Gregooriuse laul (0)

Keskkool - Muusika - Muusikaajalugu

1 Hindamata

Keskaeg
Gregooriuse laul

Alates 4.saj võib Lääne kirikumuusikat näha kristliku muusika omaette haruna .

Mitme sajandi jooksul eksisteeris Läänes suur hulk erinevad liturgiatüüpe oma erinevate tekstide ja lauludega.

Lääne kirikumuusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega.

Ambroosiuse laul – lääne kirikulaulu vanim säilinud kihistus Milanos.

Püha Augustinus.

Üks esimesi kristlikke filosoofe.

Käsitles põhjalikult muusikat ning kirjutas matemaatilisest korrast muusikas.

Õpetus oli sillaks kreeka- rooma kultuuri ja kristliku Euroopa vahel.

Gregorius Suur ja Gregooriuse laul.

Ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste , mis said lääne kirikulaulu aluseks.

Juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat.

(Valiti paavstiks 590)

Lääne-Euroopa kultuuri sünd on tihedaimalt seotud siinse kloostrikorraldusega, millele pani aluse püha Benedictus.

Benediktlaste panus roomakatoliku kiriku liturgilise laulu kujunemisse ja säilitamisse on väga oluline.

Kloostrikantoritest said muusikahariduse juhid, kloostrites kirjutati ja säilitati liturgilise tekste ja laule. Suuremad kloostrid said omalaadsed laulukoolid ja sellega määrati suurema piirkonna laulu- ja noodikirjastiil. ( Tours Prantsusmaa, St Gallen Šveits, Metz Lotring)

Benediktlased panid aluse hääbunud keskaegse laulutraditsiooni teaduslikule uurimisele ja taaselustamisele.

Tunnipalvus.

Lihtne, ilma eriliste rituaalideta.

8 korda päevas.

Peamiselt kloostrites.

Missa .

Igapäevane jumalateenistus.

Keerulisem ülesehitus ja palju rituaale.

Eelmissa – sissejuhatavad palved, sõnaliturgia.

Peamissa – keskpunktiks altarirituaal ja armulaulud.

Tunnipalvuses ja missas on tekste, mis on alati samad. Ordinaarium .

Proprium – tekstid, mis muutuvad iga päev vastavalt kirikukalendrile.

Gregooriuse laul.

Roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. Saateta.

Ei saa lahutada muusikat ja teksti, sest liturgilised tekstid pole algselt eksisteerinud kõnelduna. Neid on alati ühel või teisel viisil lauldud.

Tekstid on mõeldud ainult jumalateenistuse, palvuse või eriliste rituaalsete talituste jaoks.

Tavaliselt ladinakeelne, proosatekstid või vahelduva rütmiga vabavärsid.

Retsiteerimine.

Pikkade proosatekstide peamiselt ühel noodil laulmine.

Psalmoodia.

Ei erine palju retsiteerimisest.

Tekstid on vaba ehiusega värssides, ühel toonil lauldavad lõigud on lühemad ja vormelite vaheldumine korrapärasem.

Peamine laulutüüp kõikidel tunnipalvustel.

Antifoon .

Üks sagedasemaid laulutüüpe.

Peamiselt refrääniliselt korduv vastulaul.

Lühike tekst, paar lühikest lauset.

Hümnid.

Üks lihtsamaid laulutüüpe.

Stroofilise värsstekstiga.

Poeetiliste hümnide tulekut seostatakse püha Ambrosiusega.

Hümni tüüpi kirikulaul oli 16.saj väga oluline protestantlikus jumalateenistuses ja selle õpetuse levikul.

Sekvents .

Värsilise tekstiga .

Keskajal üks levinumaid vaimuliku luule vorme, mille ülesehituse eeskujuks olid rahvalikud tantsulaulud.

Tekstid olid pühendatud oma kiriku, kloostri või linna kaitsepühakule ja repertuuar erines piirkonniti väga.

Responsoorium .

Keerulisem laul ja kaunistatud stiilis.

Algselt koorirefrääniga ekstaatiline soololaul.

Vaba improvisatsioon.

Missalaulude hulgas on kaks responsoorset laulu : graduale ja alleluia.
Kõik laulutüübid liigituvad kolme laulmisstiili alla:

Silbiline(süllaabiline)

Igale silbile vastab üks noot.

Retsiteerimine, hümn, lihtsaimad antifoonid.

Rühmaline(neumaline)

Igale silbile vastab 1-4 nooti.

Levinuim stiil, eriti antifoonides.

Kaunistatud(melismaatiline)

Tähtsamad silbid ja sõnalõpud on kaunistatud pikkade vokaliiside ja melismidega.

Pidulikumad responsooriumid, eriti missage alleluia-laulud.

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 3 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kaisux_x Õppematerjali autor

tekstid muusika kirikulaul rooma liturgilise gregooriuse laulutüüp tekste kaunistatud seostatakse kirikulaulu lääne kirikulaulu

Sarnased õppematerjalid

docx

KESKAEG - Gregooriuse laul

KESKAEG Gregooriuse laul Lääne kirikumuusika sündi seostatakse sümboolselt püha Ambrosiusega. Lääne kirikulaulu vanim kihistus on ambroosiuse laul. Ta on loonud ka hulk hümnitekste. Ambrosius pani aluse ladinakeelsele hümniloomingule. Esimene kristlik filosoof, kes käsitles põhjalikult ka muusikat, oli püha Augustinus. Tema õpetus on sillaks kreeka-rooma kultuuri ja kristliku Euroopa vahel. Tema teosest ,,De musica" kasvas välja keskaegne õpetus muusikast. Ta võrdles muusikat ,,kehtu arvuga". Rooma oli algusest peale läänekiriku sümboolne keskus.

Ajalugu

odt

Gregooriuse laulu referaat

Erinevad rahvuslikud arengusuunad keskaja liturgias ohustasid kiriku ühtsust ja mõjuvõimu. 590 aastal valiti paavstiks Gregorius Suur. Gregrorius juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat, mille käigus ta ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja võttis kasutusele uue liturgia. Greogorius Suur ei olnud muusik ega otseselt soetud laumisega, vaid kirkulaulu koguja, arendaja ja propageerija. Tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks Gregooriuse laulu aluseks. Gregooriuse laul ehk gregooriuse koraal on roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a'cappella liturgiline laul. Rütmilst taktimõõtu ei ole, vaid jälgib teksti loomulik kulgemist. Meloodia oli selleks, et rõhutada teksti. Laulu tekstid on tavaliselt ladainakeelsed. Esitajaks võis olla üksik vaimulik, koorisolist, lalujate grupp või ka koor. Gregooriuse laulul on kuus erinevat tüüpi: 1

Muusika

docx

Muusikaajalugu konspekt

Intervall muusikalise heli helikõrguste vahe · Muusika oli meelelahutusliku iseloomuga Vana-Kreeka: · Mesopotaamia mõjud kultuurile (muusika, poeesia, tants) Musiké muusade kunst, lauldes ettekantud luule (kreeklaste jaoks jumaliku tähtsusega). Muusikud ja poeedid jumala andega prohvetid Harmoonia helide järgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel. Rütm - liikumise kord. Apollon valguse ja tõe jumal, muusade juht, lüüraga. Muusa lüüra, kitara, laul piaan. Apollonlik korrastatult harmooniline, mõistuslik. Amphion - lüüramängu mõjul tõusid kivid Teeba linna müürideks. Dionysos - veinijumal, aulos (kaaslane Marsyas(-meisterlik pillimängija (aulos, flööt)). Dionüüsoslik - ekstaatiline ja meeleline. Ateena valmistas flöödi Hermes - valmistas lüüra, kinkis Apollonile kitara. · Levinumad pillid näpitavad keelpillid Ditüramb aulosel mängitav laul Dionysose auks.

Muusikaajalugu

docx

Muusikaajalugu - Keskaeg

Alustas ühtlustamispretsessi, mis kestis kuni 11. Sajandini. Jumalateenistuse ülesehitus liturgia ning missa on ühed tema saavutustest. Gregoriuse koraal sai tema järgi nime. · Gregoriuse lauluks nim. iseloomulikku laulmisvisi. Lõplikult kujunes välja 8. Saj. Peamine on tekst ja sõnum, muusikaline väljendus on väga erinev ulatudes ühel helil teksti lugemisest e. retsiteerimisest liikuvate ja keerukate meloodiate laulmiseni e melismini. Gregoriuse laul on ühehäälne ja üldjuhul saateta, va tagasihoidlik orelisaade. Selle kannab ette üks laulja, lauljate grupp või terve koor. Tekstid on ladina keelsed ning need on proosatekstid või vahelduva rütmiga vabavärsid. Laulurütm lähtub teksti rütmist. Taktimõõt puudub, tähtsate sõnade puhul tõusev vool. # liturgia jumalateenistuse korraldus, ülesehitus # missa katoliku kiriku ühtne liturgia, jumalateenistus 1x päevas

