Sissejuhatus Eesti muusikasse, Vanem ja Uuem rahvalaul (1)

Sissejuhatus Eesti muusikasse
26. jaanuar 2012. a.
12:07
 

• Folkloori ülestähendused on alles siis, kui vanarahvalaul on juba hääbumas.
  
• Eestlaste laulmistavadest võib leida juhuslike märkusi vanadest kroonikatest (Läti Hendriku Liivimaa kroonika)
  
• Ristiusu levik eestimaal on u 12. saj.
  
• Jumalateenistusega seotud laul ja retsiteerimisega
  
• Kultuuri keskmeks kirik
  
• Oluliste kontaktidele rahvalaulu ja kirikulaulu vahel viitab kristlike pühade seos meie kalendrilauludega ( kadri - ja mardipäev)
  
• Vaimulikumuusika kõrval ka ilmalik.
  

 
 
VANEM RAHVALAUL ( Regilaul )
UUEM RAHVALAUL

• Tekkis u 2000a tagasi
  

Soome lahte ümbritsevatel hõimudel
LIIGID:

• töölaulud
  
• tavandilaulud
  
• lüroeepilised laulud
  
• laste- ja hällilaulud
  
• kiigelaulud
  
• Tekst jaguneb värssideks
  

ALGRIIM:

• sõna algussilbi kordamine värsireas
  

PARALLELISM :

• mõtteriim (ühe mõtte kordamine)
  

VIIS:

• on lihtne ja järgib teksti ülesehitust
  
• Heliulatus 3-5 hiljem 5-8 astet
  
• Helikõrguste intoneerimine
  
• Regiviisid üherealised
  
• Lõuna-Eestis võib lisanduda lühike refr . (kaasike, kiigele, leelo)
  
• regilaul valdavalt ühehäälne
  
• Setumaal esineb mitmehäälsust - üleminh. KILLÕ, alumineh. TORRÕ
  

ESITUS: eeslaulja ja koori vaheldumine

• kahe koori vaheldumine ( kiigelaul )
  
• rühm ilma eeslauljata ( mardilaul )
  
• sageli improv. esituse käigus
  
• lauldakse ka üksi (hällilaul)
  
• Siirdevormiline rahvalaul - üleminekuvorm vanemalt regilaulult uuemale rahvalaulule.
  

(võivad esineda koos alg- ja lõppriim ning parallelism ning salmid)

• 18. sajandil tekkis ja 19. saj laiem levik
  

pärisorjuse kaotamine 19.saj
hariduse levik
linnastumine
suhtlemine erinevate maade vahel
rahvuslik ärkamine

• kaasaegsem sisu, mõjutus naaberrahvaste kultuurist ja muusikast
  
• tekkisid kindlad autorid
  

LIIGID:

• tantsulaulud
  
• laulumängud
  
• sõjalaulud
  
• vangilaulud
  
• tundelised armastuslaulud
  
• vaimulikud rahvalaulud
  
• Neljarealised salmid ning oluline on tegevuse kujutamine.
  

Tekstis esineb tõlkeid ja omaloomingut.
Väheneb vahetu teksti loomine esituse käigus (e väheneb impro .)
LÕPPRIIM:

• värsirida lõppeb kõlalt sarnaste sõnadega.
  

Värsiridades on kindel silpide ja rõhkude arv.
kirjakeele kasutamine
sündmuste areng on tekstis kiirem
VIIS:

• heliulatus on suurem ja on palju hüppeid
  
• täpne intoneerimine
  
• oli funktsionaalharmoonia ehk kolmeduurilood
  
• oli refrään
  
• 20 saj. levib mitmehäälsus
  

ESITUS:

• eeslaulja ja koori vaheldumine väheneb
  
• lauldakse koos ja üksi
  
• laulmine pilli saatel ( kannel , lõõtspill ja viiul )
  
• levik on kirjalik (vanasti oli suust suhu)
  
• kinnistuvad tekstid (ei improv. enam)
  
• viiside ja laulude autorid
  
• esitavad rohkem mehed