Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Helena Tulve (0)

1 Hindamata
Punktid
Tallinna Kunstigümnaasium
Referaat
Helena Tulve
Koostaja :
Juhendaja :
Tallinn 2010
Helena Tulve on sündinud 28. aprillil 1972 Tartus. Ta on eesti helilooja .
  • Õpingud
    Helena Tulve õppis kompositsiooni Alo Põldmäe juures Tallinna Muusikakeskkoolis ning 1989–1992 Eesti Muusikaakadeemias, olles Erkki-Sven Tüüri seni ainus õpilane. Seejärel jätkas ta kompositsiooniõpinguid Pariisi Kõrgemas Konservatooriumis Jacques Charpentier´ juures, mille lõpetas 1994. aastal Premier Prix ´ga. 1993–1996 täiendas ta end samas ka gregooriuse laulu ja traditsioonilise muusika alal. Ta on osalenud György Ligeti ja Marco Stroppa suvekursustel ning IRCAMi elektronmuusika kursustel Pariisis (2001).
  • Tegevus
    Helena Tulve oli juba 1990. aastate algul, oma esimeste teoste loomise ajal, hämmastavalt küps helilooja. Ta on tunnistanud, et muusikat kirjutama hakates protestis ta tollase eesti muusika vastu ning minek Prantsusmaale aitas tal siinsest taustast eemalduda. Tänaseks on ta nooruslik mässumeelus vaibunud, ent endiselt püüab ta luua talle ainuomast kõlamaailma. Aastast 2000 on Helena Tulve Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kompositsiooniõppejõud. Ta ei komponeeri palju, ent enamus tema teostest on leidnud väga sooja vastuvõtu. Helena Tulve teoseid on esitatud paljudes Euroopa maades, USAs ja Kanadas ning mitmetel festivalidel nagu BIG Torino (2000, "Öö"), Vancouver New Music, Les Boréales (Caen, 2002), MaerzMusik ( Berliin , 2003, "à travers"), Klangspuren (Schwaz, 2003, "à travers"), Icebreaker ( Seattle , 2004, "Saar"), Europamusicale (Saksamaa, 2004, "lumineux / opaque ") jt. 2006. aasta märtsis toimunud festivalil "Eesti muusika päevad" oli Helena Tulve peahelilooja, festivali raames toimus ka helilooja rahvusvaheline meistrikursus.
  • Looming
    Tulve varasemas loomingus domineerib meloodiline materjal, hilisemas on suur rõhk kammermuusikal. Tema heliloomingus leiab tihti prantsuse spektraalmuusikat, gregorikoraali, IRCAMi eksperimente ja idamaise muusika jooni. Enam kui traditsioonilised väljendusvahendid nagu meloodia , rütm, harmoonia , huvitab teda toorheli, selle tekkimine, muundumine ja kadumine (mikrointervallika). Tulve muusika teeb eriliseks ja sisendusjõuliseks analüütilise täpsuse ja intuitiivsete kõlakujutluse õnnelik ühendus tema loomingus. Enamasti viitab tema teoste atmosfäär metafüüsilisele olemiskogemusele, mis peegeldub ka teoste pealkirjades ja kirjandusest pärit poeetilistes kommentaarides. Tulve loomingus on ülekaalus hoolikalt viimistletud kammerteosed, milles on loodusprotsesside voolavust ja värve. Tulve on impulsse saanud pigem gregooriuse laulust ja lähis-ida muusikast. Klassikaline euroopa muusika põhineb üldiselt helikujundite arengul ja muutumisel, viimaste puhul on aga olulisim helide süvenenud kuulamine ja kõlavarjundite leidmine. See on ka Tulve muusika tuum. Uuele eesti muusikale tunnuslikku rütmienergiat ei kohta Tulve teostes sugugi . Selle asemel süveneb ta üksikheli nüanssidesse ning kulgeb vähima kärsituseta ühest kõlasündmusest teise. Tulve muusika on meditatiivne, ent samas väga intensiivne. Esmapilgul on see (idamaiselt) staatiline, kuid liigub siiski alati (euroopalikult) mingi