/William_Shakespeare
aasta sügisel sai Rubens teate, et tema ema on suremas. Peter Paul naases kohe oma kodulinna Antwerpenisse, kuid ema oli juba surnud. Pärast Antwerpenisse naasmist, sai Rubensist kunstiühingu liige, kus olid kunstnikud, kes olid mõnda aega veetnud Itaalias kunsti õppides. Samal ajal armus P. P. Rubens 18aastasesse Isabella Branti, kellega ta 1609. aastal abiellus. See oli ka põhjuseks, miks ta ei naasnud tagasi Itaaliasse. 1611. aastal kolis P. P. Rubens Antwerpeni väikekülla Wapperisse. Sellest majast tegi ta kunstnike töökojaateljee. Kuna Rubens maalis palju, siis muutusid tema tööd tuntumaks ning hinnatumaks üle Euroopa. Suurel edul oli aga varjukülg nimelt ei suutnud ta maalida nii palju kui nõudlust oli ning seetõttu palkas ta veel rohkem juurde abilisi, tema töid maalima. Tellija andis P. P
roosiliselt. Suurt majanduslikku ja õiguslikku edu saavutasid pigem mõisnikud. 2. valitsemine Rootsi aja kõige tunnuslikumaks jooneks olid keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu. (keskvõim polnud harjunud nii suurte õigustega aadlimeestega ja aadlimehed polnud harjunud kõrgema võimu sekkumisega oma õigustesse maa ja talupoegade suhtes).Rootsis olid talupojad vabad, kuid eesti talupojad olid pärisorjad ja see ei meeldinud juba Karl XI-le. 1611.a asus troonile Gustav II Adolf. Ta võidud lahingutandril võimaldasid tal Balti parunitega suhelda natuke karmimal toonil. Pärast tema surma asus troonile tema 6-aastane tütar Kristiina. Niikaua kui ta täisealiseks sai valitses riiki Axel Oxenstiern (riigikansler).See võimuaeg oli aadlile soodne. Toimus ulatuslik riigimaade müük ja läänistamine. Halduskorraldus: Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang a) kindralkuberner ( sillad, ehitus jms - juhib)
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Pagar-Kondiiter 1 Lisette Tohus GEOGRAAFIA Austraalia End la Pesti OLUSTVERE 2013 Sisukord Sissejuhatus Austraalia on üks põnevamaid ning huvitavamaid kohti maailmas. Rohelise mandri üks suurimaid väärtusi on tema loomulik ilu. Siit võib leida kordumatuid randu, Suure Vallrahu, Austraalia lopsakaid vihmametsi ning sisemaal laiutava punase pinnasega kuiva Outback`i. Aset leiavad nii vormelivõistlused kui ka tennisevõistlus `Australian Open`. Valisin teemaks Austraalia, kuna mind on väga paelunud austraalia loomad ja loodussaated, ning otsustasin, et teen lähemalt tutvust selle riigiga. Üldinformatsioon Austraalia (Austr...
Tuld tehti tulepuuri või tulesae abil ja hoiti tavaliselt elavana ning rännakule võeti kaasa hõõguvaid tuletukke. Rõivaid peaaegu ei kantud, käidi enamasti alasti. Kagu-Austraalias valmistati nahast keepe, Lääne-Arnhemi naised kandsid pandanilehtedest seelikuid. Väga rikkalik oli Austraalia vaimne kultuur, nagu rahvausund, müüdid ja mitmesugused jumalused. 3 1611. aastal randusid esimesed hollandi meremehed Austraalia põhjarannikul. 17. sajandi keskel purjetas hollandi meresõitja Abel Tasman ümber Austraalia nii põhjast kui lõunast. Oma reisil avastas ta saare, mis hiljem
1605. aastal Saksamaale tagasi pöördus. Capra visati ülikoolist välja ja tema raamat konfiskeeriti (Stillman 2002: 69-70). Varsti pärast tagasipöördumist Firenzesse, koos paljude tõenditega sooja vastuvõtu kohta Roomas, kaasati Galileo uude vaidlusesse filosoofidega füüsikaküsimuste üle. Firenze patriits Filippo Salviati oli enda ümber koondanud rühma huvilisi, kes kogunesid tema koju intellektuaalseid vaidlusi pidama. Ta kutsus ka Galileod nendega ühinema. 1611. aasta juunis väitlesid nad kondenseerumise ja hõrenemise üle, mis oli olnud põhiliseks lahkheliks Aristotelese ja atomistide vahel. Pisa filosoofiaprofessor Vincenzio di Grazia nimetas jääd ,,kondenseerunud veeks". Galileo märkis, et õigem oleks seda nimetada ,,hõrenenud veeks", sest see ujub. Ci Grazia vastas, et see on nõnda jäätükki laia sileda vormi tõttu, mille pinnakihist vesi ei suuda läbi imbuda. Galileo tähendas, et kui siledapinnalist jäätükki
See oli eesti rahva kultuurilise arengu seisukohalt tähtis sajand (17 saj), ning mõjutab meid tagantjärele tänapäevani. Eestlased on rootsi aega tagasi igatsenud. Tegelikkuses ei möödunud rootsi aeg eestlastele sugugi mitte roosiliselt, suurt majanduslikku edu saavutasid mõisnikud. 2.Kuidas oli korraldatud valitsemine? Kõige tunnuslikum joon: keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu. Talupojad olid vabad ja neil oli isegi oma esindus rootsi esinduskogus, riigipäeval. 1611 asus rootsi troonile Gustav II Adolf (ta ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonda ega sõlminud temaga mingeid lepinguid). Pärast Gustav Adolfi surma asus troonile tema 6-aastane tütar Kristiina, keda asendas täisealiseks saamiseni Axel Oxensterna. Kristiina ajal tunnustati Liivimaa rüütelkond, mille tagajärjel kujunes välja maariik (Eesti ja Liivimaa aadlike omavalitsus). Toimus ulatuslik riigimaade müük ning läänistamine nii kohalikele kui roosi aadlikele
Esimese õige teatri tegi Londonisse James Burbage aastal 1576 (nimi "The Theatre"). Samalaadseid teatreid oli Londonis veelgi; neist kuulsam oli "The Globe" ("Gloobus"), mille üks osanik oli ka Shakespeare. Näidendid selles teatris kestsid tavaliselt 3 päeva. Kuna Shakespeare oli teatris nii näitleja, lavastaja kui ka piletimüüja, sai ta palju palka ja tast sai peagi rikas mees. 1597. aastal ostis ta oma perele suure maja. Aastal 1611 lahkus William Londonist ning läks pensionile, asudes taas Stratfordi. 25. märtsil 1616 tegi ta testamendi ja 23. aprill 1616 ta suri. Williami surma põhjus on teadmata. 1623. aastal avaldati Shakespeare`i elutöö. See koosnes 2 pikast poeemist, 37 näitemängust ja 154 sonetist. Shakespeare looming Esimene tutvus teatriga pärineb arvatavasti ajast, mil Shakespeare oli üheksateistkümne- aastane. Levis katk ja kuninganna Elizabeth I oli sunnitud Londonist lahkuma. Paari päeva
MUUSIKAAJALUGU 5. SAJAND 16. SAJAND Keskaeg 5 13 sajand. Gregorius ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. 7-8 sajandi jooksul kujunenud kirikulaulu nimetatakse gregoriuse lauluks. Väga oluline on benediktaste panus rooma katoliku kiriku liturgilise laulu kujunemisse ja säilitamisse. Kloostrikantoritest said muusikahariduse juhid., kloostrites kirjutati ja säilitati liturgilisi tekste ja laule. Kristlik kirikulaul on seotud kaht liiki liturgiaga: tunnipalvus ja missa. Kontsert muusika aluseks on missa. Muutumatuid, igal päeval korduvaid osi nimetatakse ordinaariumiks. Muutuvaid osi nimetatakse propiumiks. Gregoriuse laul on roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. Olemuselt on see laul ühehäälne ja saateta. Laulda võib üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või terve koor. Tekstid on tavaliselt ladina keelsed. Kõige lihtsam teksti esitamise viis on retsi...
TüriAllikule Pärnu jõe kaldale kerkis suursugune mõisahoone 1551. aastal, kandes alul Oldenkuli, hiljem Allenküli nime. Tolle mõisahoone järgi kandis 1900. aastal tegutsema hakanud Tallinna Viljandi kitsarööpmelise raudtee äärde ehitatud Türi raudteejaam aastaid Allenküli, seejärel 1926. aastani Alliku nime asub ju Türi linn suuresti Alliku mõisahärralt Baranoffilt ostetud maadel. Türilt Viljandi ja Pärnu poole kulgevate teede risti kerkis 1611. aastal Särevere mõis. Praegune kaunis mõisahäärber valmis 19. sajandi teisel poolel, seal asuvad Türi tehnika ja maamajanduskooli õppeklassid, vastuvõtusaal ja raamatukogu. Türilt Rapla suunas asub Kolu, Paide poole jääb Kirna mõis. Kabala mõisa esinduslik varaklassitsistlik mõisahoone valmis 1774. aastal. Oisu mõis püstitati 1851. aastal. Ümbruse kõige noorem on Laupa mõis Türilt kuue kilomeetri kaugusele Pärnu jõe kaldapealsele jääv pseudobarokkstiilis iludus
persistent of human fantasies and became a recurrent theme in many other british literature works. He was beheaded in 1535 for refusing to support his king's (henry viii) decision to break away from the catholic church. William Shakespeare(1564-1616) is considered the greatest of all English authors; his texts and plays are known worldwide and are updated constantly. Though few is known about his life , he was born is the town of Stratford-upon-Avon and went to London when still young. In 1611 at the age of 47 his plays already made success on the stages, so he retired to his native town. Between many plays and poems he wrote are a midsummer night's dream , hamlet and etc. Queen Elizabeth I portrait "The Ermine Portrait". Painted in 1585 by Nicholas Hilliard. In the collection of the Marquess of Salisbury; On Display at Hatfield House. Nicholas Hilliard (um 1547 - 1619)The Armada (1588)280 x 118 cm (110,0 x 46,2 inches)Technique oil on canvas London, Society of Apothecaries
mälestused Kirjalikud alaooallikad Mitmekesine allikaliik – kõiki ei jõua siin tuvustada. Näited pühade puude ja salude kohta: Henriku Liivimaa kroonika kuni 1227, Taani hindamisraamat 1241, 1428. aasta Riia provintsiaalkirikukogu statuut, Piiskop Kyveli visitatsioonikorras (arvatavasti 1519), Balthasar Russowi kroonika 1578, uustrükk 1584, David Dubberhi volikiri 1586, Jesuiitide teated 16. sajandi lõpust ja 17. sajandi algusest, Dionysius Fabriciuse kroonika 1611, Franz Nyenstede kroonika 1609/1611, Tallinna sinod 1627, Johannes Gustlaf 1644 jne. Kokkuvõtvalt Kirjalikud allikad loovad diakroonilise silla läbi sajandite, annavad hilisemale pärimusele sügavama ajalise dimensiooni, näitavad nähtuste püsivust. Teavet on palju rohkem: ka teised rahvausu valdkonnad, paikadest iseäranis kabelikohad, ristid, matusekohad, ka sellised looduslikud ohvrikohad, mille puhul pole juttu puudest.
Rootsi aeg Sissejuhatus Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks. Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja Vene võimude olid siin liikvel ka Saksa ja Taani esindajad. Rootsi kuningad ...
Rootsi aeg Sissejuhatus Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks. Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja Vene võimude olid siin l...
Ehk siis ta oli väga enesekindel mees ja suutis sellega kaasnevalt ka teisi panna mõtlema nagu ta seda ise soovis. Antud juhul see ka nii toimuski. Aristoteles eksis, Galileil oli õigus. Aastal 1604 ilmus taevasse supernoova. Galilei vaatles seda oma täppisvaatlusteks kohandatud militaarse vaatlustehnikaga ja tegi kindlaks, et uus täht ei muuda asendit, seega peab ta asuma Kuust kõrgemal. See andis talle taas võimaluse aristotelliku taeva täiuslikkuse doktriini ründamiseks. Aastal 1611 külastas Galilei Toscana teadusliku saadikuna Roomat, sai seal sooja vastuvõtu osaliseks ning pääses isegi paavst Paulus V audientsile. Galilei valiti Roomas Accademia dei Lincei liikmeks ja nüüdsest ilmusid tema teosed selle akadeemia poolt välja antuna. Aastal 1613 andiski akadeemia välja Galilei raamatukese Päikeseplekkidest; akadeemikud lisasid Galileid ülistava eessõna, milles nimetasid Galileid päikeseplekkide avastajaks
troonile aitamise eest); 1606 puhkesid Moskvas rahutused ning Vale-Dmitri tapeti; ülestõusu üks juhte pöördus abipalvega Rootsi poole (Rootsi oli huvitatud Poola-Leedu tagasitõrjumisest, sest kui Venemaa oleks langenud Poola alla, oleks tekkinud suur slaavi riik, millele poleks Rootsi suutnud vastupanu osutada); moodustati Rootsi-Vene ühisvalitsus; 1610. kukutati ka see valitsus ning 1611. puhkes ülestõus poolakate vastu (loodi maakaitsevägi ja vabastati Moskva); 1613. kogunes Maakogu ja tsaariks valiti Mihhail Romanov; Rootsi ja Venemaa vahel puhkes sõjategevus (Rootsile oli lubatud, et Vene troonile saab Rootsi prints, mida siiski ei juhtunud); 1617. sõlmiti Stolbovo rahu (Rootsi tagastas vallutatud alad, kuid sai Ingerimaa); Poola-
1600-Poola-Rootsi sõda ja Altmargi vaherahu Kuna ei Poola ega Rootsi polnud olukorraga Eesti- ja Liivimaal lõplikult rahul, siis algas 1600. aastal võitlus uuesti. Rindejoon käis Riiast Paideni ja kumbki pool otsustavat edu ei saavutanud. Sõjaga kaasnes näljahäda, mis räsis enim talupoegi. Mõneks ajaks jäi sõjategevus Eestis soiku, sest nii Poola kui Rootsi keskendusid vallutussõjale Venemaa vastu. Rootsi uus kuningas Gustav II Adolf sõlmis 1611. aastal Poolaga vaherahu seniks, kuni sai sõlmitud rahu Venemaaga, misjärel alustas ta uuesti võitlust Eestis ja Lätis. Rootslasi saatis edu ja 1629. aastal Lääne-Preisimaal Altmargi külas sõlmitud vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja poole jäävad alad Liivimaal Rootsile. 1629-Rahvastik Sõdade aeg alates Liivi sõja algusest oli Altmargi vaherahu sõlmimise ajaks 1629. aastal kestnud üle 70 aasta
sakslasi ja 1561. aastal võttis endale Põhja-Eesti. 1568. aastal tõukesid tema vennad teda troonilt. 6. Johan III Johan III oli Eriku vend, kes 1569. aastal sai Rootsi troonile. Abiellus Poola kuninga tütrega. 7. Sigismund ja Karl IX 1587. aastal valiti Johan III poega Sigismundi Poola kunungaks ja pärast isa surma sai ta Rootsi kuningaks. Ta oli katoliiklane ja Johan III vend Karl IX oli tema vastu. Karl IX sai kuningaks 1603. aastal. 8. Gustav II Adolf 1611. aastal troonile tuli Karl IX poeg Gustav II Adolf. Tema troonile tuleku ajal olid sõjad Venemaa, Taani ja Poolaga. Sõjade tõttu oli ta tihti välismaal ja ametnike võim suurenes. Riksdagi alluvuses olid: kantsler (rahvusvahelised suhted), marssal (sõda), admiral (merendus), varahoidja (raha) ja valitseja (õigus). Selline süsteem kujunes lõplikult välja 1626. aastal. Gustav II Adolf hukkus kolmekümneaastasel sõjal 1632. aastal. Kõige silmapaistev Rootsi kuningas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
