50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
68 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
skaabo
Õppematerjali autor
Kas musikaalsus on pärilik või õpitav? Musikaalsust on tihti seostatud pärilikkusega. Näiteks võib tuua klassitsismiajastu tuntuima helilooja Wolfgang Amadeus Mozarti, kellele oli looduse poolt antud anne luua heliteoseid muusika kirjutamise eeskirju järgimata. Kuid kas see vastab tõele, et musikaalsus on saadud pärandusena oma eelnenud sugupõlvedelt või on see saavutatud pikaajalise töö tulemusena? Äkki hoopis mõlema aspekti kombinatsioon? Musikaalsus tähendab tundlikkust, teadmist või annet muusikas. See koosneb mitmest komponendist, millest kõige komplitseeritum on tihtipeale muusikaline kuulmine. Rütmitunne on kõigil välja arendatav, kui pole just suuremat kõrvalekallet. Sündides oleme me kõik pärinud musikaalsuse, kuid mina arvan, et mõnele on antud seda rohkem kui teistele. Inimene saab selle ande kallal töötada, seda edasi arenada. Mozart päris kapellmeistrist isa käest surepärased muusikalised geenid
Alates 14. Sajandist on ordinaariumi osad koondatud terviklikuks muusikaliseks tsükliks, mis kannab samuti nimetust ,,missa" ning on üks lääne kirikumuusika põhivorme. 4)KESKAJA ILMALIK MUUSIKA Muusika, mis kõlas keskajal väljaspool kirikuid ja kloostreid, pole enamasti meieni jõudnud, kuna seda ei pandud kirja. Ilmalik laul levis pikka aega suulise traditsioonina, esimesed üleskirjutised on pärit 11.-12. Sajandist. Vagantide- rändüliõpilaste või teenistuseta vaimulikkude ladinakeelsed laulud parodeerisid sageli kiriklikke hümne ning võisid sisult olla üsna siivutud. Vanemate säilinud rahvakeelsete laulude seas on kangelaslaulud- pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, mida lauldi ilmselt väga lihtsate meloodiatega. Neid esitasid alamast seisusest rändmuusikud zonglöörid ehk menestrelid. Nad rändasid ringi üksi või väikeste seltskondadena, elatades ennast lauldes, mängides, trikke
Suvetöö Muusikaajalugu 1) Keskaeg on periood antiikaja ja uusaja vahel, mis tähistas humanistide arvates kahe maailmaajaloolise ajastu vahelist pausi. Keskaja alguseks loetakse enamasti Lääne-Roomas langemist aastal 476. Veel loetakse keskaja alguseks Marcus Aureliuse surma aastat 180, aastat 330, mil Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol, või aastat 395, mil Impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine kinnistus. Mõiste "keskaeg" võttis kasutusele Giovanni Andrea, kes oli Paavst II raamatukoguhoidja. Keskaja lõpuks loetakse klassikaliselt aastat 1453, kui vallutatakse bütsants.Samas võib lugeda ka muid aastaarve, nt 1492, kui Kolumbus jõuab Ameerikasse. Keskaeg jagatakse kolmeks perioodiks: 1.Varakeskaeg 5.-11. saj. 2. Kõrgkeskaeg 11.-14. saj Kujunes linnakultuur, käsitöö ja kaubandus arenes, peeneks muutuvad õukonnakombed
Mozarti kuus kvartetid pühendatud Haydn kuupäev, millest alates ajavahemikku 1782-1785 ja on peetakse vastuseks Haydni Opus 33 komplekti alates 1781. Haydn 1785 ütles Mozart isa: "Ma ütlen teile, Jumala ees, ja kui aus mees, sinu poeg on suurim helilooja mulle teada, mida inimene ja maine, ta on maitse ja mis on rohkem Suurim oskus koosseisu. " Alates 1782-1785 Mozart paigaldatud kontserdid end solistina, esitades kolm või neli uut klaverikontserti igal aastaajal. Kuna ruumi teatrid oli vähe, ta broneeritud tavatu kohti: suur tuba Trattnerhof (korterelamu), ja peosaal Mehlgrube (restoran).Kontserdid olid väga populaarsed ja kontsertide ta esietendus neid on ikka kindel inventar repertuaari. Saalomon kirjutab, et selle aja jooksul Mozart loodud "harmooniline seos innukas helilooja-esineja ja rõõmus publik, kellele anti võimalus tunnistajaks ümberkujundamine ja täiuslikkus suur muusikaline zanr".
võimaluse ja tõuke ilmaliku laulu tekkeks. Gregooriuse laul levis sajandeid suulisel teel. Säilinud vanim noodikiri on pärit 8. - 9. sajandist. Gregooriuse laul on: · roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a´cappella liturgiline laul · laulu tekstid on tavaliselt ladinakeelsed · retsitatiivne · puudub perioodiline taktikorraldus e. taktimõõt · rütm lähtus tekstist · kasutatakse enamasti proosatekste või väga vahelduva värsiga vabavärssi koraali esitajaks võis olla üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või ka koor Nimetus tuleneb paavst Gregorius I järgi, kes kogus ja süstematiseeris liturgilisi viise. Gregooriuse koraali meloodiad moodustasid keskaegse mitmehäälse muusika aluse. Gregooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub palju erinevaid esitusstiile, zanre ja lauluvorme: · retsideerimine palvete ja pühakirjalõikude esitamine ühel noodil lauldes
· Bass Lauluhääle madalaim register E-f1 ja instrumentide madalaim partii. · Retsitatiiv Kõnelähedane laul, mis arenes välja varabaroki laulvast deklamatsioonist. Teksti ülesehitus on kooskõlas kõne loogikaga (loomulik kõne rütm ja meloodika). Enamasti saadetakse retsitatiivi vaid basso continuo harvade akordidega seda nim. secco-retsitatiiviks (kuivaks r.) Teose dramaatilisemates kõrgpunkdides saadeti ans. või orkestriga ja retsitatiiv muutub meloodilisemaks -> saatega retsitatiiv = recitativo accompagnato. · Aaria Iseseisev instrumentaalsaatega vokaalne soolo-osa ooperis, oratooriumis või kantaadis. Suuremas vokaalteoses väljendab aaria mingit kindlat tundeseisundit. Tegevus sel ajal seiskub (Da capo aarias). · Ariooso Lüürilis-meloodiline soololaul aaria ja puhta retsitatiivi vahel. Arioosol on aaria struktuur, kuid puudub deklameeriv iseloom
7 Heaolu on sotsiaalteaduste üks keskseid teemasid, mille tegureid defineerides ja hinnates püütakse välja selgitada inimeste nii individuaalne kui kollektiivne heaolu. Eristada saab materiaalset, mittemateriaalset, sotsiaalset, vaimset heaolu, mis kõik hõlmavad üldise heaolu mõiste eirinevaid aspekte. L.E.Harrisoni ja S.P.Huntingtoni (2002) väitel on heaolu indiviidi, grupi või riigi võime pakkuda peavarju, toitu ja materiaalseid hüvesid, mis lubavad inimestel elada head elu vastavalt nende enda määratlusele. Heaolu aitab avardada ruumi inimeste südametes ja arvamustes, et nad saaksid elada emotsionaalselt tervet ja vaimset elu vastavalt oma eelistustele, ilma et peaksid eluks vajalike materiaalsete tingimuste pärast iga päev muret tundma. Paljud majandusteadlased näevad heaolu kui tulude voogu, ehk siis isiku võimet osta
renessansiajastul laenati see meloodia harva gregooriuse laulust, enamasti oli selleks hoopis mõni tuntud ilmalik viis. Cantus firmusena kasutatud viis andis missale ka nime, tulemused võisid olla üsna tavatud, nt "Relvastatud mees". Cantus-firmus-missa kõrval oli eriti 16. saj oluline nn paroodiamissa, mille aluseks pole mitte ühehäälne viis, vaid 3 terve polüfooniline teos, selleks võib olla sama helilooja loodud või ka laenatud motett või ilmalik laul. Reekviem - leinamissa, katoliku kiriku jumalateenistus, mida peetakse surnute mälestamiseks. Nii nagu missa, kujunes ka reekviem välja liturgilistest lauludest muusikaliseks suurteoseks ning sai hiljem kontsertzanriks. Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid, orkester ja orel. Ta koosneb kindlaks kujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest, kuid teos ei sisalda kõiki neid osi.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid