Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste instituut Organisatsioonikäitumise õppekava Evelin Tomingas MUUDATUSTE JUHTIMINE Referaat Tallinn2017 SISUKORD Muudatuste juhtimine 2 MUUDATUSTE JUHTIMINE........................................................................................ 3 Muudatuste juhtimise protsess ja juhi roll...........................................................4 Muutusteks valmisoleku loomine.....................................................................4 Muudatuste protsess ja visioon........................................................................5 Muudatuste maksumus.................................................................................... 5 Erinevus ülemineku ja muudatuse vahel..............
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Laur Juhan Luuk Eesti levimuusika 80ndatel Aastatöö Tertia aste Juhendaja: Mati Põdra 2 Pärnu 2008 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................4 1.Eelnenud kümnendid eesti muusikas............................................................................................5 1.1.Kujunemine...........................................................................................................................5 1.2.Kahekümnendad aastad..........................................................................
KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL 'idalaienemine', Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tä...
Lõpetada saab ka kinnisomandi. Sel juhul on tegemist kinnisomandist loobumisega. Loobutud kinnisasja hõivamise õigus – mitte aga kohustus – on riigil. Selleks peab riigi esindaja esitama taotluse riigi kandmiseks omanikuna kinnistusraamatusse (vt AÕS § 126). Kuni riik ei ole loobutud kinnisasja hõivanud, seni on tegemist peremehetu kinnisasjaga. Kui riik kinnisasja ei hõiva, saab selle igamise alusel omandada isik, kes on seda 30 aastat katkematult vallanud (vt AÕS § 124 lg 1). • Lõppemine Piiratud asjaõigus võib lõppeda ka õigust lõpetava sündmuse saabumisel (nt kasutusvaldus kasutusvaldaja surmaga, vt AÕS § 210 lg 1 või hoonestusõigus tähtaja möödumisel, vt AÕS § 241 lg 1). Sel juhul lõpeb õigus lõpetava sündmuse saabumisel või tähtaja möödumisel (vt TsÜS § 105 lg 1 ja § 110) ja mingit täiendavat lõpetamisavaldust ei ole vaja esitada. Õiguse lõppemisel muutub kinnistusraamat valeks. Kinnistusraamatu parandamiseks peab
KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL ’idalaienemine’, Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn “Saksamaa küsimus” (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tä...
KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL 'idalaienemine', Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tä...
KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL 'idalaienemine', Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tä...
Kõne all olev asundus rajati 15.sajandil. Asunike enda andmeil olevat nende esivanemad sõjavangidena sinna elama toodud18. Asunikud olid vene õigeusku ja erinesid kohalikest venelastest ainult selle poolest, et nad olid oma emakeele koduse keelena säilinud. Vene keelt vallanud nad täielikult ja oma Liivimaal elavaid suguvendi, kellega nad Petseri kloostris käies kokku puutusid, põlastunud nad väga 19. Ilmselt viis nende eesti- 17 Zjablovski 1818: 13-59 18 von Brömsen 1819: 124 19 Zjablovski 1818: 26, von Brömsen 1819: 124 vene kakskeelsus järgnevate põlvkondade keelelise venestumiseni, mida kindlasti soodustas halvustav suhtumine oma suguvendadesse. Veidi hilisemast ajast, 16.sajandi poolest, on teisigi, kindamaid teateid eestlaste pikaajalisest ja ulatuslikumast asumisest endise Pihkva kubermangu Krasnõi (praeguse Krasnogorodskoje) aleviku ja Opotska linna vahelisele alale. Aleviku tollasest
Harjutus 1 Koosta valemid vastuste veergudesse Vastus Vastus 45 + 45 = 90 45 * 5 = 225 45 - 15 = 95 + 82 = 177 95 * 9 = 855 82 - 43 = 16 + 57 = 73 16 * 7 = 112 57 - 51 = 54 + 93 = 147 54 * 4 = 216 93 - 12 = 75 + 45 = 120 75 * 5 = 375 45 - 23 = 21 + 58 = 79 21 * 3 = 63 58 - 16 = 96 + 874 = 970 96 * 6 = 576 874 - 565 = 87 + 95 = 182 87 * 9 = 783 95 - 24 = 28 + 24 = 52 28 * 1 = 28 24 - 2 = 91 + 32 = 123 91 * 4 = 364 32 - 2 = 73 + 65 = 138 73 * ...
Rakvere Reaalgümnaasium INTELLIGENTSUS Psühholoogia referaat Juhendaja: Rakvere 2008 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1 INTELLIGENTSUSE DEFINITSIOONID........................................................................ 4 2 PÄRILIKKUS JA KESKKOND INTELLIGENTSUSE KUJUNDAJATENA ................5 2.1 Mis mõjutab intelligentsust rohkem? Geenid või keskkond?...................................... 5 2.2 Pärilikkuse osakaal.......................................................................................................6 2.3 Keskkonna osakaal.........................................................
