Ludwig van Beethoven (0)

5 VÄGA HEA

Tartu Karlova Gümnaasium
Ludwig van Beethoven
Referaat
Liis Haljasmägi
10h
Tartu 2011
Sisukord
Sissejuhatus
3
1. Elulugu
4
1.1. Bonni periood
4
1.2. Viini I periood
5
1.3. Viini II periood
5
1.4. Viini III periood
6
2. Looming
7-8
Kokkuvõte
9
Kirjandus
10
Lisad
11
Sissejuhatus
Selle referaadi teemaks on maailma ühe kuulsaima helilooja ,
Ludwig van Beethoveni, elulugu ja looming. Selle mehe nime
teab arvatavasti igaüks meist siin maailmas. Ta oli Saksamaa
üks   legendaarseim   helilooja   ja   on   seda   tänapäevalgi.   Lisaks
kuulus ta kolme Viini klassiku hulka. Valisin just   Beethoveni
oma   referaadi  teemaks,  sest  tema  elulugu  tundub   minu  jaoks
väga huvitav ja mõtlemapanev. Järgnevates peatükkides tutvun
meisterhelilooja eluteega, perekonnaga, isiklike probleemidega
ning loominguga.
3
Elulugu
Ludwig van Beethoven  ( viide 1.) sündis 16.novembril  1770
Saksamaa   linnas   Bonn.   Terve   tema   perekond   oli   olnud   väga
musikaalne.   Juba   lapsest   saati   oli   Beethoven   väga   andekas
olnud, nimelt oma esimese kontserdi andis ta olles kõigest 7-
aastane. Tema kõige esimeseks õpetajaks oli oma isa, kes õpetas
teda    klaverit    ja   viiulit   mängima.   Beethoveni   esimene   tõeline
õpetaja oli aga Bonni õukonnaorganist Gottlob Neefe (viide 2.),
kes   oli   ühtlasi   nii    poisi    õpetaja   kui   ka   hea   sõber   ning   suur
toetaja.   Neefe   lasi   tihti   end   Beethovenil   teenistuses    asendada
ning   tänu   Gottlobile   sai   ta   õukonnaorkestri
klavessiinimängijaks.   Helilooja  lapsepõlv   oli   suhteliselt  karm,
sest pere oli pidevalt majanduslikes raskustes ning 19-aastaselt
pidi ta asuma perepea kohale, kuna ema suri ning isal tekkisid
suured   alkoholiprobleemid.   Beethoveni   elu   ja   loomingu   võib
jagada nelja perioodi.
1.1. Bonni periood 1770-1792
Nagu eelpool mainitud olid Beethoveni esimesteks õpetajateks
tema isa ja Neefe. Tänu Neefele tegi helilooja suure arengu ning
pääses ka   heale   tööpositsioonile.  1787. aastal  käis  Beethoven
Viinis kohtumas Mozartiga, et saada tema õpilaseks, kuid ema
surma   tõttu   jäi   reis   poolikuks.   Tagasi   tulles   pidi   Beethoven
hakkama vastutama oma pere eest, mis oli väga suur koormus
19-aastase poisi jaoks. Sellel perioodil kirjutas helilooja umbes
50 teost.
4
1.2. Viini I periood 1792-1802
Nendel aastatel elas Beethoven vabakunstnikuna Viinis. Elatist
teenis   ta   põhiliselt   kontsertidega   ning   teoste   honoraridest.
Umbes aasta aega õppis ta Haydni juures, kuid Beethoven ei
olnud temast väga vaimustuses, sest nende vaated ja isiksused
olid väga erinevad.  1800 aastal esines ta Viinis esmakordselt
avalikkuse   ees   oma   1.sümfooniaga,   olles   üsnagi   menukas.
Sajandivahetusel hakkas ta aga märkama oma järjest süvenevat
kuulmisvaegust   ning   seetõttu   langes   ta   väga   sügavasse
hingelisse   kriisi.   Tänu   kriisile   vallandus   Beethovenis
loomingulisus, mis sai alguse 1802 aastast ning kestis 10 aastat.
Seda perioodi nimetatakse Beethoveni kõrgperioodiks.
1.3. Viini II periood 1802- 1812
Nagu   öeldud   sai,   oli   see   periood   Ludwig   van   Beethoveni
kõrgperiood,   mil   ta   lõi   enamik   oma   kuulsaimatest   teostest.
Hakkas   välja   kujunema   beethovenlik   väljenduslaad.   Antud
perioodil   saavutas   helilooja   kuulsuse   ka   oma   kodumaal-
Saksamaal  ning   Inglismaal.  Väga  palju  mõjutasid   Beethoveni
selleaegset loomingut tema paljud ebaõnnestunud suhted. Sellel
perioodil kirjutas ta oratooriume, sümfooniaid, klaverisonaate,
kontserte,   missasi   ning   ka   oma   esimese   ja   viimase   ooperi.
Beethoven   kohtus   ka   Goethega,   kellega   loodi    muusika
tragöödiale „Egmont“.
5
1.4. Viini III periood 1813-1827
1813-1815   tabas   Beethovenit   suur    loominguline    kriis.   Selle
põhjustajaks   olid   paljud   luhta   läinud   suhted,   helilooja
kurdistatus,   depressioon   ning   lisaks   nendele   suri   ära   ka
Beethoveni   vend,   mistõttu   jäi   tema   hooleks   vennapoja
kasvatamine ,  kellega aga oli heliloojal suuri probleeme. Kõik
see viis Beethoveni suure stressini ning tema teoste loomine jäi
