Sissejuhatus Rock muusika on on pop muusika alaliik , oma esileküündiva volkaalmeloodiaga mida saadavad kitarr(id), bass ja trummid on rock muusika olnud läbi aastate üks populaarseimaid muusika alaliike.Oma nime on rock muusika saanud viiekümnendatel USAs valitsenud muusikastiilist rock `n' roll, mis on ka tänapäevasele rock muusikale alusepanija. Kuigi rock muusika on aastatega piiramatult arenenud ja alaliike ja stiile on aastatega segadusse ajavalt palju juurde tekkinud ,ühendavad siiski kõike seda kindlad algelemendid näiteks rütm, mis on peamiselt boogie woogie bluus rõhutatud backbiidiga või kindlad pillikooseisud juhtpilliga.See uurimustöö räägib peamiselt rock muusika tekkest ,levimisest massidesse, inimestest kes olid rocki tekkega väga tihedalt seotud ja erinevatest elementidest , mis rock muusikat muust
Johnny Cash- man in black Kenny Rodgers Dolly Parton Willy Nelson Kantri muusika põhilised sõnad, mis pidid olema igas loos : truck, train, mama, prison, getting drunk Kantri stiilid : bluegrass (ainult akustilised pillid ) banjo ja viiul põhipillid, western swing ( swingi ja kantri ühendus), rahvamuusika mõjutused- tex-mex (mehhiko-saksa- country), Cajun ( prantsuse akordioni muusika+ country), Zydeco ( blues+ country) Kaks tantsustiili kantri järgi: Line dance, square dance Rock n roll ja 50.dad Esimene sputnik kosmosesse, tuumasõda, Esimesed vinüülid, stereoplaadid, esimesed rasestumisvastased vahendid, uued liiklusvahendid. Mustade artistide plaate hakkasid kuulama valged noored. Fats Domino Alan Freed- esimene diskor kes hakkas valgete raadiojaamas mängima mustade muusikat. Noortekultuuri tekkimise eelduseks oli 3 tingimust : 1. Demograafiline eeldus : peale 2. MS oli maailmas beebi boom 2
6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. lk. 14 9. 50-ndate aastate lõpp Ameerika popmuusikas. lk. 17 10. 60-ndate aastate mustade popmuusika- soul lk. 18 11. Briti 60-ndate aastate pop- ja rockmuusika. lk. 19 12. 1960-ndate aastate psühhedeeliline rockmuusika. lk. 21 13. 70-ndate aastate popmuusika (Heavy rock, lk. 23 inetllektuaalne rock, jazzrock, disco, punk, new wave) 14. 80-ndate aastate popmuusika kuni sajandivahetuseni lk. 27 (Rap, reggae, pop hause, trance, trash, speed metal) 15. Levimuusika Eestis lk. 29 16 Kasutatud kirjandus. lk. 32 Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
Orgaaniline arhit.- looduskeskne, sobivus maastikku. Hoone kuju sõtuvalt asukohast ebakorrapärane, ka sulptuurne. Eeslistatud looduslikud materjalid Falligwater- ,,valged betoonplokid kose kohal", asub kose kohal, vesi voolab alt läbi, mitmetasandilised konsoolpalkonid ja terrassid, kasutab paekivi ja betooni. Bauhaus. Tähtsamad ideoloogid, roll Bauhaus (1926) 20. saj. arhitektuuri ajaloos Bauhaus on üks maailma kuulsamaid koolimaju. Selle arhitekt, Walter Gropius oli veendunud, et hoone peab olema oma pisimate detailideni läbi mõeldud terviklik kunstiteos. Arhitektuur toob kokku kunsti ja disaini ning kaotab piirid nende vahel: kunstiteos võib olla
Allegoorilises tekstis kujutatud isikute, nähtuste, olukordade all tuleb näha teisi isikuid, nähtusi, olukordi. Näiteks: Müür, mis hakkab pragunema, kipub ära lagunema, seda tuleb rõhkuda, maani maha lõhkuda. (Juhan Lilienbach.) alliteratsioon algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnade algul värsis. Näiteks: Venda kuulis, vasta kostis / / (Rahvalaul.) alltekst teksti peidetud mõte; teksti ridade vahelt väljaloetav mõte. Alltekstil oli täita tähelepanuväärne roll 1970.1980. aastate eesti kirjanduses. Näiteks: Tuulelapsed Must Vari käib akna taga, kes mullu ka lagedel käis. Ta uitab siin alati. Aga tuulelapsi me tuba on täis. Täna pilluvad pilvepalli nad mu sängi ka puiesteelt. Nad on lapsed ja nad lihtsalt ei salli, et vihm räägib ladina keelt. Las ta räägib! Ta sõnad on rängad. Juba mõistan ma mõndagi neist, kui ta katusel koputab kaua ja kõneleb koljateist. Ikka kutsub ta kuhugi kaasa kuid lukus on vööruse uks.
Kõik kommentaarid