faasist vedelasse; veeaur vesi ( pilved) Sademed Vee maasse imbumine (infiltratsioon) Põhja- ja pinnavee äravool Veeaur satub atmosfääri merede ja ookeanide, maismaaveekogude, mulla ja taimede pinnalt aurudes. Iga aasta aurub ligikaudu 577*103 km3 vett, kusjuures ligikaudu 85.8% sellest kogusest merede ja ookeanide pinnalt. /Atmosfääris on keskmiselt 13*10 3km3 vett./ Ookeanide ja merede pinnaaurustumise tagajärjel veekadu, mis vastaks veetaseme langusele 116 - 124 cm. See kadus kompenseeritakse osaliselt sademetena. 91% ookeani pinnalt aurustunud veest satub sinna tagasi sademetena; ülejäänud 9% maismaa kaudu (jõgede sissevool); Näiteks voolab Amazonasest aastas ca 5600 km3 Atlandi ookeani (võrdluseks Reinist 70 km3) Vesi H2O ilma Vee unikaalsed füüsikalised omadused: 1)Kõrge erisoojus (energia kogus, mis on vajalik aine temperatuuri muutmiseks) Kuna veel on kõrge erisoojus, võib ta neelata suure koguse soojusenergiat enne kui ta
13. Los Angeles 7 178 940 039 853 624 433 857 8 175 7 018 6 488 6 063 4 777 14. Antwerpen 5 445 437 951 799 029 746 151 7 312 7 290 6 709 5 779 4 526 15. Long Beach 4 658 124 465 365 818 852 365 7 120 6 320 5 543 5 243 4 533 16. Port Klang 4 841 235 000 000 527 593 212 7 103 5 900 4 801 3 814 2 408 17. Tientjin 3 015 000
15 66 B 116 t 166 216 16 67 C 117 u 167 217 17 68 D 118 v 168 218 18 69 E 119 w 169 219 19 70 F 120 x 170 220 20 71 G 121 y 171 221 21 72 H 122 z 172 222 22 73 I 123 { 173 223 23 74 J 124 | 174 224 24 75 K 125 } 175 225 25 76 L 126 ~ 176 226 26 77 M 127 177 227 27 78 N 128 178 228 28 79 O 129 179 229 29 80 P 130 180 230 30 81 Q 131 181 231 31 82 R 132 182 232 32 83 S 133 183 233 33 ! 84 T 134 184 234
RT 1921, 81, 123. Kinnitamata jäetud Riigikogu poolt 25. novembril 1921. RT 1921, 115, 257. 14. septembril 1921 · Seadus riigi ostueesõiguse kohta Tallinnas, Toompea esimeses hüpoteegiringkonnas asuvate liikumata varanduste või nende kohta maksva põlisrendi õiguse peale. RT 1921, 80, 121. Kinnitatud Riigikogu poolt 25. oktoobril 1921. RT 1921, 103, 200. · Määrus kütteainete keskkomitee likvideerimise kohta. RT 1921, 81, 124. Kinnitatud Riigikogu poolt 25. oktoobril 1921. RT 1921, 103, 199. 23. septembril 1921 · Seadus eraisikute ja asutuste tarvitusel olevate riigimajade ja hoonete kohta. RT 1921, 82, 125. Kinnitamata jäetud Riigikogu poolt 1. novembril 1921. RT 1921, 99, 191. · Seadus juriidilise kommisjoni ärakaotamise kohta. RT 1921, 83, 126. Kinnitatud Riigikogu poolt 18. oktoobril 1921. RT 1921, 96, 182. · Seadus Petseri maaülema koha ärakaotamise kohta
vältida hävimist".41 ,,Ainult see, kes maailma lõi, võis seda ka päästa, ja see tähendas, et Kristus, lihaks saanud Logos, pidi olema Isaga loomuselt sama".42 Anthanasios ütles: ,,Sõna sai inimeseks, et meie võiksime saada jumalikuks" (Anthanasios, Inkarnatsioonist, 54). 34 Armstrong 2007, lk. 122 35 Armstrong 2007, lk. 122 36 Armstrong 2007, lk. 122 37 Armstrong 2007, lk. 122 38 Armstrong 2007, lk. 122 39 Armstrong 2007, lk. 124 40 Armstrong 2007, lk. 123 41 Armstrong 2007, lk. 125 42 Armstrong 2007, lk. 125 7 Siin ei olnud tegemist enam tühipalja teoloogilise peensusega ja vaidluste lahendamiseks kutsus keiser Constantinus kokku kirikukogu (sinodi) Nikaia linnas (tänapäeva Türgis).43 Läbi kristluse helleniseerumise jõuti Jeesuse teologiseerimiseni.44 325a. Nikaia kirikukogul formuleeriti, et Jeesus on sama olemus Isaga. 381a
DEMOSTHENES KOLMAS KÕNE PHILIPPOSE VASTU (Katkendeid) 32. Kuid mis jääb Philipposel veel puudu äärmisest jultumusest? Lisaks sellele, et ta hävitas linnad, kas ei korralda ta Pythia mänge', kõigi helleenide ühiseid võistlusi, ja kui ta ise neile ei ilmu, kas ei läkita ta oma orje agonoteetidena 2 võistlusi juhtima? Kas ei ole ta võimuses Thermopyla 3 ja juurdepääsud helleenide juurde ja kas ei asu neis kohtades ta väesalgad ja palgasõdurid? Kas pole ta omastanud ka õigust esimesena jumalust küsitleda, tõrjunud kõrvale meid ning tessaallased, doorlased ja teised amfiktüoonid 4, kuna selle õiguse osalised pole isegi kõik helleenid? 33. Kas ei kirjuta ta tessaallastele ette, missugune valitsemiskord neil peab olema? Kas ei saada ta välja palgasõdureid -- ühtesid Porthmosesse Eretria demokraatiat pagendama, teisi Oreosesse 5 Philistidest türanniks panema? Ent kuigi helleenid näevad seda, lepivad nad sellega ometi ja, nagu mulle näib, suht...