sihi suunas. Otsekui aegluubis liikuvat kõlamaterjali suudab ta veenvalt ja pingestatult koos hoida, seetõttu on Tulve muusikat võrreldud ka Arvo Pärdi tintinnabuli-teostega. Ehkki nende kahe helilooja muusika põhielemendid (rütm, meloodika jms) ning ka kõla on täiesti erinevad, austavad mõlemad üksikheli ning kuulavad seda kannatlikult. Mõlema muusika kulgeb kiirustamata ning on samas äärmiselt tundlik ettekande kõlakvaliteedi suhtes. Tulve on kõlavärvide loomisel väga meisterlik . Eriti värvikalt on ta käsitlenud just puhkpille ning on tunnistanud oma nõrkust eriti mõningate puupuhkpillide ( oboe , flöödi, klarneti) vastu. Tulve on tutvunud Pariisis IRCAM -i keskuses elektroonilise helisünteesi võimalustega ning tema loodud helipildid seostuvad tihti süntesaatoril loodud kõlafantaasiatega. Siiski on Tulve "tämbriuuringud" seni piirdunud vaid akustiliste vahenditega. Heaks näiteks tema kõlafantaasiatest on " NYYD Ensemble'ile” loodud teos "à travers" ("Kaudu"). Ta on kirjutanud peamiselt instrumentaalset kammermuusikat ning seni on ta ainus suurem orkestriteos "Sula" (sümfooniaorkestrile ja didgeridoole) - jõuline pilt loodusstiihiast. Tema teoste poeetilised pealkirjad viitavad aistingutele muusikavälisest maailmast, nagu "Sula", "Sinine" , "Cendres" (" Tuhk "), "Traces" ("Jäljed"), "Vertige" ("Peapööritus") jne. Kirjutanud ka suurvorme.
    Helena Tulve on keskendunud kõlakeskse muusika loomisele. Tema teostes on aimatav rikas kultuurikogemus: prantsuse spektraalmuusika, IRCAM’i eksperimentide, Saariaho ja Scelsi, gregooriuse laulu ja ida muusika kajastused.
  • Teosed
    Phainomenon - klaverile, löökpillidele ja lindile (1989/90)
    Lethe - kammeransamblile (1991)
    Exodus - kammerkoorile (1992/93)
    Saar - viiulile ja klarnetile (1993)
    Sõnajalad - häälele ja klaverile, Karl Ristikivi tekst (1994)
    Öö - saksofonikvartetile (1997, Stockholmi Saksofonikvartetile, esiettekanne festivalil NYYD '97)
    à travers - kammeransamblile (1998, NYYD Ensemble'i tellimus)
    Sinine - kammeransamblile (1998, NYYD Ensemble'i tellimus)
    Sans titre - klavessiinile (1999, Jukka Tiensuule)
    Sula - sümfooniaorkestrile (1999, Festivali NYYD 99 tellimus)
    Ithaque - naishäälele, viiulile ja klaverile (2000)
    Vertige - klaverile (2000)
    Cendres - ansamblile (2001)
    Valvaja  - oboele (2002)
    lumineux / opaque - viiulile, tšellole, klaverile ja kolmele klaasile (2002)
    Vie secrète - kammerkoorile (2002)
    delta - lindile (2003)
    lijnen - sopranile ja ansamblile (2003)
    abysses - flöödile ja ansamblile(2003)
    effleurements, éclatements… - kitarrile ja löökpillidele(2003)
    il neige - klavessiinile ja kandlele (2004)
    igne d´ horizon - ansamblile (2005)
    Lendajad - võimendatud flöödiduole (2005)
    Reyah hadas ´ala - meeshäältele ja vanamuusikaansamblile (2005, tekst Shalom Shabazi)
  • Teos „Sula“
    “Sula“ all tähistab sulamise protsessi – mõtete, materjali, kõlavärvi või helide transformatsiooni ühest olekust teise. Teose idee üheks käivitajaks oli küllaltki ajakajaline idee kliima soojenemisest, kujutlus hiiglasliku jäämäe sulamisest. Sellest, kuidas ta algul külma, kirka ja sädelevana, isegi õhulise ja ebareaalsena silmapiirilt läheneb, pidevalt kasvades ning hoomatavamaks muutudes ja lõpuks pika vallandumisprotsessi tulemusena avaneb tohutuks mühisevaks veemassiks, mille energia ja hävitav jõud on raskesti tajutavad . Eemalduja pilk võib aga tabada liikumise selget suunda ja kontrollimatut omapära.” 2004 võitis Helena Tulve orkestriteos Sula UNESCO rahvusvahelise heliloomingu rostrumi. Selles teoses mängib vahepeal didgeridoo , mis teeb imelikku põrinat ja on jämeda häälega. Veel on seal harf, klaver mis mängib peeneid ja kõrgeid helisid ja keelpillid .
  • Teos „À travers“
    Loodud 1998, teose muusika siirdub aeglaselt kõrgematest registritest madalamale; helikoe teisenemise aeglus teeb suurteks kõlasündmusteks üksikud kiiremad muudatused nagu oboesoolod või vaskpillide sisseastumine. Teost alustab flööt ja naaseb lõpuks täpselt oma algusmaterjali juurde, ent ansambli täiskõlas, otsekui uues kontekstis. Selline muusikaline raamistus võiks anda ideid teose pealkirja kitsamaks tõlgendamiseks. "NYYD Ensemble'ile" loodud teos "à travers" ("Kaudu") saavutas 1998. aastal UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisis alla 30- aastaste heliloojate kategoorias teise koha.
  • Tunnustused
    1998 – võitis "à travers" rahvusvahelisel heliloojate rostrumil Pariisis noorte heliloojate kategoorias teise koha
    2000 – Heino Elleri muusikapreemia
    2004 – orkestriteos „Sula“ võitis UNESCO rahvusvahelise heliloomingu rostrumi
    2004 – aasta ema valimistel üks neljast finalistist
    2004 – tunnustati Valgetähe teenetemärgiga V klass
    2004 – pälvis 150 000 krooni suuruse Eesti Vabariigi Kultuuripreemia
    2004 – loominguliste saavutuste eest pälvis ta Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia
    2005 – valiti Eesti aasta muusikuks Eesti Raadio poolt
    2006 – pälvis Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore kultuuritegelase preemia
    2006 – tunnustati Monaco printsi Pierre ’i fondi heliloomingu auhinnaga Tulve teost „Reyah hadas ’ala”
    2006 – orkestriteos „Sula” pälvis ISCM -CASH Young Composers Award ’i
    2006 - “In a nakht fun yeridah” pälvis festivali “Eesti muusika päevad 2006” heliloojapreemia
  • Helena Tulve tsitaadid
    „Mulle on esmatähtis muusika piiride laienemine. Ühelt poolt kõlaliste, vormiliste ja stiililiste, teiselt poolt ka geograafiliste muusikapiiride avanemine , mis on olnud esimesena mainitutele suuresti tõukejõuks.“
    „Ma kuulan nii imelikult , muusika lahustub ajus niimoodi ära, et ei kuula konstruktsiooni.
    Peas on värvid, mittemuusikalised materjalid. Kui ma kirjutan , toimub tõlkeprotsess.“
    „Üritan panna muusikat kõlama kuidagi teisiti.“
    „Püüdmata endast anda viimset kui üht veretilka, pole muusikat mõtet teha.“
  • Kasutatud kirjandus
    http://klassikaraadio.err.ee/klassik/rost/helenatulve.ht m
    http://et.wikipedia.org/wiki/Helena_Tulve
    http://muusika.kul.ee/2004-09_helenatulve.html
    http://www.annaabi.com/search.php?s=helena+tulve
  • Helena Tulve #1 Helena Tulve #2 Helena Tulve #3 Helena Tulve #4 Helena Tulve #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-12-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Eliz_Liz Õppematerjali autor
    Põhjalik referaat Helena Tulve loomingu kohta.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Helena Tulve
    3
    doc