soiku.   Kuid   vaatamata   sellele,   et   helilooja   ise   oli   suures
depressioonis   ja    kriisis ,   oli   ta   tol    momendil    saavutanud   oma
kuulsuse   haripunkti.   Nendel   aastatel   edenes   väga   hästi
Beethoveni   majanduslik   elu.   1815.   aastal   mängis   helilooja
viimast korda publiku ees.
1816-1827   halvenes   Beethoveni   tervis   ning   ta   kurdistus
täielikult,   mistõttu   tõmbus   ta   endasse   ning   kogu    suhtlemine
toimus kirjalikult. Seoses kurdistumisega tekkis heliloojal suur
joomisprobleem,   mis   põhjustas   maksahaigusi.   Oma   elu
lõpuaastatel   kirjutas   ta   üksikuid   klaverisonaate,   sümfoonia,
missa ning mõned kvartetid. Seda perioodi on ka vaadeldud kui
üleminekut klassitsismilt romantismile. 1826.aastal tema tervis
halvenes veelgi ning 1827.aasta märtsis austatud helilooja suri.
Beethoveni   matustel   käis   ligi   10 000   inimest   kaastunnet
avaldamas.
6
Looming
Beethovenil on väga palju erinevaid teoseid. Ta on kirjutanud
nii   sümfooniaid,   sonaate,   instrumentaalmuusikat,   ballette,
kontserte kui ka missasid ning oratooriume. Beethoven kirjutas
oma teoseid väga aeglaselt ning tavaliselt lihvis ta igat detaili
kannatlikult. Enamasti tal oli käsil mitu suurt teost. Beethovenil
on küll palju vähem töid kui teistel Viini klassikutel, kuid kui
võrrelda nende teoseid, siis Beethoveni looming on arendatum ja
pikem.
Beethoveni   loomingu   kõige   iseloomulikumaks   jooneks
peetakse   selgelt   väljajoonistatud   karaktereid,   jõulisi   konflikte
nagu näiteks pimedus-valgus jne.
Beethoven alustas oma karjääri pianistina, mistõttu olid ka tema
esimesed teosed kirjutatud sellele instrumendile ning klaveriga
oli ta seotud praktiliselt terve oma elu. Oma klaverikäsitluses
püüab   Beethoven   orkestraalse   kõlakäsitluse   poole.   Mida
lähemale   jõudis   helilooja   oma    surmale ,   seda    vabamaks    tema
tsüklikäsitlus   muutus.   Beethoven   on   kirjutanud   32
klaverisonaati,   millest   üks   kuulsamaid   on   „Kuupaistesonaat“.
Lisaks   on   ta   kirjutanud   5   klaverikontserti   ning   palju   teisi
väikseid palu.
30-date   eluaastate   paiku   hakkas   Beethoven   kirjutama
sümfooniaid.   Beethoveni   sümfooniaid   iseloomustab
dramaatiline   ja   jõuline   väljendus.   Ta   on   kirjutanud   9
sümfooniat,   millest   üks   kuulsamaid   on   1807
„Saatusesümfoonia“. Beethoveni 9.sümfooniat võib pidada tema
elu kokkuvõtteks. See teos on kaks korda pikem kui teised ning
kulminatsioon saabub finaalis , kui orkestrile lisanduvad koor ja
solistid.
7
Beethoven on loonud ka ühe ooperi-„Fidelio“, mis ei olnud
just   kõige    edukam .   Lisaks   sellele   on   ta   loonud   ka   mitmeid
missasid, millest tuntuim on Missa solemnis („Pidulik missa“
1823), mida helilooja ise pidas oma tähtsaimaks tööks.
8
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et Beethoven oli väga keerulise
ning   suhteliselt   raske   lapsepõlvega   mees.   Ta   pidi   üksinda
hakkama   saama   kogu   oma   elu   ning   hoolitsema   oma
alkohoolikust   isa   ja    vendade    eest.   Kogu   see   pinget   tekitav
elukäik   viis  helilooja  pidevalt  isiklike   ja  hingeliste   kriisideni,
kuid   vaatamata   sellele   on   Beethoven   saavutanud   legendaarse
kuulsuse ning austuse ja tema teoseid tuntakse tänini. Beethoven
oli väga eriline  helilooja ning ma  arvan, et inimesed peaksid
rohkem Beethoveni kohta uurima , et saada natukenegi aimu , kui
andekas mees ta oli. Tänu sellele referaadile olen ma Ludwig
van Beethoveni kohta palju targemaks  saanud ning saan neid
teadmisi ka teistega jagada.
9
Kirjandus
• ht
  tp://et.wikipedia.org/wiki/Ludwig_van_Beethoven
(külastatud 13.05.2011)
• ht
  tp://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/beethoven_k
aidikobar.htm (külastatud 13.05.2011)
• ht
  tp://webcache.googleusercontent.com/search?
q=cache:RUW65O0YZ-
QJ:alar.kvell.pri.ee/kool/muusikaajalugu/kursus2old/lud
wig.ppt+beethoveni+elulugu&cd=5&hl=et&ct=clnk&gl
=ee&source=www.google.ee (külastatud 13.05.2011)
• ht
  tp://helimaailm.forum.co.ee/t4781-ludwig-van-
beethoven (külastatud 15.05.2011)
10
Lisad
Viide 1.
Viide 2.
11

.PDF Laadi alla originaalfail 12 lk · .pdf · 10 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-03-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

liishaljasmagi Õppematerjali autor

beethoven helilooja ludwig ludwig van muusika

Kasutatud allikad

https://www.google.ee

Sarnased õppematerjalid

doc

Ludwig van Beethoven referaat

.............................................4 Looming.......................................................................................................................................4 Missa Solemnis............................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus......................................................................................................................7 Beethoveni elulugu Ludwig van Beethoven (1770-1827) oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest. Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast imelast teha. Tema vanaisa oli olnud õukonna kapellmeister. Ema surma ja isa süveneva joomakire tõttu sai Beethovenist 19-aastaselt perekonnapea. Järgnesid neli aastat vabakunstnikuna Viinis, kus ta umbes aasta õppis Haydni juures

Muusika

docx

Ludwig van Beethoven

............ ...........................................................................................4 Periodiseering.. ..........................................................................................5 Looming.................................................................................... .................6 Kasutatud materjalid.................................................................................7 Elulugu Beethoven sündis Bonnis. Tema vanaisa oli olnud õukonna kapellmeister, isa õukonnakapelli laulja. Isast sai ka Beethoveni esimene klaveri- ja viiuliõpetaja. Ta soovis, et pojast kujuneks teine Mozart, ning esmakordselt esines Beethoven klaveril seitsmeaastaselt. Tema esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonnaorganist Gottlob Neefe. Ta lasi poisil end teenistusel

Muusikaajalugu

doc

Ludwig van Beethoven

REFERAAT Ludwig van Beethoven(1770-1827) Mary-Liis Moorbach Kullamaa Keskkool 11 klass Elulugu Beethoven sündis Bonnis Jõulukuu 16. päev aastal 1770. Juba teisel päeval ristiti ta ja pandi nimeks Ludwig. Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Tema vanaisa oli Belgia maalt pärit. Vanaisa oli olnud õukonna kapellmeister, isa õukonnakapelli laulja. Selle läbi noor Ludwig vanaisa ja isa läbi juba muusikalises ringkonnas oli sirgunud, ei ole siis imeks panna, kui toonide riik ja võim talle juba kõige õrnemas lapsepõlves tuttavaks sai. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Ta pidas oma esimese kontserdi 7-aastselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi end Ludwigil teenistustel asendada. Täna temale sai Beethovenist klavessiinimängija õukonnas

Muusikaajalugu

odt

Ludwig van beethoven

Ludwig van Beethoven (1770-1827) Beethoven ei olnud Haydni ega Mozarti eakaaslane. Kui Mozart suri, polnud Beethoven veel midagi erilist kirjutanud, ja kui Beethoven jõudis küpsesse loomeperioodi, ei kirjutanud Haydn enam peaaegu midagi. Beethoveni kujunemisaastail toimus Suur Prantsuse revolutsioon. Muusikas jäid õukondlikud eelistused tagaplaanile ning tooni hakkas andma kodanliku publiku muusikaline maitse. Beethoven tuli muusikasse ajal, mil klassikaline stiil ja zanrid olid juba välja kujunenud ning kodanlikud muusikaühingud, avalik kontserdielu ja muusikaajakirjandus tegutsesid täie hooga. Muusikutes hinnati eelkõige annet ja omapära, mitte seisuslikku päritolu. Beethoveni looming juhatas sisse 19. sajandi ning temast sai üleminekuhelilooja klassitsismist romantismi. Beethoveni muusikaline mõte jäi valdavalt klassikaliselt loogilise ja tasakaalustatud vormistruktuuri raamidesse, kuid muusika

Muusika

wps

Ludwig van Beethoven

rangelt ja mõistuspäraselt reglementeeritud ning mõneti vastuolus vaba kunstilise väljendusega. Samas ilmus kõrvuti klassitsistlike tendentsidega nii muusikasse kui kirjandusse juba sajandi keskel tundeline, vararomantiline suund. Uus muusikaline keel ootas aga keniaalseid loojaid, kes vastandlikud suunad, väljenduse ja vormi tugevasse tervikusse ühendaks. Klassikalise stiili kujunemise selles järgus kerkis esile ka helilooja Ludwig van Beethoven (1770 1827). Beethoven kuulub kolmanda suurmehena Viini klassikute triaadi. Beethoven alustas 1780. aastal teistsuguses muusikalises keskkonnas, mida iseloomustavad juba väljakujunenud stiil ja zanrid. Muutunud oli publiku muusikakogemus. 18. sajandi esimesel poolel olid ühiskonnas alanud olulised sotsiaalsed muutused ning kodanliku publiku eelsitused tõrjusid aegamisi kõrvale õukondliku muusikamaitse. Prantsuse revolutsiooni aegadel said need muutused määravaiks Euroopa kõigis suuremates muusikakeskustes.

Muusika

odt

Ludwig van Beethoven elulugu ja sümfooniad

GH Arutlus Ludwig van Beethoven Ludwig van Beethoven sündis arvatavasti 1770.aasta detsembris Bonnis. Beethoveni vanaisa oli tulnud õukonnakapelli bassilauljana ning hiljem sai temast kapellmeister. Beethoveni isa Johann oli lapsena kapelli soprani-,hiljem tenorilaulja. Muusikuna oli ta oma isast vähem võimekam, kuid suutis siiski olla oma pojale esimeseks klaveri-ja viiuliõpetajaks. Palju kõneldi ka Ludwigu isa nõrgast iseloomust ja joomakalduvusest ning ühtlasi oli pere pidevalt majanduslikes raskustes.

Muusikaajalugu

ppt

Ludvig van Beethoven

Ludwig van Beethoven Krislin Maansoo 10b Elulugu Ludwig van Beethoven on sündinud 17. detsember 1770. aastal. Ludwig van Beethoven oli saksa helilooja, aga ka üks Viini klassikutest. Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe Beethoveni loomeprotsess oli aeglasem ja vähem mahukas kui Haydnil ja Mozartil, kuid tema teosed on arendatumad ja pikemad . Iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid, jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid, pateetilisus ja heroilisus. Teda peetakse oma aja üheksmuusikamaailma mässajaks.

Muusika

rtf

Beethoven

Tartu Karlova Gümnaasium Ludwig van Beethoven KOOSTAJA:ENDA NIMI JUHENDAJA: JUHENDAJA NIMI TARTU 2008 SISUKORD: SISUKORD.....................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................................3 LUDWIG VAN BEETHOVEN...............................................................................................................4 VIINI PERIOOD...............................................................................................................................5 BEETHOVEN LÄHEMALT....................................................................................................................6 LOOMING...................................................................................................

Muusikaajalugu

Rohkem sarnaseid