^ o. i r.-+ t |'.,,, i I, . a Paoo)|tHl ppa aH aHoo 7. Kuidas asefsevad antud hulktahusevadja tahud iHooaHHa oeo aH? Ha ekaaidesuhtes? Lida tahul 23/'5 asetseva poylo Pel o A , eae Ha PaH pukti eestvaad. 5234. 8. Leida linuga 124 oiginaalvopiiiianise 8. opo aal e|pyoHa tel pdhikaanileijnbe |'/-,, 1234 pHy a oat p ly 1'4' . 9. Pijraniid TB on liigatud tasandiga ( L, ) 9. paa eFra olo q (q .L 2 ). Tuletada l6ike peltvaadeja oiginaalvonnig pija-
Kulud majandustegevusest 1.a 2.a 3.a 4.a Töötasud 34000 45000 49000 52000 Interjöör (mööbel, nõud jne) 8050 250 250 250 Elekter 1009 1009 1024 1142 Küte 525 525 550 550 Ruumide rent 5760 5760 3500 2500 Ruumide remondikulud 215 124 170 155 Masinate remont 450 450 450 450 Tooraine 49084 54000 59765 63927 Reklaam 2500 1500 500 500 Transport 11750 9532 7426 8537 Sidekulu + IT 650 450 450 450 Kindlustus 550 550 550 550 Pangakulud 65 65 65 65
t P r n e 116. 117. 118. Punkti dünaamika: Dünaamika aksioomid 119. 120. I aksioom. Inertsiseadus 121. kus on liikumine, seal peab olema ka mingi jõud 122. II aksioom. Dünaamika põhiseadus 123. Punktmassi kiirendus on mõjuva jõuga võrdeline ja samasuunaline, võrdeteguriks on punkti mass. 124. Erijuhtum. Kõikidele maapinna läheduses asetsevatele kehadele mõjub raskusjõud , mille moodul on võrdne keha kaaluga 125. Newtoni I seadus. 126. ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga 127. Newtoni II seadus. Vaba keha diagramm 128. See on eksperimentaalne fakt ja klassikalise mehanika alus.Inertsiaalsetes taustsüsteemides, muutumatu
vähemalt kolm kuud ning teise ja kolmanda lugemise vahele vähemalt üks kuu. - (3) Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse käesoleva seaduse 11. peatüki 2., 3., 4., 5 ja 6. jaos ettenähtut järgides, arvestades käesolevas peatükis ettenähtud erisusi. - (4) Muudatusettepaneku põhiseaduse muutmise seaduse eelnõule võib esitada vähemalt viiendik Riigikogu koosseisust. - § 124. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmise viisi otsustamine - (1) Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmise viisi otsustab Riigikogu eelnõu kolmandal lugemisel. - (2) Ettepaneku põhiseaduse muutmise viisi osas teeb Riigikogule põhiseaduskomisjon. Ettepanek esitatakse põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandaks lugemiseks. - § 125. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu rahvahääletusele panemise otsustamine
2) Omandamine igamise teel Kinnistusraamatu kande igamisega (AÕS § 123 lg 1) Kui isik on kantud kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna õigusliku aluseta, saab ta kinnisasja omanikuks, kui ta valdab kinnisasja 10 aasta jooksul katkematult nagu omanik. (Nt kanti kinnistusraamatusse tühise tehingu alusel, seega on tegemist ebaõige kandega, kui aga valdab kinnisasja 10 aastat järjest, siis saab valdaja ka sisuliselt omanikuks). Omandamine igamisega AÕS § 124 - lg 1 Kui isik on 30 aastat katkematult vallanud kinnisasja, mis ei ole kantud kinnistusraamatusse või mille omanikku kinnistusraamatust ei nähtu või mille omanik oli enne valdaja poolt valdusesse saamist surnud ja 30 aasta jooksul ei ole tehtud kinnistusraamatusse niisugust kannet, mille tegemiseks on vajalik omaniku nõusolek, võib valdaja nõuda enda kandmist kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna. Pärimine – pärimisel lähevad üle kõik pärandaja õigused ja kohustused
Maurer ütles, et aed oli lammaste jaoks ja et see aed läks merre sisse, sest lambad olid head ujujad. Siis suudles ta naist, et naine rohkem ei küsiks. Suudeldes mõtles Maurer, et võtab naise ära, kuid kui suudlus lõppes, jooksis naine naerdes ära. Nad leidsid mingi lossi (lk 119). Tegemist oli pimedate koduga. Kuu pärast nad abiellusid (selleks hetkeks olid 4 aastat abielus olnud). 4 (Laura) Ikka sama film. Laura seletas Peeterile millest film on. 5 lk 124 (Peeter) Nothing special, mingi kella jutt 6 lk 129 (August Kask) “August Kask oli algul viina hamba peale pannud, hoidnud pead viltu, et alkohol tühja hambakoopasse valguks, hoidnud niikaua, kuni suu limanahk tuimaks ja kuivaks muutus. Viin aitas algul, kuid siis ikka ja järjest vähem, pärast piisas kas või süljest, et see närvi vastu puutudest valu tekitaks.” lk 129 Plomm oli hommikusöögi ajal välja tulnud. Läks hambaarsti juurde (ei tahtnud selle puurija
Karistusõigus Sügissemester lõppeb arvestusega – kaasuse lahendamine. Õppematerjal: karistusseadustik vajalik, J. Sootak. Karistusõiguse kaasusülesannete lahendamise metoodikast. 3. vlj. Tallinn: Juura 2008 (kogu kursus). Optiline karistusõigus kaasa I. SISSEJUHATUS KARISTUSÕIGUSE ÜLD- JA ERIOSASSE 1. Karistusõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis 1.1. Terminoloogia Ühelt poolt kuritegu, teiselt poolt karistus. Kuritegu ld k crimen, ka eestis oli kasutusel kuni 2002. aastani kriminaalõigus, nüüd karistusõigus. Sisu poolest jaguneb karistusõigus kahte ossa: kriminaalõigus (kuriteo õigus-osa, mis käsitleb kuritegusid) ja väärteoõigus (kergemad üleastumised). 1.2. Karistusõigusnormi sisu Karistusõigusnorm on osa õigusharust. Õigusnorm kehtestab teo karistatavuse, ütleb, milline tegu on karistatav ja mis sellele järgneb. 1.3. Piiritlemine era- ja avalikust õigusest Eraõiguses...
w 856 264 856 280 0 w 360 336 736 336 0 w 744 584 744 336 0 w 744 336 736 336 0 w 360 488 888 488 0 w 888 584 888 488 0 w 360 648 416 648 0 w 416 648 416 520 0 w 416 520 1040 520 0 w 1040 520 1040 584 0 w 360 784 448 784 0 w 448 784 448 552 0 w 448 552 1184 552 0 w 1184 552 1184 584 0 w 72 152 304 152 0 w 56 144 304 144 0 w 40 136 304 136 0 w 24 128 304 128 0 w 1072 584 1072 168 0 w 1072 152 1072 168 0 w 920 144 920 584 0 w 776 584 776 136 0 w 1216 128 1216 584 0 x 571 119 659 124 0 20 F1 = rol A w 200 192 368 192 0 w 184 184 368 184 0 w 168 176 368 176 0 w 152 168 368 168 0 w 304 152 352 152 0 w 304 144 336 144 0 w 304 136 320 136 0 w 368 192 416 192 0 w 368 184 400 184 0 w 368 176 384 176 0 w 776 136 320 136 0 w 336 144 920 144 0 w 1072 152 352 152 0 w 304 128 1216 128 0 I 416 216 480 216 0 0.5 I 416 248 480 248 0 0.5 I 416 280 480 280 0 0.5 I 416 312 480 312 0 0.5 w 416 192 416 216 0 w 400 184 400 248 0 w 416 248 400 248 0 w 384 176 384 280 0 w 416 280 384 280 0
575 0,838 4190 116 12,29133 170 5,1357984371 580 0,838 4190 117 12,37467 170 5,1357984371 585 0,838 4190 118 12,458 170 5,1357984371 590 0,839 4195 119 12,54133 165 5,1059454739 595 0,841 4205 120 12,62467 155 5,0434251169 600 0,841 4205 121 12,708 155 5,0434251169 605 0,841 4205 122 12,79133 155 5,0434251169 610 0,841 4205 123 12,87467 155 5,0434251169 615 0,842 4210 124 12,958 150 5,0106352941 620 0,843 4215 125 13,04133 145 4,9767337424 625 0,843 4215 126 13,12467 145 4,9767337424 630 0,843 4215 127 13,208 145 4,9767337424 635 0,843 4215 128 13,29133 145 4,9767337424 640 0,844 4220 129 13,37467 140 4,9416424226 645 0,845 4225 130 13,458 135 4,9052747784 650 0,846 4230 131 13,54133 130 4,8675344505 655 0,846 4230 132 13,62467 130 4,8675344505
VIII. 1. Epigeneetika. Ehk arengugeneetika. On õpetus niisugustest pärandumise mehhanismidest, mis ei ole seotud muutustega genoomis. 2. Arenguprogramm. Geneetiline programm organismi arenguks. Realiseerub arenguahelate kaudu, mille komponendid on fenotüübi määramisel põhjuslikult järjestatud. 3. Ühemunakaksikute teke. Tekivad siis, kui seemnerakk viljastab munaraku ning munarakk jaguneb idulase algperioodil kaheks. 4. Sügootne kell. Viljastatud munarakk: üherakuline embrüo on S-faasis pidurdatud. 5. Positsiooniline informatsioon. Rakkude jagunemise ja diferetseerumise suuna määramine. Teatud rakk sünteesib morfogeeni (informatsioonisignaal), mida transporditakse naaberrakkudeni, kus nende pinnal tänu ühinemisele signaalretseptoriga aktiveeritakse signaali ülekandeahel, mille toimel omakorda indutseeritakse raku tuumades transkriptsioonifaktorite süntees. ...
Tallinna Ülikool Eesti Humanitaarinstituut Ülevaade Delbert Burketti raamatust „The Son of Man Debate: A History and Evaluation“ ja Inimese Poja küsimuse analüüs Referaat Silvia Keerd Juhendaja Jaan Lahe Tallinn 2015 „Inimese Poja“ küsimus „Inimese Poeg“ on väljend, mida leidub nii Uues kui Vanas Testamendis. Vanas Testamendis tähistatakse sellega kas inimest, inimkonda või Iisraeli rahvast. Suure diskussiooni on põhjustanud Inimese Poja nimetus Uues Testamendis, täpsemalt neljas evangeeliumis ning nimelt selles osas, kuidas see seostub Jeesuse isikuga. Kokku esineb nimetus „Inimese Poeg“ Uues Testamendis 81 korral. Enamikel juhtudel näib, nagu kasutaks Jeesus kõneldes seda väljendit osutamaks iseendale, ning see ong...
38 83 t c 41.5 t 0.5; t 3 c c 42 c 42 > -1; 124 t t 0.67 + 0.33 t c -1; 62 (1 - ) - t fy fy 235 355 = 1.0 0.81 235 NB! Survepinged on ,,+" märgiga!!!
· 16 tundi toateenindust · portjee · autorent · signalisatsioon tubades · interneti ühendus · pesuteenused (kuiv puhastus/triikimine jne.) · faxi ja e-posti saatmise võimalus · posti teenused (margid, postkaardid, kirjade postitamine) HINNAD Toa tüüp Hinnad 2008 Standard ühekohaline tuba 1950 EEK / 124 EUR Standard kahekohaline tuba 2150 EEK / 137 EUR Economy kahekohaline tuba 1490 EEK / 95 EUR de Luxe kahekohaline tuba 2800 EEK / 179 EUR Lisaks Lisavoodi 400 EEK / 25 EUR Alla 7-aastased lapsed vanemate toas TASUTA Beebivoodi TASUTA
Now the church is a concert hall and the Museum of Medieval Art. St Olaf's Church , a 3-nave Gothic basilica, was first mentioned in chronicles in 1267. It was known for its soaring spire, which also served as a lighthouse for ships, being probably one of the tallest buildings in the world at the time. The spire has been struck by lightning many times. The fire of 1820 destroyed the church but it was later restored in the same Gothic style. Since then the height of the spire has been 124 metres. Since the spring of 2003 people have been able to climb the tower to enjoy the view of Tallinn. Town Hall and Town Hall Square The Town Hall, the centre of administration and judicial power, was definitely the most important public building in the Middle Ages. The Tallinn Town Hall was first recorded in 1322, but there must have been some kind of a hall in the last quarter of the 13th century already. The present Town Hall was built in 1401-1404, but was renovated in the 17th century
GEENITEHNOLOOGIA Geenitehnoloogia seisneb: 1) DNA lõikude eraldamises, töötlemises in virto ja siirdamises. Kas sama või teise isendi gromosoomi siirdamine plasmiidi(on bakteris) või viirusesse. 2) Geenide suunatud väljalülitamistes ehk geeni knock out'is(lk 124). Geenitehnoloogiat rakendatakse transgeensete loomade ja taimede saamiseks.Geeniravis, ehk geeniteraapias. 3) Teostatakse sünnieelselt ja järgset diagnostikat DNA proovidega. 4) Tuvastatakse isadust, kurjategijat(ü.s. tuvastatakse inimest). Transgeensete organimside loomine põhineb restriktas tehnikal(see on bakterites olev ensüüm, mis lõikab DNA tükkideks). DNA ahelate lõigud on vastavad ehk komplementaarsed. Nende otsad on kleepuvad. Eri päritolu DNA lõigud viiakse lahusesse, kus nad ühinevad põhimõttel AT, GC. Ligaas on ensüüm, mis võimaldab ühendada eri päritolu DNA lõigud. Tulemuseks on rekombinantne DNA. See on DNA konstrukt. Kasutusel on ka pöördtranskriütaas e. reverta...
Kordamisküsimused Põhiseadus määrab ära riigi õigussüsteemi. Eksamil! 1. Riigi tunnused (Õigusõpetus, lk. 11-14) Riigivõim (seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim) Territoorium (riigipiiriga piiratud maismaa, territoriaal- ja siseveed, õhuruum nende kohal, maapõud nende all, atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaadid, kauba- ja reisilaevad avamerel riigi lipu all, sõjalaevad) Püsielanikud (kodanikud, kodakondsuseta isikud) Suveräänsus (võime astuda suhetesse teiste riikidega) 2. Võimude lahususe printsiip. Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahushoidmise põhimõte. Et võim ei koonduks ühe inimese/inimesterühma kätte. 3. Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68) Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Õigusnormi liigid: Üldnorm kehtib k...
Kes panustavad oma raha õnnemängudele 16:40 Mees Naine 16-20 21-30 31-40 41-50 51-60 üle 60 Bingo Viking 121. 1 1 3 2 122. 1 1 2 2 123. 1 1 1 124. 1 1 1 3 125. 1 1 2 2 126. 1 1 1 1 127. 1 1 2 1 128. 1 1 1 1 129
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond AP 2 KÕ Maie Müürsepp VÕGOTSKI, ELKONINI JA PIAGET`I MÄNGU ARENGU TEOORIAD Referaat Juhendaja: Lehte Tuuling Rakvere 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................3 1 DANIIL ELKONIN...............................................................................4 1.1. Elulugu.........................................................................................4 1.2. Elkonin mängust..............................................................................4 1.3. Esemeline tegevus............................................................................5 1.4. Mängu arengu aspektid.........
haigusjuhuga. Haigestunute arv oli 492. Hospitaliseerimist vajasid 146 inimest, mis moodustab 30% puhangutes haigestunud isikute üldarvust. Esinenud haiguspuhangud levisid olmeliselt 14 juhul, piisknakkusena 11 juhul ja toidu tarbimise tagajärjel kahel juhul. Olmeliste haiguspuhangute iseloomustus Kokku esines 14 haiguspuhangut. Haigestunute arv 353, mis moodustab 72% puhangutes haigestunud isikute arvust. Hospitaliseerimist vajas 124 isikut. Etioloogiline struktuur: · Norwalk-viirusnakkus 7 haiguspuhangut, haigestus 204 isikut, hospitaliseerimist vajas 43 isikut; · rotaviirusenteriit 2 haiguspuhangut, haigestus 12 isikut, hospitaliseerimist vajas 12 isikut; · shigelloos üks haiguspuhang, haigestus 13 isikut, hospitaliseerimist vajas 10 isikut; · salmonelloos üks haiguspuhang, haigestus 8 isikut, hospitaliseerimist vajas 2 isikut,
University of Tartu Faculty of Social Sciences and Education Institute of Government and Politics Marie Allikmaa The strategies of creating a dominant party the case of United Russia Tartu 2011 After the collapse of USSR in 1991, many observers expected Russia to develop into a competitive party system. Yet, the reality quickly challenged this view. The developments of party politics in post-Soviet Russia have accurately been described in terms of a pendulum effect, as in the 2000s, Russia's party system did finally begin to take for, but with a remarkable twist. Following the break of one-party rule, Russia's party system became strongly fragmented - during the 1995 parliamentary elections, 43 parties competed for popular votes (McFault 1996: 90). In the 21st century, the pendulum has moved back, ...
Istekohti 5 4 5 5 Veoskeem esivedu tagavedu esivedu tagavedu Aeg 0-100km/h 11.9 15.0 10.4 5.9 Pöördediameeter 10.4 m 9m 10.9 m 11.3 m Aku mahtuvus 24 kW/h 16 kW/h 26.5 kW/h 60 kW/h Sõiduulatus km 124 km 150 km 190 km 355 km Rehvi mõõt 145/65 R15 145/65 R15 205/55 R16 245/45R19 Tootja Jaapan Prantsusmaa Saksamaa USA 8 9 3. ARENGUPERSPEKTIIVID Enamik elektriautosid ostetakse mingisuguse toetusega. PwC Autofacts Grupp ennustab ülemaailmset elektriautode hulka 6,4% aastaks 2020, mis oli 2011 aastal 1,7%
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Õpetajahariduse osakond Keskaegse rüütli koondportree Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sisukord.......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Rüütlikasvatus.............................................................................................................................4 Turniiride lahutamatu osa rüütli elus...........................................................................................9 Templirüütlite olemus............................................................................................................10 Daamide kultus rüütlikultuuris..............................
Rahvaarv vanusrühmade järgi, 1. jaanuar 2012 Aasta Kokku 014 1564 65+ Vanus teadmata 2012 1 318 005 206 130 882 294 229 494 87 2011 1 320 976 204 308 889 289 227 285 94 2010 1 323 323 201 603 893 581 228 028 111 2009 1 324 260 199 164 896 336 228 640 120 2008 1 325 408 197 382 898 283 229 612 131 2007 1 327 484 198 335 900 773 228 220 156 2006 1 333 028 201 422 907 240 224 171 195 2005 1 339 168 207 369 909 763 221 775 261 2004 1 344 526 215 124 910 986 218 109 307 2003 1 351 527 224 321 912 171 214 679 356 2002 1 358 073 233 440 913 832 210 407 394 2001 1 365 633 242 207 915 473 207 535 418 2000 1 372 438 250 567 916 219 205 211 441 IIVE 2012. aastal registreeriti Eestis 14 056 elussündi ning 15 450 surma, loomulik iive oli seega -1394. Eesti rahvusest inimesi sündis samas 10 176 ja suri 10 058, mis tähendab, et eestlaste iive oli 118 inimesega plussis. Aasta varem, 2011
Piimatööstuse üldseadmed 1. Püsi- ja demonteeritavad liited Liiteid jaotatakse püsi-ja demonteeritavateks liideteks. Tüüpiliseks püsiliiteks on keevisliide. See ühendab detaile keevisõmbluse abil. Keevitamisel sulatatakse detailide ühenduskohta metalli (vms). Tekkiva sulami ja sulami hangumisel saadakse detailide liitekohas püsiv ühendus. Sulamiseks vajalik temperatuur luuakse kas elektrilise kaarleegi või intensiivse gaasileegi abil. Enne keevisliiteid kasutati neetimist...kasut. senini seal, kus ei tohi materjali nende liitmiseks kuumutada. Demonteeritavate liidete tüüpnäide on keermesliited, mis saadakse poltide ja mutrite või tikkpoltide ja korpuses olevate keermete abil. Piimatööstuse masinates leidub rohkesti keermesliiteid. Need ühendavad selliseid detaile ja sõlmi, mida tuleb korduvalt avada kas hoolduseks või remondiks. Poldi ja mutri keeramisel tekib teljesuunaline jõuvektor, mis märgatavalt suurendab keermete ...
ettenähtud juhud." . Sellest lähtuvalt on iga tarkvara, mille kasutajal pole ette näidata litsentsilepingut, on karistatav ning tarkvarapiraatlus on lisaks sellele pahelisusele ka 11 karistatav kuritegu. 7 Koitel, H. Piraatlusele ja võltskaubandusele intellektuaalse omandi valdkonnas lüüakse hingekella. Juridica 1999, lk 124 8 Tarkvarapiraatlus - http://et.wikipedia.org/wiki/Tarkvarapiraatlus (12.10 2012) 9 Krevald, T. Tarkvarapiraatlus kas pahe või kuritegu? - http://www.epl.ee/news/majandus/tarkvarapiraatlus- kas-pahe-voi-kuritegu.d?id=50725542 (15.10 2012) 10 Autoriõiguse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/810714?leiaKehtiv (12.10 2012) 11 Krevald, T. Tarkvarapiraatlus kas pahe või kuritegu? - http://www.epl.ee/news/majandus/tarkvarapiraatlus- kas-pahe-voi-kuritegu.d?id=50725542 (12.10 2012) 3
AINED 1. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine- mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemiline element- kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. 3. Keemiline ühend- moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon- anorgaanilised, orgaanilised. Lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel. Liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid. 5. Aine olekud. Tahke- aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. Vedel- molekulide vaheline kaugus on mõnevõrra suurem j...
Units 12-18 1. system of pandects pandektiline süsteem 2. general provisions üldosa 3. law of property asjaõigus 4. family law perekonnaõigus 5. law of sucession pärimisõigus 6. law of obligations võlaõigus 7. General Part of the Civil Code Act TsÜS 8. Law of Property Act AÕS 9. Family Law Act perekonnaseadus 10. Law of Succession Act PäRS 11. Law of Obligations Act VÕS 12. persons and transactions isikud ja tehingud 13. natural persons 14. legal persons 15. passive legal capacity õigusvõime 16. active legal capacity (an ability to independently asume civil rights and incur civil obligations) teovõime 17. live birth elussünd 18. bequeath property pärandama 19. mental state vaimne seisund 20. restricted active legal capacity piiratud teovõime 21. mental illness vaimehaigus 22. mental disability nõdrameelsus 23. mental disorder psüühiline häire (sickness ...
Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU (aritmeetika-loogikaseade) F0=A cmp B (võrdlustehe) F1=shr A (nihe paremale) F2=clr A, B (seada sõna A B-nda biti väärtuseks '0') F3=A nor B $ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 L -704 -176 -704 -224 0 0 false 5 0 L -656 -176 -656 -224 0 0 false 5 0 L -608 -176 -608 -224 0 0 false 5 0 L -560 -176 -560 -224 0 0 false 5 0 x -727 -260 -682 -257 4 24 B(3) x -681 -259 -636 -256 4 24 B(2) x -629 -260 -584 -257 4 24 B(1) x -577 -259 -532 -256 4 24 B(0) x -337 -259 -292 -256 4 24 A(0) x -389 -260 -344 -257 4 24 A(1) x -441 -259 -396 -256 4 24 A(2) x -487 -260 -442 -257 4 24 A(3) L -320 -176 -320 -224 0 0 false 5 0 L -368 -176 -368 -224 0 1 false 5 0 L -416 -176 -416 -224 0 1 false 5 0 L -464 -176 -464 -224 0 0 false 5 0 154 -176 -96 -32 -96 0 2 0 5 150 -32 -144 48 -144 0 2 0 5 w -32 -128 -32 -96 0 150 -32 -48 48 -48 0 2 0 5 w -32 -96 -32 -64 0 w -32 -160 -176 -160 0 w -176 -160 -176 -112 0 w -176 ...
In the 2014 article, ,,Understanding the Internet of Things (IoT)" GSMA shares its vision of the evolution of The Internet of Things that will lead to the so-called Connected Life. The future of mobile connectivity goes beyond tablets and cars, allowing to connect virtually everything. It is assumed that there will be a significant rise of connected devices throughout the world, allowing the growth of new services, transforming the way people work and live. The lack of human interaction will probably cause the emergence of new business models and promote the delivery of services across diverse socio-economic sectors. A research by Machina Research predicts that the Internet of Things is likely to boost the economy by an enormous amount up to US$ 4.5 trillion yearly. The needs of variable industries are already met by the use of Machine to Machine (M2M) solutions using wireless networks. Being a relatively new sector, the M2M connecti...
jäänud katsestaadiumisse. Kahjustus, ohudelikt Konkreetne oht (istun relv pihus ja suunan inimest) Abstraktne oht KarS § 123-124 (nt olen vihane ja ütlen välja, et krt tema lööks küll maha) Tegevusdelikt, tegevusetusdelikt Üldiselt toimepandavad tegevusega. Teatud juhtudel on võimalik toime panna ka tegevuseta. Ehtsad tegevusetusdeliktid – koosseis näeb ette juba tegevusetuse, nt KarS § 124 abita jätmine. Mitte ehtsad tegevusetusdeliktid – olukorrad, kus tegevused on võimalik toime panna, ükskõik mis koosseisuga. Viiteline dispositsioon Siseviiteline – KarS mingi eriosa norm viitab mingile muule eriosanormile, nt KarS § 218 (st et üks tegu peatükist 13. välja arvatud röövimine, väljapressimine. jm. Välisviiteline ka blanketne dispositsioon – Viitab mõnele muule haruseadusele, mis sisustab selle
Oskar Wilde ,,Dorian Gray portree" Kunstniku ja Gray tutvumine. Kunstniku tunded Gray vastu ning Gray ja kunsti seos. 2. (21-36) Lord ja Gray kohtuvad. Kui Basil Doriani maalib, räägib Henry Dorianile noorusest ja Gray´st. Maal valmib (juunis). Gray ja Henry lähevad teatrisse. 3. (36-49) Henry uurib onu juurest Doriani vanemate tausta (lk.40) ja pärast läheb tädi Agatha juurde, kus on palju külalisi ning räägib oma filosoofilisi arvamusi nooruse, krutskite... kohta. Dorian palub luba koos Henryga ära minna. 4. 49-64) Kuu aega hiljem. Gray ootab Henry`t kodus ning lobiseb Henry`ga. naisega muusikast. Pärast seda, kui Henry hoiatab mitte abielluda, räägib Dorian Henry-le, et on Sibyl Vane´i armunud, kuidas nad teatris kokku said ja palub, et ka Harry ja Basil Sibylit vaataksid. Peale mõtisklusi ja sööki leiab H telegrammi, et Dorian on kihlunud. 5. (64-77) Sibyl teatab, kui õnnelik ta on, ja räägib armumisest ka jässakale vennale, kellele...
Ristaksonomeetrias ring, mille raadiusteks on 1,22r (isomeetria) ja 1,06r (dimeetria). Kaldaksonomeetrias on raadius võrdne raadiusega kera kaksvaatel. 122. Kui suur on kera kujutise raadius taandatud moondeteguritega ristiaomeetrias (ristdimeetrias), kui kera raadius on R? Vt eelmist. 123. Kuidas asetseb ristaksonomeetrias xy(xz;yz)pinnaga paralleelse ringjoone kujutisellipsi pikem telg? 124. Mis kujund on ringjoone kabinetprojektsioon, kui ringjoon on paralleelne xy(xz) pinnaga? 125. Mis kujund on ringjoone ristisomeetriline kujutis, kui ringjoon on paralleelne xy(xz, yz)pinnaga? 126. Skitseerige ristisomeetrilise teljestiku konstruktsioon (märkida juurde telgede moondetegurid). 127. Skitseerige kabinetprojektsiooni teljestik (märkida juurde telgede moondetegurid). 128
Kinoliinkollane, Quinoline Yellow (47 005) E 104 Toiduvärv Päikeseloojangukollane, Sunset Yellow FCF, E 110 Toiduvärv orankollane S (15 985) Karmiin, karmiinhape, Cochineal (75 470) E 120 Toiduvärv Asorubiin, karmoisiin (14 720) E 122 Toiduvärv Amarant (16 185)4 E 123 Toiduvärv Erkpunane 4R, Ponceau 4R, Cochineal Red A E 124 Toiduvärv (16 255) Erütrosiin (45 430)4 E 127 Toiduvärv Punane 2G, Red 2G (18 050)4 E 128 Toiduvärv Võlupunane AC, Allura Red AC (16 035) E 129 Toiduvärv Patentsinine V, Patent Blue V (42 051) E 131 Toiduvärv Indigokarmiin, indigotiin (73 015) E 132 Toiduvärv Briljantsinine FCF, Brilliant Blue FCF (42 090) E 133 Toiduvärv
LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.1 KÜSIMUSED Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1.Takson on süstemaatika ühik, mis ühendab organismid sarnaste tunnuste alusel ühte rühma 2. Põhitaksonid kõrgemalt madalamale eesti ja ladina keeles alates riigist *... Riik Hõimkond Klass Selts Sugukond Perekond Liik Hõimkond Phylum (Ph; P) (ingl. Phylum) Alamhõimkond Subphylum (SbPh; SubPh; SbP) Ülemhõimkond Superphylum (SpPh; SupPh, SpP) Divisio (D) * Klass Classis (Cl; C) (ingl. Class) Alamklass Subclassis (SbCl; SbC) Ülemklass Superclassis (SpCl; SpC) * Selts Ordo (O) (alam- , ülem-: SbO; SpO) * Sugukond Familia (F) (SbF; SpF) * Perekond Genus (G) (SbG; SpG) * Liik Species (Sp) (SbSp; SpSp) 3. Eluslooduse riigist kõr...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