    Helena Tulve

    Helena Tulve Helena Tulve sündis 1972. aastal Tallinnas. 1990. aastal lõpetas ta Tallinna Muusikakeskkooli kompositsiooni erialal, kus tema juhendajaks oli Alo Põldmäe. 1990­1992 õppis Erkki-Sven Tüüri klassis heliloomingut, hiljem täiendas end Pariisi Rahvuslikus Regionaalkonservatooriumis, õppides Jacques Charpentier' kompositsiooniklassis, mille lõpetas 1994. aastal. Seejärel täiendas ta end Pariisi Rahvuslikus Kõrgemas Muusika ja Tantsu

    Muusikaajalugu
    Muusika-Sula
    2
    docx

    Muusika "Sula"

    idee kliima soojenemisest, kujutlus hiiglasliku jäämäe sulamisest. Sellest, kuidas ta algul külma, kirka ja sädelevana, isegi õhulise ja ebareaalsena silmapiirilt läheneb, pidevalt kasvades ning hoomatavamaks muutudes ja lõpuks pika vallandumisprotsessi tulemusena avaneb tohutuks mühisevaks veemassiks, mille energia ja hävitav jõud on raskesti tajutavad. Eemalduja pilk võib aga tabada liikumise selget suunda ja kontrollimatut omapära." 2004 võitis Helena Tulve orkestriteos Sula UNESCO rahvusvahelise heliloomingu rostrumi. Selles teoses mängib vahepeal didgeridoo, mis teeb imelikku põrinat ja on jämeda häälega. Veel on seal harf, klaver mis mängib peeneid ja kõrgeid helisid ja keelpillid. Helena Tulve Helena Tulve on sündinud 28. Aprillil 1972 Tartus. Ta on Eesti helilooja. Helena Tulve õppis kompositsiooni Alo Põldmäe juures Tallinna Muusikakeskkoolis ning 1989­1992 Eesti Muusikaakadeemias, olles Erkki-Sven Tüüri seni ainus õpilane

    Muusika
    Helena Tulve
    6
    pptx

    Helena Tulve

    aprillil 1972 Tartus • Aastal 1990 lõpetas ta Tallinna Muusikakeskkooli kompositsiooni erialal, juhendajaks Alo Põldmäe. • 1990–1992 õppis Erkki-Sven Tüüri klassis heliloomingut, hiljem täiendas end Pariisi Rahvuslikus Regionaalkonservatooriumis, õppides Jacques Charpentier' kompositsiooniklassis, mille lõpetas 1994. • astast 2000 on ta Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooniõppejõud. • 2006. aasta märtsis toimunud festivalil "Eesti muusika päevad" oli Helena Tulve peahelilooja, festivali raames toimus ka helilooja rahvusvaheline meistrikursus. • 2008. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Looming • Tulve varasemas loomingus domineerib meloodiline materjal, hilisemas on suur rõhk kammermuusikal. • Tema heliloomingus leiab tihti prantsuse spektraalmuusikat, Gregoriuse koraali, IRCAMi eksperimente ja idamaise muusika jooni. • Enam kui traditsioonilised väljendusvahendid nagu meloodia, rütm, harmoonia,

    Muusika
    Helena Tulve
    1
    doc

    Helena Tulve

    12.03.2014 Helena Tulve Helena Tulve (sündinud 28. aprillil 1972 Tallinnas) on eesti helilooja. Aastal 1990 lõpetas ta Tallinna Muusikakeskkooli kompositsiooni erialal, juhendajaks Alo Põldmäe. 1990­1992 õppis Erkki-Sven Tüüri klassis heliloomingut, hiljem täiendas end Pariisi Rahvuslikus Regionaalkonservatooriumis, õppides Jacques Charpentier' kompositsiooniklassis, mille lõpetas 1994. Aastatel 1993­1996 täiendõpe Pariisi Rahvuslikus Kõrgemas Muusika ja Tantsu Konservatooriumis, kus õppis gregooriuse laulu

    Eesti keel
    Eesti heliloojad 12-klassile I-1
    3
    doc

    Eesti heliloojad 12. klassile I (1)

    Ta on loonud mitmeid multimeediateoseid. Tema muusika muudab eriliseks erinevate teosetasandite ­ olgu need kompositsioonilised, heliesteetilised või filosoofilised ­ kõrge mõtestatuse tase. 2012. aastal esietendus Soome Rahvusooperis edukalt Reinvere ooper ,,Puhastus" (Sofi Oksaneni romaani ,,Puhastus" ainetel). 2014. aasta sügisel peaks tulema Norra Rahvusooperis ettekandele Reinverelt tellitud ooper ,,Peer Gynt" (vt ooperi kodulehte http://www.peergynt-opera.net/) Helena Tulve (1972) Helena Tulve õppis kompositsiooni Alo Põldmäe juures Tallinna Muusikakeskkoolis ning 1989-1992 Eesti Muusikaakadeemias, olles Erkki-Sven Tüüri seni ainus õpilane. Seejärel jätkas ta kompositsiooniõpinguid Pariisi Kõrgemas Konservatooriumis Jacques Charpentier´ juures, mille lõpetas 1994. aastal Premier Prix´ga. 1993-1996 täiendas ta end samas ka gregooriuse laulu ja traditsioonilise muusika alal

