Sven Grünberg (0)

Sven Grünberg
sündinud 24. novembril 1956 on Tallinnas
Sven Grünberg on Eesti helilooja .
Ta sai tuntuks oma ansambriga “ Mess “, mille eeskujude hulka kuulusid nn progresiivse roki väljapaistvamad ansamblid, nagu “Yes“ ja “ Genesis ”. Ansambel “Mess” mängis peamiselt pikemaid kompositsioone.
Grünberg oli ansamblis nii helilooja, laulja kui ka intumentalist. Esimesen Eestis võttis ta kasutusele süntesaatori, tollal veel väga haruldase pilli, millesse suhtuti eelarvamusega.
Grünberg püüdis Messi muusikat siduda ka visuaalsete kujunditega ning kontsertide osaks olid alati ka Kaarel Kurismaa ruumilised teosed. Messi kontserdid kujunesid omapärasteks etendusteks intellektuaalsele, suures osas üliõpilastest koosnevale publikule. Selle ansamblile loodud teostest on tähtsaim kantaat „Küsi eneselt“, milles osales ka kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel. Heliplaat “Messi“ loominguga ilmus alles 1996. aastal.
1970. aastatel avastas Grünberg enese jaoks idamaade kultuuri ja religiooni. Tiibeti ja Kaug- ida rahvaste muusika mõjud ilmusid ka tema loomingus, mis siitpeale kaldub suuresti elektromuusika valdkonda. Helilooja on öelnud, et mida rohkem tundma õppida erinevate rahvaste muusikat, seda enam märkab seal sarnasusi , üksnes teekonna algul näib kõik väga erinev
Grünbergi muusika on rahulik ja meditatiivne. Selles on vähe konflikte, draatilisi vastasseise, samas ei puudu aga ka sisemine pingestaus. Oma muusikat salvestades mängib ja laulab Grünberg tavaliselt kõik partiid ise sisse, tehes oma tööd äärmise täpsuse ja nõudlikusega. Tema 1980. aastate olulisemad teosed on salvestatud heliplaatidele “OM“ ja „ Hingus “
Grünberg on kirjutanud väga palju filmimuusikat , kokku enam kui 100 filmile . “Hukkunud alpinisti hotell “ ,“Corrida“ , “Naksitrallid“. Ta on öelnud, et filmimuusika looja peab oskama end ohjata ja filmi vajadustele allutada. Nii selle omaduse tõttu, kui ka tänu kõrgele töökultuurile on ta filmitegijate hulgas väga kõrgelt hinnatud.
1990. aastatel valmis Grünbergil varemloodudu filmimuusika põhjal suurem teos “Milerepa laulud“ , kus helilooja on inspiratsiooni saanud legendaarse tiibeti poeedi ja pühamehe Milarepa luulest .
Grünberg on loonud palju ka teatrimuusikat. Tema muusikalistest lavateostest on “Vanemuises “ lavastatud balletid “Valgus“ ja “Rändlinnu lend “ (1981) ning Mai Murdumaa koreograafiaga “Peegeldused“ (1984)
Piia Ruus G3.