XI ÜLDLAULUPIDU Eesti Vabariigi 20. aastapäeva laulupidu toimus president Konstantin Pätsi patronaai all. Suurejooneline rahvusliku muusikakultuuri demonstratsioon. Esimest korda oli dirigendipuldis Gustav Ernesaks, juhatades naiskoorilaulu "Noor kevade" ja meestelaulu "Hakkame mehed minema". ÜLDJUHID Evald Aav, Juhan Simm (üldmeeskoorid) : Juhan Aavik, Verner Nerep (üldnaiskoorid) Tuudur Vettik (üldsegakoorid, Tallinna erisegakoorid) Raimund Kull (üldpuhkpilliorkestrid). Osales 569 kollektiivi 17 501 laulja-mängijaga. Külalistena olid kohal esinduskoorid Soomest, Lätist, Leedust, Ungarist, Rootsist, Norrast, Taanist, Poolast. ISAMAALISED ÜHISLAULUD E. Aav "LAUL KODUMAAST" M. Saar "MU RANNIKMAA" ÜLDSEGAKOOR R. Tobias "EKS TEIE TEA" Juhatas Juhan Simm K. Türnpu "PRIIUSE HOMMIKUL" M. Härma "LAULIKU LAPSEPÕLI" Juhatas Juhan Aavik E. Võrk ...
. Sergei Prokofjev (1891-1953), pianist ja helilooja, 20. sajandi alguse üks olulisemaid vene moderniste, elas aastaid Läänes. 1936. aastal läks ta elama Nõukogude Liitu ja kirjutas seal oma autobiograafias, et oli tervitanud rõõmsalt 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni Venemaal, oodates radikaalset traditsiooni murdumist. Prokofjevi huvi traditsioonide lõhkumise vastu oli siiski pigem kunstilist kui poliitilist laadi. Teda innustas Vladimir Majakovski luule ja futuristide kogu "Kõrvakiil avaliku arvamuse pihta".1918. aastal viibis helilooja Vladivostokis ja Jaapanis ning jõudis välja New Yorki. Mida uut tõi muusikasse- *Lavamuusika ja sümfoonia põimumise. *Muusikalise materjali kasutamise.* Ballettides tegi samanimelisi süite ja klaveripaladest koosnevaid tsükleid. *Tegelaste ja tüüpsituatsioonide iseloomustamiseks kasutab helilooja tervet juhtteemade kompleksi.* Ekspressionisltikke jooni,meloodilisust,eepikat ja lüürilisust.*Klassikali...
Sven Grünberg sündinud 24. novembril 1956 on Tallinnas Sven Grünberg on Eesti helilooja. Ta sai tuntuks oma ansambriga "Mess", mille eeskujude hulka kuulusid nn progresiivse roki väljapaistvamad ansamblid, nagu "Yes" ja "Genesis". Ansambel "Mess" mängis peamiselt pikemaid kompositsioone. Grünberg oli ansamblis nii helilooja, laulja kui ka intumentalist. Esimesen Eestis võttis ta kasutusele süntesaatori, tollal veel väga haruldase pilli, millesse suhtuti eelarvamusega. Grünberg püüdis Messi muusikat siduda ka visuaalsete kujunditega ning kontsertide osaks olid alati ka Kaarel Kurismaa ruumilised teosed. Messi kontserdid kujunesid omapärasteks etendusteks intellektuaalsele, suures osas üliõpilastest koosnevale publikule. Selle ansamblile loodud teostest on tähtsaim kantaat ,,Küsi eneselt", milles osales ka kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel. Heliplaat "Mes...
Õhtumaade muusika siiliperioodid. Keskaeg(gootika) 5.13.sajand Renessanss 14.16.sajand Barokk 17.18.sajand Klassitsism 18.19.sajand Romantism 19.sajand Stiilide paljusus 20.sajand Vana Kreeka ja Rooma kultuuriühiskond: Euroopa muusika kultuuri rajad on kreeklased. Sõna "muusika" tuleneb kreekakeelsest sõnast musike, tähendab muusade kunsti. Helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esimest korda Pythagoras. Keskaja muusika. Gregooriuse laul on ühehäälne,taktimõõduta,vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti.(acappella) keskajal olid noodimärkideks neumad. Organumsaatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. keskajal märgiti rütmi Mensuraalsüsteemis. kõige pikem Maksima kõige lühem Seminga Rüütlilaulikuid nimetati: trubaduurideksprantsusmaa(lõuna) truväärideksprantsusmaa(põhja) minnesingeritekssaksamaa. meistersinger Renessansiajastu muusika: mõiste renessanss võeti esimesena kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis(taass...
Barokk muusika Inglismaal Barokk · Pärast Elizabeth I surma (1630), haaras Inglismaal võimu Oliver Cromwell · Ta keelas ära igasugused lõbustused, kuhu kuulusid pillimäng ja laulmine · 1660. aastal pääses troonile Charles II · Ta oli Louis XIV onupoeg ja armastas lõbustusi ja hiilgusi , tänu selle sattus inglise muusika prantsuse muusika mõju alla Õukondlikud maskietendused Masque Olid Inglismaa muusikas olulisel kohal Mütolooglise või allegoorilise sisuga draamateosed, kuhu oli põimitud muusikalisi numbreid : Sooloaariad, koorid, baletitseenid ning oluline osa oli pantomiimil Semiooper Pärast Cromwelli ajastu lõppu oli suurmoeks kirjutada muusikat draamateostele, millest arenes välja semiooper Ladina keelest "semi" tähendab pool,pooleldi Selles zanris puuduvad retsitatiivid Dramaatiline tegevus antakse edasi ...
HENRY PURCELL 1659-1695 Baroki ajastu suurim inglise helilooja oli Henry Purcell. Ta sündis musikaalsesse perekonda ja kasvas üles koorilauljana nagu paljud kuulsad heliloojad. Tema isa Henry Purcell seenior oli Kuningliku kapelli liige ja oli laulnud kuningas Charles II kroonimisel. Tema vanem vend Thomas Purcell oli samuti muusik. Henry Purcell seenioril oli kolm poega: Edward, Henry ja Daniel. Pärast oma isa surma 1664 aastal asusid vennad elama oma onu juurde, kes kasvatas neid suure kiindumusega. Ka Thomas oli kuningliku kapelli liige ja korraldas ka Henry vastuvõtmise kooripoisiks. Henry oli kooripoiss kuni häälemurdeni 1673. aastal, mil ta sai orelimeistri John Hingstoni abiliseks.Hingstoni ülesandeks oli hoida ja hooldada kuninga õukonna pille Tema õpetajateks olid oma aja suured inglise heliloojad Humpfrey ja Blow. Pärast Humfrey surma jätkas Purcell ...
Sissejuhatus Eesti muusikasse 26. jaanuar 2012. a. 12:07 · Folkloori ülestähendused on alles siis, kui vanarahvalaul on juba hääbumas. · Eestlaste laulmistavadest võib leida juhuslike märkusi vanadest kroonikatest (Läti Hendriku Liivimaa kroonika) · Ristiusu levik eestimaal on u 12. saj. · Jumalateenistusega seotud laul ja retsiteerimisega · Kultuuri keskmeks kirik · Oluliste kontaktidele rahvalaulu ja kirikulaulu vahel viitab kristlike pühade seos meie kalendrilauludega (kadri- ja mardipäev) · Vaimulikumuusika kõrval ka ilmalik. VANEM RAHVALAUL (Regilaul) UUEM RAHVALAUL · Tekkis u 2000a tagasi · 18. sajandil tekkis ja 19. Soome lahte ümbritsevatel hõimudel saj laiem levik LIIGID: pärisorjuse kaotamine...
Mozardi elu ja loomingu ülevaade Koostajad: Kevin Ree ja Marek Raat 10b Sünd 27. jaanuar 1756 Salzburgis Imelaps; geniaalne improviseerija ülivõrretest ei pääse! Erakordsed võimed: haruldane kuulmine; fenomenaalne muusikaline mälu; pulbitsev fantaasia ja väljendustung. Pole teada, et Mozart oleks kunagi koolis käinud, vanemad õpetasid 1762. a. esimene avalik esinemine Münchenis Baieri kuurvürsti ees 8-aastasena esimene sümfoonia 12 aastasena esimene ooper "Teeseldud lihtsameelsus" Pariis, London, Viin, Itaalia 1763-1773 Reisimine- Kohtumine kuulsate muusikutega(Johann Christian Bach) Ei tulnud ühtegi head tööpakkumist ega tellimust, kulus vaid palju raha Haigused ja ära jäänud lapsepõlv nõrk tervis ja varane surm 1770. aastatel komponeeris suurema osa oma vaimulikest teostest (missad, motetid) Stiilimurrang loomingus ("tormi ja tungi liikumine") ...
18. saj. 2. veebruar 2012. a. 11:12 · 1700-1721 a Põhjasõda o kirikud jäid tühjaks o Eestlased pöörduvad tagasi esivanemate looduskultuuri poole o levinuim instr. torupill · 1720 a ilmusid Eestisse käsitöölised-jutlustajad HERNHUUTLASED (vennaste kogudus) o õpetasid rahvast lugema ja kirjutama o olulisel kohal laulmine o nad tegelikult tõrjusid eemale vana-eestlaste rahvaloomingu ja olid vaenulikud rahvalaulu ja -tantsu ning torupilli mängu vastu · Eestlastel rohkem kokkupuuteid ilmaliku muusikaga. o Aadli ringkondades elavnes muusikaharrastus · korraldati kontserte, balle ja pidustusi · talupoegadele õpetati pillimängu ning moodustati neist orkestreid ...
VIINI KLASSIKUD Klassikalise stiili kujunemise järgus kerkisid esile kolm heliloojat- Haydn, Mozart, Beethoven-Viini klassikud, kellele pole kogu Euroopa muusikapildis aastakümneid tähenduselt võrdseid. Kõik kolm esindasid eri põlvkondi, tegutsesid Viinis eri aegadel. JOSEPH HAYDN ( 1732-1809) Haydn oli klassikalise stiili esimene suur meister, kelle looming hõlmab kõiki muusikazanre. Tema käekiri oli kohe väga originaalne. Haydn sündis 31.märtsil 1732.aastal Alam-Austriast Rohrau külas tõllassepa peres. Haydnil oli ilus hääl, kutsuti ta 8aastaselt Viini Püha Stephani Toomkirikusse kooripoisiks. Toomkoolis õppis Haydn ligi kümme aastat ning lahkus sealt ilmselt häälemurde tõttu. Elu vabakutselisena lõppes 1759.a Viinis- sai töökoha krahv Morzini väikese kapelli juhina. 1761 saadeti kapell laiali, jäi taas tööta. Arvatavasti kirjutas ta Morzini juures oma esimese sümfoonia. 1761. aastal asus Haydn am...
Tallinna Kunstigümnaasium Referaat Helena Tulve Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2010 Helena Tulve on sündinud 28. aprillil 1972 Tartus. Ta on eesti helilooja. 1. Õpingud Helena Tulve õppis kompositsiooni Alo Põldmäe juures Tallinna Muusikakeskkoolis ning 19891992 Eesti Muusikaakadeemias, olles Erkki-Sven Tüüri seni ainus õpilane. Seejärel jätkas ta kompositsiooniõpinguid Pariisi Kõrgemas Konservatooriumis Jacques Charpentier´ juures, mille lõpetas 1994. aastal Premier Prix´ga. 19931996 täiendas ta end samas ka gregooriuse laulu ja traditsioonilise muusika alal. Ta on osalenud György Ligeti ja Marco Stroppa suvekursustel ning IRCAMi elektronmuusika k...
NARVA EESTI GÜMNAASIUM 12. klass Matilda Puuk Kontserdiarvestus Juhendaja: Tuuliki Jürjo NARVA 2010 Neljapäeval, 4. novembril kell 18.00 toimus Narva Linnuses kitarrikontsert. Käisin seal oma klassikaaslastega Urmase ja Juliaga. Seal ajal olid Narvas IX rahvusvahelised kitarrimuusika päevad nimetusega "Fiesta de la guitarra". Lootes saada paremaid kohti, jõudsime kohale tükk aega enne kontserdi algust. Nagu hiljem selgus, polnud me ainukesed. Saal oli väga täis, isegi toole ei jätkunud kõikidele. Me saime pea aegu viimased kohad, kuid see ei takistanud meid muusikat muulamast, kuid esinejaid me mängimise ajal ei näinud. Paar minutit enne kontserdi algust ilmus lavale kontserdijuht ning lausus:"Ma teadsin küll, et Narvas armastatakse kitarrimuusikat, kuid ma ei arvanud, et kohe nii kõvasti." Seejärel rääkis ta natuke esinejatest. Need olid kaks noormeest, Aleksei Sokolov, kes on 26 aastat ...
Romantism tekkis 19.saj teises aastakümnes. Uued suunad:vastuolu ideaalide ja nende nime l peetava võitluse tulemuse vahel.Püstitati uued ideaalid-vabadus,võrdlus,vendlus.Levisid Eur.sse.Võideldi feod.korra vastu.Isel. ühiskonna kriitiline ja võitleja hoial(e. romantism+kriitiline realism). Iseloomustus. Keerukas ja mitmepalgeline nähtus.Muusikas on karakterite, meeleolude ja koloriid kontrastid (nt.kaunis on rõhutatult ilus) .Muusika väljendas inimese tundeelu.Oli omane vabadus,vormivabadus,loogiliselt arenev sündmustik.Lõputu meloodia:Nähtus,kus harjumuspärast kadentsi polnud kaua aega ilmunud. Vormivabadus:Muusikale püüti anda väljendus,mis oli omane romaanile (vaba jutustus). Programmilise muusika(e mõte e sisu) seda väljendat i sõnadega.Kui tegemist oli instrumentaalse teosega, siis pandi pealkiri heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Moto e idee Poeem-üheosaline unistav või ülevalt poeetiline instrumentaalteos. Sümf.poeem-sü...
Farenz Liszt 1811- 1886 Sündis Ungaris. Isa oli tööl mõisas. 6 aastaselt oskas ta juba klaverit mängida. 10 aastaselt läks elama ja õppima Viini, kus toimusid ka tema esimesed kontserdid pianistina. Teda saatis suur edu. Kompositsiooni õppis ta Salieri juures. 1823 läks ta Pariisi ja soovis astuda Pariisi konservatooriumisse, sinna teda vastu ei võetud, sest ta oli välismaalane. Alates 1827 aastast hakkas Liszt ennast ise ülal pidama. 1830 alustas pikka kontsertreisi mööda Euroopat. Esialgu Saksamaa piires, kõige kaugem koht oli Itaalia. 1842 toimus kontsert Tartus. 1848 asus elama Weimarisse. Töötas kohaliku muusikaelu juhina. 1861 suundus tagasi Rooma. Sai lähedaseks sõbraks Rooma paavstiga. 1869 suundus tagasi Weimarisse. Elu viimased aastad elas oma tütre juures Byrothys Oma eluajal toetas ta noori muusikuid ja heliloojaid, eriti Ungari omi. 1875 asutati Ungaris esimene muusika kõrgkool, sellele anti Ferenz Liszti nimi. Lo...
Kontserdianalüüs ,,Helisev muusika" Ma käisin 20. Mail Vanemuide teatri suures majas vaatamas muusikali ,,Helisev muusika". Ma olen seda varem ka vaatamas käinud, aga see on nii hästi tehtud et seda võibki vaatama jääda. Algus on minu jaoks natuke igava võitu, aga poole tunni pärast hakkab üpriski huvitav juba. See on ainuke muusikal mida mulle sobiks vaadata. Sellest on film ka, film on vändatud Hollywoodis Julie Andrewsi ja Christopher Plummeriga peaosades on armastatud kogu maailmas. Pisut vähemtuntud on fakt, et see maailmakuulus muusikal põhineb tõestisündinud lool. Mulle väga meeldis see muusikal. See oli vägagi liigutav. Ma arvan, et see oli parim muusikal mida ma vaatamas olen käinud. Harry Steinmann 10b
Barokiajastu heliloojad: Johann Sebastian Bach, Georg Friedrich Händel. Viini klassikud: Franz Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Instrumentaalkoosseisud klassitsismiajastul: Klaveriduo mõne meloodiapilliga, klaveritrio, keelpillikvartett. Klassikaline sümfooniaorkester: Selle aluseks oli neljahäälne keelpillirühm: I ja II viiul, vioolad, ning ühise bassihäälena tsellod ja kontrabassid. Suurim uuendus oli keelpillidele liidetud neljahäälne puupillirühm:Flööt, oboe, klarnet ja fagott. Vaskpillidest on klassikalises orkestris ainult trompetid ja metsasarved. Klassikalised sonaaditsüklid(4), mitme osalised?: 1. osa- kiire(allegro, tihti sonaadivormis) 2. aeglane (andante, adagio või largo), 3. tantsuline(menuett), 4. kiire (tihti rondo). Sonaaditsüklid: kolme osalised. Gregooriuse laul: laulmisviis roomakatoliku jumalateenistusel. Ühehäälne, taktimõõduta, rütm lähtub loomuliku kõne rütmis, peamiselt on tekst ja...
ITAALIA MUUSIKA Ajalugu · Itaalia sajanditevanused muusikatraditsioonid on mõjutanud kogu Euroopa muusikakultuuri. Öeldu kehtib nii klassikalise instrumentaal-, vokaal-,lava- kui ka rahvamuusika ning popmuusika kohta. Ajalugu · Nii nagu teistelgi rahvastel, on ka Itaalia kultuuripärandis oluline roll rahvamuusikal. Siin on regiooniti märgata mõningaid erinevusi: Põhja-Itaalias leidub naaberriikide Prantsuse, Austria ja Sloveenia muusikaga sarnaseid jooni, Lõuna-Itaalia muusikas kohtab aga Araabia, Kreeka ja Aafrika päritolu intonatsioone ning rütme. Olulised laululiigid · Ballaadid on enam levinud Põhja-Itaalias · Lüürilised laulud on levinud Lõuna- Itaalias Üheks üldtuntud laululiigiks itaalia rahvamuusikas on Napoli provintsist pärit Napoli laul. Tants & muusika · Üks tuntumaid itaalia rahvatantse on Lõuna-Itaaliast Tarantost pärit tarant...
Kas Mozart oli õnnelik? Wolfgang Amadeus Mozarti on peetud üheks inimkonna ajaloo silmapaistvaimaks heliloojaks. Tema teosed on tuntud kõikjal, kuid mis oli nende tööde loomise hind? Selleks, et selliseid teoseid luua, tuleb kulutada palju aega ja energiat. Kas ta suutis nõnda väsinuna näha enda ümber õnne ja rõõmu ning olla seega õnnelik? Ma arvan, et ta tegelikuses polnud õnnelik. Mozart töötas väga palju. Vähimagi vaba aja kulutas ta magamisele ja mingil määral pidutsemisele. Usun, et pöörane pidutsemine leevendas veidi tema lapsemeelset õnnetust. Kuna lapsena sundis isa teda palju töötama, reisiti ja kirjutati, polnud tal suurt aega mängida. See mänguaeg, mis tal mängimata jäi üritas ta täiskasvanuna kulutada. Kuid siis polnud ju võimalust ja aega seda rõõmu täiel määral tunda. Arvan, et abiellumine tegi Mozarti õnnetumaks. Kuna ta ei teinud seda just väga vabatahtlikult. Abielu lisas tema ellu kohu...
Vabakristlik muusika Oli mõjutusi Lähis-Ida ja Vana-Kreeka kultuurist. Vaimulik laul sarnanes juutide omaga. Kõrvale tõrjuti paganlikkude toretsevate pidustuste muusika ja pillid. Euroopa muusikakultuuri on mõjutanud vanakreeklaste muusikateooria (helilaadid) Levinud kaks põhilist laulutüüpi:Psalmoodia (salmitekstide laulmine) ja hümnoodia (uutele tekstidele loodud laulud). Hümnilaulude aluse rajajaks oli Milano piiskop Ambrosius. 4. sajandil võeti kristlus vastu Rooma riigis. Seoses 395.a lagunemisega, lõhenes ka kirik. Kujunes välja Rooma katoliku kirik (Läänkristlus) ja Kreeka katoliku kirik (idakristlus). Lääne-kiriku sümboolseks keskuseks jäi Rooma. Lääne-kristliku kiriku osatähtsus suurenes Gregorius Suure võimuletulekuga. Gregorius elas aastatel 540-604. Ta uuendas ka veel liturgiat ehk jumalateenistuse korda. Gregoriuse koraal on ühehäälne,ladinakeelne, saateta liturgiline ehk vaimulik laul. Rõhk on tekstil ja rütmil. Missa Kr...
Romantismi üldiseloomustus KIRJANDUS Sõna ,,romantism" tuleneb 17./18. sajandi kirjandusest, kus see mõiste oli seotud rüütliromaaniga Romantilise romaani eelkäijaks oli Rousseau romaan ,,Julie ehk Uus-Heloise" Saksamaal tegutses kirjanduslik liikumine ,,Torm ja tung" KUJUTAV KUNST Arhitektuur jagunes historitsismiks ja eklektikaks Peamiselt avaldus romantism maalikunstis ja graafikas Kuulsamad kunstnikud olid Goya,Turner ja Delacroix Ainestik põhines ajalool,legendidel ja saagadel Romantiline laul Kooride ja lauluseltside asutamine Ilmnes Viinis 18.sajandi lõpus Muusika ja sõna ühtsus Romantism muusikas Klaver ei ole enam saatjarollid vaid on Ilmaliku muusika osatähtsus suurenes väljendusrikkalt võrdne solistiga Sümfooniline Eel- ja järelmängu...
Giuseppe Verdi (1813-1901) *Sündis Põhja-Itaalias Parma provintsis Busseto lähedal Le Roncole külas. I loomeperiood 1839-1849 Ooperid: "Oberto" "Kuningas üheks tunniks" "Nabucco" "Lombardlased" "Ernani" "Attila" "Macbeth" "Röövlid" "Legnano lahing" 1. Süzeed olid kaugest minevikust või teistelt maadelt, kuid seotud Itaalia vabadusliikumisega Austria ülemvõimu vastu. 2. Suur tähtsus kooridel 3. Vormilt numbriooperid 4. Bel canto kasutamine 5. Heroilised jooned, vähe psühholoogilisi peensusi 6. õnnetu armastuse teema 19 ooperit Esimene periood kõige rohkem mõjutatud Bellinist, Rossinist, Donizettist
Barokkmuusika Prantsusmaal Barokkmuusika Prantsusmaal · Uue stiili kujunemise eeldused Itaalias ja Prantsusmaal olid väga sarnased. · Pikka aega kujundasid Prantsuse kuningakoja nägu itaallased. Barokkmuusika Prantsusmaal · Sidemed kahe maa vahel olid pealtnäha väga tihedad, ei võetud vastastikku võõrast muusikat omaks. · Kuid kokkuvõtlikult toimusid Prantsusmaal analoogsed muusikalised arengud kui Itaalias. Barokkmuusika Prantsusmaal · 1570.a tegutses Pariisis haritlastering Académie de Poésie et de Musique. · · Nad uurisid kreeka-rooma luulet ja panid aluse uule lavazanrile -õukonnaballett. · · Erinevalt klassikalisest balletist on selles palju vokaalnumbreid, mille kaudu antakse edasi balletistseenide poeetiline sisu. · · Õukonnaballetis kutselisi tantsijaid peaaegu ei kasutatud, esinesid õukondlased ise. Barokkmuusika Prantsusmaal · 1650.aastatel tuli uue zanrina, vastukaaluks tõsise sisuga õukon...
1. Carl Maria von Weber (1786 1826) SAKSA RAHVUSOOPERI RAJAJA, pööras tähelepanu saksa rahvalikule muusikale ooperis ja orkestritämbritele. Carl Maria von Weber, a cousin of Mozart's wife Constanze, was trained as a musician from his childhood, the son of a versatile musician who had founded his own travelling theatre company. He made a favourable impression as a pianist and then as a music director, notably in the opera-houses of Prague and Dresden. Here he introduced various reforms and was a pioneer of the craft of conducting without the use of violin or keyboard instrument. As a composer he won a lasting reputation with the first important Romantic German opera, Der Freischütz. kuulata: http://www.amazon.com/exec/obidos/tg/detail/-/B00000J9H3/104-8000269-8907919? v=glance&s=music&vi=samples#disc_2 lisaks lugeda: http://en.wikipedia...
Pjotr Iljit Taikovski sndis 25.aprillil 1840. aastal Votkinskis, Uuralites.Votkinski oli vike maakoht, kus polnud teatrit ega ppeasutusi, kuid oli imeilus loodus ja rahvamuusika, mis mjutas tugevalt tulevast heliloojat. Suure perekonna soe hkkond kujundas Pjotri iseloomu. Suur mju oli ka prantslannast kasvatajal Fanny Durbachil. Tema isa, meinsener, oli tehase direktor. Esimesed muusikalised muljed on Taikovskil seotud lauludega, mida ta kuulis lapseplves oma emalt ja rahvamuusikutelt.Taikovski musikaalsus avaldus varakult. Taikovskite peres ppisid kik lapsed klaverimngu, kuid Pjotr oli teistest andekam ning suhtus muusikasse tsisemalt.Pjotr Taikovski on ks romantismi esindav vene klassikalise smfoonia rajajaid ja nn pshhologilise suuna esindaja vene muusikas. Teda peetakse ka balleti kui tantsulis-muusikalise anri arendajaks. 1849. a. kolis pere Peterburgi. Kmneaastane Pjotr pandi igusteaduste kooli. Sellest "brokraatia taimelavast" o...
Claude Debussy Brigita Mass 8.klass Claude Debussy Claude Debussy (1862-1918) Ta oli Prantsuse helilooja Pani aluse impressionismile Üks esimesi modernistlikke heliloojaid. Üks impressionistliku muusika juhtfiguure. Claude Debussy looming Kirjutas peamiselt programmilist muusikat. Püüdis jäädvustada õrnhapraid hetkemeeleolusid ja pakkuda ilunaudingut. Tema teosed peegeldasid sageli ta eraelu. Elu jooksul kirjutas : ooperi, kammerteoseid, hulgaliselt klaverimuusikat ning orkestriteoseid. Debussy uuendused harmoonias Hakkas kasutama täistoon laadi ( kõik helirea astmed koosnevad täistoonidest). Kasutas pentatoonilist helirida ( viieastmeline diatoonika). Debussyd ei huvitanud akordi funktsioon ( toonika, dominant) Kõrvutas akorde oma sisetunde järgi, nagu kunstnik värve. Armastas noonakordi (viiskõla) ning kvart- kvindi kooskõlasid. Uuendused harmoonias Kasutas täistoon helirida ja suurendatud kolmkõla, mis väl...
Tänu sellele referaadile olen ma Ludwig van Beethoveni kohta palju targemaks saanud ning saan neid teadmisi ka teistega jagada. 9 Kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Ludwig_van_Beethoven (külastatud 13.05.2011) · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/beethoven_k aidikobar.htm (külastatud 13.05.2011) · http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:RUW65O0YZ- QJ:alar.kvell.pri.ee/kool/muusikaajalugu/kursus2old/lud wig.ppt+beethoveni+elulugu&cd=5&hl=et&ct=clnk&gl =ee&source=www.google.ee (külastatud 13.05.2011) · http://helimaailm.forum.co.ee/t4781-ludwig-van- beethoven (külastatud 15.05.2011) 10 Lisad Viide 1. Viide 2. 11
Muusika kõlas unisoonis või oktaavis, harmooniat (meie mõistes) ja mitmehäälsust ei tuntud. Kreeka muusika omapära määrab lahutamatu seos poeesiaga. Kreeklaste jaoks oli muusika põhialuseks rürm, mis lähtus värsi pikkadest ja lühikestest silpidest. Värsi ehitusega on seotud ka meloodia (melos), mille elemendid on Platoni järgi: sõna (logos), harmoonia (helide järgnevus) ja rütm (liikumise kord). Rütm oli muusika hingeks, meloodia mateeriaks. KREEKA MUUSIKAAJALUGU SAAB JAOTADA KAHTE TÄHTSAMASSE EPOHHI: 1) MÜÜTILINE e. JUMALATE JA MUUSADEGA SEOTUD (küsim. 16) 2) AJALOOLINE, HAKATAKSE VAATLEMA ALATES KREEKA OLÜMPIAMÄNGUDEST 776.a.e.m.a. JA SELLES ERISTATAKSE NELJA AJAJÄRKU (küsim. 17-20) 16. Iseloomusta Vana-Kreeka muusika apollonlikku ja dionysoslikku alget. Kuidas need väljendusid muusikas? Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. Müütilise epohhi ajal arvati, et muusika ja instrumentide teke on jumalate teene
Cyrillus Kreegi (Karl Ustav Kreek) lapsepõlv möödus Läänemaal. Ta oli oma vanemate Gustav ja Maria Kreegi üheksas laps. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui kodus. 1896 sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Seal salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Väike-Viigi 10 Haapsalus, kus Cyrillus Kreek elas aastail 19391962 Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Ta huvitus puhkpillimängust, mängis kooli pasunakooris ja linna tuletõrjeorkestris. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud trombooni, võttis klaveritunde ning laulis kohalike seltside kooride...
Eduard Tubin Eduard Tubin sündis kaluri pojana Peipsi ääres Torila külas 18.juuni 1905.a. Isa mängis tal trompetit ja trombooni, ka poisil tekkis isa kõrvalt pisik puhkpilli mängida. Lapsena õppis Tubin pikoloflööti ning 10-aastaselt hakkas kaasa mängima kohalikus orgestris. Alghariduse omandas Eduard tubin Alatskivi lähedal Naelaveres. 1920.a. astus Tubin Tartu Õpetajate Seminari, kus juhatas laulukoori ja mängis orkestris tsellot. Tänu õpingutele Tartus sai noormees osa sealsest muusikaelust. Kuulas "Vanemuise" sümfooniaorkestri esituses muusikat Beethovenist, Aleksander Skrjabini ja Heino Ellerit. Lisaks Seminarile õppis Tubin ka Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Pärast Seminari lõpetamist töötas Eduard õpetajana Nõos. Kõrgemas muusikakoolis jätkas aga kompositsiooniõpinguid. Tõsisemalt hakkas ta muusikaga tegelema pärast muusikakooli lõpetamist. 1931-1944.a. töötas "Vanemuise" teatris, algs...
Narva Eesti Gümnaasium K- 11.klass Johann Sebastian Bach Referaat muusikaõpetuses Juhendaja: -- Narva 2012 Johann Sebastian Bach ja kaasaegne kontsertegevus eestis. J.S.Bach (1685-1750) oli saksa helilooja ja organist. Bachid olid juba mitendat põlvkonda heliloojad ja Sebastian Bach oli nende suguvõsa kõige väljapaistvam ja populaarsem liige. Väiksepõlves õppis ta mitut pilli mängima millest suure osa muusikaharidusest sai ta oma vennalt. Ta õppis viiul,orel,klavikord,klavessiin instrumentide mängimist ,kuid ainult orelit mängima õppis ta Johann Pachelbeli teostega tutvudes. Back lõpetas gümnaasiumi , kuid edasiõpe jäi ära, kuna ta pidi aitama kasvatada oma nooremaid õdesid ja vendi. Tal oli hea humanitaar ja teoloogiline põhiharidus kuid oma varakult vaeslapseks saamise tõttu pidi ta varakult hakkama raha teenima. T...
ROCK‘N’ROLL Eerik Haamer, Juhan Pikamäe, Olaf Daniel Seisler MIS ON ROCK’N’ROLL? Muusikastiil 1940-ndatest Arenes välja gospelist ja bluusist Muutus populaarseks Ameerikas 1950-ndatel Bill Haley’t peetakse esimeseks rock’n’rolli lauljaks TEKKELUGU Raadiojaama töötaja Alan Freed Aavastas uuringu läbi noorte huvi rütmi ja bluusi vastu Saade “Moondog’s Roll and Roll Party” Edendas selles segu blues'ist, country'st ja rütm ja blues'ist. ALAN FREED Sündis 1921 aastal 15. Detsember Rock’n’roll’i ristiisa 1945 aastal WAKR Akron 40-ndate lõpus WJW Cleveland 1954 aastal WINS New York Suri 20. Jaanuar 1965 BUDDY HOLLY Sündis 7. septembril aastal 1936 Charles Hardin Holley 1950–1952. aastatelmängis Western And Bop Band’is 14. oktoobril sai lepingu Decca Recordsiga 1958. aastal käis tuuril Inglismaal. “Everyday” THE BIG BOPPER...
Steve Reich (1936 New York) Juudi päritolu ameerika helilooja, maailma tuntumaid elavaid süvamuusika loojaid. Lapsepõlv möödus New Yorgis ja Californias. 14-aastaselt hakkas õppima löökpille, kuid tõsisemalt muusikukarjäärile ei mõelnud. 1957. aastal lõpetas ta Cornelli ülikooli filosoofia erialal, alles seejärel Juilliardi Muusikakool. Peale seda lisandus täiendusõpe Millsi kolledzis Oaklandis Californias Luciano Berio ja Darius Milhaud' juhendamisel. Ta huvitus aasia ja aafrika, samuti lähis-ida kultuuridest. 1970ndail veetis mitu aastat Ghanas, õppides aafrika traditsioonilisi löökpille; käis Jeruusalemmas, et uurida juudi sünagoogilaulu ja selle käsikirju. Samal ajal tegeles Ameerikas põhjalikult gamelani- muusika õppimisega. Alustas heliloojana 1960ndate keskel ja äratas kohe tähelepanu oma isikupärase stiiliga, mida hiljem on hakatud nimetama minimalismiks. (Minimalism on korduste muusika, muusikaline materjal on napp ja ko...
Seda juhatas lätlasest muusikaentusiast Jânis Cimze (1814-1881), kes õpetas nooditarkust kõigile kasvandikele. Valgas sai hariduse üle 100 eestlase. Aleksander Saebelmann-Kunileid (1845-1875) kellel võimaldati töötada Valga seminaris kohe pärast lõpetamist. Paremate töökohtade otsingul lahkus kodumaalt ning töötas pedagoogina ja organistina Venemaal ja Ukrainas. Tema loomingust on säilinud 15 laulu, millest 10 on rahvaviisi seaded. Tähtsamad teosed on koorilaulud ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani" L. Koidula tekstidele. Need kõlasid ainsate eestikeelsete lauludena I üldlaulupeol Tartus 1869. aastal. Aleksander Eduard Thomson (1845-1917) Laialdaste huvidega aktivist, kes suundus pärast mõnda aega kodumaal töötamist Venemaale. Ta oli kuulsa vene pianisti ja helilooja Anton Rubinsteini peres lastele koduõpetajaks. Üldse kirjutas ta 70 lüürilist laulu, millest on säilinud umbes pooled. Tuntumad on ,,Ketra Liisu", ,,Pulmalaul" ja ,,...
Neid valmistati enamasti kodus. Selleks kasutati looduslikke materjale: nahka, puukoort, pilliroogu, sarvi, putke, puulehte, kõrsi Tunti nelja liiki pille : Puhkpillid pajupill, vilepill, roopill, kõrrepill, torupill, karjapasun, karjasarv. Keelpillid kannel, väikekannel, viiul, hiiukannel, põispill. Lõõtspillid Löökpillid krapid, karjakellad, helirauad, pingipill, jauram. Parmupill anti teateid edasi, mängiti tantsuks, saadeti tavandi ja maagilisi toiminguid, mängiti ajaviiteks või laste lõbustamiseks. Pillimuusika oli olulisel kohal inimeste elulaadis. Uuemad rahvalaulud olid tavaliselt pikad, jutustava sisuga ja koosnesid salmidest. Nende arv võis ulatuda mitmekümneni. Tekstid olid lõppriimilised. Eeskujuks oli nii kirikulaul kui saksa tõlkekirjandusest pärit luule · Muusika Muusika päritolu oli kahesugune: · laenviisid saksa päritoluga, tundeküllased ja l...
,,Tristan ja Isolde" Üldiselt: ,,Tristan ja Isolde" on üks maailmakuulsaid armastuslugusid. See räägib Inglise vaprast rüütlist Tristanist, Iiri printsessist Isoldest ja keelatud armastusest, mis neid seob. Nende teel on ees riikide vaen ja Tristanile isa eest olev Inglise kuningas, kellest saab hiljem Isolde abikaasa. Filmi sisu Film räägib väga ammustest aegadest, kus Inglismaa ja Iirimaa vahel toimusid suured lahingud. Inglismaa vapper rüütel Tristan, keda kuningas hoidis nagu oma poega, sai ühe lahingu käigus sügavalt haavata. Arvati, et ta on surnud ning ta saadeti kombe kohaselt paadiga merele. Paat aga jõudis Iirimaale, kus selle leidis Iiri printsess Isolde, kes hakkas koos oma hoidjaga Tristanit ravima. Selle käigus armusid noored piiritult. Kahjuks tuli Tristanil minna tagasi Ingl...
Konstantin Jakob Türnpu (1865-1927) Eesti helilooja, organist, teenekas koorijuht ja muusikaelu organisaator. K sündis Klooga mõisas meieri peres. Ta õppis Tallinna saksa kreiskoolis ning asutas seal koolipoistest koori, mida ta ise juhatas. kooli muusikaõpetaja, kes märkas tema musikaalsust, lasi tal juhatada ka kooli koori. Võimekas noormees kutsuti pärast kooli lõpetamist "Lootuse" seltsi meeskoori juhiks. 2 aastat tegeles ta Tallinnas kooride juhatamisega ning enesetäiendamisega (ka toomkiriku organisti Reinicke juures). Aastail 1886-1891 õppis Türnpu Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Õpingute ajal juhatas ta Eesti Heategeva Seltsi koori. Seejärel täiendas ennast aastail 1891-1892 Berliinis koorijuhtimise alal, kuna seda ala polnud võimalik Peterburi konservatooriumis sel ajal veel õppida. Õppereise Saksamaale tegi Türnpu hiljemgi. Ta o...
Pärnu Ülejõe Gümnaasium Timo Steiner Referaat Õpilane: Kris Korn Juhendaja: Anu Tilk Pärnu 2011 Sisukord Sissejuhatus Referaadi teemaks valisin helilooja Timo Steineri ja kõik, mis seondub tema ja muusikaga. Käsitlen enamasti internetist leitud materjale ja püüan nende põhjal edasi anda kõige tähtsama. Referaadi eesmärgiks on saada teada veidikene Timo Steineri elust ja tema muusikalisest teekonnast, mis on teinud temast helilooja. Otseselt ei olnud mul võimalust tegelikult teda valida, kuna sain teema pimesi, aga üritan referaadis välja tuua kõik selle, mille pärast see valik minu jaoks õige oli. Timo Steiner on öelnud: · ,,Mul on teostest alati umbes paarkümmend varianti. Proovin erinevaid ideid ja teid." · ,,Loo rääkimine on oluline, ka instrumentaalteoses. Loomulikult on see...
Gustav Mahler (1860-1911) Kristi Heinaste ja Kadri Talvik Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Elu Third level Fourth level Fifth level · 7. juuli 1860 Kaliste, Böömimaa, Austria keisririik · Oli juut · "Böömimaalane austerlaste seas, austerlane sakslaste seas ja juut kogu maailma silmis" · 1860 kolisid Jihlava(Iglau) linna · Noorpõlves nägi, kuidas ise peksis ema ning sai hingelise trauma · Noorena kuulis rahvamuusikat, ...
Richard Wagner Elu ja looming Diana Ossipova ja Kadri Click to edit Master text styles Second level Elu Third level Fourth level Fifth level · Wilhelm Richard Wagner · 22.05.1813- 13.02.1883 · 1820 - pastor Wtzeli kooli · 1826 esimene tragöödia Leubald · 1831 Leipzigi Ülikool · 1883 koorijuht Würzburgi teatris, ooper "Die Feen" Click to edit Master text styles Second level Elu Third level ...
Barokkmuusika ja tänapäeva muusika Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Barokkmuusikast 3. Tänapäeva muusikast 4. Erinevused 5. Sarnasused 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Barokki ajastu muusika ja tänapäeva muusika on kindlasti väga erinevad muusikastiilid. Nad erinevad tekkeaja poolest, kuid ka olemuselt. Kuid kohe saame nendega lähemalt tuttavaks, et mille poolest nad siis erinevad ning sarnanevad, kui ka natukene nendest stiilidest. Barokkmuusika Barokkmuusika on barokiajastul (17. sajand kuni 18. sajandi I pool) loodud muusika. Tüüpiline renessanssmuusika ei olnud mõeldud lihtsalt kuulamiseks, vaid oli liturgilise eesmärgiga, tantsumuusika või kooslaulmiseks mõeldud seltskonnalaul. Barokiajastul hakati looma teoseid ka ainult kuulamiseks. Tekkisid esimesed elukutselised muusikud, professionaalsed kapellid, kujunesid välja esime...
Keskaeg Gregooriuse laul 1. Alates 4.saj võib Lääne kirikumuusikat näha kristliku muusika omaette haruna. 2. Mitme sajandi jooksul eksisteeris Läänes suur hulk erinevad liturgiatüüpe oma erinevate tekstide ja lauludega. 3. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega. 4. Ambroosiuse laul lääne kirikulaulu vanim säilinud kihistus Milanos. 5. Püha Augustinus. 1) Üks esimesi kristlikke filosoofe. 2) Käsitles põhjalikult muusikat ning kirjutas matemaatilisest korrast muusikas. 3) Õpetus oli sillaks kreeka-rooma kultuuri ja kristliku Euroopa vahel. 6. Gregorius Suur ja Gregooriuse laul. 1) Ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste, mis said lääne kirikulaulu aluseks. 2) Juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat. 3) (Valiti paavstiks 5...
Sisukord Ajalugu.............................................................................................................................................. 2 Estonia maja..................................................................................................................................... 3 Estonia tänapäeval........................................................................................................................... 3 Repertuaar........................................................................................................................................ 4 Solistid............................................................................................................................................... 4 Erinevad saalid................................................................................................................................. 5 Teatrisaal.............................
Vararenessanss (14.saj) 14. sajandi muusika Ars Nova Prantsusmaa · Tekkis uus muusikastiil ars nova, mille ladinakeelne tähendus on uus kunst. · Stiili alusepanijaks filosoof, ajaloolane, matemaatik, muusikateoreetik Philippe de Vitry. Teda peetakse uue notatsioonisüsteemi leiutajaks. · Lõplikult kujunes välja ordinaariumiosadest koosnev missatsükkel. · Kõige esinduslikumaks zanriks sai motett. · Heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul. · Ars nova väljapaistvaim helilooja Guillaume de Machaut oli esimese tervikteosena loodud missa autor. Ta kirjutas palju motette, teda on nimetatud a viimaseks truvääriks. Ta oli esimene helilooja, kelle loomingus sai ilmalik muusika vaimulikust tähtsamaks. Trecento ...
Kadrioru Saksa Gümnaasium "Klaveripalavik" Rene Pesur 12b Tallinn 2007 Sissejuhatus Kontsert "Klaveripalavik" toimus 30. septembril kell 17:00 Tallinna vanalinnas Mustpeade Majas. See kontsert oli pühendatud rahvusvahelisele muusikapäevale. Enne muusikalise osa algust anti üle ka Eesti Muusikanõukogu 2007. aasta auhinnad. Peaesineja oli Irina Zahharenkova klaveril. Teda saatis Tallinna Kammerorkester Juha Kangase juhtimisel. Kava I Valentin Silvestrov (1937) Hymn 2001 Wolfgang Amadeus Mozart (1756 1791) Klaverikontsert nr. 23 A-duur KV 488 (1786) I Allegro II Adagio III Allegro assasi II Jean Sibelius (1865 ...
RETSENSIOON 27. novembril 2008. aastal külastasin ,,Rigoletto" etendust Rahvusooperis ,,Estonia". ,,Rigoletto" on Giuseppe Verdi teos, mis kahtlemata kuulub ooperiliteratuuri kullafondi. Giuseppe Verdi elulugu Giuseppe Verdi sündis 10. oktoobril 1813. aastal (suri 1901. aastal). Muusikalise hariduse omandas Verdi eraviisil, sest konservatooriumisse teda vastu ei võetud. Esimesed helitööd kirjutas ta juba 15 16. aastaselt. Verdi esimene ooper ,,Oberto, krahv Bonifacio" esitati ülimenukalt 1839. aastal Milaano kuulsas ooperiteatris ,,La Scala". Järgmised ooperid suurendasid tema kuulsust veelgi. Tellimusi tuli nii kodu kui ka välismaalt. Kuni 1870. aastani, mil Verdi lõpetas ,,Aida", kirjutas ta mõnikord isegi kaks ooperit aastas. Kuid järgmine ooper pärast ,,Aidat" ,,Othello", valmis alles 1887. aastal, seega peale 17 aastast vaheaega. Sellel perioodil lõi Verdi surematu ,,Reekv...
Essee Carmina Burana Olen sellest kantaadist kuulnud osasid numbreid, aga ma pole seda kunagi otsast peale näinud. Sellest essee tegemine oli selleks hea võimalus. Aga tean, et tegemist on 20. saj ühe suurima teosega kindlasti. Võtsin raamatukogust partituuri ja Cd ja kuulasin teose läbi. Kahju, et koolis polnud DVDd, aga vaatasin youtubest üksikuid osasid. Ka informatsiooni on tegelikult vähe selle teose kohta eesti keeles. Oleks tahtnud leida rohkem. Aga leidsin palju huvitavaid fakte inglise keeles. Leidsin ka kohe kodulehe, kus on palju materjali- http://members.optusnet.com.au/~charles57/Carmina/ Carmina Buranat on ka Eestis mitu korda esitatud. Nt. 2007 esitati Tartu Ülikooli 275. juubeli puhul kantaati kolmes linnas rekordilise koosseisuga. Esitasid TÜ ja Tallinna Tehnikaülikooli koorid ja Pärnu linnaorkester Jüri Alperteni juhtimisel. Eestis poldud seda varem nii suure koosseisuga tehtud. Autor on Carl Orff. Sündis 10. Juulil...
Kontsertanalüüs Käisin esimesel advendil, 29. novembril Tallinna Tehnikaülikooli Kammerkoori kontserdil Jaani kirikus. Rahvast ei olnud väga palju, sest õues sadas kohutavalt ja paar tundi enne seda oli just toimunud üks kontsert. Enamus linnarahvast oli seal käinud. Koor on asutatud 1996, peadirigent on Peeter Perens. Koori liikmeteks on Tallinna Tehnikaülikooli tudengid ja vilistlased. Koor on esinenud nii Eesti kui ka mujal maailmas ja osalenud erinevatel konkurssitel ja koorifestivalidel. Olulised saavutused koori jaoks on näiteks 1991. Aastal ,,Kuldne Diplom"Budapesti koorifestivalil ja I koht 2004. Aastal cam laude Veldhoveni rahvusvaheliselt noortekooride festivalilt Hollandis. Tallinna Tehnikaülikool kammerkoor kuuleb Eesti Kooriühingusse ja Eesti Kammerkooride Liitu. Sel suvel käis TTÜ Kammerkoor Hollandis, Utrechtis koorimuusikafestivalil "Europa Cantat" ning osales seal madalmaade-flaami polüfoonilise muusika ateljees. Samu...
Francis Jean Marcel Poulenc Otsustasin essee kirjutada Francis Poulencist kuna olen tema muusikaga kõige rohkem kokku puutunud. Mitte erialas, aga ise tutvunud. Mulle meeldib tema koorimuusika, seda on palju ja see on ilus. Kontsertitel pole ma tema teoseid palju kuulnud, ainult kammermuusikat. Nt. 2007 aasta oli Elleri koolis Prantsuse muusika pidunädal. Seal esitati Poulenci muusikat päris palju. Aga mina olen teda hakanud kuulama suhteliselt hiljuti ja tore, et lõpuks saab teda õppida ka muusika ajaloos. Francis Poulenc sündis 7. Jaanuaril 1899 Pariisis, suri 1963 samas linnas. Sündis rikka farmatseudi peres. Sai oma esimese muusikaõpetuse klaverimängijast emalt. 15 aastaselt hakkas võtma klaveritunde hispaania pianistilt Ricardo Vinesilt. Ta tõmbas ta Satie sõprade ringi. Komponeerimisega hakkas ta ise tegelema. Teadis juba 14 aastaselt et tahab saada heliloojaks. Poulenci heliloomingus on mõjutusi prantsuse 18. saj klavessinisti...
Georg Gershwin (26. IX 1898 11. VII 1937) Georg Gershwini laulud olid ookeane ületavad ja mandrilt mandrile rändavad rahvusvahelise löögijõuga laulud, mille leviulatust võib võrrelda biitlite, Michael Jacksoni või Madonna suust pärit viisidega. Tollal olid esiplaanil populaarsed laulumeistrid Irving Berlin, Jerome Kern, Cole Porter ja Richard Rodgers, kelle täht säras eredamaltki kui Gershwini oma, kuid viimase ambitsioonid olid võimsamad ja laulud erilisemad. George Gershwin on pärast surma kasvanud aina suuremaks ja tema loominguline pärand muutunud järjest olulisemaks. Tema nimi ja muusika kõlab kogu maailmas. Paljud siinsed estraadi- või rocklauljad on proovinud «Summertime'i»; tänavu toimus Eestis George'i lauludega võistuesinemisi ning tagatipuks kõlas Gershwini muusika selle suve ühel edukamal massiüritusel Tõrva linnaväljakul. Sajandi lõpu ee...
Ludwig van Beethoven Referaat Tartu 2009 Sisukord Elulugu............. ...........................................................................................4 Periodiseering.. ..........................................................................................5 Looming.................................................................................... .................6 Kasutatud materjalid.................................................................................7 Elulugu Beethoven sündis Bonnis. Tema vanaisa oli olnud õukonna kapellmeister, isa õukonnakapelli laulja. Isast sai ka Beethoveni esimene klaveri- ja viiuliõpetaja. Ta soovis, et pojast kujuneks teine Mo...
Franz Schubert (1797-1828) Schubert sündis kooliõpetaja peres, kus väga armastati muusikat. Esimesteks muusikaõpetajateks olid tal isa ja vanem vend kes õpetasid talle klaveri- ja viiulimängu. Peagi osales ta koduses keelpillikvartetis ja laulis sageli solistina kirikukooris. 11-aastaselt astus ta Viini keiserliku õukonna konvikti, kus õpetati kirikukoori lauljaid. Ta mängis kooli sümfooniaorkestris, mõnikord aga seisis orkestri ees dirigendipuldis. See võimaldas lähemalt tutvuda erinevate heliloojate muusikalise käekirjaga, orkestripillide kasutamise võimaluste ja heliteoste ülesehitusega. Konviktis valmisid tulevase helilooja esimesed palad. 1813. aastal lahkus koorikoolist häälemurde tõttu. Oma lühikese, vaid 31 aastat kestnud elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1500 erinevas zanris teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas. Ta elas Beethoveni...
Klassitsism Klassitsismiajastu on saanud oma nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmaklassilist, parimat. Sellel perioodil püüti kunstis jäljendada antiikkultuuri põhimõtteid. Sõna ,,klassikaline" kasutatakse muusika kohta, mis kestab üle oma aja. Põhimõtteliselt hõlmab klassitsism tervikuna muusikaajaloos pikema ajajärgu, ning nagu ka kirjanduses ja kujutavas kunstis, pole talle anda kerge ühemõttelist ja kindlat ajalist määratlust. Klassitsismiajastut periodiseeritakse järgmiselt: · 1720-1760 eelklassitsism, "sünniaeg" · 1760-1780 varaklassitsism, "küpsemise aeg" · 1780-1810 kõrgklassitsism, "tippteoste aeg" · 1810-1830 üleminekuperiood romantismile Klassitsismiajastu muusikas avaldus antiikarhitektuurile omane vormi selgus ja sümmeetria. Barokkmuusika keerukalt kaunistatud meloodiate ja pingestatud harmoonia asemel eelistati nüüd lihtsat ja korrapäraselt liigenda...
Robert Schumann (1810-1856) Muusikaga hakkas Robert Schumann tegelema varakult, 7-aastaselt valmisid tema esimesed teosed. Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis ta õigusteadust, jätkates klaveriõpinguid oma tulevase pianistist abikaasa Clara Schumanni isa juures eratundides. Aastatel 18281830 õppis ta Leipzigi ja Heidelbergi Ülikoolis õigusteadust. 20-aastaselt, soovides kiirendada oma sõrmede tehnilist liikuvust, painutas ta vastava seadeldisega oma sõrmi ja sai liigeste põletiku. Nii ei saanudki temast maailmakuulsat pianisti ja ta hakkas tegelema heliloominguga. Robert Schumannil oli väga hea kirjanikuanne. 1834. aastal asutas ta koos sõpradega ajalehe "Neue Zeitschrift für Musik" ("Uus muusikaleht"), toimetades seda kümme aastat ning tutvustades seal noori heliloojaid ja nende loomingut. 1854. aastal püüdis Schumann teha enesetappu, hüpates teda pidevalt j...
1. Muusika väljendusvahendid: meloodia, rütm, tempo, dünaamika, faktuur, vorm. Helilooja individuaalne helikeel sünnib eri väljendusvahendite koostoimes. 2. Muinasajal esitati laule koos liikumisega, rütmi rõhutati käteplaksude või algeliste löökpillidega. Muusika ei olnud omaette kunstiliik, vaid oli seotud usundite, kommetega, tantsude ja mänguga. Sageli omistati muusikale maagiline mõju. 3. Meieni säilinud andmed musitseerimisest pärinevad Assüüriast, Babülooniast, Egiptusest, Palestiinast, Vana-Kreekast. Allikateks on vanad säilinud noodinäited, vaasimaalid, koopajoonised, väljakaevamistelt leitud pillid. 4. Stiil on kunstiteoses kasutatud võtete süsteem, mis allub ühiskondlikus elus toimuvatele nihetele, muutustele, arenemisele. Stiiliperioodid: 1) keskaeg 5-13 saj. 2) renessanss 14-16 saj. 3) barokk 17-18 saj. I pool 4) klassitsism 18 saj. II pool 19 saj. I veerand 5) romantism 19. saj. 6) stiilid...
VANA-KREEKA JA ROOMA Vana-Kreeka kultuur jaguneb nelja ajajärku: · Arhailine ajajärk 8. 6. saj eKr · Klassikaline ajajärk 5. saj 330. a eKr · Hellenismi ajajärk 330 146 eKr · Rooma võimu ajajärk 146 eKr 395 pKr Arhailisel ja klassikalisel perioodil ei olnud muusikal iseseisvat tähendust, ta oli kultuslike kombetalitluste, pidustust, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud Oidid kandsid ette eepilise lugulaule. Muusik jumaliku andega prohvet, kujutav kunst käsitöö. Auloodia soololaul aulose saatel, mida orgialikult meelelise karakteri tõttu kanti ette kevadistel Dianysose pidustustel. Puhkpillidest tundi ka paaniflööti, põikflööti ja metalltrompetit. Kitaroodia hingestatud soololaulud kitaara saatel. Armastatud keelpill oli lüüra, mille saatel laulvaid muusikuid nimetati lüürikuteks. Tragööd...
Seeriatehnika Seeriatehnika areng 1922.a jõudis Schönberg seeriatehnika e dodekafooniani 1923.a rakendas Schönberg seda meetodit "Viies klaveripalas" op. 23 ( viimases osas) Täielikult kasutas ta seda Klaverisüit op. 25 Seeriatehnika... 12-heliline seeria e rida, mis sisaldab kromaatilist helirida Ükski noot ei kordu enne, kui teised 11 on kõlanud Serialistid Pierre Boulez Arnold Schönberg Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Klaverisüit op Fifth level 25 Igor Stravinski Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
Laulupiduuuu Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel esinevad laulukoorid ja orkestrid. I üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat.Ehkki paljud koorid olid segakoorid, nõudis Jannsen, et laulupeole tuleksid ainult mehed.Laulupeo peaproov toimus Tartu Maarja kirikus suletud uste taga, kuna ei oldud kindlad, kas nii suur hulk siiski suudab korralikult koos laulda. Kontsertide jaoks oli üüritud Ressource'i seltsi aed, mis asus praeguse Tartu Peetri kiriku vastas. Pealtvaatajaid oli hinnanguliselt 15 000. Esitati mitneid kirkukoraale, vaimulikke ja ilmalikke laule ning ka vene riigihümni. Ilm...
KESKAJA MUUSIKAAJALUGU mõisted Gregoriuse laulRooma katoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul.Lähtub loomuliku kõne rütmist,peamine tekst ja sõnum.Tavaliselt lad.keelne. Missakatoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia,toiminguid hakati 45.saj lauludega saatma.Lauldavad liturgilised laulud jagunevad:1.laulud,kõlavad kõikidel teenistustel nn.missa ordinaariumi laulud.2.laulud,vahelduvad igapäev vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele. Neumatähistavad kindla helikõrgusega helisid vaid 4 helist koosnevaid meloodia elemente. Vagant e.Goljaarlad.keelsed,pilkavad kirikulaule,võisid olla siivutud,13.saj algul pandi kokku I suurim vagandi luule kogu ,,Carmina Burana". Menestrel e.zonglöörkeskaegne alamast seisusest rändmuusik.esit.enamasti teiste loodud rahvakeelseid laule,täiendasid neid omalt poolt.fenomenaalse mäluga. Rüütlilaulenamasti kõrgest seisusest,ise lõid ja esitasid laule.Võisid olla ka naised.nim.trubaduurideks,...
Sisukord: Lehekülg: 1 Sisukord 2 Sissejuhatus 2.3 Arvo Pärdi elulugu 3-6 Teosed 7 Kokkuvõte 7 Kasutatud materjal Sissejuhatus: Arvo Pärt on maailmanimega helilooja, kelle muusikat iseloomustab tugev konstruktsiooniloogika ja sakraalne atmosfäär. 1960. aastate julgeima uuendajana tõi ta oma varasema loominguga eesti muusikasse kõik tähtsamad modernistlikud kompositsioonitehnikad. 1980. aastatel sai Pärt kogu maailmas tuntuks meditatiivse tintinnabuli-stiiliga. Arvo Pärdi looming on oluliselt mõjutanud eesti nüüdismuusikat. Arvo Pärdi elulugu: Ta sündis 11. September Paides, kus ta kuulutati aukodanikuks 24. September 2009 aastal. Pärt alustas oma muusikalist haridusteed 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis. Juba 1415- aastaselt oli ta võimeline komponeerima. Arvo Pärt õppis aastail 19541957 Tallinna Muusikakoolis muusikateooriat ja 19571963 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri juures kompositsiooni. Komposits...
Eesti muusika 11.klass Sis 1. aadliringkondades elavnes muusikaelu, õpetati talupoegi pilli mängima, levis rahvamuusikaõpetus, rändmuusikud, tähtsamad orkestrid Põltsamaal Kolgas ja Lihulas. Cimze seminar-aitas kaasa koorilaulu ja pillimuusika arengule. 2. I üldlaulupidu 1869 Tartus, 822 lauljat, ainult meeskoorid, dirigendid Jannsen, kunileid, Wirkhaus, ilmalikud ja vaimulikud laulud, korraldasid Jannsen ja Jakobson. II üldlaulupidu 1879 Tartus, 1070 lauljat, 202 pillimeest, dirigent Karl August Hermann, pool kavast olid eesti laulud, korraldasid Jannsen, Kreutzwald ja Jakobson. III üldlaulupidu 1880 Tallinnas, 648 lauljat, 98 pillimeest, dirigent Wirkhaus, kava maht väiksem, 7 eesti laulu, korraldas Johannes Kappel. 3. Seltsid olid väga tähtsad eesti kultuuri edasisele arengule, seltsidest said alguse esimesed üldlaulupeod, Jannsen esimese üldlaulupeo 1 korraldajatest, juhtis Tartu ning seega ka kogu eestlaste kultuurielu...
Kondserdi arvutus Mina käisin 25.septembril Estonia teatris vaatamas G. Verdi ooperit ,,Maskiball", mis oli kolmes vaatuses ja itaalia keeles. Ooper esietendus 17. veebruaril 1859, Roomas (Teatro Apollo) Antonio Somma libretole kirjutatud ooper räägib kirest, armastusest, poliitilistest intriigidest ja elu keerdkäikudest. Oli pingeline aeg, kuningavõimu taheti kukutada. Kuningas Gustav III oli armunud oma parima sõbra ja peaministri naisesse Ameliasse, naine osutas talle ka vastuarmastust. Naine soovis aga oma mehele truuks jääda ja läks nõia juurde, et see tema lubamatud tunded kininga vastu ära võtaks. Segastel asjaoludel Amelia suri. Too sama nõid ennustas kuningale, et ta tapetakse maskipallil ning seda teeb ta sõber. Kuninga parim sõber oli väga lojaalne ning lükkas nõia ennustused ümber, ausate kavatsustega. Kui aga peaminister teada sai, et tema surnud naine ning hea sõber olid teda petnud, kasvas temas raev nind lõpuks tappis...
1865-1957 Elulugu Soome rahvas austav oma kuulsat heliloojat kui rahvuskangelast, kes oma muusikaga etendas tähtsat rolli soomlaste vüitluses oma maa iseseisvumise eest. Sündis Hämenlinnas arsti peres. Kaotanud varakult isa jäi vaid ema kasvatada. Ema pühedus peale lesestumist kodule. Ema olu mmuusikaliselt väga andekas (pianist, hea lauluhäälega, tundis nooti) ja ajgas oma oskusi pojaga. Jean harjutas ja juba 6-a improviseeris. Esimesed loomed noodistas ema. 15-aastaselt osales pianistide konkursil, kus võitis laureaadi tiitli. Kuulis ühe ukse taga viiulimängu ja soovis saada seejärel viiuldajaks. Astus helsingi ülukooli õigusteaduskonda, et kindlustada tulevik. Helsingi muusikakool avati ja aastal 1885 astus sibelius sinna sisse. See oli esimene kõrgem muusika õppeasutus. Lahkus helsingi ülikkoolist. Sibeliuse andekus on niivõrd ilmne et talle omistati peale muusikakooli lüpetamist (1889) riiklik stipendium kaheks aaastaks enesetäiend...