    Muusikaajalugu
    Muusika kodune kontrolltöö
    7
    doc

    Muusika kodune kontrolltöö

    1971) Looming: ,,Nihilissimus acutus" (1995) Kammermuusika ,,Skeletisümfoonia" (1996), ,,Chritmas classics vol 1"(2001), ,,Mutant"(lugu gripiviirusest) (2000), Süit ,,Sherlock" (2004), ,,Tenebrae responsooriumid" (2001) Lasteooper ,,Marakratid" (2001), ,,Mina ­ Napoleon" 7.Jüri Reinvere (sünd. 1971) Looming: ,,Loodekaar" kammeransablile (1988) Sümfooniline teos ,,Liivale kirjutatud" (2001) Elektronmuusika ,,Ristna" (1996) Radiofooniline ooper ,,Vastaskallas" (2004) 8.Helena Tulve (sünd. 1972) Looming: Kammerteosed ,,Saar" (1993), ,,Sõnajalad" (1994), ,,Öö" (1997), ,,Sinine" ja ,,A travers" (1998) Esimene orkestriteos ,,Sula" (1999) 9.Timo Steiner (sünd. 1976) Looming: ``Kaini järltulijad" (2000) ­ teos Poogenklaveri Ansamblile. Kantaat ,,Fuugamust" (1999) ``Jois Us" (2000) Lühiooper ,,Kosjas" (2004) ``OP! - variatsioonid" 7. Laul, mille saatel süüdatakse laulupeo tuli.(laul, autor, mille puhul see tehti.)

    Muusika
    Erkki-sven tüür
    5
    doc

    Erkki-sven tüür

    Heliplaate Tüüri muusikaga on andnud välja firmad ECM, BIS, Erdenklang, Ondine, Virgin, Teldec jpt. TEGEVUS 1979­1984 oli ta ansambli In Spe juht. 1995. aastast vabakutseline helilooja. Erkki-Sven Tüür on rahvusvahelise uue muusika festivali NYYD üks kunstilisi juhte. Tüür on töötanud Heliloojate Liidus konsultandina (1983­1985) ja teatri "Vanalinnastuudio" muusikajuhina (1987­1990). Aastail 1989­1992 õpetas ta kompositsiooni Eesti Muusikaakadeemias (seni ainsaks õpilaseks Helena Tulve). Alates aastast 1992 on Tüür vabakutseline helilooja, kelle tööd valmivad enamasti nimekate välisinterpreetide tellimusel ja jõuavad sageli enne kodupublikut maailma lavadele. Tihe loominguline koostöö seob Tüüri ka eesti interpreetidega, kelle hulgas on Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna 4 Kammerorkester, NYYD Ensemble, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester jpt.

    Muusika didaktika
    Eesti heliloojad
    25
    doc

    Eesti heliloojad

    Muusikakeskkooli direktor.27 Tauno Aints Tauno Aints on sündinud 19. juunil 1975. aastal Tartus. Ta on eesti helilooja, popmuusik, kontsertmeister ning muusikapedagoog. Eesti Heliloojate Liidu liige aastast 2004.28 Haridus Tauno Aints lõpetas 1993. aastal Miina Härma Gümnaasiumi ja 1998. aastal Viljandi Kultuurikolledzi, kus õppis levimuusikat. Pärast seda astus ta kompositsioonierialale Eesti Muusikaakadeemiasse, kus õppis professor Lepo Sumera ja Helena Tulve klassis, ning lõpetas kooli 2004. aastal.29 Looming Tauno Aints on loonud koori- ja lastelaule, teatri- ja filmimuusikat, orkestri- ja kammermuusikat. Tähtsamatest teosteks on "Aeg armastada", "Mowgli", "Helde Puu". Tauno Aintsi muusikat on esitanud Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Eesti Rahvusmeeskoor, Estonian Dream Big Band, Ansambel U:, flötist Tarmo Johannes, tsellist Aare Tammesalu jt. Tema muusika on kõlanud rahvusvahelisel uue

    Muusika




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun