Mart Saar ja Cyrillus Kreek (1)

Mart Saar
Mart Saar (1882 – 1963) oli eesti helilooja , organist ja rahvaviiside koguja.Mart Saare mälestuseks on Tartus püstitatud monument .
Mart Saar sündis metsavahi perekonda. Neil oli kodus orel ning tema isa oli hea orelimängija ja improvisaator ning oli seetõttu ka Mardi esimeseks õpetajaks.Kooliteed alustas Saar Kaansoo vallakoolis ja koolitee jätkus Suure-Jaani kihelkonnakoolis, kus tema muusikaõpetajaks oli Artur Kapi isa Joosep Kapp.1901. aastal astus Saar õppima Peterburi Konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1908. aastal hõberahaga.1911. aastal lõpetas ta kompositsiooni õpingud Nikolai Rimski-Korsakovi ja Aleksander Ljadovi juures.Pärast õpinguid asus Mart töötama muusikaõpetajana Tartus.Ta kolis elama Tallinnasse, kus esines sageli organistina ja tegutses vabakutselise heliloojana. Veel toimetas ta muusikaajakirja "Muusikaleht".
Mart Saar töötas kompositsiooniprofessori erialal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, kus tema õpilasteks olid näiteks Ester Mägi, Harri Otsa ja Jaan Rääts.
Mart Saar oli üks rahvusliku stiili rajajaist ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallas.Ta oli esimene eesti helilooja, kes mõistis eesti vanema rahvalaulu olemust, suutis avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega.Lisaks sellele kogus ta rahvaviise ja analüüsis ning süstematiseeris neid.
Tema loomingusse kuulub umbes 350 koorilaulu ("Leelo" ja "Põhjavaim" ),180 soololaulu, mille teemaks oli armastus oma kodumaa vastu. Samuti 120 klaveripala , algusaastatel oli klaverilooming tõsine, aga hiljem hakkas see erinevatesse ssundadesse arenama ning lihtsustuma. Veel on ta kirjutanud 2 orkestriteost ja 2 vokaal -sümfoonilist teost.
Cyrillus Kreek
Cyrillus Kreek(1889 - 1962) oli eesti helilooja, dirigent ja muusikapedagoog. Ta oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus.
Tema lapsepõlv möödus Läänemaal, kus ta käis laulutundides seal, kus isa tunde andis. Musitseeriti ka kodus vabal ajal. Natuke aega elas pere Vormsi saarel, kus nad ristiti ümber. Seejärel kolis ema lastega Haapsallu, et saada parem haridus lastele. Cyrillust huvitas puhkpillimäng. Peale seda läks ta Peretburi konservatooriumi trombooniklassi õppima ning jätkas kompositsiooni ja teooria alal. Kreek oli lühemat aega muusikaõpetajaks Rakveres ja Tartus, hiljem Haapsalus ja Tallinna Konservatooriumis. Tema muusikat tunnustati juba ta eluajal.
Temast sai rahvaviiside koguja ja uurija.
Koorimuuska:
Esimesse suuremasse rühma kuuluvad lühikesed koraali- ja rahvaviiside seaded .
Teise rühma moodustavad viimistletud ja ulatuslikult arendatud kooriteosed , mida võib nimetada isegi koorisümfooniateks. Sellel perioodil valmis tal “ Reekviem ” c-moll koorile ja orkestrile, mis on esimene reekviem kodumaises muusikas. Vaimuliku loomingu hulka kuuluvad Taaveti laulud.
Kirjutanud on ka humoristlikke laule: “Hindu kotipoisid”, “Ai siga, siga , link , link, link”, “ Kannel ”, kus kõlab üheaegselt kaks erinevat teksti ja kaks meloodiat. “Ma kõndisin vainul”, “ Vanamees kündis metsa ääres”.
Originaalloomingus ei ole kasutatud rahvaviise. Nendest tuntumad on “Nõmmelill”, “Kuula: valgusest imelist juttu ”, “Hällilaul” ja “ Talvine õhtu”.
Üldse kirjutas ta üle 600 vaimuliku laulu, ilmalikke koorilaule, süit meeskoorile “Kuus laulu Hiiumaalt” ning “Reekviem”, orkestriteosed. Tuntumad rahvaviisidel põhinevad koolilaulud: “Meil aiaäärne tänavas”, “Sirisega, sirisega, sirbikesed”, “Maga, maga, Matsikene”, “Meie err”, “Miks sa sirised, sirtsukene ?”. Ta kirjutas ravaviisidel põhinevat polüfoonilist koorimuusikat.
Helen Keller