1843-190 Elulugu Grieg oli norra rahvusliku ärkamisaja laulik. Esimene muusikaõpetaja oli ema, kes mängis ka ise klaverit. Edvard suhtus tõsidusega õpingutesse ja selle tulemuseks olid 12a kirjutatud esimesed helitööd. Akadeemilise muusikalise hariduse saamine norras oli võimatu. Selleks suundus keskeuroopasse. Ema valmistas ette leipzigi konservatooriumisse minekuks. Õpingud lõppesid edukalt. Edasi töötas helilooja, pianist, dirugendi ja pedagoogina. Grueg seob end aastateks Christianiaga, kus tol ajal elas ja töötas hans christian andersen. Said sõpradeks. Esimese romansi pühendas talle. Grieg tutvus nina hagerupiga kellest saav tema teoste esmane ja olulisim/parim ettekandja ja abikaasa. Kogu hilisema elu ühendas nina abikaasale. 1867 avati oslos griegi nimeline muusikaakadeemia ja abiellus. Muusikaakadeemiale elu sisse puhumine võttis aastaid(raha, ruumide ja personali komplekteerimine. Vösitav ja psühholoogiliselt kurnav. Samal aja...
1865-1957 Looming Sibeliuse rahvusromantiline helilooming on põhjamaiselt karge. Palju on programmilisi teoseid. Muusikas peegelduv eeppiline lagandlik maailmataju. Sibeliuse instrumentaalne ja vokaalne muusika on tihedalt püimunud. Vokaalsümfoonilist muusikat on arvukalt. Kooriteoseid üle 30: koorilaul finlandia, kantaat kalevala, oma maa, tule sünnd, 5osaline sümf poeem kullervo. Suur hulk soololaule. Tähtsamad teosed orkestrile: sümfopoeemid finlandia, saaga, tapiola, bard, öine ratsasõit ja päikesetõus; sümfooniline süit põhjala tütar; tetraloogia 4 sümfoonilist legendi: lemminkäinen ja saareneiud, lemminkäinen toonelas, toonela kurg, lemminkäise kojutulek; süit karelia; kontsertsüit Balhazzari pidu. Sibelius kirjutas meeleldi ka lavastustele valse trieste, pelleas ja melisande, torn, surm, scaraminche. Lisandub hulk muud orkestraalmuusikat. Kammertsmuusikat kirjutas põhiliselt noorusaegadel. Üheks 20 saj kaunimaks viiuli kontserdik...
1843-1907 Looming Oma maa inimeste eluolu oli loomingus esikohal. Griegi muusika on sügavalt rahvuslik ja sarnased on ka pealkirjad: pealkurjad rahva elust, norra tantsud, pulmapäev, mööda kaljusid ja fjorde. Vokaalmuusikas on tähtsamad tsüklid: ma armastan sind, kaks pruuni silma, lootus, jalutudkäik metsas. Arvukalt on ka soololaule: solveigi laul. Palju kantakse ette knataati uus isamaa. Griegil on ka 1 rahvalik ooper Olav Tryvason. Kuid helilooja orkestraalteosed on vlkaalidest palju tähetamad ja just see on maailma kuulus osa. Klaverikontserte on 2 millele lisanduvad klaveritsüklid (lüürilised palad) ja väikevormid (pallaadid, variatsioonid jne). Orkestrile kirjutanid ka populaarsed süidid sigrurd jor sarfar, horbergi süit, kaks eleegilist pala. Loomingu tipuks on orkestrisüit peer gynt. Muusika on kurjutatud borra dramaturg henrik ibseni samanimelisele teosele. Teos räägib elupõletajast loodrist peer gyntist ja ta imepärastest sei...
Mart Saar Mart Saar (1882 1963) oli eesti helilooja, organist ja rahvaviiside koguja.Mart Saare mälestuseks on Tartus püstitatud monument. Mart Saar sündis metsavahi perekonda. Neil oli kodus orel ning tema isa oli hea orelimängija ja improvisaator ning oli seetõttu ka Mardi esimeseks õpetajaks.Kooliteed alustas Saar Kaansoo vallakoolis ja koolitee jätkus Suure-Jaani kihelkonnakoolis, kus tema muusikaõpetajaks oli Artur Kapi isa Joosep Kapp.1901. aastal astus Saar õppima Peterburi Konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1908. aastal hõberahaga.1911. aastal lõpetas ta kompositsiooni õpingud Nikolai Rimski-Korsakovi ja Aleksander Ljadovi juures.Pärast õpinguid asus Mart töötama muusikaõpetajana Tartus.Ta kolis elama Tallinnasse, kus esines sageli organistina ja tegutses vabakutselise heliloojana. Veel toimetas ta muusikaajakirja "Muusikaleht". Mart Saar töötas kompositsio...
FANTOOM Käisin novembris Tallinna Linnahallis vaatamas muusikali ,,Fantoom". Muusikali aluseks oli romaan ,,Ooperifantoom", mille autoriks oli Andrew Lloyd Webber. Muusikali "Fantoom" lavastab Liis Kolle, muusikaline juht ja dirigent on Erki Pehk, koreograaf ja lavastaja assistent Jüri Nael, lavakunstnik Ann Lumiste, kostüümikunstnik Gerly Tinn ja grimmikunstnik Tiiu Luht. Muusikal räägib mehest kes oma koleda näo tõttu on sunnitud elama üksilduses. Ta avab südame oma eluarmastusele, kuid see põlgab ta ära just nii nagu teised seda teinud olid. Story ise oli väga hingeminev ja kurb. Lavastaja oli oma tööd hästi teinud, kõik oli omal kohal ja midagi polnud ülepakutud ega puudu. Näiteljad olid ka väga hästi valitud. Kõigile sobis nende roll, ning nad mängisid seda väga hästi välja. Minu lemmikuks sai kohe alguses Charlice, kes mängis peaosa ehk Fantoomi. Lava dekoratsioonid olid ka väga head ja sobisid laval toimuvaga kokku. Ni...
CLAUDIO MONTEVERDI 1567-1643 Ta on esimene neist väljapaistvaist muusikuist, kellega on seotud ooperikunsti areng. Tutvunud muusikalise draama esimeste näidetega, oskas Monteverdi hinnata neid suuri võimalusi, mida pakkusid Firenze camerata liikmete katsetused. Nende üritust jätkates astus ta aga kohe paraja sammu kaugemale. Ta alustas Cremonas, kus sai koolituse Madalmaade koolkonna vaimus. Juba 15-aastaselt avaldas ta Veneetsias oma esimese motetikogumiku ning aasta hiljem ilmus temalt kogumik vaimulikke madrigale. 1589.aastal alustas Monteverdi karjääri Mantovas, hertsog Gonzaga õukonnakapellis, mis oli selle aja parimaid. Algul oli ta seal vioolamängija ja laulja, hiljem kapellmeister. 1613.aastal valiti ta Veneetsia Markuse kiriku kapellmeistriks- oma aja ihaldatumasse muusikuametisse, mida ta pidas surmani. 1607.aastal valmis tal 5-vaatuseline ooper "Orpheus". Selle tel...
Kas musikaalsus on pärilik või õpitav? Pärilikkus on protsess, mille käigus pärandub vanemate järglasele või järglastele kaks geneetilist komplekti - üks komplekt pärineb isalt ja teine emalt. See tähendab et nende järglane sisaldab mingil määral nii ema kui isa. Näiteks kui emal ja isal olid sinised silmad on üsna tõenäoline et nende järglasel on ka sinised silmad. Pärilikkuse edasikandumine ei tähenda aga sugugi mitte ainult visuaalset pärilikkust. Mõni inimene on vanematelt rohkem pärinud, mõni vähem aga üldjuhul oleme me kõik oma vanemate ja nende vanemate koopiad. Iga päev kohtume me sadade ja vahel ka tuhandete erinevate inimestega. Kui me näeks nende vanemaid, siis üsna tõenäoliselt leiaks me neis midagi sarnast, kuid on olemas ka sarnasusi mida me ei pruugigi esmakohtumisel märgata. Üheks neist võib olla musikaalsus ja üheks üsna heaks näiteks on Wolfgang Amadeus Mozart. Kuid kas Mozart päris...
Barokk- balleti tekke ajastu Barokk oli Euroopa kirjanduses ja kunstis hilisrenessansist valgusajani valitsenud stiilisuund. Eelkõige oli barokk maades,kus feodaalsuhted ja katoliku kiriku võim oli tugevam, nagu Hispaania ja Itaalia Alates 15.sajandi lõpust on lavastatud tantsuetendusi,mida esitati Itaalia õukondades ballide ja bankettide ajal meelelahutusena,kuid balleti sünnimaaks arvatakse olevat siiski Prantsusmaa. 17.sajandil hakati lavastama Prantsusmaal balletietendusi,kus kirjutatakse muusika, seejärel seatakse tantsud,valmistatakse lavakujundus ja kostüümid. Seal astusid esmakordselt üles professionaalsed tantsijad ning kogu tegevus anti edasi tantsu ja keha liikumise kaudu. Algselt oli ballet vaid kuninglikule õukonnale. Louis XIV ,kes valitses 72 aastat Prantsusmaad on tuntud ka Päikesekuningana. Selle nimetuse valis kuningas ise,kuna päike on teatud mõttes kõige elava...
annaabi.ee 
