Sergei Prokofjev (1891-1953) Elulugu Sergei Prokofiev oli vene helilooja, kes on tuntud omapärase muusikalise stiili poolest. Sündis 23.04.1891 aastal Sontsovkas(praegu Ukraina). o Tema isa Sergei Alekseevich Prokofiev oli põllumajanduslik insener.Ema Maria oli hästi haritud naine,kes oskas o hästi klaverit mängida.Ta oli poja suur mõjutaja. o Sergeil oli õnnelik lapsepõlv.Enne Sergeid,oli vanematel kaks tütart,kes surid imikueas. Esimesed lomekatsetused tegi ta 5-aastasena.Teda peeti imelapseks. o Oma esimesed 13-st aastat veetis mõisas,kus nautis kõiksugu privileege. o Muusikatunde hakkas ta võtma alles seitsme aastaselt
Sergei Prokvjev (1891-1953) Sergei Prokovjev oli pianist ja helilooja, 20. sajandi alguse üks olulisemaid vene moderniste, kes emigreerus 1918 Ameerikasse. Helilooja sündis 23. või 27. aprillil Sonzovka mõisas Jekaterinoslavi lähedal Ukrainas. 1936. aastal läks ta tagasi Nõukogude Liitu elama ja kirjutas seal oma autobiograafias, et oli tervitanud rõõmsalt 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni Venemaal, oodates radikaalset traditsiooni murdumist.
Sergei Prokofjev (1891-1953) Prokofjev sai muusikalise hariduse Peterburi konservatooriumis. Juba tunnustatud pianisti, helilooja ja dirigendina emigreerus ta 1918. aastal USA-sse ja sealt edasi Prantsusmaale. 1936. aastal naasis ta Nõukogude Liitu, kust tal pärast 1938. aastat enam lahkuda ei lubatud. Saatuse iroonia tahtel suri ta Staliniga ühel päeval. LOOMING: Prokofjevi muusikas on järgitavad eri stiilide tunnused, ent nii vormikäsitluselt kui ka üldkarakterilt on teda peetud neoklassitsismi esindajaks. Tema varase perioodi loomingus on tabatavad ekspressionistlikud jooned, eriti grotesk, ja dissoneerivad harmooniad, mis sokeerisid vanameelset publikut. Hiline periood aga paistab silma meloodilisuse ja eepika poolest. Prokofjev on kirjutanud muusikat peaaegu kõigis zanrides. Avalikkuse tähelepanu äratas ta kõigepealt oma klaveriteostega. Teda on nimetatud Debussy kõrval teiseks suureks novaatoriks 20. sajandi klaverimuusikas. Prokofjev
....................................................................................................... 2 Neoklassitsism................................................................................................................. 3 Paul Hindemith............................................................................................................. 3 Igor Stravinski............................................................................................................... 3 Sergei Rahmaninov...................................................................................................... 5 Carl Orff........................................................................................................................ 5 Sergei Prokofjev........................................................................................................... 6 Dmitri Sostakovits....................................................................................................
· Muusika pidi olema lihtne, meloodiline ning kuulajais optimistlikke emotsioone tekitav (oodid Leninile, Stalinile, kommunistlikule parteile...) · Heliloojad, kes selle propagandaga kaasa ei läinud neid ähvardas oht, et nende loomingut ei tohtinud kusagil esitada. · Venemaal ei juurdunud ükski Euroopas või Ameerikas tekkinud muusikasuund. · Debussy ja Raveli looming oli keelu all. · Sergei Prokofjev ja Dmitri Sostakovits heliloojad, kellel õnnestus raudse eesriide tagant jõuda maailma tippu. Sergei Prokofjev (1891 1953) · Kirjutas kõigis zanrides, kuid kõige suurema osa moodustavad balletid. · Kuna oli ise pianist, siis oluline koht klaveril. · Õppis Peterburi konservatooriumis Nikolai Rimski-Korsakovi klassis. · Esimest korda pälvis avalikkuse tähelepanu aastal 1909 klaveriteosega ,,Neli etüüdi" · Kirjutas 1., 2., ja 3. Klaverikontserdi
Hindemith Süit 1922 (rag time, boston), Stravinski Sõduri lugu (rag-time), Ravel viiulisonaat (blues). 21 Igor Stravinski (1882-1971) mõjukaim helilooja XX saj. I poolel. Pärines Venemaalt, isa oli kuulus Peterburi Maria teatri laulja. Loomingus kolm perioodi: Vene periood (1907-1918). Iseloomulik on vene muusika rahvuslike traditsioonide arendamine. Kirjutas palju ballette Sergei Djagilevi tellimusel, kes korraldas Pariisis vene kunsti ja muusika sesoone: 1906 kunst, 1907 - muusika, 1909 - ballett. Stravinski balletid: Tulilind 1910, Petruska, 1911, Kevade pühitsus 1913, Ööbik 1914, Soldati lugu 1918. Teoseid iseloomustab rahvuslikkus, muinasjutulisus, allegooria, grotesk. Side vene rahvamuusika ja -tavanditega. Kasutab idamaist koloriiti. Lühikesed meloodiad kõlavad polüfooniliselt või paralleelselt, puhtad tämbrid - mitte impressionistlikult segatud, rütm
+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana traditsiooni, aluseks Vana Testamendi lauluraamat, sisaldab 150 heebreakeelset vaimulikku laulu (psalmi),seostatakse juudi kuninga Taavetiga (1000aastat eKr)ja osa laule ongi nii vanad. Psalmitekstid on vaba ehitusega värssides ning seetõttu ühel toonil lauldavad lõigud lühemad ja vormelite vaheldumine korrapärasem. Psalmoodial on kiriklikus
Varased teated eesti muusikakultuuris Esimesed teated u 1200a taani kroonika ,,Gesta Danorum" ja Läti Henriku Liivimaa kroonikast. Eestlasi kujutatakse seal sõdalastena, kes tundsid hästi laulu maagilist mõju. 13.saj toodi siia euroopalik muusikakultuur, levis siia kirikutes ja kloostrites ning nende koolides. Toodi ladinakeelne gregooriuse laul kui ka polüfooniline koorimuusika. Hakati ehitama oreleid kirikutesse. Tallinnas on 1341.a ametis olnud linnaorganist. Dominiiklaste ordu jutlustamine rahvahulgas. Eestlaste muistne usk seguneslaulukultuur segunes ristiusuga. Linnamuusikud koondusid oma tsunftidesse, tegutsesid 15.sajandist. Neil oli ainuõigus musitseerida linna piires toimuvatel üritustel, sh perekondlikel üritustel. Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni 1520 reformatsioon, suured muutused kirikus ja koolis. Eestisse jõudis ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale osapoolele oli omane haridus ja kirikulaul. Tartus tegeles hariduse eden
Kõik kommentaarid