Robert Schumann (0)

Robert Schumann
(1810- 1856 )
Muusikaga hakkas Robert Schumann tegelema varakult, 7-aastaselt valmisid tema esimesed teosed. Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis ta õigusteadust, jätkates klaveriõpinguid oma tulevase pianistist abikaasa Clara Schumanni isa juures eratundides.
Aastatel 1828–1830 õppis ta Leipzigi ja Heidelbergi Ülikoolis õigusteadust.
20-aastaselt, soovides kiirendada oma sõrmede tehnilist liikuvust, painutas ta vastava seadeldisega oma sõrmi ja sai liigeste põletiku. Nii ei saanudki temast maailmakuulsat pianisti ja ta hakkas tegelema heliloominguga.
Robert Schumannil oli väga hea kirjanikuanne. 1834. aastal asutas ta koos sõpradega ajalehe "Neue Zeitschrift für Musik" ("Uus muusikaleht"), toimetades seda kümme aastat ning tutvustades seal noori heliloojaid ja nende loomingut.
1854. aastal püüdis Schumann teha enesetappu , hüpates teda pidevalt jälitava hirmu eest Reini jõkke. Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu vaimuhaiglas, kus ta suri aastal 1856.
Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika . Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Tuntud on Taaveti liidust inspireeritud klaveripalade tsükkel " Karneval ", mis koosneb kümnest palast. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper .
Tuntuimad sümfooniad:

• "Kevadsümfoonia"
  
• "Reini sümfoonia"
  

Tuntuimad klaveritsüklid:

• "Liblikad"
  
• "Karneval"
  
• "Kreisleriana"
  
• "Lastestseenid"
  
• "Novelletid"
  

Tuntuimad vokaaltsüklid:

• "Naise elu ja armastus"
  
• "Kuus Nikolaus Lenau luuletust ja Reekviem"
  
• " Seitse Elisabeth Kulmanni laulu luuletaja mälestuseks"