Muusika

doc

Keskajamuusika

Paavst Gregorius I (Suur, 540-604, paavstiks 590) juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat, mille käigus ühtlustati ka kogu liturgia. Gregoriuse reform: luua kogu kristlikule kirikule ühine liturgia ja kirikulaul, et allutada kõik Rooma paavstile, võitlus rahvalaulu mõju vastu kirikumuusikas. Kuigi roomakatoliku kiriku muusikat nimetatakse gregoriuse lauluks, Gregorius siiski laule ei kirjutanud. Küll aga on paljud tekstid just tema loodud või uuendatud. Gregoriuse laul, nimetatud ka gregoriaan, gregoriuse koraal on roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline saateta laul. Tekst proosas (mõnes laulutüübis kasutatakse ka vahelduva rütmiga vabavärssi), ladina keeles, mis on lahutamatult ühtsed muusikaga. Muusika on perioodilise rütmikorralduseta ehk rütmiliselt taktimõõdu alla organiseerimata (jälgib teksti loomulikku kulgemist), rütm loid ja laialivalguv. Esitab üksik vaimulik, koorisolist, ansambel või koor, sageli kahes grupis.

Muusikaajalugu

docx

Varakristlik muusika ja mitmehäälne muusika

Varakristlik muusika Sündis antiikmaailma varemetel (u. 476 aastal barbarite kultuur). Liturgia- jumalateenistuse ülesehituse korrastus, mis kujunes ühistest palvustest ja laulmisest, mida alates 8./9. Saj. toetas kirikuorel. Erinevates riikides liturgiad erinevat moodi. Gregorius Suur- leidis Lääne-Rooma paavstiks saanud, et katoliku kirikus peab olema ühtne laul ja jumalateenistus. Tema austuseks kutsuti Gregoriuse poolt seatud ühtset laulu. Alustas missade ning liturgiate ühtlustamist. Lõpptulemus saavutati 11. Sajandil. Missa katoliku kiriku igapäevaselt toimuv keskpäevane jumalateenistus. Ülesehitus: Algab introitusega, mis on missa sissejuhatav osa. Peale seda eelmissa lõpeb. Peamissa jaguneb kaheks: ordinaarium- muutumatute tekstiosadega. Meloodia võib muutuda.

Muusika ajalugu

doc

Keskaja muusika konspekt

2. Muutuvate tekstidega laulud, mis muutuvad vastavalt päevale ja otstarbele Eesti heliloojatest on kirjutanud missa Urmas Sisask. Meie Isa Palve loetakse armulaualiturgias. Muutumatute tekstidega laulud: Kyrie Eleison issand halasta Gloria au Credo mina usun Sanctus/Benedictus Püha/kiidetud olgu Agnus Dei jumala tall Muutuvate tekstidega laulud: Graduale - palvelaul Alleluia missa muusikaline kõrgpunkt Armulaua laul offertorium saadab armulauategevust Commeenia Lõpp: Ite, Missa est - Deo Gracias Missa ülesehitus: Sissejuhatus(introitus, kyrie, gloria) Sõnaliturgia Armulaualiturgia Lõpetus GREGORIUSE LAUL -ladina keelne, ühehäälne, saateta(harva tagasihoidlik orelisaade), puudub ühtne taktimõõte, laulurütm sõltub teksti rütmist, vabalt hõljuv rütm, kasutatakse proosatektse või vahelduva rütmiga vabavärsse, meloodia põhiliselt ühel noodil-

Muusikaajalugu

docx

Muusikaajalugu: Vana-Kreeka

vasktaldrikud ja tamburiin. Arhailine ajajärk 5. Millal oli Vana-Kreekas kultuuri arhailine ajajärk? 8.-6. sajand eKr. Arhailist ajajärku iseloomustab eelkõige rahvaluule ja rändlaulikute loomimgu kujunemine kunstipäraseks eepiliseks lugulaudeks ehk eeposteks. aoid Vana-Kreeka kutseline laulik 9.-8. sajandil eKr. rapsood Vana-Kreeka rändlaulik Kultuslikud laulutüübid, mida esitati enamasti kooriga: paiaan Apollonile pühendatud laul kitara saatel. treen surnuitk aulose saatel. hümenaios pulmalaul aulose saatel. hümn kultuslaulude ühine nimetus; pidulik ühislaul; poeetilise värsstekstiga liturgiline laul. nomos reeglite kogum, mida peab kitara saatel lauldav kultuslik laul järgima. Klassikaline ajajärk Klassikalisel ajajärgul oli keskne zanr tragöödia kurbmäng, arenes Dionysose kultusest ja põhineb koolilüürikal ehk

Muusika ajalugu

Rohkem sarnaseid