hakkavad üles, maapinna suunas liikuma, nagu seda teeb kuum vesi tulele asetatud teekannus. Ookeanide keskahelikud on intensiivsete kivimkeskkonna venitus e. lahknemispingete areaalid sellest räägivad nii nende pangasmäestikuline reljeef, kui arvukad madalad, paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. Basaltsest magmast tardunud ookeaniline maakoor rebitakse siin kaheks teineteisest kiirusega 2 15cm aastas eemale triivivaks pooleks. Nii algab ookeaninõo laienemine spreeding. 29. Wilsoni tsükkel selle sisu ja ookeani arengu erinevad staadiumid. Too näiteid. Wilsoni tsükkel algab mandrilise maakoore riftistumisega. Praegu on selliseid protsesse võimalik näha näiteks Ida-Aafrikas. Rifti laienedes moodustub kitsas meri, mille sarnane on tänane Punane meri. Mere kaldad on passiivsed, mis tähendab seda, et ei esine subduktsiooni ega sellega seotud vulkanismi
Kordamisküsimused õppeaines PK.0541TAIMEKASVATUSE ÜLDKURSUS 1. Taimekasvatuse areng ja lähitulevik, taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid Taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid 1. Põldkatsete meetod - uuritakse sordi, külvise kvaliteedi, külviaja, külviviisi jms. mõju saagile ja selle kvaliteedile · Põldkatsete puuduseks on töömahukus ja kordumatus täpselt samasuguste tingimuste puudumisetõttu 2. Nõukatsete meetod - taimi kasvatatakse vegetatsiooninõudes, mis asuvad reguleeritavates tingimustes (kasvuhoonetes, kliimakambrites) · Nõukatsete tulemused pole otseselt põllutingimuste rakendatavad 3. Tootmiskatsete meetod - korraldatakse suurtel pindadel tootmistingimustes kõige perspektiivsemate katse variantidega Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes. Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan ja Mehhiko ning Peruu. Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasiassai taimekasvatu...
domineerivad või moodustavad lausalise katte, on tundra, sood ja mõned metsatüübid. Pärislehtsamblad on turbasamaldega võrreldes palju mitmekesisema ehitusega. Sugulise paljunemise elundid tekivad ühtedel peateljel, teistel külgharudel. Mõnedel liikidel peatelg ei harune. Harilik karusammal (Polytrichum commune) on üks kõige laiemalt levinud pärsialehtsamblaid. Ta kasvab metsades, lagendikel, sooservadel. Gametofüüt on püstine, harunemata, kuni 15cm kõrgune või kõrgem, tihedalt lehtedega kaetud. Maa-alune osa paikneb peaaegu horisontaalselt, selle küljest harunevad risoidid. Varre keskel asetseva juhtkimbu moodustavad niinele ja puidule vastavad piklikud rakud. Juhtkimpu ümbritsev koor koosneb sklerodermist ja hüalodermist. Lehed paiknevad spiraalselt. Nad koosnevad lineaalsest lehelabast, mis lõpeb hambulise tipuga, ja kilejast lehetupest. Lehe ülapoolel paiknevad liistakud ehk assimilaatorid. Tugikoe ja
venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. ·Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 2 15cm aastas. ·Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. ·Aktiivne vulkaaniline tegevus.
PUITTAIME LIIGID Iseseisev töö Al Le 7 etteantud liiki Mikrobioota Microbiota decussata AREAAL Vladivostoki lähedal, Sihhote-Alini mäestikus SUURUS Laius 2-5 meetrit, kõrgus 20-50 cm. VÕRA Madal, laiuv võra moodustab üksteise peal asetsevate okste tiheda kihistu, mis säilitab juurte piirkonnas hästi niiskust. KOOR, VÕRSED Tüvekoor noorelt sile, hallikaspruun, vanas eas punakaspruun, pikuti lõhenev. LEHED (OKKAD) 2-4mm pikkused pehmed, lamedad ning soomusjad. Puhkedes on erkrohelised, sügiseks värvuvad pronksjaiks. ÕIED, VILJAD Üheseemnelised kuivad käbid. Emaskäbi pikkus on 3–4 mm ja läbimõõt alla 3 mm. Isaskäbid on umbes 3–5 mm pikad ja 2 mm läbimõõdus. Tiivata seeme on u 2 mm pikkune. KASVU- Eelistab täisvalgust kuid saab hakkama ka poolvarjus. Mullastik peab olema viljakas ja TINGIMUSED ...
II VÄETISED ORGAANILISED VÄETISED Orgaanilisteks väetisteks nim. kõiki loomse või taimse päritoluga aineid, mis otseselt või töödeldult väetisena mulda viiakse, eesmärgiga parandada mulla viljakust. Põhimõtteliselt igasugune orgaaniline materjal. Töödeldud org.väetis kompost, mis on läbinud juba kõdunemisprotsessi. Erinevad orgaanilised väetised: - sõnnik osatähtsus kuni 90% varasemal ajal. - põhk - sapropeel (järvemuda) - mereadru (nt. põisadru) - haljasväetised (green manure) ei korista ära nt. künnad sisse; haljasväetis on nt. põldheina ädal - tööstusjäätmed olla ettevaatlik, võivad olla raskmetallirikkad. - majapidamisjäätmed - (reo)veepuhastusjaamade settemuda väetusväärtus, võrreldav sõnnikuga - kompostid Virts pole orgaaniline väetis, kuna ei täida orgaanilise väetise põhifunktsiooni mullas. Orgaaniliste väetiste kasutamise eesmärgid: 1. huumusvarude...
koorest erinevalt, alludes kergemini plastilistele deformatsioonidele. Keskahelikud ja subduktsioonivööndid. Ookeanide keskahelikud on intensiivsete kivimkeskkonna venitus e. lahknemispingete areaalid sellest räägivad nii nende pangasmäestikuline reljeef, kui arvukad madalad, paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. Basaltsest magmast tardunud ookeaniline maakoor rebitakse siin kaheks teineteisest kiirusega 2 15cm aastas eemale triivivaks pooleks. Nii algab ookeaninõo laienemine spreeding. Seda protsessi võime oma silmaga näha Islandil - Atlandi ookeani keskaheliku lõigul, mis on astenosfääri "magmapadja" peal vee alt välja tõstetud. Subduktsioonipiirkonnad, tuntud ka kui aktiivsed ookeaniääred, algavad ookeani poolt ookeanisüvikuga - "uppuva" laama vahevöösse vajumise lähtekohaga. Kui protsess areneb
Katused Iseseisev töö EVS 838:2003 Katused EVS 837-1:2003 Piirdetarindid. Osa 1 Üldnõuded ET & RT kaardid G. Samuel Kivikatused, 1994 RIL 107-2000 Rakennusten veden- ja kosteudeneristysohjeet Toimivat Katot 2007 (http://www.kattoliitto.fi/files/238/Toimivat_Katot_07.pdf) 2 1 Üldmõisted Katus on maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või muud mahulist ehitist või ka väväliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind; Katusekate on pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarindeid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii, et aluse võimalikud liikumised, tuul või jää ...
B. Ookeanilaamade lahknemine (spreeding) · Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. · Tekib juurde uut maakoort- tekib ookeani keskahelik · Ookeani keskahelik võib ulatuda üle merepinna-tekivad saared. · Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 2 15cm aastas. · Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. · Aktiivne vulkaaniline tegevus. · Seda protsessi võib näha Islandil - Atlandi ookeani keskaheliku ühel lõigul. C. Mandrilaamade põrkumine · Laamade servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeks mäeahelikuks;
1 Materjalide võrdlus (tootmine, materjalide koostis, tihedus, soojapidavus, tugevus, kasutusala) üks loetletud valikutest: a betoon vs aeroc; Betoon Aeroc Tootmine Saadakse sideaine, Autoklaavis täiteaine ja vee segu poorbetoonist kivinemisel Koostis Täiteained - liiv, kruus, Poorbetoon killustik Sideained - tsement, vesi, lubi Tihedus raskebetoon üle 2600 300-650 kg/m3 kg/m3 normaalne 2100- 2600 kg/m3 kergbetoon 300-2100 kg/m3 Soojapidavus 0,11 W/mK 0,07...
ettenihkeliikumise saamiseks 189-Nimetage ettevalmistustööde masinad otstarbe järgi. Võsalõikajad ja puude langetajad, Juurijad ja juurijad-kogujad, Kobestid, Seadmed ja masinad pinnasevee taseme alandamiseks 190-Nimetage masinad võsa ja puude eemaldamiseks tulevaselt ehitusplatsilt. 1.Ketassaega võsalõikaja minilaaduri baasil 2.Võsalõikaja-hakkaija roomiktraktori baasil 3.Puude lõikaja minilaaduril kuni 15cm tüvega puude lõikamiseks ja käsitlemiseks 191-Nimetage masinad juurte, kändude ja suuremate kivide eemaldamiseks pinnasest. Juurijad,Juurijad-kogujad 192-Nimetage masinad raskete pinnaste eeltöötlemiseks. Kobestid 193-Millised on võsalõikajate passiivsed tööorganid? V-TC-tüüp, K/G-tüüp 194-Mis erinevus on juurija ja juurija-koguja passiivsel tööorganil? Juurija tööorgan on mõõtmetelt väiksem ja ehituselt massivsem
700 aastat vanad. Väliseintel olevad kujud on asendatud koopiatega ning orginaalid on pandud turvalisse kohta, kus nad säilivad veel edasi, sest õue tingimustes need lagunevad kergesti. Peaskulptuurid on põnevamaid dekoorielemente jaani kirikus. Tegemist on telliskivitaolise tahukaga, mille üks otsakülg on skulptureeritud. Skulptureeritud näoga liitub pikk seinamüürimise saba. Peaskulptuuride mõõtmed varieeruvad suures ulatuses: kõrgemim 22cm, väikseim 15cm ja need kaaluvad 5-15kg. Kokku oli nelikssiirudest friisidel nii sees kui väljas algselt umbes 6000 peaskulptuuri. Poolskulptuuride kirjeldamisel tuleb võtta kõrvuti kolm plokina seisvat kivi, mille üks külg on skulptoreeritud. Poolskulptuuridel puuduvad jalad. Need on kaetud voldistikuga. Skulptuuride kolmas mõõde- sügavus on oluliselt väiksem kui teistel jaani kiriku skulptuuridel.kõik figuurid kannaad linti vasakul või paremal õlal ja seda hoiab sama külje käsi
kasvukohad, kus nad ilmselt domineerivad või moodustavad lausalise katte, on tundra, sood ja mõned metsatüübid. Pärislehtsamblad on turbasamaldega võrreldes palju mitmekesisema ehitusega. Sugulise paljunemise elundid tekivad ühtedel peateljel, teistel külgharudel. Mõnedel liikidel peatelg ei harune. Harilik karusammal (Polytrichum commune) on üks kõige laiemalt levinud pärsialehtsamblaid. Ta kasvab metsades, lagendikel, sooservadel. Gametofüüt on püstine, harunemata, kuni 15cm kõrgune või kõrgem, tihedalt lehtedega kaetud. Maa-alune osa paikneb peaaegu horisontaalselt, selle küljest harunevad risoidid. Varre keskel asetseva juhtkimbu moodustavad niinele ja puidule vastavad piklikud rakud. Juhtkimpu ümbritsev koor koosneb sklerodermist ja hüalodermist. Lehed paiknevad spiraalselt. Nad koosnevad lineaalsest lehelabast, mis lõpeb hambulise tipuga, ja kilejast lehetupest. Lehe ülapoolel paiknevad liistakud ehk assimilaatorid
Proovikehi hoitakse normaaltingimustes (+20ºC ja õhu niiskus 90...100%). Katsetamine toimub üldjuhul peale 28 päevast kivistumist, erandjuhul ka mõnel muul vanusel (7 ja 21 päeva). Katsetamine seisneb proovikehade purustamises pressi all. Saadud survetugevust korrigeeritakse veel koefitsendiga k, mis ühtlustab proovikeha suurusest tingitud tugevuse erinevust. Koefitsendi k suurus sõltib proovikeha mõõtudest ja on 10cm kuubi puhul 0,95; 15cm puhul 1,0 ja 15cm puhul 1,05. 15 cm-st kuupi loetakse proovikeha põhisuuruseks. Betooni tõmbetugevus on survetugevusest 8...15 korda väiksem. Seepärast kasutatakse betooni eelkõige survele töötavates konstruktsioonides. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam on tsement, seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem vesitsementtegur, seda nõrgem. Tsemendi kivistumiseks vajalik vesitsementtegur on 0,1..
kasvukohad, kus nad ilmselt domineerivad või moodustavad lausalise katte, on tundra, sood ja mõned metsatüübid. Pärislehtsamblad on turbasamaldega võrreldes palju mitmekesisema ehitusega. Sugulise paljunemise elundid tekivad ühtedel peateljel, teistel külgharudel. Mõnedel liikidel peatelg ei harune. Harilik karusammal (Polytrichum commune) on üks kõige laiemalt levinud pärsialehtsamblaid. Ta kasvab metsades, lagendikel, sooservadel. Gametofüüt on püstine, harunemata, kuni 15cm kõrgune või kõrgem, tihedalt lehtedega kaetud. Maa-alune osa paikneb peaaegu horisontaalselt, selle küljest harunevad risoidid. Varre keskel asetseva juhtkimbu moodustavad niinele ja puidule vastavad piklikud rakud. Juhtkimpu ümbritsev koor koosneb sklerodermist ja hüalodermist. Lehed paiknevad spiraalselt. Nad koosnevad lineaalsest lehelabast, mis lõpeb hambulise tipuga, ja kilejast lehetupest. Lehe ülapoolel paiknevad liistakud ehk assimilaatorid
Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid PUIDU VEAD JA KAHJUSTUSED Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlase kuivamisel. Välispraod on radiaalsed. Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringpraod PUIDU KASVUVEAD Puidu keerdkasv. Kõverkasv. Koonuskasv. Ekstsentrilise säsi korral on aastaringi mingis suunas tunduvalt laiemad. Kaksiktüvi. Voldiline tüvi. Salmilus. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem. Surnud oks võib olla puidust kinni või lahti. Sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem. Oksad vähendavad peamiselt tõmbe- ja paindetugevust. Väga okslikku puitu ei saa kasutada tõmmatud elementidena. Painutatud elemendid tuleb paigutada nii, et okslikum pool asub survetsoonis. MÄDANIKUD Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toituvad mõnest puidu o...
Tänu sellele on seal all väga palju säilinud. Praeguseks on umbes 2/3 sellest linnast välja kaevatud. Linnamüür on olnud 3 km pikkune. Arheoloogidel on olnud võimalusi täpsustada isegi seda katastroofi, mis seal aset leidis. Kui see vulkaan purskama hakkas, siis keegi ei osanud oodata, mis toimuma hakkab, sest oli suur kõva mürin ja hakkasid kivid ja tuhk lendama. Kusjuures tuhapilv kerkis 32km kõrguseni ja siis hakkas laiali kanduma ja vajuma. Tuhka langes tunnis kuni 15cm jagu. Osa muidugi põgenesid, aga koos tuhaga hakkas sadama ka kive ning need kes põgeneda püüdsid, said tõenäoliselt kiviga pihta. Mõned hooned on ka nüüd turistidele avatud. Joonis hoone, mis tegutses bordellina Pompeid on nii võrd suures ulatuses lahti kaevatud, aga ükski hoone, mis on kaua olnud maa sees vajab pidevat hoolitsust ja restaureerimist. Pompes varises kokku nn gladiaatorite maja 6.11.2010.
omakorda koosnevad kihtidest. Limaskest on sisemine, lihaskest on keskmine ja adventsitiaalkest on välimine) 54.Millised on serooskest ja soolekinnised? Serooskest-see on ulatusliku kõhukelme üks osa. Vähendab soolemotoorikaga tekkivat hõõrdumist. Neil on siledad, vähese võidega pinnad, nende omavaheline liikumine toimub peaaegu hõõrdumiseta. Soolekinnisti on kahekõhukelmelestme sidekoeline tekis, mis algab umbes 15cm pikkuselt alalt kõhuõõne tagaseinast, muutub lehvikuliseks ja lõpeb serooskestana soole pinnal. 55.Suu ja hambad(eraldi lehel) Suus toimub toidu peenestamine, niisutamine süljega ja maitsmine. Hambaid on kokku 32, purihambad, eespurihambad, silmhambad, lõikehambad, tarkusehammas. Hambaehitus-alustades pealmisest kihist, koor-kael-juur-hambasäsi. Hamba peamise massi moodustab dentiin,dentiini sisepinnal on odontoblastide email. 56.Süljenäärmed
Johannes Kukebal KÕRVALMAANTEE EHITUSE PAKKUMUSEELARVE KODUTÖÖ Õppeaines: EELARVESTAMINE TEEDEEHITUSES Ehitusinstituud Õpperühm: TE 61 Juhendaja: lektor Pille Hamburg Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD ..........................................................................................................................................2 KODUTÖÖ LÄHTEÜLESANNE .......................................................................................................3 1. MAHUARVUTUS JA DETAILNE PAKKUMISEELARVE .....................................................5 1.1. SISSEJUHATUS EELARVE KOOSTAMISSE ....................................
edu.ee). Taimel on väiksemad munajad ladvapungad ja kitsad ning võrsele liibuvad külgpungad suuremad . Vartele kinnituvad lehed vastakuti. Enamasti tumerohelised lehed muutuvad sügise tulekul punaseks. Lehekuju on ümmargune kuni munajas, ning 3 või 5 terava tipuga hõlmaga, rootsuga, sõrmroodne ja pealt paljas, alt pehmete karvakestega. Lehe pikkus on 5-10 cm ja laius 5-8cm. Õied on valged, roheka või punaka varjundiga, ning paiknevad suurtes, u 15cm läbimõõduga, lamedates kännastes, mille servmised õied on sageli suuremad ja steriilsed putukate meelitamiseks. Õitseb taim mai lõpus ja juunis, ning viljub septembris. Viljad on marjataolised pikliku kujuga lihakad luuviljad, ühe lapiku seemnega. Maitselt mõruhapud, kuid söödavad, ning värvuselt erepunased Harilik lodjapuu kuulub sugukonda kuslapuulised ja perekonda lodjapuu. Rahvapäraselt kutsutakse teda veel õispuuks, koerõispuuks, lodjapiks, leedripuuks, hullukoeramarjapuuks,
7. Kivikonstruktsioonide püstitamine 7.1 Müüritöödest üldiselt. Müüritööd on kuni tänaseni jäänud käsitsitööks. Seetõttu on selle protsessi ratsionaliseerimine suure tähtsusega. Müüritist tehakse looduslikest või tehiskividest (keraamilistest, silikaat-, betoon- jt. kividest). Müüritise tugevus saadakse kivide õige paigutusega müüris. Kivid laotakse ridadena, nendevahelised vuugid täidetakse mördiga. Tellismüüritise vuukide normaalpaksus on 10 ... 1 mm. Müüritise kivid peavad asetsema risti neile mõjuvate jõududega. Naaberkihtide püstvuugid ei tohi kokku langeda, s.o. peab kinni pidama vuukide seotisest. Joonis 7.1 Ehituskivid: a ehituspaekivi, b tahutud või hööveldatud servadega soklikivi, c klombitud soklikivi, d normaalmõõtmetega tellis, e moodultellis, f pilutellis, g - kärgtellis Joonis 7.2 Müüritise struktuur: a kiv...
lausalise katte, on tundra, sood ja mõned metsatüübid. Pärislehtsamblad on turbasamaldega võrreldes palju mitmekesisema ehitusega. Sugulise paljunemise elundid tekivad ühtedel peateljel, teistel – külgharudel. Mõnedel liikidel peatelg ei harune. Harilik karusammal (Polytrichum commune) on üks kõige laiemalt levinud pärsialehtsamblaid. Ta kasvab metsades, lagendikel, sooservadel. Gametofüüt on püstine, harunemata, kuni 15cm kõrgune või kõrgem, tihedalt lehtedega kaetud. Maa- alune osa paikneb peaaegu horisontaalselt, selle küljest harunevad risoidid. Varre keskel asetseva juhtkimbu moodustavad niinele ja puidule vastavad piklikud rakud. Juhtkimpu ümbritsev koor koosneb sklerodermist ja hüalodermist. Lehed paiknevad spiraalselt. Nad koosnevad lineaalsest lehelabast, mis lõpeb hambulise tipuga, ja kilejast lehetupest. Lehe ülapoolel paiknevad liistakud ehk assimilaatorid. Tugikoe ja juhtkoe elemente sisaldav
võrade kärpimist või tugevat okste tagasilõikust - noorenduslõikust. Samuti tuleb enamasti piirduda võra harvendamisega ja okste kärpimisega. Kui isekülvi teel tekivad uued taimed, mis on soovimatud, tuleb neid piirata ja eemaldada kasvukohast. Samuti aitab isekülvi vältimisele kaasa multšimine ning peenarde ümber kividest piirete ladumine. Kauni põõsakuju saamiseks peab põõsasmaranit 3-4 aasta tagant kuni 15cm peale tagasi lõikama. Sügisel ei tohi põõsalt ära lõigta äraõitsenud pruunistunud õisi, sest see soodustab külgokste arengut, mis tekitab palju nirult õitsevaid oksi. Selle asemel tuleb pühkidakuivanud õisikud kevadel luuaga põõsa pealt ära ning need varisevad ka ise. HARILIK ÄÄDIKAPUU e. SUMAHH (Rhus typhina) Joonis 25. Harilik äädikapuu. http://www.seedripuukool.ee/images/products/seedri-puukool- harilik-sumahh-aadikapuu-rhus-typhina-3.jpg Iseloomustus
RAVIMTAIMED Ravimtaimede nimekiri: 1. Aedsalvei Salvia officinalis 2. Aedliivatee e. tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens 14. Harilik aniis Anisum vulgare (Pimpinella anisum) 15. Aedpiparrohi Satureja hortensis 16. Aedharakputk Anth...
vulkaanipurskeid. B. Ookeanilaamade lahknemine (spreeding) · Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. · Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 2 15cm aastas. · Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. · Aktiivne vulkaaniline tegevus. · Seda protsessi võib näha Islandil - Atlandi ookeani keskaheliku ühel lõigul. C. Mandrilaamade põrkumine · laamade servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeks mäeahelikuks;
vulkaanipurskeid. B. Ookeanilaamade lahknemine (spreeding) · Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. · Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 2 15cm aastas. · Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. · Aktiivne vulkaaniline tegevus. · Seda protsessi võib näha Islandil - Atlandi ookeani keskaheliku ühel lõigul. C. Mandrilaamade põrkumine · laamade servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeks mäeahelikuks;
Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 TAIMEDE TOITUMISE TEOORIAD 1840. aastal pani Saksa keemik Justus von Liebig aluse mineraalse toitumise teooriale, millele järgnes mineraalväetiste kasutamine põllumajanduses. Peale taimede mineraalse toitumise teooria andis J. von Liebig agrokeemiateadusele veel kaks olulist teooriat, millised veel praegugi peetakse taimede toitumise teooria nurgakivideks. Need on: 1. miinimumseadus („tünnilauateooria“) — ütleb, et saagi taseme määrab miinimumis olev toiteelement või mõni ebasoodne kasvutegur (nt niiskus, temperatuur, umbrohtumus, taimekahjurite ja –haiguste olemasolu jne). 2. toitainete täieliku tagastamise teooria — mille põhjal tuleb toitaineid väetistega mulda tagasi anda nii palju, kui palju me neid saagiga eemaldame. Kirjelda, kuidas võib ebasoodne kasvutegur mõjutada taimede kasvu j...
INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED 1. Sissejuhatus anatoomiasse ja füsioloogiasse Anatoomia on teadus organismide kujust ja ehitusest. Vastavalt elusa looduse jagunemisele taimedeks ja loomadeks tehakse vahet taimeanatoomial (fütotoomia) ja loomaanatoomial (zootoomia). Inimese anatoomiat ehk antropotoomiaks nim. seda zootoomia osa, mis tegeleb inimkeha ehituse ja selle tundmaõppimisega. Seega kuulub anatoomia bioloogia valdkonda. Käsitletavate objektide erinevuse alusel jaguneb bioloogia botaanikaks ja zooloogiaks . See zooloogia osa mis, käsitleb inimest, moodustab antropoloogia selle sõna kitsamas mõttes. Ühesõnaga on inimese anatoomia üks antropoloogia teadusi. Sõna "anatoomia" tuleneb kreekakeelsest sõnast anatome , mis tähendab lahti-, väljalõikamine. See viitab meetodile, mida vanasti anatoomilistel uurimistel väliste vaatluste kõrval peaaegu ainsana rakendati. Nüüdisteadusete poolt kogutud rikkalik meetodite ...
võib kasvada kuni 6kg'ni, mis on enam kui troopilistes vihmametsades. Fotosüntees väheneb niiskuskao juures. Rohevetikate puhul (Ulva) jätkub fotosüntees kuni veekadu on alla 35%. Neil puudub ka kaitsev limakiht, mis on pruunvetikate tallusel. Põisadru on suuteline fotosünteesima, kuni koeveesisaldus langeb alla 30%. Nn uputatud taimedel on aastatuhandete vältel välja kujunenud erilised kohastumused. Osadel pruunvetikatel on pneumotsüst (?) (põieke), läbimõõduga kuni 15cm. Hoiab vetikat parimas asendis, et saada max valgust kätte. Vees on palju organisme, kes kasvavad teiste peal - Sammalloomad katavad kivikesi halli meekärjekesega, ei kahjusta neid. Epifüütsed pruunvetikad - kahjustavad peremehi, suurendavad veetakistust ja halvendavad valguse kättesaamist. 11.03 Primaarproduktsiooni mõõtmine: süsiniku hulga järgi, mis assimileeritakse fotosünteesis (viimase 50)
1. Seedeelundite ehitus ja funktsioon Mao ja soolestiku peaülesanne on muuta söödud toit resorbeeritavateks koostisosadeks ja need kehasse vastu võtta. See algab mehhaaniliste protsessidega (peenestamine, segamine, transport) ning ensüüme sisaldavate seedenõrede sekretsiooniga, mis lõhustavad hüdrolüütiliselt valgud, rasvad ja süsivesikud imendatavateks fragmentideks (seedimine). Vesi, vitamiinid ja mineraalained võetakse soolevalendikust läbi soolelimaskesra verre (resoptsioon). Seedimine algab suus, kus hammastega mäludes toit mehhaaniliselt purustatakse ning süljega segatakse (lisaks limaskestasisestele süljenäärmerakkudele suubuvad suhu gl. sublingualis'e, gl. submandibularis'e ja gl. parotis'e juhad). Neelamisega transporditakse toit söögitorru (oesophagus) ja makku. Maos (gaster s. ventriculus) seguneb toit maonõrega ja transporditakse maoliigutustega distaalsesse mao-ossa. Sülje ja maonõrega segunenud toidum...
teisel poolel sees 100 mm villa keraamilise plaadiga korrusel kips (klaas+pakett) ja kipsplaat kaetud betoon 6025 Betoonist Tahutud palk Puitlaudis, alt soojustatud, Kivikatus Punnlaudis, 15cm villa, teise 1 raamiga puitaknad Uus elamu (2008) lintvundament teisel korrusel parketiga korruse katuslaeks kipsplaat ja (pakettklaasiga) kaetud OSB-plaat 200 mm villa
Et hekk oleks eriti tihe ja ilus, tuleb lehtpuu hekki pügada suve jooksul vähemalt kolm korda (juuni, juuli, august). Kui hekk ei ole veel saavutanud ettenähtud kõrgust, lõigatakse võrseid tagasi 1/2 - 1/3 aasta juurdekasvust. Et hekk oleks elujõuline ja ei laasuks all osas, tuleb hekk pügades jätta alt laiem (Aaspõllu). Nn ,,Kosmeetiline" hooldus Kauni põõsakuju saamiseks peab põõsasmaranit 3-4 aasta tagant kuni 15cm peale tagasi lõikama. Sügisel ei tohi põõsalt ära lõigta äraõitsenud pruunistunud õisi, sest see soodustab külgokste arengut, mis tekitab palju nirult õitsevaid oksi. Selle asemel tuleb pühkida kuivanud õisikud kevadel luuaga põõsa pealt ära ning need varisevad ka ise (Taimede hooldus). Nii mõnedegi allikate väitel ei vaja põõsasmaran üldsegi hooldust ning saab endaga ise täiesti vabalt
august 79. aastal oli Pompeis üks kirjamees, kes jälgis väga tähelepanelikult, mis toimus ja millal. Ta kirjeldas seda oma õepojale, kes pani selle hiljem kõik kirja. Keegi Tacitus kirjutas selle ümber ja see on tänapäevani säilinud. Selle alusel on üritatud kirja panna kogu sündmustiku käiku. Kõik algas 24august umbes kella ühe ajal, oli tugev mürin. Tõenäoliselt ei osand keegi selle mürina tähendust teada. Siis kerkis Vesuuvist 32km kõrgune tuhapilv. Tuhka tuli maha umbes 15cm tunnis. Kogu linn mattus tuhakihi alla umbes 19 tunni jooksul. Osa hoonetes peitunud inimestest pidas vist päris kaua vastu. Viimati purskas Vesuuv 1944. Siis evakueeriti umbes 12k inimest. Arvatakse, et tõenäoliselt võib Vesuuv uuesti purskama hakata. Praegu elab Vesuuvi ümbruses 700k inimest. Viimase paarikümne aastaga on sinna ehitatud 50k uut elamut. Tartu lähedalt kavastust on leitud rooma pronkslamp. Põhiosa siiajõudnud rooma asjadest on
Milleks IAF? · Ümbritsevat tunnetamine algab võrdlusest iseendaga. · Inimese ehituse ja talitluse tundmine on meile lähtekohaks looduse tundmaõppimisel laiemalt. Anatome kr. lahti või välja lõikamine Anatoomia alajaotused: 1) normaalanatoomia 2) patoloogiline anatoomia 3) topograafiline anatoomia teatud kohtade või organite anatoomia (N:pea, rindkere jne.) 4) arenguanatoomia viljastatud munarakust kuni täiskasvanuks; embrüoloogia - viljastatud munarakust kuni lootekestadest vabanemiseni 5) mikroskoopiline anatoomia e. erihistoloogia 6) võrdlev anatoomia 7) funktsionaalne anatoomia jne Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Nii ajalooliselt kui ka sisuliselt rajaneb ta anatoomial õpetusel organismide makro- ja mikrostruktuurist Physis kr. loomus, loodus ; = ld. Natura Füsioloogia alajaotused: 1) normaalfüsioloogia 2) patoloogiline füsioloogia 3) spordifüsioloogia - muutused rakkude ja organite funktsioneerimises kehali...
reaalarvulised lahendid. Arvestada tuleb kindlasti sellega, et alati ei ole ruutvõrrandil reaalarvulisi lahendeid. o a – ruutliige (a ≠ 0) o b – lineaarliige o c – vabaliige INTRESS - sul on pangas 2000€ ja pank maksab iga aasta inressi 2%. Leia oma lõppsumma 5 aasta pärast. REDELI PIKKUS - kasutaja sisestab vajaliku kõrguse ning sinu programm leiab vajaliku redeli pikkuse. Arvesta, et redeli alumine ja ülemine pulk asuvad 15cm kaugusel ning pulkade vahekaugus on 25cm. Tsüklid TÄRNID - Genereeri 100 tärni kümnes veerus LOEND - Koosta while-tsükli abil kahanev numberloend 10 kuni 1 PÄIKE JA KUU - Koosta kood, mis kuvab päikese pildi, kui kell on 7:00 ja kuu, kui kell on 22:00 PILDIALBUM - Koosta pildinimede hoidmiseks massiiv, näiteks 1.jpg, 2.jpg jne. Kuva massiivis olevad pildid KOLMES VEERUS. Massiivid JOOKSUAJAD - Jüri, Mari, Kati, Mati, Juuli ja Maali osalesid 60m
kärpimist või tugevat okste tagasilõikust - noorenduslõikust. Samuti tuleb enamasti piirduda võra harvendamisega ja okste kärpimisega (Nurme). Kui isekülvi teel tekivad uued taimed, mis on soovimatud, tuleb neid piirata ja eemaldada kasvukohast. Samuti aitab isekülvi vältimisele kaasa multsimine ning peenarde ümber kividest piirete ladumine. ,,Kosmeetiline" hooldus Kauni põõsakuju saamiseks peab põõsasmaranit 3-4 aasta tagant kuni 15cm peale tagasi lõikama. Sügisel ei tohi põõsalt ära lõigta äraõitsenud pruunistunud õisi, sest see soodustab külgokste arengut, mis tekitab palju nirult õitsevaid oksi. Selle asemel tuleb pühkidakuivanud õisikud kevadel luuaga põõsa pealt ära ning need varisevad ka ise (Taimede hooldus). 98 SUUR LÄÄTSPUU Iseloomustus Suur läätspuu (Caragana arborescens) (joonis 27) esineb looduslikult Siberi lääne-, lõuna- ja idaosas
(bio.edu.ee). Taimel on väiksemad munajad ladvapungad ja kitsad ning võrsele liibuvad külgpungad suuremad (Vaata joonis 1.). Vartele kinnituvad lehed vastakuti. Enamasti tumerohelised lehed muutuvad sügise tulekul punaseks. Lehekuju on ümmargune kuni munajas, ning 3 või 5 terava tipuga hõlmaga, rootsuga, sõrmroodne ja pealt paljas, alt pehmete karvakestega. Lehe pikkus on 5-10 cm ja laius 5-8cm. Õied on valged, roheka või punaka varjundiga, ning paiknevad suurtes, u 15cm läbimõõduga, lamedates kännastes, mille servmised õied on sageli suuremad ja steriilsed putukate meelitamiseks. Õitseb taim mai lõpus ja juunis, ning viljub septembris. Viljad on marjataolised pikliku kujuga lihakad luuviljad, ühe lapiku seemnega. Maitselt mõruhapud, kuid söödavad, ning värvuselt erepunased (bio.edu.ee). Harilik lodjapuu kuulub sugukonda kuslapuulised ja perekonda lodjapuu. Rahvapäraselt
või isegi 2.elupäeval · Mahekitsekasvatuses nõue, et võõrutamine mitte varem kui 45 päevaselt, seega mitte varem kui 7 nädalaselt · Kitsetalle ei tohi kunagi kasvatada üksiksulgudes, sest vajavad seltsi · Kitsetalled vajavad sooja kuiva, põhust allapanu ja mitte tõmbetuult · Elektrikarjuse paigaldamine · Kitsede püsitara soovitatakse 5 traati, kus kõrgused maapinnast on 15 cm, 15cm, 18 cm, 20 cm, 23cm, seega ülemine traat on 91 cm kõrgusel · Ajutine tara 3 traadiga (maapinnast 25 cm, 25 cm ja 30 cm kõrgusel, seega ülemine 80 cm kõrgusel) · Traat 2,5 mm, 400 volti on minimaalne kitsede elektrikarjusele · Täname tähelepanu eest! LAMBA- JA KITSELIHA KOOSTIS Lambaliha Katse- ja kontrollrühma 8 kuu vanuste jäärtallede lihajõudlusnäitajad katsetapmisel (Piirsalu 1997)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
